3-24-2003/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2003

Haldusasi

X.B kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.B

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-2003.

2. Jätta X.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. augusti 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-2003 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.B esitas Tallinna Vanglale 07.05.2024 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 50 000

eurot selle eest, et tal ei võimaldatud minna planeeritud eriarsti vastuvõtule 30.04.2024.

Tallinna Vangla jättis 05.07.2024 vastusega nr 5-37/24/60-2 X.B taotluse rahuldamata.

Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kuni 30.06.2024 kehtinud redaktsiooni kohaselt osutas

taotluses märgitud ajal vanglas tervishoiuteenust tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Kinnipeetavate ravi (sh

ravi osutamiseks väljaspool vanglat asuva tervishoiuteenuse osutaja juurde viimise) korraldas

kuni 30.06.2024 seega vangla tervishoiutöötaja. Tallinna Vangla meditsiiniosakonnalt saadud

teabe kohaselt ei olnud X.B-l 30.04.2024 ühtegi registreeringut eriarsti vastuvõtule vanglas

ega ka väljaspool vanglat. Seega ei saa vanglale heita ette eriarsti vastuvõtu

3-24-2003

mittevõimaldamist, mistõttu puudub vangla õigusvastane tegevus kui üks kahju hüvitamise

eeldustest.

2. X.B esitas Tallinna Halduskohtule 08.07.2024 kaebuse mõista Tallinna Vanglalt tema

kasuks välja 50 000 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju eest, mis põhjustati tema eriarsti

vastuvõtule viimata jätmisega. Kaebaja jäi vanglale esitatud seisukohtade juurde.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 09.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist

selle eest, et Tallinna Vangla ei võimaldanud 30.04.2024 minna eriarsti vastuvõtule.

Haldusasja nr 3-24-1229 materjalide kohaselt sai vangla eriarsti vastuvõtust teada üksuse

juhile e-kirjaga saadetud teavitusest ja asjaolude uurimisel selgus, et arstiaja broneeris X.B ise

helistades. Seejuures ei teavitanud kaebaja vanglat aja broneerimisest ega taotlenud lühiajalist

väljaviimist. Kinnipeetava suunamise eriarstile otsustas kuni 30.06.2024 vangla

tervishoiutöötaja (alates 01.07.2024 Tervisekassa). Väljaspool vanglat eriarstide külastamist

ei saa kinnipeetav endale ise planeerida. Ka siis, kui vangla tervishoiutöötaja tuvastab

kinnipeetaval vanglavälise eriarsti külastamise vajaduse, ei saa kinnipeetav ise otsustada,

millisesse kliinikusse ja mis ajal ta läheb. X.B tervisekaardist nähtuvalt saab ta vanglas

regulaarselt meditsiinilist abi. Kuigi kaebaja avaldas 20.12.2023 vastuvõtul vangla

tervishoiutöötajale soovi minna seljavalu tõttu QQQ erakliinikusse, ei ole vangla

tervishoiutöötaja kaebajat kõnealuse eriarsti juurde suunanud. Sellest, et kaebaja otsustas ise

broneerida endale aja meelepärase eriarsti juurde, ei tähenda, et talle tekkis sellest õigus

nõuda enda viimist 30.04.2024 vastuvõtule. Vanglal ei olnud kohustust toimetada kaebaja

eriarsti vastuvõtule, mida ei olnud korraldanud vangla tervishoiutöötaja. Seega ei saanud

vangla tegevus ilmselgelt põhjustada kaebajale kaebuses väidetud tervisekahju.

4. X.B palub 12.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule lahendamiseks teises koosseisus. Kaebajal on kaebeõigus. Kaebus on esitatud

kaebaja elu ja tervise kaiseks. Asja materjalidest (e-kirjad, haiguslugu, pöördumised)

nähtuvalt oli vangla teadlik kaebaja lähenevast eriarsti broneeringust ning ühestki õigusaktist

ei tulnud kohustust taotleda vanglalt eraldi väljaviimist arsti juurde. Samuti ei tulene ühestki

õigusaktist, et eriarsti vastuvõtu saab määrata üksnes vangla tervishoiutöötaja, kes ei ole

meditsiiniliselt eriti pädev. Ka isikutele, kellel on juba broneeritud eriarsti vastuvõtt ja kes

satuvad seejärel vanglasse, võimaldatakse eriarsti külastamist, sest vangistus ei võta õigust

arstiabile. Vangla arst ei ole kaebajat eriarsti juurde suunanud, sest ei ole oma küündimatuse

tõttu selleks vajadust näinud. Seetõttu broneeris kaebaja endale ise eriarsti vastuvõtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja on väitnud vangla tegevusetusega (30.04.2024

eriarsti vastuvõtule viimata jätmisega) tervisekahju tekitamist, mis on mittevaralise kahjuna

hüvitatav (vt riigivastutuse seaduse § 9 lg 1). Kuna puudub vaidlus, et Tallinna Vangla ei

viinud kaebajat nimetatud kuupäeval vanglast välja eriarsti vastuvõtule, siis ei ole tegemist

olukorraga, kus kahju tekkimise võimalus oleks välistatud ja kaebeõigus ilmselgelt puuduks.

2(4)

3-24-2003

Halduskohtu põhjendused ei seondu sisuliselt kaebeõigusega (st kaebaja õiguste rikkumise /

kahju tekitamise võimalikkusega), vaid kaebuse rahuldamise perspektiivitusega.

7. Eeltoodule vaatamata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust, sest X.B kaebuse võis

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib

õiguste riivet pidada HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses väheintensiivseks eelkõige juhul, kui

mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt

välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust

sellel, kas taotletud hüvitis ületab HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või

millise suurusega hüvitisi on konkreetse õigushüve rikkumise eest tavapäraselt välja

mõistetud, vaid arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024 määrus nr 3-23-2878, p 8; 23.04.2024 määrus nr 3-

24-773, p 9; 14.07.2023 määrus nr 3-23-797, p 11; 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23).

8. Halduskohtu poolt haldusasja juurde võetud Tallinna Vangla 23.04.2024 pöördumisest

ja Q OÜ vastusest nähtub, et X.B broneeris telefoni teel endale 30.04.2024 vastuvõtu aja dr Y

juurde. Haldusasja nr 3-24-1229 materjalide kohaselt sai vangla broneeringust ja X.B soovist

teada hiljemalt 26.04.2024, mil vanglas registreeriti Q OÜ 25.04.2024 pöördumine, millest

nähtus aja broneerimine 30.04.2024 vastuvõtule. Tallinna Vangla selgitas 26.04.2024 kirjas nr

5-4/24/8080-4 (vt haldusasi nr 3-24-1229, dtl 64) kaebajale, et kinnipeetavale on tagatud

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1) ning vajaduse korral suunatakse

kinnipeetav tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg

2). Kuna X.B on broneerinud endale eriarsti vastuvõtu väljaspool vanglat, kuid ei ole selle

küsimusega vangla poole pöördunud, siis suunatakse ta vangla tervishoiutöötaja vastuvõtule,

hindamaks terviseprobleemi asjaolusid, mis võivad vajada suunamist asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde. Kui vangla tervishoiutöötaja hinnangul selgub, et kaebaja terviseprobleem on

erakorraline ning vajab ravi, millega on vaja tegeleda vangistuse jooksul, siis suunab vangla ta

ise eriarsti vastuvõtule. Kaebaja tervisekaardi 09.04.2018–30.04.2024 väljavõtte põhjal ei ole

vangla tervishoiutöötajad tuvastanud kaebajal sellise ravi vajadust, mille andmiseks puudus

vanglas võimalus. Kaebaja on küll pikemat aega kurtnud vahelduvalt alaseljavalu (vähemalt

alates 29.04.2023 ja viimati 06.04.2024, sh nõudis kaebaja 20.12.2023 suunamist QQQ

erakliinikusse), kuid vangla tervishoiutöötajad ei ole jätnud seda terviseprobleemi

tähelepanuta, vaid korduvalt on hinnatud nii kaebaja liikumist kui ka määratud ravimeid,

samuti on X.B-le 14.11.2023 soovitatud seljaharjutusi ja 20.12.2023 suunatud ta nimmelülide

MRT-uuringule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada, et olukorras, kus vangla

tervishoiutöötajad ei ole pikema aja jooksul tuvastanud vajadust sellise ravi järele, mille

saamine ei ole vanglas tagatud, saanuks X.B 30.04.2024 vastuvõtule viimata jätmine

intensiivselt riivata kaebaja õigust tervise kaitsele.

9. VangS § 52 lg-st 2 ja § 53 lg-st 2 tulenevalt korraldab tervishoiutöötaja vajaduse korral

kinnipeetava suunamise ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Sellisel juhul peab ka

vanglateenistus tagama kinnipeetava valve tervishoiuteenuse osutamise ajal (VangS § 53 lg 2

teine lause). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust nõuda

vanglast väljaviimist tema enda broneeritud eriarsti vastuvõtule ning seejuures ei ole oluline,

kas vangla broneeringust teadis või mitte. Kuna kaebaja broneeris eriarsti vastuvõtuaja

vanglas viibides, siis ei ole asjassepuutuv küsimus, kas vangla võimaldab eriarsti külastamist

neile isikutele, kes sattusid vanglasse pärast visiidi broneerimist. Kaebajale on vanglas arstiabi

tagatud, kuid selle ise korraldamise vabadus (sh tervishoiutöötaja valik) on vangistuse tõttu

paratamatult piiratud. Seega on esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamise eduväljavaated

olematud ja kaebus tulnuks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3(4)

3-24-2003

10. Eelneva põhjal jääb X.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

09.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)