3-24-2115/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2115

Haldusasi

XX kaebus Eesti ENIC/NARIC Keskuse 10.05.2024

hinnangu nr 7-1/24/844-2 õigusvastasuse tuvastamiseks,

21.06.2024,

02.07.2024

ja

13.07.2024

otsuste

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tunnustada

kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ja kanda

andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Jana Kitter

Vastustaja – Haridus- ja Noorteamet, esindaja Jaak Raie

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2115 ja

saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX lõpetas 1995. a-l Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika ja algõpetuse metoodika

eriala. 2024. a-l lõpetas ta Venemaal A. Puškini nimelise Leningradi Riikliku Ülikooli

eripedagoogika (defektoloogia) eriala (2-aastase nominaalkestusega kõrghariduse teise astme

õppekava).

2. XX esitas 22.04.2024 Eesti ENIC/NARIC Keskusele (ENIC/NARIC keskus) taotluse

välisriigi

hariduskvalifikatsiooni

hindamiseks

ning

dokumentide

akadeemiliseks

tunnustamiseks.

3-24-2115

2(8)

3. ENIC/NARIC keskuse juhataja koostas 10.05.2024 hinnangu nr 7-1/24/844-2 „Hinnang

välisriigi kvalifikatsioonile“, mille kohaselt ei saa ENIC/NARIC keskus anda hinnangut

kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis, kuna õppetöö läbiviimine erineb

oluliselt Eesti kõrgkoolide poolt läbiviidavast õppest ja antavast kvalifikatsioonist ning

eripedagoogika (defektoloogia) eriala õppetöö kvaliteet ei ole veebivormis piisavalt tagatud.

4. XX esitas 06.06.2024 ENIC/NARIC keskuse juhataja 10.05.2024 hinnangule vaide.

ENIC/NARIC keskus edastas talle 21.06.2023 e-kirjaga ENIC/NARIC keskuse juhataja

21.06.2024 kirja nr 7-1/24/844-4 „Vastus vaidele“, mille kohaselt jäi ENIC/NARIC keskus oma

hinnangus avaldatud info ja arvamuse juurde.

5. XX esitas 01.07.2024 ENIC/NARIC keskusele e-kirja teel taotluse kanda enda välisriigi

kvalifikatsiooni andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). ENIC/NARIC keskuse juhataja

vastas 02.07.2024 talle e-kirjaga ning selgitas, et EHIS-sse kantakse välisriigi haridust

tõendavad kvalifikatsioonid vaid juhul, kui kvalifikatsioonile on tehtud ettepanek

tunnustamiseks ja sellele on määratud vaste Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis. XX

kvalifikatsioonile ei ole tehtud ettepanekut tunnustamiseks. Ühtlasi viidati kirjas, et XX ei ole

bakalaureusekraadi eripedagoogikas ega logopeedias, vaid tal on pedagoogika ja algõpetuse

metoodika eriala diplom. Seega on võrreldavates kvalifikatsioonides piisav erinevus, et teha

ettepanek jätta kvalifikatsioon tunnustamata.

6. XX pöördus 12.07.2024 e-kirjaga veelkord ENIC/NARIC keskuse juhataja poole, paludes

üle vaadata otsus diplomi EHIS-sse kandmise kohta ning ühtlasi paludes täiendavaid selgitusi.

Talle vastati ENIC/NARIC keskuse juhataja 13.07.2024 e-kirjaga, et kogu vajalik

informatsioon on juba edastatud.

7. XX esitas 18.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti ENIC/NARIC Keskuse

10.05.2024 hinnangu nr 7-1/24/844-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning 21.06.2024,

02.07.2024 ja 13.07.2024 otsuste tühistamiseks ning Eesti ENIC/NARIC Keskuse

kohustamiseks tunnustada kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ja kanda kaebaja

kvalifikatsiooni puudutavad andmed EHIS-sse.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 05.08.2024 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise

tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) § 7 lg 4 sätestab, et

ENIC/NARIC keskus täidab tugikeskuse ülesandeid, kes annab koostöös pädevate asutuste ja

teiste tugikeskustega taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

Eestis ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada VKTS-ga neile antud õigusi. Vabariigi

Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Väliriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja

akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse

kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus

kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamise pädev asutus, kellelt saab

vastavat hindamist taotleda ning kes sama määruse § 8 lg 2 kohaselt annab hindamise

tulemusena hinnangu. Samas ei ole ENIC/NARIC keskus VKTS mõttes pädev asutus, kelle

ülesandeks oleks võrrelda seadusega ettenähtud tingimustel ja korras taotleja välisriigi

kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava

kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle

(VKTS § 7 lg 2).

Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 22 lg 8 sätestab, et kui välisriigis

kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on KELS

§-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (ning selle sätte lõikes 7 ongi sätestatud lasteasutuse

3-24-2115

3(8)

logopeedi kvalifikatsiooninõuded), lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel VKTS-

s kehtestatud tingimustest ja korrast. Seejuures on KELS § 22 lg 8 kohaselt VKTS-s sätestatud

pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Seega tuleb HTM-l vastavalt

VKTS-le

võrrelda

taotleja

välisriigi

kutsekvalifikatsiooni

Eestis

nõutava

kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Siduvaks

otsustuseks sellises olukorras saab olla HTM-i otsus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise või

mittetunnustamise kohta. KELS sätetest ei nähtu, et ENIC/NARIC keskusel oleks selles

menetluses kohustuslik roll või et HTM oleks ENIC/NARIC keskuse ettepanekuga seotud.

Vaidlustatud ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnangus on asutud seisukohale, et keskus ei

saa anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis. Tegemist on

menetlustoiminguga, mis ei loo, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ega kohustusi. Sarnaselt on

ENIC/NARIC keskuse ettepaneku olemust käsitletud ka kohtupraktikas. Nii on Riigikohus

03.05.2004 määruses nr 3-3-1-18-04 (p 10) analoogse normistiku osas selgitanud, et

ENIC/NARIC keskuse hinnangust hariduse kohta ei nähtunud tahet siduva otsuse tegemiseks,

mistõttu ENIC/NARIC Keskuse hinnangut tuleb käsitada tunnustamismenetlusse kaasatud

haldusorgani menetlustoiminguna. Õigusnormid ei ole ENIC/NARIC keskuse hinnangu

õigusliku olemuse kohta sisuliselt muutunud.

Ka kaebajale 21.06.2024 saadetud kiri nr 7-1/24/844-4 ei ole käsitatav haldusaktina (s.o

vaideotsusena). Kuivõrd 10.05.2024 hinnang ei ole haldusakt, ei olnud kaebajal õigust sellele

vaiet esitada (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72) ning vaie tulnuks talle tagastada. Kuigi

ENIC/NARIC keskus on kaebaja 06.06.2024 kirja pidanud vaideks, ei ole seda tagastatud ega

ka üheselt mõistetavalt vaideotsusega lahendatud. Kirjas on märgitud üksnes seda, et

ENIC/NARIC keskus jääb oma hinnangus antud arvamuse juurde ega muuda seda.

ENIC/NARIC keskuse juhataja 02.07.2024 ning 13.07.2024 e-kirjad ei ole samuti käsitatavad

haldusaktidena, kuna nendega ei looda, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega kohustusi.

Kuigi kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti hariduse

infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (määrus nr 265) § 29 lg 11 sätestab, et välisriigis

välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse

ENIC/NARIC keskus, on tegemist sättega, mis kuulub määruse peatükki 5 („Õpilaste,

üliõpilaste ning arst-residentide alamregister“) ja millega reguleeritakse vastavasse registrisse

andmete esitamise korda. Tegu ei ole sättega, mille alusel saaks kaebaja nõuda

kutsekvalifikatsiooni tunnustamist või taotleda andmete kandmist EHIS-sse. Arvestades

eeltoodut ja asjaolu, et määruse nr 89 kohaselt on ENIC/NARIC keskuse hinnang informatiivne

ja nõuandev, ei ole praegusel juhul tegemist menetlustoimingutega, mis tingiks vältimatult

kaebaja õiguseid rikkuva haldusakti andmise.

Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust

õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning haldusorgani

tegevusetus või viivitus nõutava toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel rikub isiku

õigusi. Kuna ENIC/NARIC keskus ei ole kaebaja taotletud otsustuse tegemiseks pädevaks

asutuseks, puudub tal ka õigusaktist tulenev kohustus kaebaja nõutud tegevuseks.

3-24-2115

4(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. XX palub 12.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2024

määrus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamiseks peaks kaebeõiguse puudumine olema

kahtlusteta selge. ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnang on menetlustoiming, mis rikub

kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Samuti on tegemist sedavõrd olulise

menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse

tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane.

Haridus- ja Noorteamet allub HTM-le. Määruse nr 89 § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus

kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste

kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus. Määruse nr 89 § 8 lg 2 p 1

järgi annab ENIC/NARIC keskus hindamise tulemusena hinnangu, milles võrreldakse taotleja

välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavust Eesti õigusaktides nimetatud

haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetele. Järelikult ei saa HTM ilma

ENIC/NARIC keskuse hinnanguta välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses

otsust teha. Halduskohtu seisukoht, et hinnang ei ole HTM-le kohustuslik, on ebaõige. HTM-i

otsuse ootamine pole mõistlik, kuna otsus on ette teada. Seega rikub ENIC/NARIC keskuse

hinnang kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

Mõne teise isiku puhul on ENIC/NARIC keskus samas ülikoolis omandatud kvalifikatsiooni

tunnustanud. Rikutud on kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Haridus- ja Noorteamet pakkus

2021. a-l stipendiume Venemaal vene keeles logopeedi hariduse omandamiseks. Asudes

õppima Venemaa ülikooli, ei näinud kaebaja ette, et tema kvalifikatsiooni hiljem ei tunnustata.

Kaebaja töötab Eesti lasteaias logopeedina. Tööandja oli sunnitud töölepingu lõpetama, kuna

kaebaja haridusdokumenti ei tunnustata. KELS § 221 lg 7 kohaselt on lasteasutuse logopeedi

kvalifikatsiooninõuded erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi

kutse. ENIC/NARIC keskuse otsus piirab kaebaja õigust valida endale elukutset, tegevusala ja

tööd (põhiseaduse § 29).

Keeldumine andmete registrisse kandmisest on haldusakt. Kaebajal on määruse nr 265 § 29 lg

11 kohaselt õigus nõuda, et ENIC/NARIC keskus hindaks kaebaja välisriigis välja antud

kvalifikatsiooni ja kannaks andmed kaebaja taotluse aluse EHIS-sse. Seda kinnitab määruse

seletuskiri. ENIC/NARIC keskus keeldus kaebaja välisriigi haridust tõendava kvalifikatsiooni

EHIS-sse kandmisest ega anna kaebajale sisulisi põhjendusi ega selgita menetluses olulise

tähendusega asjaolusid.

10. Haridus- ja Noorteamet palub 05.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastavalt VKTS § 7 lg-le 4 on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tugikeskus Haridus-

ja Noorteamet, mille ülesandeid täidab ameti struktuuriüksus Eesti akadeemilise tunnustamise

infokeskus ehk Eesti ENIC/NARIC Keskus. ENIC/NARIC keskus ei ole kutsealase

tunnustamise pädev organ ega tegele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega. Keskuse

pädevuses ei ole hinnata ega teha ettepanekuid välisriigi kutsekvalifikatsiooni kutsealaseks

tunnustamiseks. Eripedagoogi või logopeedina töötamiseks üldhariduskoolis või koolieelses

lasteasutuses on vastava kutsealase tunnustamise pädevaks asutuseks HTM.

Välisriigi haridussüsteemis antud haridust tõendavate dokumentide hindamise pädevaks

asutuseks akadeemilise tunnustamise eesmärgil on ENIC/NARIC keskus. ENIC/NARIC

keskus ei ole akadeemilise tunnustamise pädev asutus. Selleks on määruse nr 89 § 9 kohaselt

kõrgharidust andev õppeasutus õpingute jätkamise eesmärgil või tööandja, kui ametikohale

3-24-2115

5(8)

asumise tingimuseks on teatud haridustase või kõrgharidustase ja kui tegemist ei ole

reguleeritud kutsega. ENIC/NARIC keskuse hinnanguga antakse nõu ja teavet välisriigi

kvalifikatsiooni kohta ja see ei ole pädevale tunnustamisasutusele õiguslikult siduv. Pädev

tunnustamisasutus võib loobuda ENIC/NARIC keskuse hinnangust ja võib jätta nõuande

arvestamata, kui omab piisavalt teavet välisriigi kõrgkooli, kvalifikatsiooni ja haridussüsteemi

kohta.

Enne registrisse kandmist tuleb kvalifikatsiooni hinnata. Hindamine ja selle tulemusel

registrisse kandmine ei ole eraldiseisvad toimingud. Kaebaja leiab ekslikult, et kuigi

kvalifikatsioon ei ole saanud ettepanekut tunnustamiseks, saab esitada taotluse ja nõuda

kvalifikatsiooni kandmist registrisse eraldiseisva toiminguga. ENIC/NARIC keskus kannab

vastavalt määruse nr 265 § 29 lg-le 11 välisriigis antud hariduskvalifikatsioone isiku taotlusel

EHIS-sse. Haridusandmed kantakse ENIC/NARIC keskuse poolt EHIS-sse juhul, kui pärast

kvalifikatsiooni hindamist on keskus hindamise käigus tuvastanud kvalifikatsioonile võimaliku

vastavuse Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis ning on teinud ettepaneku välisriigi

kvalifikatsiooni tunnustamiseks mingil kindlal haridustasemel või kõrgharidusastmel.

Registrisse

ei

ole

võimalik

kanda

välisriigi

haridusandmeid,

kui

välisriigi

hariduskvalifikatsioonile ei ole määratud vastavust ja selle tõttu ei ole tehtud ettepanekut

kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Sellel põhjusel ei saa kaebaja nõuda ENIC/NARIC keskuse

kohustamist kanda andmed EHIS-sse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus on jätkuvalt

27.08.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-2116 väljendatud järgmistel seisukohtadel.

12. Praeguses asjas on oluline eristada kolme haldusmenetlust, millel on erinevad eesmärgid,

menetlusnormid ja otsuste tegijad:

-

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine töötamiseks koolieelse lasteasutuse

logopeedina (kutsekvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamine ja akadeemiline tunnustamine

(hariduskvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamine ja andmete EHIS-sse kandmine

(haridusandmete registrisse kandmise menetlus).

13. KELS § 221 lg 7 sätestab, et koolieelse lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on

erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. KELS § 22 lg 8 sätestab:

„Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku

kohta on käesoleva seaduse §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega

kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7

lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.“ Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust reguleerib VKTS § 17, mille lg-st 1 tulenevalt

algab menetlus taotluse esitamisega HTM-le. See säte ei näe ette ENIC/NARIC keskuse

osalemist välisriigi kutsekvalifikatsiooni hindamisel ja tunnustamisel. Kaebaja 22.04.2024

ENIC/NARIC keskusele esitatud taotlusega ei alanud VKTS §-s 17 sätestatud menetlus ning

ENIC/NARIC keskuse tegevust ei saa juba seepärast kvalifitseerida menetlustoiminguteks

3-24-2115

6(8)

kutsekvalifikatsiooni hindamise menetluses. Asjaomasesse menetlusse arvamuse andmiseks

saaks ENIC/NARIC keskuse kaasata üksnes HTM kui pädev asutus (HMS § 11 lg 2 ja § 16).

14. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest eraldiseisev on hariduskvalifikatsiooni

tunnustamine ehk välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamine ja akadeemiline

tunnustamine. Seda menetlust reguleerib Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 281, mille lg 1

kohaselt juhindutakse välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel ja akadeemilisel

tunnustamisel riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele

juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioonist, selle

konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusest. Määruse nr 89 § 2 p 6 kohaselt on hindamine välisriigi või

piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavuse võrdlemine Eesti õigusaktides nimetatud

haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetega ja hinnangu andmine välisriigi

või piiriülese kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti kvalifikatsioonile. Sama sätte p 7 kohaselt

on akadeemiline tunnustamine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele

kvalifikatsioonile

vastavaks

tunnistamine

või

õppeperioodi

arvestamine

Eesti

kõrgharidusastme õppekava osana ning kvalifikatsiooni omanikule õiguse andmine

kõrgharidusele juurdepääsuks, jätkata õpinguid või kandideerida vastavat haridustaset või

kõrgharidusastet nõudvale ametikohale (välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutseala on

reguleeritud VKTS tähenduses). Määruse § 5 lg 1 sätestab, et kõrgharidusele juurdepääsu

võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning

õppeperioodide hindamise pädev asutus on ENIC/NARIC keskus, kelle hinnang on § 8 lg 3

esimese lause kohaselt õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata, või tööandjale, kelle

juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Akadeemilisel tunnustamisel

lähtuvad õppeasutus ja tööandja §-des 10–12 sätestatud põhimõtetest ja Eesti ENIC/NARIC

keskuse hinnangust, välja arvatud § 8 lg-s 4 nimetatud juhul (määruse nr 89 § 13 lg 1 esimene

lause). Määruse nr 89 § 13 lg 2 kohaselt teeb tunnustamisotsuse akadeemilise tunnustamise

tulemusena õppeasutus või tööandja.

15. Kolmas menetlus on haridusandmete registrisse kandmise menetlus. EHIS on mõeldud

peamiselt statistilise ja informatiivse sisuga andmete saamiseks (HaS § 366), kuid registris

olevad andmed mõjutavad ka haridust tõendava dokumendi omajaid. Määruse nr 265 § 29 lg

11 sätestab: „Enne registri asutamist või registrisse kandmata Eesti territooriumil välja antud

kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud

õppeasutus või tema õigusjärglane. Välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed

kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.“ Tegemist on andmete

kandmisega õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. Sellesse alamregistrisse

kantakse mh välismaal kõrgharidust omandavate ja lõpetajate andmed, sh kvalifikatsioon (§ 23

lg 1, § 24 p 3, § 25 lg 1 p 2, § 26 lg 1 p 30, § 28 p 9). Määruse nr 265 § 29 lg 11 kehtiva

sõnastuse kohta on asjaomase määruse eelnõu seletuskirjas märgitud: „EHISesse on kantud

Eestis välja antud tasemehariduse lõpudokumendid alates 2004. aastast ning neid on võimalik

e-teenustes oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada. Välisriigis ja enne EHISe asutamist

(s.o enne 2004. aastat) välja antud lõpudokumentide omanikud e-teenuseid kasutada ei saa ja

peavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitama lõpudokumendi originaali või ametlikult

kinnitatud ärakirja. Määruse muudatusega saavad kõik soovijad taotleda oma varasemate

lõpudokumentide andmete kandmist EHISesse.“ Seega on säte kehtestatud muu hulgas taotleja

huvide kaitseks. Haridusandmete registrisse kandmise käigus toimub hariduskvalifikatsiooni

hindamine, mitte kutsekvalifikatsiooni hindamine. Haridusandmed tuleb EHIS-sse kanda

sõltumata sellest, kas isik peab vajalikuks taotleda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Need

võivad omada tähtsust ka muudel juhtudel kui koolieelse lasteasutuse logopeedina töötamisel,

sh hariduse edasisel omandamisel ning mittereguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisel.

3-24-2115

7(8)

16. Kaebaja

esitas

22.04.2024

ENIC/NARIC

keskusele

taotluse

välisriigi

hariduskvalifikatsiooni hindamiseks ja palus kanda oma haridusandmed EHIS-sse. Taotlusest

ei nähtu soovi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks. Määruse nr 89 lg 2 p 3 kohaselt peab

ENIC/NARIC keskus välisriigi kvalifikatsiooni hindamise tulemusena andma hinnangu selle

Eesti kvalifikatsioonile vastavuse kohta. ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 dokumendis

„Hinnang välisriigi kvalifikatsioonile“ viidati probleemidele seoses õppetööga veebiõppes ning

leiti, et seetõttu ei saa Eesti ENIC/NARIC keskus anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse

kohta Eesti haridussüsteemis. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist toiminguga, mis

puudutab isiku õigusi. Taotlejal on õigus saada ENIC/NARIC keskuselt õiguspärases

menetluses ja õige sisuga hinnang tema hariduskvalifikatsiooni kohta. Riigikohus selgitas

08.06.2016 määruses nr 3-3-1-12-16 (p 10), et isik võib nõuda, et talle asutuse poolt antav teave

ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke

väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Seega sõltub riive lõplik tuvastamine sageli

sisulisest hinnangust asutuse faktiväidetele ja hinnangutele. Praegusel juhul on lisaks ebaselge,

kas ENIC/NARIC keskus andis hinnangu või jättis selle andmata. Kaebajal on subjektiivne

õigus saada ENIC/NARIC keskuselt hinnang õigusnormides ettenähtud korras. Asjaolu, et

võimalik tulevane õppeasutus või tööandja (mittereguleeritud ametikohal töötamise korral) ei

pruugi olla rangelt seotud ENIC/NARIC keskuse hinnanguga, ei tähenda, et ENIC/NARIC

keskuse tegevus ei saa rikkuda taotleja õigusi. Taotleja jaoks on suur praktiline tähtsus, kas tal

on olemas töökohale või õppeasutusse kandideerimisel ENIC/NARIC keskuse hinnang, mis

kinnitab magistrikraadile vastava hariduse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates on ebamõistlik

lahendus, et inimene peab iga kord pidama võimaliku tulevase tööandjaga kohtuvaidlust selle

üle, kas tal on magistrikraadile vastav haridus või mitte, kui tööandja tugineb määruse nr 89 §

13 lg 1 esimese lause alusel ENIC/NARIC keskuse hinnangule. Asjaolu, et

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses saab kaebaja tõhusalt kaitsta oma õigusi HTM-

i võimaliku keelduva otsuse vaidlustamisega, et vähenda vajadust kontrollida ENIC/NARIC

keskuse tegevuse õigsust teistes menetlustes. Kaebajal on põhiseaduse §-st 15 ja HKMS § 2 lg-

st 1 tulenevalt õigus nõuda halduskohtus oma õigustele tõhusat kohtulikku kaitset riigi

õigusvastase tegevuse vastu. Lisaks tuleb märkida, et ENIC/NARIC keskuse tegevuse

tulemusel on jäänud kaebaja haridusandmed EHIS-sse kandmata, mis võib rikkuda kaebaja

õigusi eraldiseisvalt akadeemilisest tunnustamisest.

17. Neil kaalutlustel ei anna praegused asjaolud alust väita, et kaebeõigus on välistatud

niivõrd ilmselt, et see annab aluse tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohtupraktikas

on leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse

menetlusse võtmist (nt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8). Halduskohus peab

hindama ka seda, kas kaebaja haridusandmete EHIS-sse kandmata jätmise puhul on tegemist

ENIC/NARIC keskuse toiminguga või haldusaktiga ning soovitama kaebaja õiguste kaitseks

vajaliku ja asjakohase nõude esitamist (HKMS § 120 lg 1 p 3).

18. Halduskohtu viidatud Riigikohtu 03.05.2004 määruses nr 3-3-1-18-04 olid teistsugused

asjaolud. Tolles kohtuasjas oli halduskohtu menetluses kaebus pädeva asutuse keeldumise peale

tunnustada kutsekvalifikatsiooni ja tekkis küsimus, kas lisaks pädeva asutuse keeldumise

vaidlustamisele on põhjendatud taotleda pädeva asutuse keeldumise aluseks olnud

ENIC/NARIC keskuse (menetlusse kaasatud arvamuse andmiseks) hinnangu õigusvastaseks

tunnistamist. Riigikohus vastas küsimusele eitavalt ning leidis, et kaebaja õiguste kaitseks on

piisav taotleda pädeva asutuse keeldumise tühistamist ning ENIC/NARIC keskuse

menetlustoimingu täiendav vaidlustamine pole vajalik, sest sellele saab halduskohus anda

hinnangu pädeva asutuse keeldumise peale esitatava kaebuse lahendamise. Siinsel juhul on

asjaolud oluliselt erinevad, kuna halduskohtu menetluses ei ole kaebust pädeva asutuse

3-24-2115

8(8)

keeldumise peale, mis oleks tehtud ENIC/NARIC keskuse vaidlusaluse hinnangu alusel. Seega

ei ole siinsel juhul HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang kohaldatav.

19. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 05.08.2024 määrus

tühistada ja saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)