3-24-1725/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1725

Haldusasi

XX kaebus kohustada Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit tegema järelevalvet sadama ohutuse

asjus

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

esindaja Maiga Liiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 12.04.2024, 19.04.2024 ja 08.05.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile (TTJA) poole pöördumised seoses Rohuküla ja Kuivastu sadamarajatiste puudustega,

mis võivad seada ohtu neid kasutavad isikud. TTJA teavitas 08.05.2024 XXt, et on esitanud

Rohuküla ja Kuivastu sadama pidajale märgukirja eesmärgiga juhtida tähelepanu vajalikele

meetmetele sadamarajatiste ohutuse tagamiseks.

2. XX esitas 09.05.2024 TTJA-le pöördumise, milles palus peatada Rohuküla sadamas

parvlaevade Regula ja Ormsö sadamakaide kaldarampide kasutamine, sest rambid on keevise

vigade jm tõttu ohtlikud.

3. TTJA koostas 31.05.2024 järelevalvemenetluse protokolli nr 13-4/24-05236-014, mille

kohaselt toimus 29.05.2024 paikvaatlus, et fikseerida AS Saarte Liinid opereeritava Rohuküla

sadama kaide nr 2 ja nr 3 kaldarampide seisukord masinaohutuse seisukohast lähtuvalt.

Tuvastati, et parvlaeva Regula kasutatava sadamakai nr 2 kaldarambi tõstemehhanismi osad on

kaetud tugeva pindmise roostega ja roostetanud pinnad on kohati kihiti koorunud. Korrosiooni-

3-24-1725

kahjustuste ulatust ja ohtlikkust ei olnud võimalik visuaalselt hinnata, selleks on vaja pinnad

eelnevalt puhastada ja seejärel defekteerida. Hüdraulika on puhas, kuiv ja lekkevaba, liitmikud

kaetud rasvateibiga. Rambi tõstmiseks kasutataval kaitsekapis asuval hüdropumbal esineb

pindmist roostet. Vaatluse käigus tõsteti ramp üles, mehhanismi töös tõrkeid ei täheldatud.

Vastavalt sadamakaptenilt saadud infole ei ole ramp nr 2 praegu kasutuses. Rambi

remonttöödeks on sõlmitud töövõtuleping. Tööde valmimise tähtajaks on 15.07.2024. Kuna

kaldaramp ei ole kasutuses, siis on pääs sellele tõkestatud ketiga.

Parvlaeva Ormsö kasutatava sadamakai nr 3 rambi tõstemehhanismi osad on paiguti kaetud

pindmise roostega. Hüdraulika kinnitustapi lukustid on halvas seisukorras, vähemalt ühel on

need lahti/purunenud. Hüdraulika puhas, kuiv ja lekkevaba, liitmikud kaetud rasvateibiga.

Rambi kilp kaetud pindmise roostega. Üksikud läbiva rooste augud kilbi katuse servas, kust

vesi kilbi sisse ei pääse. Vaatluse alguses ei olnud rambi laevapoolsele otsale pääsu tõkestavad

väravad suletud. Ametniku märkuse peale need suleti. Vaatluse ajal tuli sadamasse sisse

parvlaev Ormsö ning laeva sildumise ajal vaadeldi kaldarambi töötamist. Mehhanismi töös

tõrkeid ei täheldatud. Ramp toetub otsa pidi sildunud laevale ning koormus ei ole sel hetkel

hüdrosilindritel.

4. XX esitas 07.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada TTJA-d

kinnitama kaldaramp auditeeritavaks seadmeks ja selgitada välja rampide avariilise olukorra

tekkepõhjused. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada Rohuküla sadamas rampide

nr 2 ja nr 3 kasutamine ja nende parandustööd AS Saarte Liinid poolt. 10.07.2024 esitas

kaebaja taotluse, milles palus peatada Rohuküla sadama rambil nr 2 värvimistööd ja Virtsu

sadamas kail nr 5 Regula rambi kasutamine. 25.07.2024 palus kaebaja peatada Rohuküla

sadama kaldarambi nr 6 kasutamine.

5. TTJA selgitas 28.08.2024 halduskohtule, et Rohuküla sadamas alustatud remonttööd ei ole

veel lõppenud. Seisuga 16.07.2024 on kai nr 2 kaldaramp remonditud ja kasutusele võetud. Kai

nr 3 kaldaramp on remondis alates 16.07.2024 ja selle remontimine võtab esialgu kavandatust

rohkem aega, kuna sadama pidaja AS Saarte Liinid otsustas kaebaja viidatud kohtadele parema

ligipääsetavuse tagamiseks kaldarambi kaile tõsta ja ka ülejäänud keevisliited üle kontrollida.

TTJA ei ole järelevalvemenetlust veel lõpetatud. Kaebaja on vahepeal pöördunud TTJA poole

ka seoses Virtsu, Kuivastu ja Heltermaa sadamate kaldarampidega ning seoses Rohuküla

sadama kaldarambiga nr 6. TTJA on alustanud järelevalvemenetlused, et kontrollida ka nende

rampide töökindlust. Sadamate kaldarampide järelevalve käigus on TTJA tuvastanud, et

sadamapidaja AS Saarte Liinid on asunud lahendama kaebaja viidatud puudusi. Sadama pidaja

on kaldarampe omal algatusel hooldanud ja remontinud, mis on seadme ohutuse seisukohalt

tavapärane tegevus. TTJA kaalub järelevalvemenetluste lõpetamist, kuna kaebaja viidatud

puudused ei kujuta seadmete kasutamisel ohtu ning sadama pidaja on kaebaja viidatud

puudused vabatahtlikult kõrvaldanud või kõrvaldab need jooksvalt perioodilise hoolduse ja

remondi käigus.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 02.09.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebuses pole välja toodud, milliste kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitseks on vajalik, et TTJA teeks kaebaja soovitud toimingud. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluse jätkamist või konkreetse

meetme rakendamist järelevalve käigus, samuti nõuda, et TTJA lisaks mingeid objekte

auditeeritavate objektide nimekirja. TTJA ei ole jätnud kaebaja taotlustele reageerimata. TTJA

on alustanud mitut järelevalvemenetlust ja need on praeguse seisuga pooleli. TTJA kinnitab, et

AS Saarte Liinid on juba asunud kõrvaldama järelevalve käigus tuvastatud puuduseid. Kaebajal

2(5)

3-24-1725

ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides, kuna seadme ohutuse seadus (SeOS) ei näe seda

ette.

Kuna puudub kaebaja õiguste riive, ei ole kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebus on

seotud Rohuküla sadama objektidega, mistõttu ei saa kaebaja taotleda esialgset õiguskaitset

seoses Virtsu sadama objektidega.

7. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu

02.09.2024 määrus tühistada ja võtta asi menetlusse.

Kohus ei ole hinnanud TTJA vastuse sisu. Väited Rohuküla sadama kai nr 2 rambi

ümberehituse ja seadmete kasutamisel ohu puudumise kohta on paljasõnalised. Kaebaja on

esitanud tõendi, et keevis on ära roostetanud ja eemaldunud tõstesilindri tugiribide keevisest.

Pärast remonttöid 24.07.2024 tehtud foto kinnitab, et keevis tõstesilindrite tugiribides roostetab

edasi. TTJA soosib sadama pidajat ja viimasele ettekirjutuse tegemata jätmine on

põhjendamatu. TTJA ei kontrolli, kas sadama pidaja järgib kaebaja juhiseid. Rambi

ebaseaduslik ümberehitus ohustab kaebajat, kuna ta kasutab sadamat oma Hiiumaal olevasse

elukohta sõitmiseks. Alates 22.09.2024 alustab Hiiumaa liinil tegutsemist parvlaev Regula,

seega on kaebajal huvi parvlaevaühenduse ohutuse vastu. Kaebaja on tõendanud, et rambid on

ohtlikud.

8. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Rohuküla sadama kai nr 2 kaldaramp on seisuga 16.07.2024 läbinud remondi. TTJA-l olevad

tõendid kinnitavad kaldarambi, sh tõstesilindrite, korrasolekut ja töövõimet. Tõstesilindrite ja

kaldarambi muude detailide pindmised korrosioonikahjustused, mis on merelises keskkonnas

tavapärased, ei mõjuta nende töövõimet ega saa mõjutada kaldarambi ohutust kaebaja viidatud

määral. 27.09.2024 korraldas TTJA Rohuküla sadama kai nr 2 kaldarambi vaatluse, mille

käigus tuvastas, et rambi tõstemehhanismi osad on ligipääsetavatest kohtadest puhastatud

pindmisest korrosioonist ja kaetud uue värvkattega. Rambi mõlema hüdrosilindri kinnituskõrva

sees on tuvastatav keevisliite osa, mida pole puhastatud ning uue värvkattega kaetud sellele

ligipääsu puudumise tõttu. Kinnituskõrvade keevisliidete välimine külg on defektideta ja

kaetud uue värvkattega. Seetõttu pole kaebaja viidatud puuduse näol tegemist sellise veaga, mis

võiks põhjustada tõstemehhanismi rikke. Kaebaja õigusi pole rikutud ja tal pole kaebeõigust.

Kaebaja esitatud fotod ei kinnita kaldarampide kasutamise ohtlikkust ega kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumist. Kaebaja väide, et toimunud on ebaseaduslik kaldarambi ümberehitus, on

ekslik, kuna seadmete ümberehitamiseks ei ole vajalik haldusorgani luba. Tööde käigus

kaldarambi kohandamine ei põhjusta parvlaevade kasutajatele mingit ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu

määrust.

10. Halduskohtule esitatud kaebuse sisu ja nõuded on ebaselged. Otsesõnu on kaebaja

palunud halduskohtul kohustada TTJA-d kinnitama Rohuküla sadama kaide nr 2 ja nr 3

kaldarambid auditeeritavateks seadmeteks ning selgitama välja rampide avariilise olukorra

tekkepõhjused. Samas on kaebaja TTJA-le esitatud pöördumisest ja tema hilisematest

kohtumenetluses esitatud avaldustest järeldatav, et ta soovib, et TTJA teeks järelevalvet

Rohuküla sadamas sadamakaide nr 2 ja nr 3 kaldarampide ohutuse üle, sh vajadusel peataks

nende kasutamise. Kaebaja tugineb oma õiguste riive põhistamisel sellele, et Rohuküla-

Heltermaa liinil sõitva parvlaeva Regula reisijateveo teenus peab olema ohutu, kuna ta kasutab

parvlaevu Hiiumaale oma elukohta jõudmiseks. Ringkonnakohus märgib, et parvlaev Regula

kasutab kaid nr 2 ja selle kaldarampi. Kaebaja ei ole esile toonud, milline on tema isiklik

3(5)

3-24-1725

puutumus ja huvi seoses sadamakai nr 3 kaldarambiga, mida kasutab Rohuküla-Sviby liinil

Vormsile sõiduks parvlaev Ormsö. Seetõttu hindab ringkonnakohus, kas kaebajal on

kaebeõigus kai nr 2 kaldarampi puudutavas osas.

11. Ringkonnakohus märgib esiteks, et parvlaeva reisijateveo teenuse ohutuse tarbija elule,

tervisele ja varale peab eeskätt tagama teenuse osutaja (vedaja). Sadamarajatisi teenindavate

seadmete ohutuse tagama peab sadama pidaja. Nende isikute ja kaebaja vahelises õigussuhtes

tekkivad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras.

12. SeOS §-d 1 ja 14 panevad TTJA-le ülesande teha riiklikku järelevalvet seadmete ja

nendega seotud protsesside ohutuse üle. SeOS § 4 lg 1 sätestab, et seadme kasutamisel ja

seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse

tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede

vähendamiseks. Seadmete ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest

tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4). Avalikku korda ähvardava ohu

ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise

kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2).

Kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda

korrakaitseorganil (samas lg 3), s.o TTJA-l. TTJA-l on ohukahtluse korral õigus kohaldada ohu

olemasolu väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). Ohu korral on TTJA-l

õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või

korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (KorS § 28 lg 1). Vrd analoogia alusel Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.12.2018 otsus asjas nr 3-16-1050, p-d 10 ja 11.

13. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku

järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, saab nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Sellest tulenevalt on isikul õigus

järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile, kui järelevalvemenetluse aluseks

olevad õigusnormid kaitsevad mh kaebaja subjektiivseid õigusi (nt Riigikohtu 14.03.2022 otsus

nr 3-19-509, p 20; 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d

13–16; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p-d 12–15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17;

13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2023 määrus nr 3-23-

1855, p 11). Ringkonnakohus leiab, et SeOS § 4 lg 1 on mõeldud kaitsma muu hulgas selle

inimese elu ja tervist, kes kasutab vaidlusaluste sadamakaide kaldarampe parvlaevale peale- ja

mahasõitmiseks. Kui kaebaja põhistab, et tema esile toodud puudus seadmel mõjutab seadme

ohutust kaebaja elule ja tervisele, on tal õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses

järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete

kohaldamisest.

14. Asja materjalidest nähtub, et TTJA on alustanud kaebaja pöördumise alusel sadamapidaja

AS Saarte Liinid tegevuse üle järelevalvet. TTJA 31.05.2024 järelevalvemenetluse protokolli

nr 13-4/24-05236-014 kohaselt korraldas TTJA 29.05.2024 paikvaatluse, et fikseerida AS

Saarte Liinid opereeritava Rohuküla sadamakaide nr 2 ja nr 3 kaldarampide seisukord

masinaohutuse seisukohast lähtuvalt.

TTJA teatas 28.08.2024 halduskohtule, et

järelevalvemenetlust ei ole veel lõpetatud, kuid TTJA kaalub järelevalvemenetluste lõpetamist,

kuna kaebaja viidatud puudused ei kujuta seadmete kasutamisel ohtu ja sadamapidaja on

kaebaja poolt viidatud kaldarampide puudused vabatahtlikult kõrvaldanud või kõrvaldab need

jooksvalt perioodilise hoolduse ja remondi käigus. TTJA 30.09.2024 ringkonnakohtule esitatud

4(5)

3-24-1725

vastuse kohaselt on TTJA olnud pärast 28.08.2024 Rohuküla sadamapidajaga kontaktis ning

sadamapidaja on TTJA-d jooksvalt kursis hoidnud nii tehtud remonttöödega kui ka pooleli

olevate töödega. TTJA 30.09.2024 järelevalvemenetluse protokolli nr 13-4/24-05236-061

kohaselt korraldas TTJA 27.09.2024 paikvaatluse, et vaadelda sadamakai nr 2 kaldarambi

seisukorda ja teostatud remonttööde ulatust. Nendest selgitustest ilmneb, et järelevalvemenetlus

on jätkuvalt käimas ning TTJA ei ole teinud lõplikku otsust, kas ja milliseid meetmeid on

vajalik võtta lisaks juba tehtule. Otsuse teeb TTJA kaalutlusõiguse alusel. Kaebajal ei ole

HKMS § 45 lg 3 kohaselt õigust vaidlustada poolelioleva järelevalvemenetluse toiminguid,

vaid tal on võimalik vaidlustada TTJA menetluse lõppotsus, kui ta leiab, et tema esile toodud

jätkuvad puudused kai nr 2 kaldarambil võivad selle tema poolt kasutamisel ohustada tema elu

ja tervist. Praegu on kaebajal veel võimalik esitada kõik oma seisukohad, hinnangud ja uued

tõendid TTJA-le käimasolevas menetluses. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta

määruskaebemenetluses esitatud uute asjaolude ja tõendite kohta.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega, et kaebajal ei ole subjektiivset

õigust nõuda, et TTJA lisaks seadmeid auditeeritavate objektide nimekirja. Isik ei saa kohtu

kaudu nõuda järelevalveorganilt järelevalve tegemist avalike huvide või kolmandate isikute

õiguste kaitseks. Kaebajal ei ole ka õigust nõuda, et sadamapidaja või TTJA järgiks tema

juhiseid, kuidas tagada sadamas kasutatavate seadmete ohutust. Kaebaja on esitanud TTJA-le jt

asutustele väga palju tähelepanekuid paljudes Eesti sadamates tema arvates esinevate

ohutusalaste rikkumiste kohta. Kaebajal on õigus saada TTJA-lt oma pöördumiste kohta vastus,

kuid kaebeõigus esitada kohustamisnõuet järelevalve tegemiseks või muude meetme võtmiseks

on kaebajal üksnes siis, kui võimalikel rikkumistel on piisavalt tihe seos tema enda

subjektiivsete õigustega (tema enda kasutatavate teenuste ohutus). Pigem näib kaebaja avaldusi

ja tegevust terviklikult hinnates, et ta soovib kaitsta avalikke huve. Kui kaebaja leiab, et TTJA

on objektiivselt rikkunud oma järelevalvekohustusi avalike huvide tagamisel, on tal õigus

esitada taotlus ministeeriumile TTJA üle teenistusliku järelevalve tegemiseks.

16. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 02.09.2024 määrus

muutmata, kuid täpsustada tuleb määruse motiive.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)