2-24-8832/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-8832

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group H. S. hagi vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

9324,58 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35 Tallinn);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:

jurist@julianus.ee

Kostja: H. S., isikukood xxxx, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt H. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu xxxx

põhivõlgnevust 4556,89 eurot, intressi 237,89 eurot,

haldustasu

eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 410,32 eurot ja

lepingu xxxx põhivõlgnevust 494,96 eurot, intressi 39,40 eurot, sissenõudmiskulusid 40

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 65,81 eurot ning lepingu xxxx põhivõlgnevust

1739,18 eurot, intressi 146,26 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivist 256,96 eurot.

3. Välja mõista kostjalt H. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viiviseid alates

4.06.2024 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 4556,89 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas ja viiviseid alates 4.06.2024

kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 494,96 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 22% aastas ning viiviseid alates 4.06.2024 kuni lepingu

nr xxxx põhinõude summas 1739,18 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 24,9% aastas.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt H. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

1070 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjalt H. S.il tasuda OÜ-le Aktiva Finance

Group alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

8. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

I AS (esialgne võlausaldaja) ja H. S. (kostja) sõlmisid 19.10.2020 autolaenu lepingu nr.

xxxx, millest alusel sai kostja laenu summas 8000 eurot ning maksis ise sissemakse

196,73 eurot. I AS ja kostja sõlmisid 21.01.2021 xxxx makselahenduse lepingu nr. xxxx.

Vastavalt lepingule on krediidilimiidiks 500,00 EUR. C AS ja H. S. sõlmisid 19.07.2021

laenulepingu nr. xxxx, millest alusel sai kostja laenu summas 3900 eurot, millest 78 eurot

oli lepingutasu. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 17,91%. Lepingu xxxx

krediidi kulukuse määraks on 30,87%. lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr 39,78%

aastas ja intressimäär 22% aastas. Kostja ei täitnud xxxx lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 5.10.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.10.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Kostja ei täitnud xxxx lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne

võlausaldaja saatis 5.10.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

26.10.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei täitnud xxxx

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 29.09.2023.a

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.10.2023 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu xxxx alusel võimaldati krediidilimiiti

500,00 eurot ja tingimuste punkti 8.1 kohaselt tuli kord kuus maksepäeval tasuda

minimaalne tagasimakse. Kuivõrd kostja rikkus I AS-ga sõlmitud teenuselepingutest

tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid siis tulenevalt eeltoodust ütles I AS ütles

kostjaga sõlmitud lepingu üles. Ülesütlemise seisuga 26.10.2023 oli kostja võlgnevus I

AS-i ees 544,36 eurot, sh tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit: 494,96 eurot,

tähtajaks tasumata intressid 39,40 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 10,00

eurot. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Lepingu xxxx ülesütlemise seisuga so

26.10.2023 oli kostjal tagastamata 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023 ja 15.10.2023

maksed. Lepingu xxxx ülesütlemise seisuga so 30.10.2023 oli kostjal tagastamata

10.07.2023, 10.08.2023, 10.09.2023 ja 10.10.2023 maksed. 30.10.2023 loovutas C AS

kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja

muid kõrvalnõudeid. I AS loovutas 26.10.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finace

Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub mõista kostjalt H. S. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja lepingu

xxxx põhivõlgnevus 4556,89 eurot, intress 237,89 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 410,32 eurot, lepingu

xxxx põhivõlgnevus 494,96 eurot, intress 39,40 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 65,81 eurot, lepingu xxxx põhivõlgnevus 1739,18 eurot,

intress 146,26 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 256,96 eurot; viivised alates 4.06.2024 kuni xxxx põhinõude summas

4556,89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas;

viivised alates 4.06.2024 kuni xxxx põhinõude summas 494,96 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 22% aastas; viivised alates 4.06.2024 kuni

xxxx põhinõude summas 1739,18 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 24,9% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 770 eurot ja hageja

õigusabikulud 696 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetluskulude nimekri ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.09.24.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandjate poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (21.01.21 lepingu nr. xxxx

määraga 39,78%, 19.07.21 laenuleping nr. xxxx määraga 30,87% ja 19.10.20 leping nr

xxxx määraga 17,91%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt

on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.20.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52% ning alates 30.11.20.a määratud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. Seega vastasid

lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,52*3=61,56%;

20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud,

vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 770 eurot

ja esindustasu 696 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Kohus märgib esmalt, et kuna käesolevas asjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud,

siis ei ole põhjendatud hageja menetluskulud TsMS § 484.2 alusel summas 20 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h,

169 eur/h summas 676 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1070 eurot

(770+300), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1070

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik