2-24-1530/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1530

Tsiviilasi

C.O avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel

tehingu tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja C.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik I (laps) O.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (lapse ema) C.Y (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse

kaudu), esindaja B.O

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata C.O taotlus ärakuulamise korraldamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

avalduse rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

avaldus ning anda C.O-le nõusolek alaealise lapse O.P nimel X OÜ (registrikood

XXXXXXXX) 100% osaluse omandamiseks.

3. Rahuldada C.O määruskaebus.

4. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Võtta avaldus menetlusse.

4.2. Rahuldada avaldus.

4.3. Anda C.O-le nõusolek alaealise lapse O.P nimel X OÜ (registrikood

XXXXXXXX) 100% osaluse omandamiseks.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. C.O (avaldaja) esitas 28.01.2024 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse O.P

(puudutatud isik, laps) teovõime laiendamiseks.

Avaldaja palus võimaldada lapsel omandada X OÜ (osaühing) 100% osa, osaleda selle

juhtimises ja teha äriühingu nimel kehtivaid majandustehinguid; laiendada lapse teovõimet

nii, et tal oleks võimalik teha äriühingu nimel aktsiate ostu- ja müügitehinguid, avada

pangaarveid ja teha äriühingu nimel iseseisvalt tehinguid krüptorahavääringutega; anda

laiendatud teovõime raames lapsele nõusolek kõigi tehingute ja toimingute tegemiseks, mis

on objektiivselt vajalik eelnimetatud tehingute kehtivalt sõlmimiseks ja kohustuste siduvalt

võtmiseks.

Teovõime laiendamine on lapse huvides ning aitab kaasa tema arengule ja iseseisvumisele.

Laps on näidanud üles märkimisväärset küpsust ning ta suudab vastutustundlikult ja

iseseisvalt tegutseda. Tema omal käel kogutud teadmised ületavad keskmise füüsilise isiku

teadmisi finantsvaldkonnast ja rahatarkuse osas.

Lapse seaduslikud esindajad kinnitasid oma nõustumist lapse teovõime laiendamisega toodud

kujul. Avaldaja tegeleb samuti ettevõtlusega ning saab last tema tegemistes juhendada ja

suunata. Ärilise ebaedu korral ei jää laps ilma püsivatest elatusvahenditest, sest tema

igapäevase heaolu eest jäävad vastutama vanemad.

2. Maakohus kuulas 23.04.2024 avaldaja ja puudutatud isiku ära.

2.1. Avaldaja selgitas, et osaühing kuulub talle ning see on lahusvara. Äriühingul kohustusi ei

ole, aga varad on tekkinud. Isa ja poeg on avanud koos investeerimiskontosid, mis on isa

nimel. Kapital tehinguteks on lapse isiklik vara. Isa on andnud lapsele ligipääsu tradingu

kursustele. Avaldaja ei karda, et laps rahaga midagi rumalat teeb. Kui ettevõtte osalus liigub

lapse nimele, siis juhatuse liikmeks jääb ikkagi avaldaja.

2.2. Puudutatud isik avaldas, et on investeerinud Boeingusse ja Starbucksi. Ta on teinud

uurimusi ja nende põhjal vaadanud, et võiks neisse investeerida. Ta selgitas, et neil on kaks

platvormi – üks krüptoraha jaoks ja teine aktsiate ostmiseks. Puudutatud isiku jaoks on

vastuvõetav see, et talle kuuluks äriühingus osalus. Puudutatud isik õpib 9. klassis XXX ning

mõtleb gümnaasiumisse minna. Õpingutega läheb hästi. Ta selgitas, et on näinud internetis

investeerimise kohta infot ning see tundus talle huvitav. Ta hakkas isaga sellest rääkima ning

koos tuli neil selline mõte. Ta saab aru, et [äritegevusega] kaasnevad riskid. Hetkel kasumiga

plaane ei ole. Püsikulusid puudutatud isikul ei ole.

Maakohtu määrus

3. Maakohus võttis avalduse menetlusse ning jättis selle rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

3.1. Avalduses taotletud toimingud kuuluvad äriühingu juhatuse liikme õiguste hulka.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 2 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige olema teovõimeline

füüsiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime

18-aastaseks saanud isikul. Erialakirjanduse kohaselt on äriühingu juhatuse liikmeks olekuks

nõutav täielik teovõime ning TsÜS § 9 alusel ei ole kohtul võimalik laiendada 15–17 aastase

alaealise isiku teovõimet selliselt, et see annaks alaealisele õiguse kuuluda osaühingu

juhatusse.

3.2. Isegi kui kohtul oleks õigus laiendada 15-aastase alaealise isiku teovõimet selliselt, et see

annaks talle õiguse kuuluda osaühingu juhatusse ning esindada osaühingut finantsturul, ei ole

käesoleval juhul teovõime laiendamise eeldused täidetud.

TsÜS § 9 lg 1 kohaselt võib kohus vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada,

kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Ärakuulamisel ei

tekkinud kohtul veendumust selles, et alaealine on oma intellektuaalse arengu poolest niivõrd

küps, et teadvustab kõiki finantsturuga kaasnevaid riske, sh riigi ja Euroopa Liidu tasandil

kehtestatud rahapesu vältimise nõuete ja sanktsioonide rikkumise riski. Ärakuulamisel

avaldas alaealine, et on valmis ka rahvusvahelisteks tehinguteks. Eelduslikult kaasnevad

sellega rahvusvahelise maksustamise küsimused ja võimalikud aruande esitamise kohustused

haldusorganite ees. Kohtul ei tekkinud veendumust, et laps saab aru maksusüsteemist ja

finantsarvestusest.

Arvestades juhatuse liikme laiaulatuslikku vastutust äriühingu tegevuse eest ning suurt

rahapesu ja sanktsioonide rikkumise riski, ei ole alaealise teovõime laiendamine tema

huvides. Noor inimene ei peaks sellist ebamõistlikku riski enda peale võtma.

3.3. Avaldaja on taotlenud laiendada alaealise teovõimet ka osaühingus osaluse

omandamiseks. Alaealise nimel osaluse omandamiseks äriühingus on vanematel õigus

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 p-le 5 esitada kohtule avaldus kohtu nõusoleku

saamiseks omandada alaealise nimel osalus juriidilises isikus või astuda selle liikmeks.

Alaealine võib oma taskuraha ja muude sissetulekutega soovitud investeeringuid teha, aga

seda vanemate abil ja järelevalvel. Puudub mistahes mõjuv põhjus, miks tuleks äriühingu

juhtimisega ja finantsturul sõlmivate lepingutega kaasnevad riskid jätta 15-aastase noore

inimese kanda. Vanematel on võimalus soetada lapsele äriühing, jääda ise selle juhiks ning

lapse soove arvestades teha vajalikke investeerimistoiminguid. Vanem oleks sellises olukorras

tagatiseks, et laps ei teeks endale kahjulikku tehingut.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning

rahuldada avaldus alaealise teovõime laiendamiseks osaluse omandamiseks osaühingus, kuid

jätta ettevõtte igapäevade juhtimise ja majandustegevuse korraldamise juhatuse liikme vormis

avaldaja kanda.

4.1. Avalduse eesmärgiks oli võimaldada lapsel omandada osaühingu 100% osalus ja osaleda

äriühingu juhtimises. Laps ei oleks vastutav äriühingu igapäevase majandustegevuse eest ning

äriühingu juhatuse liikmeks ja igapäevase majandustegevuse korraldajaks jääks avaldaja.

Kõik olulised otsused ja tehingud teeks avaldaja, kes on täiskasvanud ja teovõimeline isik.

Lapse roll piirdub osaluse omamisega, mis ei too kaasa õiguslikku ega praktilist vastutust

ettevõtte igapäevase juhtimise eest. Laps omandaks osaluse eesmärgiga arendada oma

ettevõtlusalaseid teadmisi vanema juhendamisel. Avaldaja lapsevanemana ja ettevõtjana on

täielikult teadlik vastutustest ja riskidest, mis kaasnevad äriühingu juhtimisega. Tema roll

juhatuse liikmena tagab, et laps ei puutuks kokku riskidega, mida kohus oma määruses välja

tõi.

4.2. Maakohus ei võtnud arvesse, et lapse roll piirduks ainult osaluse omamisega ja

igapäevase majandustegevuse eest vastutaks täielikult avaldaja. Kohus ei arvestanud piisavalt

avalduse sisuliste asjaolude ja perekonna siseste kokkulepetega. Kohus küll käsitles ettevõtte

omandamise taotlust, kuid jättis selle sisuliselt lahendamata.

4.3. Ärakuulamisel oli laps tugeva kohtu surve all, mis võis oluliselt mõjutada tema käitumist

ja vastuseid. Noor inimene, kes on esmakordselt kohtu ees, võib tunda end ebakindlalt. See

võis mõjutada kohtu hinnangut lapse küpsusele ja teadmistele. Avaldaja palub korraldada uus

ärakuulamine, kus laps saaks esitada oma seisukohad vähem stressirohkes keskkonnas, mis

võimaldaks tal paremini väljendada oma mõtteid ja kavatsusi.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus küsis arvamust Nõmme Linnaosa Valitsuselt.

Oma 04.07.2024 seisukohas tõi Nõmme Linnaosa Valitsus välja, et nõustub maakohtu

määruses esitatud põhjendusega, et tulenevalt ÄS § 180 lg-st 2 ei ole kohtul võimalik

laiendada 15–17 aastase alaealise isiku teovõimet selliselt, et see annaks alaealisele õiguse

kuuluda osaühingu juhatusse. Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja vestles asjaolude

täpsustamiseks telefoni teel avaldajaga ja lapsega. Vestluse käigus täpsustas avaldaja, et

määruskaebuse eesmärk ei ole taotleda lapse teovõime laiendamist (osaühingu juhatuse liikme

ega osaniku õigustes), vaid eesmärgiks on saada kohtu nõusolek omandada lapse nimel 100%

osalus.

Äriregistri andmete, avalduse ja telefonivestlusel esitatud selgituste kohaselt on osaühing

valdusfirma, mis tegeleb investeerimisega aktsiatesse ja krüptovarasse. Osaühingu juhatuse

liikmed on avaldaja ja lapse ema ning seisuga 03.07.2024 ettevõttel maksuvõlg puudub.

Avaldaja ja laps kinnitasid, et osaühingu tegevuse eesmärgiks on pikaajaline investeerimine ja

osaühingu väärtuse kasvatamine ning kui laps saab täisealiseks, on tal võimalik võtta üle ka

osaühingu juhtimine. Osa võõrandamine toimub ühe euro eest ning selle eesmärgiks on

eelkõige lapsel omaniku tunde kasvatamine ning kogemuste omandamine. Laps ei ole läbinud

ettevõtlus- ega investeerimisalast koolitust, kuid on omandanud teadmisi interneti vahendusel

ning ta soovib ennast selles valdkonnas arendada. Avaldaja kinnitusel on ta andnud lapsele

ligipääsu veebipõhisele investeerimiskursusele.

Lapse nimel osaühingu osa omandamine ei kahjusta tema õigusi ega huve. Säilib vanemate

hooldusõigus, sh kohustus hoolitseda lapse vara eest. Firma juhtimine jääb endiselt vanemate

kanda, samuti jäävad vanemad vastutama osaühingu osaniku kohustuste täitmise eest.

Vanemate vastutusel ja järelevalve all ning lapse soove arvestades saab teha vajalikke

investeerimistoiminguid.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldada avaldus ning anda avaldajale nõusolek alaealise lapse nimel

osaühingu 100% osaluse omandamiseks. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Avaldaja taotlus ärakuulamise korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ringkonnakohus

ei pea määruskaebuse asjaoludest tulenevalt ärakuulamise korraldamist vajalikuks (TsMS §

667 lg 3).

9. Avaldaja on määruskaebuses on oma nõuet muutnud ning palunud võimaldada lapsel

omandada 100% osalus X OÜ-s. Ka Nõmme Linnaosa Valitsus avaldas oma seisukohas, et

avaldaja on talle telefonivestluses kinnitanud, et tema eesmärgiks on saada kohtu nõusolek

lapse nimel äriühingu osaluse omandamiseks.

PKS § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu

nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11

kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule

eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja

eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või

astuda selle liikmeks.

Kohtu nõusolek teatud tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks,

kas tehing vastab lapse huvidele (RKTKm 17.11.2015, nr 3-2-1-127-15, p 25).

Avalduse ja määruskaebuse kohaselt on lapse nimel osaluse omandamise eesmärgiks

arendada lapse finants- ja ettevõtlusalaseid teadmisi ning see aitaks kaasa tema arengule ja

iseseisvumisele. Avaldaja on Nõmme Linnaosa Valitsusele kinnitanud, et osaühingu tegevuse

eesmärgiks on pikaajaline investeerimine ja osaühingu väärtuse kasvatamine ning selle läbi ka

lapse vara kasvatamine.

Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt põhistanud, miks vastab osaluse

omandamine lapse huvidele. Olukord, kus avaldaja omandab lapse nimel osaühingu osaluse,

kuid ettevõtte juhtimine ja majandustegevuse korraldamine jääb avaldaja kui juhatuse liikme

kanda, ei kahjusta lapse huve.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse isa avaldus rahuldada ning anda talle PKS § 188 lg 1 p 5

alusel nõusolek lapse nimel ettevõtte osaluse omandamiseks.

11. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades menetluse olemust ja eesmärki on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub

vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

13. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus

täitmisele alates jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)