3-24-568/5

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-568 Määruse kuupäev 30. september 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pavel Ridnõi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 15.12.2023.a sündmusega Menetlusosalised Kaebaja Pavel Ridnõi Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna- kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6). Asjaolud 1. Kaebaja Pavel Ridnõi esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 18.12.2023 nr 1-13/265-1), milles taotles kahju hüvitamist rahas 50,85 eurot või šokolaadi andmisega. Kaebaja töötab toidujagajana. 15.12.2023 jäid toidukäru rattad E-hoonest väljudes kaldtee ja uue asfaldi vahel olevasse 5 cm sügavusse lohku kinni, mille tagajärjel lõi kaebaja jala väga kõvasti vastu käru. Vangla ei taganud kaebajale tema inimväärikuse ja tervise kaitset. Kaebaja tundis valu, kannatusi ja ebameeldivusi, mis ei pea vältimatult kaasnema vangistusega. Juhtum on fikseeritud meditsiiniosakonnas ja nähtav valvekaamerast, mille salvestise palus kaebaja säilitada. 2. Tartu Vangla jättis 20.02.2024.a otsusega nr 1-13/24/265-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Toimunu kohta on koostatud uurimiskokkuvõte, mille kohaselt ei olnud tegemist tööõnnetusega. Kaebaja vigastus fikseeriti meditsiiniosakonnas väikese sinise hematoomina ning kaebajale ei määratud ajutist töövõimetust. Kaebaja on majandustööl olnud ligi 10 kuud ja on sama trajektoori korduvalt toidukäruga läbinud. Kaebajale pidi olema teada või vähemalt aimatav, et sellel kohal tuleb toidukäru käsitseda tähelepanelikumalt. Vangla tegevus ei ole õigusvastane. Õnnetuse põhjustanud riskid on nõuetele vastavalt riskianalüüsis kajastatud ja töötajad ohtudest teadlikud. Kaebaja on läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. 3. Kaebaja esitas 27.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotleb hüvitist rahas 50,85 eurot või alternatiivselt 15 tk Kalevi šokolaadi tervete metspähklitega (à 200 g). 1

Kaebaja on toidujagaja ja tema ülesandeks on muuhulgas toidukäru sööklast võtmine ja tagasi viimine. E-maja sissepääsu kõrval on asfalt remonditud, mille tõttu on kaldtee ja asfaldi vahel umbes 5 cm sügavune kaldtee laiune lohk. Kaebaja toidukäru rattad jäid ootamatult lohku kinni ja kaebaja lõi väga kõvasti ja valusasti jala vastu käru. Kaebaja tundis valu, kannatusi ja ebameeldivusi, mis ei pea vältimatult kaasnema vangistusega. Riik on isikult vabadust võttes kohustatud tagama tema tervise kaitse. Kaebaja viitas mitmetele tööohutust, töötingimusi ja tööandja kohustusi reguleerivatele õigusaktide sätetele. Kohtu seisukoht 4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.1. HKMS § 121 lg 2 p 21 kehtestamise eesmärk oli tasakaalustada omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. HKMS § 133 lg 1 alusel peetakse varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riivet väheintensiivseks, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja soovis hüvitisena rahasummat 50,85 eurot või šokolaadi, mille kogumaksumus on samas suurusjärgus. Kaebaja varaline hinnang hüvele jääb alla 100 euro piiri. Kohtule esitatud kaebaja haigusloo väljavõte 15.12.2023 kohta näitab, et kaebaja lõi vastu toidukäru ära parema jalasääre eesmise külje, jalasäärel on ca 0,5 cm läbimõõduga hematoom, ümbrus veidi punetav, töövabastust kaebaja ei soovinud. HKMS § 133 lg 1 mõistes on tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas kaebajal on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. 4.2. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused ei ole suure tõenäosusega täidetud. RVastS § 7 lõikest 1 ja RVastS § 9 lõikest 1 tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine võimalik. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal ei ole mittevaralise kahju korral kahju tekkimist võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 4.3. Kohtuasja asjaoludel ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab endale rahalise hüvitise määramise. Esiteks, nagu eespool öeldud, olid juhtumi tagajärjed kerged - kaebajal tekkis ca 0,5 cm läbimõõduga hematoom ja kaebaja tundis valu. Sündmust ei saa pidada sedavõrd intensiivseks ja tagajärge sedavõrd raskeks, et sellega võiks kaasneda kaebajale rahalise hüvitise määramine. 2

Teiseks tõi vastustaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja, et juhtumi põhjustanud riskid on riskianalüüsis kajastatud ning kaebaja on läbinud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Kaebaja ei ole kaebuses sellele vastuväiteid esitanud. Vastupidi, kaebaja on oma sõnul läbinud seda teekonda toidukäruga korduvalt. See näitab, et liikumisteed sai kohase hoolsusega tegutsedes läbida ilma õnnetusjuhtumita. 5. Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei vaja lahendamist küsimus riigilõivu tasumisest või - vabastusest (kaebaja väitel on kaebus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba, kuid samas tugineb kaebaja ka väärikuse alandamise väitele). Samuti puudub sel juhul vajadus lahendada kaebaja taotlusi tõendite kogumiseks. 6. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3