Legislator Case Law & Legislation
2-18-2296/101 AI generated

2-18-2296/101 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-18-2296/101
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

nimetati Andres Hermet. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.04.2018. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega. 25.02.2019 määrusega

Legislator headnote

AI generated

2-18-2296/101 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: nimetati Andres Hermet. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.04.2018. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega. 25.02.2019 määrusega

Keywords

AI generated
bank resolution fraudulent bankruptcy satisfaction of claim people's bank frozen bank accounts banking profession
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2296

Tsiviilasi

Z.F kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik Z.F (pankrotis, isikukood XXX, elukoht xxx,

e-post XXX);

Võlausaldajad: P G OÜ, E C AS, C, K H K, E I, B,

osaühing A F, kohtutäitur K P

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Z.F kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Z.F pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused.

4. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 09.03.2018 määrusega kuulutati välja Z.F pankrot ja pankrotihalduriks

nimetati Andres Hermet. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 03.04.2018.

Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega. 25.02.2019 määrusega

lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist,

algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määras võlgniku usaldusisikuks

võlgniku enda.

Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 19.03.2020, 10.05.2021, 05.03.2022,

30.03.2023 ja 17.03.2024 ning taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 20.05.2024.

Kohus tegi päringud selgitamaks välja võlgniku sissetulekud kohustustest vabastamise

perioodi vältel. Pankade poolt saadetud vastuste kohaselt on võlgnikul pangakonto AS-is S B,

mujal pangakontod puuduvad. E T vastuse kohaselt saab võlgnik igakuiselt kojukandega

töövõimetoetust. M T vastuse kohaselt ei ole võlgnikule väljamakseid deklareeritud. S-i

vastuse kohaselt saab võlgnik igakuiselt puudega tööealise toetust.

20.06.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele K H K, kes tõi välja, et pankrotimenetluses

tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue (284,90 eurot) on täielikult tasumata. Kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada.

20.06.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele P G, kes tõi välja, et pankrotimenetluses

tunnustatud, kuid täitmata jäänud nõue (1219,80 eurot) on täielikult tasumata. Võlausaldaja

leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil

või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda

kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta

kohustustest vabastamata.

27.06.2024 seisukohas teavitas O K, et nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluse

kestel laekunud kokku üksnes 19,68 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

03.07.2024 esitas seisukoha C. Seisukoha kohaselt ei ole võlgnevuse katteks võlgnikult C-le

laekunud ühtegi väljamakset ning seetõttu C hinnangul ei ole võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud.

04.07.2024 teatas A F, et võlausaldaja palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma

PankrS § 173 tulenevaid kohustusi ning jätab asja kohtu otsustada. Võlausaldaja teavitab, et

võlausaldajale ei ole võlgnikult laekumisi kohustustest vabastamise menetluse kestel

toimunud.

16.07.2024 esitas seisukoha võlausaldaja K (E C AS üldõigusjärglane). Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohustustest

vabastamise menetluse jooksul ei ole K (registrikood XXX) esitatud nõude katteks laekunud

ühtegi makset.

24.09.2024 toimunud ärakuulamisele võlgnik Z.F ei ilmunud. Võlgnikule on 24.09.2024

ärakuulamise kutse toimetatud kätte e-toimiku vahendusel 11.09.2024.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi

jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

25.02.2019 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning kohtu

hinnangul on võlgniku püsiv töövõimetus aluseks, millest lähtuvalt saab kohus asuda

seisukohale, et menetluse jätkumine ei too tõenäoliselt kaasa võlausaldajate nõuete senises

oluliselt suuremas ulatuses rahuldamist. Võlgnik on ratastoolis invaliid, kelle sissetulekud

koosnevad vaid riiklikest ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud toetustest.

Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole

tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud

kohustusi rikkunud.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel

võlausaldajatele väljamakseid minimaalselt. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise

menetluse vältel olnud puuduva töövõimega ning tema sissetulek on olnud suuruses, millelt

seaduse kohaselt ei pea, ega ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võimalikku

täiendavat sissetulekut ei ole võimalik olnud teenida ka tervisest tulenevatel põhjustel. Kohtu

ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud ja/või

kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud

PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt võimalik loovutuskohustust

täita.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p

10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19)

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS §

175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik