2-23-5924/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5924

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A.M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5 592,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova

(isikukood xxx, E-post: XXX)

Kostja: A.M. (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A.M.-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 4550,51 eurot.

3. Välja mõista A.M.-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras 3850,36 eurolt alates 01.10.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta 78% hageja menetluskuludest kostja kanda.

5. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 695 eurot.

6. Mõista A.M.-ilt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 542,1 eurot.

A.M. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav osa

1. Kostja sai Coop Finants AS-ga sõlmitud lepingu (dtl 8-18) alusel laenu 5000 eurot, mille pidi

tagastama igakuiste maksetena (174,94€) alates 15.12.2021 kuni 15.11.2024. Lepingu põhitingimuste

kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas või 0,04% päevas, lepingutasu 100 eurot, haldustasu 1,5 eurot

2-23-5924

kuus. Intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast.

Kostja tasus osamakseid kuni 15.05.2022. Coop Finants AS andis 30.08.2022 kostjale tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 22.09.2022 (dtl 19), ütles lepingu 28.09.2022 üles ning loovutas nõude

hagejale (dtl 21), sest kostja lepingut ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt graafikujärgseid makseid

perioodi 15.06.2022-15.09.2022 eest ning ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud kogusummat –

põhiosa 4321,78 eurot, intressi 226,31 eurot ja haldustasu 6 eurot, viivist 28.09.2022 kuni 19.04.2023

359,9 eurot ja seejärel kuni nõude tasumiseni, arvestusega 14,9% aastas, VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot.

2. Vastavalt kohtunõudele täiendas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osa

ning esitas maksekorralduse kostjale 4900 euro ülekandmise kohta (dtl 86) ning panga selgituse (dtl

87), mille kohaselt esitas kostja 10.11.2021 laenutaotluse, kus märkis enda andmed. Pank tegi

päringud pangasiseselt (varasemad laenulepingud puudusid) ja rahvastikuregistrisse, krediidiinfo

andmebaasidesse ja MTA süsteemi.

3.

15.09.2023 istungile kostja ei ilmunud ega ole seisukohti esitanud. Kohus arutas hagejaga

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning hageja esitas ka nõude ümberarvestuse: kostja sai

4900 eurot, maksis 1049,64 eurot, seega tagastamata 3850,36 eurot. Viivis 28.09.2022 kuni

19.09.2023 seadusjärgses määras 383,19 eurot.

Põhjendav osa

4. Digitaalselt allkirjastatud lepinguga on tõendatud väikelaenulepingu sõlmimine.

Maksekorraldusega on tõendatud laenulepingu täitmine laenuandja poolt. Lepingu ülesütlemise

teatisel oli märge ka nõude loovutamise kohta – seega on tõendatud lepingust tulenevate nõuete

loovutamine hagejale. Hageja on esitanud väited laenulepingu täitmise ulatuse kohta, millele kostja

pole vastuväiteid esitanud. Hagejal pole võimalik enamat tõendada. Seega loen tõendatuks, et kostja

täitis lepingut kuni 15.05.2022 ning jättis järgnevad osamaksed tasumata. Kuivõrd lepingus oli

märgitud, et tegemist on tagatiseta tarbimislaenuga, kostja oli eraisik ja laenuandja pank, siis on

tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1) ja hageja nõude suurus sõltub vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisest esialgse laenuandja poolt. Lubatud krediidi kulukuse määra ületatud

ei ole.

5. VÕS § 403⁴ lõigete 1-2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning selleks hindama tarbija krediidivõimelisust, omandades

eelnevalt vastava teabe, mh teiste varaliste kohustuste kohta ning lõike 4 kohaselt tuleb tarbijalt

kogutud teavet kontrollida. Hageja on esitanud väidetavalt pangast pärineva faili nimega

„Otsustusprotsessi parameetrid“ (dtl 48), millel puuduvad allkirjad, koostamise kuupäev jm

rekvisiidid, mis võimaldaks seda dokumendiks pidada. Kui esitatut hinnata eeldusel, et see kajastab

laenu andmisele eelnenud protsessi, siis ilmneb, et kostja märkis enda sissetulekuks 894 eurot ja

igakuisteks kohustusteks 48 eurot ja ülalpeetavate arvuks üks. Arvestatud sissetulekuks (dtl 49-50) on

võetud 1083 eurot, 3 kuu keskmiseks 2750 ja aasta keskmiseks 1172 eurot. EMTA andmetest

nähtuvalt on seejuures 2021. a veebruaris eelmine töösuhe lõppenud, märtsist juunini on raha

laekunud ainult Töötukassalt ja juulist septembrini uuelt tööandjalt, kuid 2021. a oktoobri ja novembri

laekumised olid null. Sissetuleku kõrget keskmist selgitab väljamakse Pensionikeskusest.

Kokkuvõtvalt, olukorras, kus kahel järjestikusel kuul ei ole uuelt tööandjalt midagi laekunud,

pidanuks tekkima täiendavad küsimused sissetuleku jätkuvuse osas. Ühekordne kogutud pensioni

väljavõtmine ei ole kindlasti regulaarne sissetulek, mida oleks alust keskmise sissetuleku arvutamisel

aluseks võtta. Seega võib tõdeda, et tarbija sissetuleku ja laenu teenindamise võime kontrollimine ei

olnud teostatud nõuetekohase hoolsusega. Nõuete järgimata jätmine ilmneb aga eriti selgelt tõigast, et

tarbija teavet kohustuste kohta pole kontrollitud. Laenuandja on kontrollinud registreid, kuid sealt

saab teavet vaid juba tekkinud ja avaldatud võlgade kohta. Olukorras, kus tarbija on juba sattunud

raskustesse ning üritab olukorda parandada uute laenude võtmisega, on ilmne, et võlaregistritest

2

2-23-5924

vajalikku infot ei saa. Antud juhul oli tarbija saanud septembris pensioniraha üle 5000 euro ning

soovis juba novembris uut laenu võtta, mis oleks pidanud viitama võimalusele, et tarbija ei ole

krediidivõimeline. Täpsustada tulnuks ka elamiskulusid, sest 48 eurot ei ole kahele isikule (taotleja ja

ülalpeetav) piisav. Kui see summa sisaldas ainult finantskohustusi, siis ei ole elamiskulude kohta üldse

midagi küsitud.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Leian, et ülaltoodut arvestades on ilmne, et

laenuandja ei saanud olla selles veendunud. Tarbija elamiskulude ja teiste kohustuste suurus oli

nõuetekohaselt välja selgitamata ning saadud teavet ei ole üldse kontrollitud. Tarbija sissetulekute

suuruse arvestamisel jäeti kontrollimata kogutud andmeist nähtuv ilmne kahtlus, et sissetulek võib

mõne aja pärast sootuks lakata.

7. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse sel juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

8. Krediidiandja uuesti määratud tagasimaksete kohaselt sai kostja 4900 eurot ja maksis tagasi

kokku 1049,64 eurot. Uue arvestuse kohaselt pidi 15.08.2022 seisuga olema kostjal makstud 1042,04

eurot (9 makse summa). Samas on nn maksete uuesti määramine toimunud lähtudes laenusummast

5000 (mitte 4900) eurot ning tundub, et tegelikult on graafikust lihtsalt ära jäetud intressimaksete ja

haldustasu osa. Kuivõrd hageja on soovinud sellest lähtuda, siis võtan selle muu arvestuse puudumisel

siiski aluseks ülesütlemise üle otsustamisel. Järelikult oli kostjal sel ajal ettemaks 7,6 eurot ning

lepingu üles ütlemiseks alus puudus. Hageja ei ole viidanud, et oleks esitanud veel mõne

ülesütlemisavalduse. Leian, et 19.04.2023 esitatud hagiavaldust, millele olid lisatud ka hoiatused ja

ülesütlemisavaldus, on siiski võimalik lugeda hageja tahteavalduseks, mis tõi kaasa lepingu

lõppemise. See kahjustab küll mõnevõrra kostja õigusi, sest nõutavat hoiatust ja läbirääkimiste

pakkumist ei toimunud, kuid teisalt ei ole kostja menetluses seisukohti esitanud ning peab olema

teadlik oma viivitusest. Samuti lõpeb kokkulepitud graafik mõne kuu pärast ning menetlus on veninud

kostja passiivsuse tõttu, mistõttu ei pea õigeks jätta viivis kuni otsuse tegemiseni välja mõistmata.

Kohtupraktikas ei ole ka juurdunud seisukohta hoiatuse tähenduse ja selle tagajärgede kohta.

9. Seega on hagejal õigus põhinõudena tagasi saada (4900-1049,64) 3850,36 eurot. Lepingu- ega

haldustasu nõudmiseks õigust ei ole. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 punktis 24

märgiti: „…vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine

lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja

nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt

muid tasusid peale seadusjärgse intressi.“ Seega ei saa nõuda ka sissenõudmiskulu.

10. Intressimäär oli 2021-2022. a null. 2023. a eest (kuni 18.04.2023) saab arvestada summalt

3850,36 eurot intressi VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras 28,48 eurot.

11. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd loen lepingu üles öelduks alates

19.04.2023, saab alates sellest kuupäevast arvestada seadusjärgset viivist, mis otsuse tegemise seisuga

on 671,67 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista (3850,36+28,48+671,67) 4550,51 eurot ning

jooksev viivis seadusjärgses määras.

12. Haginõue 19.04.2023 seisuga oli 4948,99 eurot. Hagi oli selle päeva seisuga põhjendatud

3850,36+28,48=3878,84 euro ehk ca 78% ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kulu

kandnud, mistõttu tuleb hageja põhjendatud menetluskulud selles ulatuses jätta kostja kanda.

3

2-23-5924

13. Hagis taotleti kostjalt 595 euro riigilõivu ja 420 euro õigusabikulu välja mõistmist. Hagi

täiendusega lisandus 240 eurot õigusabikulu. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõiv on põhjendatud kulu.

14. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on

vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100

eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ning asi ei ole õiguslikult

keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks ka 50 eurot (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092). Kuigi täiendatud hagiavalduses ei olnud nõuet ümber

arvutatud ning oli endiselt aluseks võetud lepingujärgne viivisemäär, mida ei saa pidada põhjendatuks,

toimus asjas siiski istung ning hageja on esitanud mitu menetlusdokumenti.

15. Seega loen hageja põhjendatud menetluskuluks 695 eurot, millest tuleb kostja kanda jätta

542,1 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

4