2-23-11819/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-11819

KOHTUOTSUS

(Tagaseljaotsus I. V. osas)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-23-11819

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.09.2024

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

L.-L. H. hagid I. V. ja R. H. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.-L. H. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vanaema M. L.

Kostja I: I. V. (isikukood xxxx)

Kostja II: R. H. (isikukood xxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, L.-L. H. (isikukood xxxx) hagid kostja I, I. V. (isikukood xxxx)

ja kostja II, R. H. (isikukood xxxx) vastu.

2. Muuta Harju Maakohtu 23.12.2015. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt I

väljamõistetud tasumisele kuuluva elatise suurust (otsuse resolutsiooni p 4)

selliselt, et mõista kostjalt I hageja kasuks välja perioodi eest 20.08.2023 kuni xxxx

elatis summas 3467,18 eurot.

3. Muuta Harju Maakohtu 23.12.2015. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx määratud

täitmise korda (otsuse resolutsiooni p 6) selliselt, et käesoleva otsuse resolutsiooni

punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb kostjal I tasuda M. L. arveldusarvele

selgitusega „L.-L. H. elatis“.

4. Muuta Harju Maakohtu 30.01.2015. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt II

väljamõistetud tasumisele kuuluva elatise suurust (otsuse resolutsiooni p 2 ja 4)

selliselt, et mõista kostjalt II hageja kasuks perioodi eest 20.08.2023 kuni xxxx

välja elatis summas 3467,18 eurot.

5. Muuta Harju Maakohtu 30.01.2015. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx määratud

täitmise korda (otsuse resolutsiooni p 6) selliselt, et käesoleva otsuse resolutsiooni

punktis 4 väljamõistetud elatis tuleb kostjal II tasuda M. L. arveldusarvele

selgitusega „L.-L. H. elatis“.

6. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kostja I osas on otsus viivitamata täidetav.

Tsiviilasi nr 2-23-11819

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostjal I on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank,

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 20.08.2023 (täpsustades seda 01.10.2023 ja 12.10.2023) hagid kostjate

vastu, paludes kohtul muuta jõustunud kohtuotsuseid, millega on kostjatelt elatis välja

mõistetud selliselt, et summa oleks võrdne miinimumelatisega (hagi esitamise hetkel 260,33

eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil, arvestades baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest) ja et elatis tuleks tasuda hageja eestkostjast vanaema kontole.

Hageja palus kohtul kostjatelt välja mõista elatise ka alates hageja täisealiseks saamisest (s.o

xxxx) kuni õpingute lõppemiseni.

2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:



Harju Maakohtu 23.12.2015. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx ja 30.01.2015. a otsusega

tsiviilasjas nr xxxx mõistetud hageja kasuks kummaltki kostjalt välja elatis kuni hageja

täisealiseks saamiseni ehk kuni xxxx otsuse tegemise hetkel kehtinud elatise

miinimummääras ehk summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale.



Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on Harju Maakohtu 19.06.2023. a otsusega

tsiviilasjas nr xxxx peatatud kostjate hooldusõigus hageja suhtes. Sama otsusega

Tsiviilasi nr 2-23-11819

määrati alaealise hageja eestkostjaks vanaema M. L. kuni hageja täisealiseks

saamiseni.



Hageja on alates 22.12.2022 viibinud Soomes vanaema hoole all ja ülalpidamisel.

Kumbki vanem pole hageja Soomes viibimise aja jooksul kordagi andnud hagejale

perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamist ehk igakuist elatist. Lapsevanemad on aga

kohustatud osalema lapse ülalpidamises, kuivõrd ülalpidamiskohustust ei mõjuta

muudatused hooldusõiguses.



Käesoleva hagiavalduse esitamise ajal viibib hageja jätkuvalt vanaema elukohas

Soomes ning jätkab augustist 2023 õpinguid Soomes. Alates 22.12.2022 on hageja

igapäevaseks eluksvajalikud rahalised kulutused kandnud täielikult vanaema. Lisaks

ülalpidamiskohustuse mittetäitmisele ei ole kostjad nimetatud perioodil hagejat ka

muul viisil materiaalselt või rahaliselt toetanud.



Alates 22.12.2022 viibib hageja oma vanaema elukohas Soomes 7 päeva nädalas, ei

ole kordagi kummagi kostja juures viibinud ega plaani seda teha ka tulevikus.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palus

kostja vähendada elatist arvestades riiklikke toetusi, tema teisi lapsi ning majanduslikku

seisundit ja senist hageja ülalpidamises osalemist suuremas osas, kui on tema kohustus.

Kostja II peamised vastuväited olid järgmised:



Hageja on üks kostja II kolmest lapsest. Kostjal II on lisaks hagejale veel kaks last.



Kostja II leiab, et hageja poolt nõutava elatise suurus kahjustab kostjaga II koos

elavate laste majanduslikku seisu.



Hagis ei ole märgitud hagejale makstavaid riiklikke toetusi. Kostjale II teadaolevalt on

Soomes lapsetoetus kõrgem kui Eestis ning hagejal tuleb kohtule tõendada, milliseid

toetusi Soomes makstakse.



Kostja II on hagejale ülalpidamist andnud aastaid suuremas osas, kui kostja I. Kostjal I

on hageja ülalpidamise osas tuhandetesse eurodesse ulatuv võlgnevus, mistõttu on M.

L. poolt kostjalt II elatise nõudmine sügavalt pahatahtlik, sest kostja I on tema tütar

ning juhul kui kostja I ei täida enda ülalpidamiskohustust, on õigus nõuda hageja

ülalpidamiskohustuse täitmist kostja I emalt.

4. Kostja I kohtule tähtajaks hagile vastust ei esitanud.

5. Hageja märkis vastuseks kostja II vastuväidetele järgmist:



Alates 22.12.2022 kuni käesoleva ajani ei ole hageja vanemad näidanud huvi üles või

aidanud igakülgselt kaasa hagejal saada seaduslikku elamisõigust oma vanaema ja

eestkostja elukohas Soomes, kelle juures on hageja leidnud omale turvalise kodu.

Kostjate, sh kostja II pahauskne käitumine seisneb selles, et hageja ei ole saanud

vanematelt vajalikke isiklikke dokumente, mida eestkostjal on olnud tarvis Soomes

hageja huvides ametlikes asjaajamistes. Selle tulemusena on tänaseni viibinud hageja

elamisloa kinnitamine Soome Vabariigi poolt ning talle Soome Vabariigi isikukoodi

andmine. Selle tõttu on ka oluliselt raskendatud hageja tervisekontroll Soomes.

Tsiviilasi nr 2-23-11819



Kostja II väidab, et tema varaline olukord on kehv. Veebikeskkonnas avaliku päringu

tulemusena nähtub, et kostja II isikliku ettevõte käive (majandusaasta aruanded) on

viimastel aastatel olnud üle 2 000 000 euro, mis tõenäoliselt sisaldab endas muuhulgas

arvestatavat igakuist sissetulekut kostjale II. Seega ei ole eluliselt usutav kostja II

väide, et tema sissetulek ei ole piisav pere ülalpidamiseks, sh seaduses kehtestatud

miinimumsummas elatise tasumiseks hagejale, kes on alaealine ning kellel tänaseks

täielikult puudub igakuine rahaline sissetulek.



Hageja ei ole lastetoetust Soomes saanud, sest Soomes makstakse lastetoetust kuni

lapse 16-aastaseks saamiseni. Mingeid muid toetusi hagejale ei saa taotleda, sest ta

elab peres, kus sissetulek on üle toetuste saamise ülempiiri.

6.

18.09.2024. a määrusega eraldas kohus käesolevast tsiviilasjast nr 2-23-11819 hageja

täisealise lapse elatise nõude kostjate vastu. Kohus menetleb täisealise hageja elatisenõuet

edasi tsiviilasjana nr xxxx.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagid tuleb

rahuldada.

8. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki

pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on

tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

9. Harju Maakohtu menetluses on varasemalt olnud kaks tsiviilasja:

-

tsiviilasi nr xxxx – L.-L. H. hagi I. V.lt elatise väljamõistmiseks, kus on menetlus

lõpetatud jõustunud 23.12.2015. a kohtuotsusega; ning

-

tsiviilasi nr xxxx – L.-L. H. hagi R. H. vastu elatise nõudes, kus on menetlus lõpetatud

jõustunud 30.01.2015. a kohtuotsusega.

10. Mõlemas viidatud tsiviilasjas on mõistetud hageja kasuks kummaltki kostjalt välja

elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni xxxx otsuse tegemise hetkel kehtinud elatise

miinimummääras ehk summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärale. Samuti on mõlemas lahendis märgitud, et elatis tuleb kanda teise

vanema pangakontole ehk määratud juba kindlaks elatiseotsuse täitmise kord. Nimetatud

asjaolude üle puudub vaidlus käesolevas asjas, mistõttu kohus saab need tuvastada omaksvõtu

alusel.

Tsiviilasi nr 2-23-11819

11. Hageja pöördus hagiga kohtusse 20.08.2023. Kuivõrd kostjatelt on juba elatis välja

mõistetud, saab hageja nõuda üksnes juba tehtud otsuste muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel,

mida saab nõuda alates uue hagi esitamise ajast (TsMS § 459 lg 2). Vaidlust pole ka selle üle,

et hageja saab täisealiseks xxxx, mis tähendab, et alaealise elatisenõude periood on

20.08.2023 – xxxx.

12. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 alusel. Lisaks kohaldub alaealise

puhul § 101 lg 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui § 101

alusel arvutatud summa. Selle nõude eeldused on järgmised:

1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6, PKS

§ 96 lg 1);

2) hageja on alla 18 aasta vana (PKS § 97 lg 1 ja 2);

3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda

ebapiisavalt;

4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.

13. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on

kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja

on väitnud, et kostjad on tema vanemad. Kostja II on selle asjaolu omaks võtnud ning seda

asjaolu pole seega ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2). Seega saab kohus nimetatud asjaolu

tuvastada kostja omaksvõtu alusel.

14. Alaealise hageja nõude teise eelduse osas on välja toodud, et hageja oli hagi esitamise

ajal ja on ka jätkuvalt alla 18 aasta vana, tuues välja lapse sünnikuupäevana xxxx. Kostja ei

ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning

seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega saab kohus nimetatud asjaolu tuvastada

kostja omaksvõtu alusel.

15. Neljanda eelduse osas lähtutakse alaealise lapse puhul abivajaduse eeldusest ning ei

ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on välja toonud, et ta on enda

eestkostja, vanaema ülalpidamisel, millele kostja II vastu pole vaielnud, mistõttu saab kohus

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega

saab kohus nimetatud asjaolu tuvastada kostja omaksvõtu alusel.

16. Kolmanda eelduse puhul on vajalik kontrollida, kas kostja on enda kohustust rikkunud

ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. See eeldus hõlmab esiteks

seda, mis on kohustuse suurus, sh mis on lapse vajadused. Teiselt poolt hõlmab see seda, mis

osas on kostja seda kohustust täitnud ehk elatist maksnud või vahetult ülalpidamist andnud –

seda saab hinnata üksnes tagasiulatuvalt.

17. Alates 01.01.2022 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (§ 101 lg 2). Seega

lähtub kohus lapse vajadustest baassummas.

18. Kostja II on väitnud hagi vastuse punktis 5, et ta on täitnud ülalpidamist aastaid

suuremas osa, kui lapse ema (dtl 64). Samas ei ole kostja II välja toonud, mis osas ja ulatuses

Tsiviilasi nr 2-23-11819

ta on täitnud ülalpidamiskohustust perioodil alates 20.08.2024. Kohus andis selleks võimaluse

07.08.2024. a selgituskirjas (dtl 91 jj).

19. Hageja teise vanemapoolne kohustuse täitmine ei oma tähendust kostja II kohustuse

kindlaksmääramisel, tegemist on osavõlgnikega, st et igal vanemal on oma osa. Tulenevalt

PKS § 105 lg 3 on vanemad osavõlgnikud ja peavad ülalpidamist andma eelduslikult võrdses

osas, sh ei mõjuta teise osavõlgniku täitmine kostja II vastu olevat nõuet. Käesoleval juhul on

hagi esitatud mõlema vanema vastu ning kohus teeb otsuse elatise osas mõlema vanema osas.

Kas ja kelle suhtes hageja otsuse täitmisele pöörab, on hageja ja tema seadusliku esindaja

enda valida.

20. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, et laps viibiks kohustatud vanemaga 7-15 ööpäeva

kuus, mistõttu ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg 6, mille alusel on võimalik vähendada

vahetu ülalpidamisega elatist.

21. Kostja II on välja toonud, et tal on veel kaks alaealist last (tõendades eeltoodut ka

esitatud sünnitunnistustega, dtl 66-67), märkides, et sellises summas elatise nõudmine

kahjustab temaga koos elavate laste majanduslikku seisu. Kohus võib vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma üksnes juhul, kui vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Asjaolud ja tõendid, millest lähtudes

saaks kohus järeldada, et hagi rahuldamisel jääks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks,

peab kohtu ette tooma kostja. Üksnes fakt, et kostjal II on veel alaealisi lapsi, ei mõjuta hageja

seadusjärgset ülalpidamisnõuet.

Järeldus selle kohta, kas teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab

põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb

vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised

on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 12).

Kohus selgitas 07.08.2024. a selgituskirjas (dtl 91 jj), et kostja II peab tooma välja

konkreetsed faktid teiste alaealiste laste vajaduste ja enda pere majandusliku olukorra kohta

ning ka neid fakte tõendavad tõendid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et teised

alaealised lapsed jäävad vähem kindlustatuks kui hageja, juhul kui kohus peaks hagi

rahuldama. Selleks peaks kohus tegema kindlaks kostja II tervikliku majandusliku seisu,

milleks on kohtul võimalik ka omal algatusel tõendeid koguda. Kostja II täiendavad asjaolusid

ega tõendeid vastuväite osas ei esitanud, mistõttu ei saa kohus tuvastada asjaolusid, mis

tingiks hageja nõutud miinimumelatise vähendamise.

Samuti selgitas kohus, et juhul kui kostja II leiab, et välja tuleks mõista väiksem summa kui

hageja poolt nõutud, tuleb kostjal II selgitada, kas ta soovis nimetatud vastuväitega esitada

vastuhagi juba väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuivõrd kostjalt II on 30.01.2015. a

kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx juba välja mõistetud elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, mis on võrdsustatud PKS § 2172 lg 1 alusel 292

euroga. Seega ei ole võimalik kohtul otsustada, et elatist tuleb tasuda kostjal II väiksemas

summas kui hageja poolt taotletud, kui kostja ei esita vastuhagi. Vastuhagi esitamise soovi

kinnitamiseks tuleb kostjal esitada korrektne allkirjastatud menetlusdokument, kus ta sõnastab

enda menetlusliku soovi, sh hagi eseme (hageja selgelt väljendatud nõue) ja aluse (nõude

Tsiviilasi nr 2-23-11819

aluseks olevad faktid), vt TsMS § 363. Kui soovitakse muuta juba jõustunud kohtulahendis

kindlaksmääratud elatise kohustust, tuleb arvestada TsMS §-ga 459. Kostja II vastuhagina

käsitletavat dokumenti ei esitanud, mistõttu kohus ka ei saaks mõista välja väiksemat elatist.

22. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja on palunud arvestada Eestis

makstava lapsetoetusega.

Kostja II on välja toonud, et Soomes makstav lapsetoetus on kõrgem kui Eestis. Hageja on

märkinud, et hagejal pole olnud võimalik toetusi taotleda. Kohus selgitas, et isegi kui hagejal

peaks olema võimalik saada täiendavaid toetusi, mis seonduvad välisriigis elamisega (ning

seonduvalt ka elukallidusega sealses riigis), siis sellega arvestamiseks peaks olema mõjuv

põhjus PKS § 102 lg 2 alusel. Täiendavalt saaks kohus sellega arvestada ja elatist seetõttu

vähendada üksnes juhul, kui kostja esitaks vastuhagi, mida kostja II ei esitanud.

Hageja selgitas, et lastetoetust hageja ei ole Soomes saanud, sest Soomes makstakse

lastetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Mingeid muid toetusi hagejale ei saa taotleda,

sest ta elab peres, kus sissetulek on üle toetuste saamise ülempiiri.

Kostja II nimetatud väidete osas seisukohti ei esitanud ega täiendavad asjaolusid või tõendeid,

mille alusel saaks kohus leida vastupidist. Seega ei saa kohus arvestada selle vastuväitega ja

seetõttu elatisesummat vähendada. Kohus ei saa seda teha ka seetõttu, et kostja II pole

esitanud vastuhagi elatise vähendamiseks.

23. Hageja põhiline põhjus kohtusse pöördumiseks on asjaolu, et kuigi kostjatelt on

miinimumelatis kohtuotsustega välja mõistetud, siis on nimetatud otsustes täitmise korrana

määratud, et elatist tuleb tasuda vanemale, kes tegelikkuses lapsega enam koos ei ela. Kuivõrd

hageja on väitnud, et Harju Maakohtu 19.06.2023. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx (dtl 6 jj)

peatati kostjate hooldusõigused hageja suhtes ning määrati hageja eestkostjaks vanaema M. L.

(hageja esindaja ka käesolevas asjas) kuni hageja täisealiseks saamiseni, siis see tingiks otsuse

muutmise. Kostja II ei ole selles osas ka vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus saab tuvastada

nimetatud faktid omaksvõtu alusel. Seega kuivõrd kostjate hooldusõigus oli hageja osas

peatatud ning hageja on nüüd ka täisealine, ei ole kostjatel õigust enam kasutada ega käsutada

väljamõistetud elatist, vaid see õigus on hageja esindajal M. L.l, kes määrati hageja

eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid tuleb rahuldada. Alaealise elatisenõude

periood on 20.08.2023 – xxxx, mille eest kuulub mõlema kostja poolt tasumisele

miinimummääras elatis, mis perioodil 20.08.2023-31.03.2024 oli 260,33 eurot kuus ja

perioodil 01.04.2024-xxxx 287,72 eurot kuus. Poolikute kuude, st 2023. a augustikuu 12.

päeva eest (20.08.2023-31.08.2023) kuulub tasumisele 100,77 eurot (260,33/31*12) ja 2024. a

septembrikuu 11. päeva eest (01.09.2024-xxxx) kuulub tasumisele 105,50 eurot

(287,72/30*11). Täiskuude eest 260,33eurose elatisega (s.o 2023. a september – 2024. a märts

(k.a)) kuulub tasumisele 1822,31 eurot (260,33*7) ja 287,72eurose elatisega täiskuude (s.o

287,72*5) kuulub tasumisele 1438,60 eurot. Kokku tuleb mõlemalt kostjalt seega välja mõista

3467,18 eurot (100,77 + 105,50 + 1822,31 + 1438,60).

Tsiviilasi nr 2-23-11819

25. Hagimaterjalid on kostjale I kätte toimetatud postkasti jätmisega. Kostja I hagile ei

vastanud. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb kostja I suhtes

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja I, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on

hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ülalmärgitud

põhjendustel.

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

27. Kostja I võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse

tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik