Legislator Case Law & Legislation
2-23-133863/10 AI generated

2-23-133863/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-23-133863/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Legislator headnote

AI generated

2-23-133863/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Täiendava otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. september 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-133863

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OK Incure OÜ hagi S.R vastu võla nõudes

5554,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht:

XXX, 10617 Tallinn, telefon: XXX

Hageja esindaja:Aap Kulik, e-post: aap.kulik@okincure.ee

telefon: 6755818

Kostja: S.R, isikukood: XXX, kontakt aadress: XXX, e-

post: XXX, tel: XXX

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus, Täiendav otsus (TsMS § 448 lg 41)

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks:

2.1.

krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1999,39 eurot;

2.2.

krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1055,55 eurot;

2.3.

krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 429,03 eurot;

2.4.

krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 338,86 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu (VÕS § 4034) järgmistes nõuetes:

3.1.

krediidilepingust nr XXX tulenevad intress 642,61 eurot, viivis 705,73 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 35 eurot;

3.2.

krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 76,88 eurot, viivis 108,40 eurot, haldustasu

11,60 eurot;

3.3.

krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 30,82 eurot, viivis 44,06 eurot, haldustasu

11,60 eurot;

3.4.

krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 23,94 eurot, viivis 34,80 eurot, haldustasu

11,60 eurot.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 31,24% ulatuses

hageja ja 68,76% ulatuses kostja kanda.

2-23-133863

7. Määrata hageja OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 595

eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 595 eurot.

8. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas

409,11 eurot.

9. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks viivis alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude summas 185,89 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lõike 41 alusel

tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest arvates. TtsMS § 448 lg 42 ja lg 5 tulenevalt kui menetlusosaline ei

ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist

kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral

eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates täiendava otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

§ 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD, KOHTUMENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 22.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 5203,63 euro saamiseks. Kohus tegi 25.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule üritati makseettepanekut kätte

toimetada e-posti aadressidele XXX ja XXX, postiaadressidele XXX, XXX.

2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 08.02.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat

riigilõivu.

3. Hageja esitas 26.02.2024 hagiavalduse nõudega Välja mõista kostjalt S.R hageja OK

Incure OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 5559,87 eurot, millest moodustub:

a) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 1999,39 eurot, intress 642,61 eurot, viivis 705.73

eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Intressimäär 40,9% aastas, viivisemäär

on võrdne intressimääraga. Krediidi kulukuse määr oli 59,28%. Kostja on perioodil

12.11.2020 - 17.04.2023 saanud krediiti kokku summas 4079 eurot, millest on maha

arvestatud kokku 183,50 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja

kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu)

vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes

2 (11)

2-23-133863

krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt

kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:

klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja

kuutasu.

b) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 1055,55 eurot, intress 76,88 eurot, viivis 108.40

eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr

28,11%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste

punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 32,51 eurot, 60

osamakset.

c) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 429,03 eurot, intress 30,82 eurot, viivis 44.06

eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr

37,09%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste

punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 17,20 eurot, 48

osamakset.

d) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 338,86 eurot, intress 23,94 eurot, viivis 34.80

eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr

41,70%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste

punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 17.45 eurot, 36

osamakset.

Kostjat saadeti 03.04.2023 ülesütlemise hoiatus, alates 17.04.2024 loeti leping üles

öelduks. Kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade OK Incure OÜ-le.

4. Pärnu Maakohus võttis hagi 26.03.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14

päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Sama määrusega andis kohus

hagejale võimaluse 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest täpsustama kohtule

detailsed andmed selle kohta, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et

hageja on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1. Tulenevalt TsMS §

230 lg 2, esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas, et selleks, et kohus saaks hinnata, kas

hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus tulenevalt TsMS § 230 lg

2 ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja

poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud andmete

esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

ei ole järgitud.

5. Hageja kohtunõudele tähtaegselt vastust ei esitanud, haginõuet ei täpsustanud ning

kohtuotsuse tegemiseni vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

täiendavaid selgitusi ei andnud ega esitanud mistahes täiendavaid tõendeid.

6. Kostjale olid hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

isiklikult 11.04.2024. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 25.04.2024, kuid kostja

hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

7. Kohus rahuldas tagaseljaotsusega hageja nõude osaliselt järgnevalt:

a) Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks:

i)

krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1999,39 eurot;

ii) krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1055,55 eurot;

iii) krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 429,03 eurot;

3 (11)

2-23-133863

iv) krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 338,86 eurot.

b) Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu (VÕS § 4034) järgmistes nõuetes:

i)

krediidilepingust nr XXX tulenevad intress 642,61 eurot, viivis 705,73 eurot ja

võla sissenõudmiskulud 35 eurot;

ii) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 76,88 eurot, viivis 108,40 eurot,

haldustasu 11,60 eurot;

iii) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 30,82 eurot, viivis 44,06 eurot,

haldustasu 11,60 eurot;

iv) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 23,94 eurot, viivis 34,80 eurot,

haldustasu 11,60 eurot.

8. Hageja esitas 18.09.2024 kohtule apellatsiooni taotluse, milles palub kohtul täiendada

kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 tulenevalt täiendab kohus TsMS §

444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus

menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus koostab

kohtuotsuse tervikuna TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava

otsuse kättetoimetamisest.

10. Käesoleva täiendava otsusega lisab kohus põhjendused 13.09.2024 tehtud

tagaseljaotsusele.

11. TsMS § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

12. Tarbijakrediidi lepingust tuleneva nõude kvalifikatsioon. Kohus juhindub antud asja

lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 lg

1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

4 (11)

2-23-133863

kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja

kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et

tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja

ESTO AS järgmised lepingud:

a) krediidileping nr XXX, sõlmitud 12.11.2020, krediidilimiidiga 2000 eurot, tähtjatuna;

b) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 10.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega

1106,90 eurot, tähtajaga 15.01.2027;

c) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 14.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega

462,90 eurot, tähtajaga 15.01.2026;

d) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 10.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega

384 eurot, tähtajaga 15.01.2025.

13. Ülesütlemine. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Hagiavalduse p 1.6 kohaselt kostjat hoiatati 03.04.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt

lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX (Lisa nr 9) saadetud teatega

lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 17.04.2023,

jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjatäiendavatähtaja jooksul võlgnevusi ei tasunud ning

kuivõrd viimane makse nõuete katteks teostati juulis 2022, siis oli Kostja alates augustist 2023

kõigi lepingute raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.08.2022, 15.09.2022,

15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, osamaksete

tasumisega. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel

üles, edastades sellekohase teatised Kostja e-mailile XXX (Lisa nr 10), ning nõudis kostjalt

lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kohus loeb 17.04.2023

edastatud e-kirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks

täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile. Seega on lepingud kehtivalt

üles öeldud.

14. Loovutamine. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või

kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade, milles

teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest

OK Incure OÜ-le. Kostjale e-postiga edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud

09.05.2023.

15. Krediidi kulukuse määr. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse

määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Eesti Panga veebilehe andmetel oli 12.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX

sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%

aastas (kolmekordne määr 61,56%). Teised kolm lepingut (nr XXX, XXX, XXX) on sõlmitud

vahemikus 10.01.2022–14.01.2022, sel ajal oli krediidi kulukuse määr 16,95%

5 (11)

2-23-133863

(kolmekordnemäär 50,85%). Hagiavalduses esitatud asjaolude ei ületa krediidi kulukuse määr

kolmekordset Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole

tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõte. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema

krediidivõimelisuse hindamiseks RKTKo ts. asjas 2-14-21710 on selgitanud, et tulenevalt

VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3

(koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne

lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest,

mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS §

14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja

krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada.

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust,

tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab

krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2

kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise

metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded

sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse

hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima.

15. Kohtul tuleb eeltoodust tulenevalt hinnata, kas hageja on kehtestanud tarbija

krediidivõimelisuse hindamise metoodika, kas hageja on seda metoodikat kostjale laenu

andes järginud ning kas selle metoodika järgimine on piisav, et hinnata adekvaatselt

kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et

6 (11)

2-23-133863

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

16. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit,

mille kohaselt oleks krediidiandja tarbija krediidivõimelisust üldse sisuliselt hinnanud. Hageja

ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas ja kuidas on hageja kostja

krediidivõimelisust kontrollinud.

Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte analüüsi iga lepingu kohta eraldi:

-

Krediidileping nr XXX (sõlmitud 12.11.2020). Kostja teavitas enda sissetulekuteks

500 eurot kuus. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot. Krediidiandja

ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute

vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või

täitmata kohustusi.

-

Krediidileping nr XXX (sõlmitud 10.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks

2200 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja

koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma

finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustusi.

-

Krediidileping nr XXX (sõlmitud 14.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks

2800 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja

koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma

finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustusi.

-

Krediidileping nr XXX (sõlmitud 10.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks

2800 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja

koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma

finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata

kohustus.

17. Kohus tuvastas, et hagi lisa nr 15 ei nähtu kelle osas vastav väljavõte on tehtud. Kohus

selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval

kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Käesoleval juhul

ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas hagi lisas nr 15 esitatu on väljavõte kostja kohta või

mitte.

Hageja esitatud lisa 17 on loodud 22.02.2024. Kuigi väljavõttest nähtub, et see on tehtud

perioodi 01.02.2021–10.01.2022 kohta, tähistab kuupäev 22.02.2024 krediidiandja süsteemist

dokumendi väljastamise kuupäeva, mitte krediidivõimelisuse hindamise aega.

18. Kohus tuvastas, et krediidilepingud nr XXX ja nr XXX on sõlmitud samal päeval

(10.01.2022), kostja on aga oma sissetuleku märkinud erinevalt (2200 eurot vs 2800 eurot).

Samuti on kostja märkinud oma finantskohustuste suuruseks 22 eurot, hagiavalduse lisa 2

kohaselt on aga kostja krediidilepingu nr XXX raames 2021. aastal teinud tagasimakseid

vähemalt 60 eurot kuus. Seega ei ole võimalik, et kostja finantskohustused olid kõigest 22

7 (11)

2-23-133863

eurot. Kohus on seisukohal, et hageja pidi seda ka teadma, kuna nimetatud leping, mille alusel

kostja makseid sooritas, oli sõlmitud sama krediidiandjaga nagu hilisemad laenulepingud.

VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Kohus selgitab, et tõendamiskoormis tarbija tahtluse olemasolus valeandmete esitamisel

tuleb välja tuua ja tõendada hagejal, kelleks on krediidiandja. Sealjuures on võimalik, et

ebatõesete andmete esitamine võib tuleneda ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või

hooletusest. Eeltoodu vältimiseks ongi krediidiandjal tarbija esitatud andmete kontrollimise

kohustus.

20. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja mitte mingil viisil tõendanud, et

krediidiandja oleks üldse tarbija esitatud andmeid kontrollinud. Hageja esitatud lisast nr 17

nähtub samuti, et kostja sissetulekud varieeruvad vastavalt kuule ning kostja igakuised

kohustused on peaaegu sama suured kui sissetulekud.

21. Kehtiva kohtupraktika kohaselt (RKTKo lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18 ) tuleb

krediidiandjal üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõte,

välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesolevas asjas

ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendeid, et ta oleks tarbija konto väljavõtet küsinud.

22. Kohus on veendmusel, et hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest kohalselt on krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ilmselt ebapiisav.

Sealjuures toob kohus välja, et kostja on krediidiandjale esitanud samal päeval erinevaid

andmeid oma sissetuleku suuruse kohta, mida hageja ei ole märganud ega käsitlenud. Samuti

pidi hageja teadma, et kostja kohustused on suuremad kui kostja ise välja tõi, kuna hagejale

pidi eelnevalt juba teada olema, et kostjal oli sama krediidiandja juures tähtajatu

krediidileping aastast 2020, mida ta iga kuu tagasi maksis ning see leping kehtis ka 2022.

aastal.

23. Kohtu hinnangul ei saa krediidivõime hindamiseks pidada pelgalt krediidivõtja enda

esitatud andmete küsimist. Kostja on esitanud vastuolulisi andmeid oma sissetulekute ja

kohustuste kohta. Kohtu hinnangul on krediidivõime hindamine aktiivne tegevus, mida

krediidiandja viib läbi kostja sissetuleku ja kohustuste tuvastamiseks. Sealjuures on hagejal

vastuolude korral kõrvaldada kahtlused küsides lisaks kirjalikult väidetule kostja pangakonto

väljavõtteid ning kontrollida kostja andmeid kas pensioniregistrist või EMTA-st. Käesolevas

asjas olemasolevatest tõenditest nähtuvalt ei ole hageja kohtule kostja konto väljavõtet

esitanud, seega ei saa kohus kontrollida, kas hagi lisas nr 17 tabel vastab tegelikele andmetele.

24. Kokkuvõtvalt on kohus jõudnud veendumusele, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu

andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate

maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust.

8 (11)

2-23-133863

Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja

kohustusi piisava põhjalikkusega. Ainuüksi kostja esitatud andmetid oleks pidanud

krediidiandja täpsustama. Lisaks võttis kostja krediidiandja juures ühel päeval kaks laenu ja

neli päeva hiljem veel ühe. Kostja kontoväljavõtte analüüsimine oleks andnud krediidiandjale

pildi kostja laenukäitumise osas, samuti kas tal oli enne krediidiandja poole pöördumist oli

võtnud ka teisi laene. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavat teavet

küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

25. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p

29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei

ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal

esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab

järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. RKTKo ts. asjas nr 2-21-

13098 p. 24 on selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks

muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

27. Kohus on 26.03.2024 määruses teinud ülevaate, mida ja kuidas peab hageja välja tooma ja

tõendama, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Samuti andis kohus

hagejale 14 päeva nimetaud määruse kättesaamisest alates aega täpsustada hagiavaldust

määruses antud selgituste valguses. Hageja seda võimalust ei kasutanud, sh ümberarvestust ei

esitanud.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS

§ 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Seega saab hageja nõuda vaid krediidilepingutest tulenevad põhivõlgnevused.

28. Intress. Kuna kohus leiab, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud

kohustust seoses tarbijakrediidiga järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub

kohaldamisele VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda

võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid

ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma.

Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks

põhivõla katteks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks ise VÕS § 4034

lg 7 kohaselt tagasimakseid uuesti määranud ja esitanud ümberarvestuse. Kuna ümberarvestus

9 (11)

2-23-133863

VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub, on nõue intressi osas ebaselge ja seega ei saa kohus

intressinõuet rahuldada.

29. Viivis. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud

arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub

nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TallRK otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja nõue

viiviste osas kokku summas (705,73+108,40+44,06+34,80=) 892,99 eurot jätta samuti

rahuldamata

30. Muud tasud. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise

lause alusel nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded sissenõudekulu 35 eurot

ja lepingu haldustasud kokku summas (11,60+11,60+11,60=) 34,80 euro osas rahuldamata.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude makseviivituses põhivõla osas

kokku summas (1999,39+1055,55+429,03+338,86=) 3822,83 eurot ja mõistab selle kostja

kasuks välja. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõuded kokku summas

(642,61+76,88+30,82+23,94=) 774,25 eurot, laenuhaldustasud kokku summas 34,80 eurot

ning sissenõudmiskulude nõudekulud 35 eurot.

Menetluskulud

32. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus

menetluskulud 31,24% ulatuses hageja kanda ning 68,76% ulatuses kostja kanda.

33. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja

menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja palus

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

34. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks

menetluskuluna 409,11 eurot ning 185,89 eurot jääb hageja kanda.

35. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

36. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

10 (11)

2-23-133863

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

11 (11)