2-23-133863/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Legislator headnote
AI generated2-23-133863/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Leanika Tamm
Täiendava otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
30. september 2024, Pärnu
Tsiviilasja number
2-23-133863
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
OK Incure OÜ hagi S.R vastu võla nõudes
5554,87 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht:
XXX, 10617 Tallinn, telefon: XXX
Hageja esindaja:Aap Kulik, e-post: aap.kulik@okincure.ee
telefon: 6755818
Kostja: S.R, isikukood: XXX, kontakt aadress: XXX, e-
post: XXX, tel: XXX
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus, Täiendav otsus (TsMS § 448 lg 41)
RESOLTUSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks:
2.1.
krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1999,39 eurot;
2.2.
krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1055,55 eurot;
2.3.
krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 429,03 eurot;
2.4.
krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 338,86 eurot.
3. Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise tõttu (VÕS § 4034) järgmistes nõuetes:
3.1.
krediidilepingust nr XXX tulenevad intress 642,61 eurot, viivis 705,73 eurot ja võla
sissenõudmiskulud 35 eurot;
3.2.
krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 76,88 eurot, viivis 108,40 eurot, haldustasu
11,60 eurot;
3.3.
krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 30,82 eurot, viivis 44,06 eurot, haldustasu
11,60 eurot;
3.4.
krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 23,94 eurot, viivis 34,80 eurot, haldustasu
11,60 eurot.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud 31,24% ulatuses
hageja ja 68,76% ulatuses kostja kanda.
2-23-133863
7. Määrata hageja OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 595
eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 595 eurot.
8. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude hüvitis summas
409,11 eurot.
9. Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks viivis alates menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude summas 185,89 eurot
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras
Edasikaebamise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lõike 41 alusel
tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui
menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist
esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea
põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise
korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava
otsuse kättetoimetamisest arvates. TtsMS § 448 lg 42 ja lg 5 tulenevalt kui menetlusosaline ei
ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist
kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.
Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral
eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.
Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates täiendava otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
§ 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD, KOHTUMENETLUSE KÄIK
1. OK Incure OÜ esitas 22.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 5203,63 euro saamiseks. Kohus tegi 25.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida
ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Võlgnikule üritati makseettepanekut kätte
toimetada e-posti aadressidele XXX ja XXX, postiaadressidele XXX, XXX.
2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 08.02.2024 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat
riigilõivu.
3. Hageja esitas 26.02.2024 hagiavalduse nõudega Välja mõista kostjalt S.R hageja OK
Incure OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 5559,87 eurot, millest moodustub:
a) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 1999,39 eurot, intress 642,61 eurot, viivis 705.73
eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Intressimäär 40,9% aastas, viivisemäär
on võrdne intressimääraga. Krediidi kulukuse määr oli 59,28%. Kostja on perioodil
12.11.2020 - 17.04.2023 saanud krediiti kokku summas 4079 eurot, millest on maha
arvestatud kokku 183,50 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja
kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu)
vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes
2 (11)
2-23-133863
krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt
kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse
võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:
klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja
kuutasu.
b) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 1055,55 eurot, intress 76,88 eurot, viivis 108.40
eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr
28,11%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste
punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 32,51 eurot, 60
osamakset.
c) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 429,03 eurot, intress 30,82 eurot, viivis 44.06
eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr
37,09%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste
punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 17,20 eurot, 48
osamakset.
d) krediidilepingu XXX põhivõlgnevus 338,86 eurot, intress 23,94 eurot, viivis 34.80
eurot, haldustasu 11,60 eurot. Intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr
41,70%, viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu põhitingimuste tingimuste
punkti II (osamakse) tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 17.45 eurot, 36
osamakset.
Kostjat saadeti 03.04.2023 ülesütlemise hoiatus, alates 17.04.2024 loeti leping üles
öelduks. Kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade OK Incure OÜ-le.
4. Pärnu Maakohus võttis hagi 26.03.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14
päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. Sama määrusega andis kohus
hagejale võimaluse 14 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest täpsustama kohtule
detailsed andmed selle kohta, et tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku
laenamise põhimõtet vastavalt VÕS §-le 4034. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et
hageja on oma väidete tõendamiskohustus tulenevalt TsMS § 230 lg 1. Tulenevalt TsMS §
230 lg 2, esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib teha menetlusosalistele
ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus selgitas, et selleks, et kohus saaks hinnata, kas
hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tegi kohus tulenevalt TsMS § 230 lg
2 ettepaneku esitada kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja
poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Kohus selgitas, et nõutud andmete
esitamata jätmise korral võib kohus jõuda järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet
ei ole järgitud.
5. Hageja kohtunõudele tähtaegselt vastust ei esitanud, haginõuet ei täpsustanud ning
kohtuotsuse tegemiseni vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta
täiendavaid selgitusi ei andnud ega esitanud mistahes täiendavaid tõendeid.
6. Kostjale olid hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud
isiklikult 11.04.2024. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 25.04.2024, kuid kostja
hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
7. Kohus rahuldas tagaseljaotsusega hageja nõude osaliselt järgnevalt:
a) Välja mõista kostjalt S.R hageja OK Incure OÜ kasuks:
i)
krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1999,39 eurot;
ii) krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1055,55 eurot;
iii) krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 429,03 eurot;
3 (11)
2-23-133863
iv) krediidilepingu nr XXX tulenev põhivõlgnevus 338,86 eurot.
b) Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ nõue kostja S.R vastu vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise tõttu (VÕS § 4034) järgmistes nõuetes:
i)
krediidilepingust nr XXX tulenevad intress 642,61 eurot, viivis 705,73 eurot ja
võla sissenõudmiskulud 35 eurot;
ii) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 76,88 eurot, viivis 108,40 eurot,
haldustasu 11,60 eurot;
iii) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 30,82 eurot, viivis 44,06 eurot,
haldustasu 11,60 eurot;
iv) krediidilepingu nr XXX tulenevad intress 23,94 eurot, viivis 34,80 eurot,
haldustasu 11,60 eurot.
8. Hageja esitas 18.09.2024 kohtule apellatsiooni taotluse, milles palub kohtul täiendada
kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 tulenevalt täiendab kohus TsMS §
444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui
menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist
esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus
menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus koostab
kohtuotsuse tervikuna TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise
korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava
otsuse kättetoimetamisest.
10. Käesoleva täiendava otsusega lisab kohus põhjendused 13.09.2024 tehtud
tagaseljaotsusele.
11. TsMS § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis
asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
12. Tarbijakrediidi lepingust tuleneva nõude kvalifikatsioon. Kohus juhindub antud asja
lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub
üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),
laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas
koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6
alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui
võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 lg
1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb
tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole
esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja
4 (11)
2-23-133863
kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja
kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et
tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja
ESTO AS järgmised lepingud:
a) krediidileping nr XXX, sõlmitud 12.11.2020, krediidilimiidiga 2000 eurot, tähtjatuna;
b) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 10.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega
1106,90 eurot, tähtajaga 15.01.2027;
c) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 14.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega
462,90 eurot, tähtajaga 15.01.2026;
d) järelmaksuleping nr XXX, sõlmitud 10.01.2022, kauba soetamiseks maksumusega
384 eurot, tähtajaga 15.01.2025.
13. Ülesütlemine. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi
puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
Hagiavalduse p 1.6 kohaselt kostjat hoiatati 03.04.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt
lepingute sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX (Lisa nr 9) saadetud teatega
lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 17.04.2023,
jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjatäiendavatähtaja jooksul võlgnevusi ei tasunud ning
kuivõrd viimane makse nõuete katteks teostati juulis 2022, siis oli Kostja alates augustist 2023
kõigi lepingute raames viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.08.2022, 15.09.2022,
15.10.2022, 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023, osamaksete
tasumisega. Krediidiandja ütles 17.04.2023 ülesütlemisavaldusega lepingud VÕS § 416 alusel
üles, edastades sellekohase teatised Kostja e-mailile XXX (Lisa nr 10), ning nõudis kostjalt
lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kohus loeb 17.04.2023
edastatud e-kirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks
täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile. Seega on lepingud kehtivalt
üles öeldud.
14. Loovutamine. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku
nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude
loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või
kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 09.05.2023 nõude loovutamise teade, milles
teavitati kostjat tema ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest
OK Incure OÜ-le. Kostjale e-postiga edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud
09.05.2023.
15. Krediidi kulukuse määr. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal
Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele
antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse
määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
Eesti Panga veebilehe andmetel oli 12.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. XXX
sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%
aastas (kolmekordne määr 61,56%). Teised kolm lepingut (nr XXX, XXX, XXX) on sõlmitud
vahemikus 10.01.2022–14.01.2022, sel ajal oli krediidi kulukuse määr 16,95%
5 (11)
2-23-133863
(kolmekordnemäär 50,85%). Hagiavalduses esitatud asjaolude ei ületa krediidi kulukuse määr
kolmekordset Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole
tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et
krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
16. Vastutustundliku laenamise põhimõte. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja
kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne
tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas
tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi
krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi
peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.
Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle
teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus
kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised
varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike
hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta
olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks
küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema
krediidivõimelisuse hindamiseks RKTKo ts. asjas 2-14-21710 on selgitanud, et tulenevalt
VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3
(koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne
lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest,
mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS §
14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja
krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta
täpsustada.
VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse
korral krediidiandja. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise
põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust,
tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab
krediidiandja olema krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2
kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise
metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded
sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse
hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS §
50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima.
15. Kohtul tuleb eeltoodust tulenevalt hinnata, kas hageja on kehtestanud tarbija
krediidivõimelisuse hindamise metoodika, kas hageja on seda metoodikat kostjale laenu
andes järginud ning kas selle metoodika järgimine on piisav, et hinnata adekvaatselt
kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et
6 (11)
2-23-133863
tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel
juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit,
mille kohaselt oleks krediidiandja tarbija krediidivõimelisust üldse sisuliselt hinnanud. Hageja
ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas ja kuidas on hageja kostja
krediidivõimelisust kontrollinud.
Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte analüüsi iga lepingu kohta eraldi:
-
Krediidileping nr XXX (sõlmitud 12.11.2020). Kostja teavitas enda sissetulekuteks
500 eurot kuus. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 0 eurot. Krediidiandja
ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute
vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või
täitmata kohustusi.
-
Krediidileping nr XXX (sõlmitud 10.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks
2200 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja
koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma
finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud
täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused
Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata
kohustusi.
-
Krediidileping nr XXX (sõlmitud 14.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks
2800 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja
koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma
finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud
täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused
Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata
kohustusi.
-
Krediidileping nr XXX (sõlmitud 10.01.2022). Kostja teavitas enda sissetulekuteks
2800 eurot kuus. Kostja arvelduskonto väljavõtte alusel arvestas krediidiandja kostja
koondsissetulekutena viimane nelja kuu keskmise sissetuleku 2217,23 eurot. Oma
finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 22 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud
täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused
Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata
kohustus.
17. Kohus tuvastas, et hagi lisa nr 15 ei nähtu kelle osas vastav väljavõte on tehtud. Kohus
selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval
kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Käesoleval juhul
ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas hagi lisas nr 15 esitatu on väljavõte kostja kohta või
mitte.
Hageja esitatud lisa 17 on loodud 22.02.2024. Kuigi väljavõttest nähtub, et see on tehtud
perioodi 01.02.2021–10.01.2022 kohta, tähistab kuupäev 22.02.2024 krediidiandja süsteemist
dokumendi väljastamise kuupäeva, mitte krediidivõimelisuse hindamise aega.
18. Kohus tuvastas, et krediidilepingud nr XXX ja nr XXX on sõlmitud samal päeval
(10.01.2022), kostja on aga oma sissetuleku märkinud erinevalt (2200 eurot vs 2800 eurot).
Samuti on kostja märkinud oma finantskohustuste suuruseks 22 eurot, hagiavalduse lisa 2
kohaselt on aga kostja krediidilepingu nr XXX raames 2021. aastal teinud tagasimakseid
vähemalt 60 eurot kuus. Seega ei ole võimalik, et kostja finantskohustused olid kõigest 22
7 (11)
2-23-133863
eurot. Kohus on seisukohal, et hageja pidi seda ka teadma, kuna nimetatud leping, mille alusel
kostja makseid sooritas, oli sõlmitud sama krediidiandjaga nagu hilisemad laenulepingud.
VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise
tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või
võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija
krediidivõimelisust valesti.
19. Kohus selgitab, et tõendamiskoormis tarbija tahtluse olemasolus valeandmete esitamisel
tuleb välja tuua ja tõendada hagejal, kelleks on krediidiandja. Sealjuures on võimalik, et
ebatõesete andmete esitamine võib tuleneda ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või
hooletusest. Eeltoodu vältimiseks ongi krediidiandjal tarbija esitatud andmete kontrollimise
kohustus.
20. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja mitte mingil viisil tõendanud, et
krediidiandja oleks üldse tarbija esitatud andmeid kontrollinud. Hageja esitatud lisast nr 17
nähtub samuti, et kostja sissetulekud varieeruvad vastavalt kuule ning kostja igakuised
kohustused on peaaegu sama suured kui sissetulekud.
21. Kehtiva kohtupraktika kohaselt (RKTKo lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 18 ) tuleb
krediidiandjal üldjuhul küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõte,
välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,
et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija
kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesolevas asjas
ei ole hageja esitanud andmeid ega tõendeid, et ta oleks tarbija konto väljavõtet küsinud.
22. Kohus on veendmusel, et hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest kohalselt on krediidi
andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll ilmselt ebapiisav.
Sealjuures toob kohus välja, et kostja on krediidiandjale esitanud samal päeval erinevaid
andmeid oma sissetuleku suuruse kohta, mida hageja ei ole märganud ega käsitlenud. Samuti
pidi hageja teadma, et kostja kohustused on suuremad kui kostja ise välja tõi, kuna hagejale
pidi eelnevalt juba teada olema, et kostjal oli sama krediidiandja juures tähtajatu
krediidileping aastast 2020, mida ta iga kuu tagasi maksis ning see leping kehtis ka 2022.
aastal.
23. Kohtu hinnangul ei saa krediidivõime hindamiseks pidada pelgalt krediidivõtja enda
esitatud andmete küsimist. Kostja on esitanud vastuolulisi andmeid oma sissetulekute ja
kohustuste kohta. Kohtu hinnangul on krediidivõime hindamine aktiivne tegevus, mida
krediidiandja viib läbi kostja sissetuleku ja kohustuste tuvastamiseks. Sealjuures on hagejal
vastuolude korral kõrvaldada kahtlused küsides lisaks kirjalikult väidetule kostja pangakonto
väljavõtteid ning kontrollida kostja andmeid kas pensioniregistrist või EMTA-st. Käesolevas
asjas olemasolevatest tõenditest nähtuvalt ei ole hageja kohtule kostja konto väljavõtet
esitanud, seega ei saa kohus kontrollida, kas hagi lisas nr 17 tabel vastab tegelikele andmetele.
24. Kokkuvõtvalt on kohus jõudnud veendumusele, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa
lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.
VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline
krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu
andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema
teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate
maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja
vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et
krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust.
8 (11)
2-23-133863
Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja
kohustusi piisava põhjalikkusega. Ainuüksi kostja esitatud andmetid oleks pidanud
krediidiandja täpsustama. Lisaks võttis kostja krediidiandja juures ühel päeval kaks laenu ja
neli päeva hiljem veel ühe. Kostja kontoväljavõtte analüüsimine oleks andnud krediidiandjale
pildi kostja laenukäitumise osas, samuti kas tal oli enne krediidiandja poole pöördumist oli
võtnud ka teisi laene. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavat teavet
küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.
25. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet
nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii
tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli
küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid
krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi
rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p
29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma
krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.
26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg Vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et
tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades
intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei
ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal
esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab
järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. RKTKo ts. asjas nr 2-21-
13098 p. 24 on selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks
muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude
vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma
tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
27. Kohus on 26.03.2024 määruses teinud ülevaate, mida ja kuidas peab hageja välja tooma ja
tõendama, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Samuti andis kohus
hagejale 14 päeva nimetaud määruse kättesaamisest alates aega täpsustada hagiavaldust
määruses antud selgituste valguses. Hageja seda võimalust ei kasutanud, sh ümberarvestust ei
esitanud.
VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1
kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS
§ 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda
selle täitmist. Seega saab hageja nõuda vaid krediidilepingutest tulenevad põhivõlgnevused.
28. Intress. Kuna kohus leiab, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud
kohustust seoses tarbijakrediidiga järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuulub
kohaldamisele VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise korral on võlgnikul kohustus võlausaldajatele tagastada laenu põhiosa ning tasuda
võlausaldajatele laenult VÕS § 94 sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid
ei pea võlgnik võlausaldajale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma.
Sellisel juhul saab lugeda kõik võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud maksed tehtuks
põhivõla katteks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks ise VÕS § 4034
lg 7 kohaselt tagasimakseid uuesti määranud ja esitanud ümberarvestuse. Kuna ümberarvestus
9 (11)
2-23-133863
VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub, on nõue intressi osas ebaselge ja seega ei saa kohus
intressinõuet rahuldada.
29. Viivis. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud
arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud
tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub
nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (TallRK otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).
Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega tuleb hageja nõue
viiviste osas kokku summas (705,73+108,40+44,06+34,80=) 892,99 eurot jätta samuti
rahuldamata
30. Muud tasud. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise
lause alusel nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded sissenõudekulu 35 eurot
ja lepingu haldustasud kokku summas (11,60+11,60+11,60=) 34,80 euro osas rahuldamata.
31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude makseviivituses põhivõla osas
kokku summas (1999,39+1055,55+429,03+338,86=) 3822,83 eurot ja mõistab selle kostja
kasuks välja. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõuded kokku summas
(642,61+76,88+30,82+23,94=) 774,25 eurot, laenuhaldustasud kokku summas 34,80 eurot
ning sissenõudmiskulude nõudekulud 35 eurot.
Menetluskulud
32. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu
tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise
korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt
poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus
menetluskulud 31,24% ulatuses hageja kanda ning 68,76% ulatuses kostja kanda.
33. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja
menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja palus
kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
34. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks
menetluskuluna 409,11 eurot ning 185,89 eurot jääb hageja kanda.
35. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
36. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid
ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
10 (11)
2-23-133863
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Leanika Tamm
11 (11)