2-20-11673/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2024

Tsiviilasja number

2-20-11673

Tsiviilasi

Ülar Uusküla hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

vastu nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks ja juhatuse liikme lepingust tuleneva võla

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 462 eurot 44 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. september 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja)

Ülar

Uusküla

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Urmas Kõrgesaar

Kostja (apellant) Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu

(registrikood

90003717),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Nele Tammemäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-11673 muutmata,

arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sihtasutuse Narva-Jõesuu

Hooldekodu kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ülar Uusküla (hageja) esitas 12. augustil 2020 hagi Sihtasutuse Narva-Jõesuu Hooldekodu

(kostja) vastu, paludes tunnistada kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkti 1 (millega

kutsuti tagasi kostja juhatuse liige Ülar Uusküla alates 23. juulist 2020) kehtetuks või

tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes

kas mõjuva põhjuseta või 22. septembril 2020 lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega.

Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 39 kasutamata

puhkusepäeva eest 4011 eurot 33 senti (netosumma), juhatuse liikme 3 kuu tasu suurusele

vastav hüvitis 9900 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 60 eurot 98

senti ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määr. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli hageja alates 20. oktoobrist 2010 kostja juhatuse liige.

Hageja ja kostja sõlmisid 21. septembril 2015 juhatuse liikme lepingu nr 4, milles pooled

leppisid kokku, et hageja jätkab kostja juhatuse liikme ametikohal ja täidab juhatuse liikme

ülesandeid alates 22. septembrist 2015 kuni 22. septembrini 2020. Hageja oli kostja juhataja

enam kui 9 aastat, täites oma kohustusi hoolikalt ja sihtasutusele lojaalset. Selle perioodi

vältel ei esitanud nõukogu ega asutajad juhatuse liikmele etteheiteid. Eelarve täitmine on

olnud alati positiivne, majandusaasta aruannete audit märkusteta.

2019. aasta detsembris toimusid Narva-Jõesuu Linnavolikogu juhtimises ja koalitsioonis

muudatused. 2020. a aprillis anti hagejale mõista, et seonduvalt uute poliitiliste kokkulepetega

soovib uus kandidaat kostjat juhtima asuda ja hagejal palutakse koht vabastada enne tähtaega.

Kostja endine nõukogu liige Iraida Tšubenko koostas linnavolikogu liikmena uue põhikirja,

mis võimaldas juhatuse liikme tagasikutsumist sõltumata põhjusest. Narva-Jõesuu

Linnavolikogu tegi 27. mail 2020 otsuse, millega muudeti kostja põhikirja. 3. juunil 2020

edastas volikogu kostja juhatusele otsuse ja uue põhikirja pooliku versiooni ja 9. juunil 2020

uue põhikirja täisversiooni. Hageja saatis 19. juunil 2020 asutajale ja nõukogule

järelepärimise, et juhtida tähelepanu volikogu otsuse ja uue põhikirja vahelistele vastuoludele

ning võimalikule vastuolule sihtasutuse seaduse (SAS) § 41 lg-ga 1. Kuna järelepärimisele ei

vastatud, esitas hageja linnavolikogu otsusele vaide. Hageja sai 14. juulil 2020 äriregistrilt

teate, et kostja juhatuse liikmeks on määratud endine nõukogu liige I. Tšubenko. Nõukogu ei

teavitanud hagejat teise juhatuse liikme määramisest ega sellest, kas ja kuidas hakkavad

juhatusele langevad ülesanded kahe juhatuse liikme vahel jaotuma. Hageja jätkas seniste

kohustuste täitmisega.

Kostja nõukogu tegi 23. juulil 2020 otsuse, mille punkti 1 kohaselt kutsuti hageja juhatuse

liikme kohalt tagasi ennetähtaegselt, st enne 22. septembrit 2020. Tagasikutsumise

kuupäevaks märgiti 23. juuli 2020. Kuni 29. juulini 2020 jõus olnud põhikirja p 4.5 kohaselt

sai juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse

liikme poolt tema kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida,

juhatuse liikme kriminaalkorras karistamine, põhikirja rikkumine või seaduse süüline

rikkumine. Ka juhatuse liikme lepingu p 3.2.5.1 sätestab tagasikutsumise võimaluse vaid

juhatuse liikme tegevusest tulenevatel süülistel põhjustel. Pärast hageja tagasikutsumist tasus

kostja hagejale 2020. a juulikuu palga (1. juuli kuni 23. juuli 2020. a eest). Kostja keeldus 39

päeva puhkusehüvitise ja 3-kuulise hüvitise tasumisest. Juhatuse liikme lepingu p 3.2.4.2

kohaselt kohustus kostja tasuma juhatuse liikmele hüvitist 3 kuu tasu suuruses summas, kui

juhatuse liige kutsutakse tagasi temast mitteoleneval põhjusel. Lisaks kohustus kostja tasuma

juhatuse liikmele kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist. Nõukogu keeldus hagejale

hüvitiste maksmisest, tuues põhjuseks juhatuse liikme lepingu rikkumise – äriregistrile uue

põhikirja edastamata jätmise ja töötajaga töölepingu lõpetamata jätmise. Hageja juhatuse

liikme ametikohalt tagasikutsumise põhjendamiseks esitatud väited on alusetud ja juhatuse

liikme lepingust tulenevate hüvitise tasumata jätmine ei ole toimunud kooskõlas seaduse,

kostja põhikirja ega juhatuse liikme lepinguga.

Hageja leiab, et kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkt 1 on kehtetu või tühine. Kostja

on lõpetanud hagejaga ametisuhte alusetult, vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme

lepinguga.

Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine 2

kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks näilisi ja tõele

mittevastavaid aluseid, mille eesmärgiks on jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis. Hageja

viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-tele 1 ja 2. Juhatuse liikme

tagasikutsumine põhjendustel, et juhatus on väidetavalt varjanud kostja töötaja Lidia Trusova

kriminaalmenetluse kohta teavet ja keeldunud temaga töölepingu lõpetamisest, on alusetu.

Kriminaalasja kajastav menetlus on salastatud ja seda infot ei ole õigust saada ilma

prokuratuuri vastava kirjaliku nõusolekuta. Hooldekodu nõukogu on töötajaga toimunust

olnud aktiivselt informeeritud ega ole andnud juhatusele korraldust töötajaga töölepingu

lõpetamiseks enne sama kvalifikatsiooniga uue töötaja leidmist. L. Trusovaga töölepingu

lõpetamisega oleks kaasnenud hooldekodu tegevusloa lõpetamine. Juhatus on töölepingu

lõpetamata jätmisel toiminud vastavalt nõukogu koosolekutel antud korraldustele. Hageja ja

nõukogu said Lidia Trusova suhtes kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsusest teada 2020. aasta märtsi alguses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu. Hageja on

hooldekodu 11. veebruaril 2020 nõukogu istungil edastanud nõukogule kogu temale

teadaoleva info L. Trusova kohta. Samal istungil on nõukogu arutanud õiguskantsleri

külastust ja sellest lähtuvalt kolme meditsiiniõe palkamise vajadust. Hageja selgitas, et

meditsiiniõdede leidmine on äärmiselt keeruline seoses tööpiirkonna tööturul valitseva

kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja hooldekodu rahalise võimetusega maksta

konkurentsivõimelist palka. Hageja ja nõukogu olid protokollist nähtuvalt omavahel

konsensusel, et nad saavad teha õiguskantsleri soovituste järgimiseks edasiminekuid eelarve

piirides. Ka 10. märtsi 2020. a nõukogu koosolekul ei andnud nõukogu juhatusele korraldust

lõpetada L. Trusovaga tööleping, vaid leidis, et töölepingut ei saa lõpetada enne uue

meditsiiniõe tööle asumist. Pärast 10. märtsi 2020. a koosolekut järgis hageja nõukogu seatud

ülesandeid ning koostas pöördumise Sotsiaalkindlustusametile seonduvalt töötajaga ja jätkas

hooldekodu tegevusloa säilitamiseks vajaliku meditsiiniõe otsingutega, suhtles piirkonna

tervishoiuteenuse osutajate juhtidega õdede leidmiseks, otsis töötajaid Eesti Töötukassa

vahendusel. Lisaks sõlmis hageja L. Trusovaga kokkuleppe, et ta jätkab tööd õe ametikohal

seni, kuni on leitud asendaja. Arvestada tuleb ka seda, et oli Covid-19 pandeemia, see

raskendas omakorda meditsiiniõdede leidmist. Hageja sai 30. juunil 2020. a OÜ-lt TNP

Konsultatsioonid sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks alates 2020. aasta

sügisest, kuid enne lepingu allkirjastamiseni jõudmist kutsuti ta juhatuse liikme ametikohalt

tagasi.

Juhatuse liikme tagasikutsumine põhjusel, et põhikiri ja asutaja otsus jäeti registripidajale

esitamata, on vastuolus seaduse, põhikirja ja juhatuse liikme lepingust tuleneva kohustusega.

Hageja ei ole keeldunud põhikirja uue teksti allkirjastamisest ega registrile edastamisest.

Hageja on juhtinud tähelepanu linnavolikogu 27. mai 2020. a otsuse, põhikirja ja seaduse

vahelistele vastuoludele ning jäänud ootama hooldekodu nõukogult ja asutajalt juhiseid,

sisulist vastust. Kuna vastust ei saabunud, esitas hageja vaide. Vastasel juhul oleks nõukogu

saanud seda juhatusele ametikohustuste rikkumisena ette heita. Hageja ei ole registripidajale

avaldanud soovi ega esitanud avaldust volikogu otsuse ja uue põhikirja tagasivõtmiseks.

Registripidaja informeerimine asutajale ja nõukogule esitatud järelepärimisest ning vaidest ei

ole käsitatav juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste (olulise) rikkumisena, volituste

ületamisena ega sihtasutuse normaalse toimimise takistamisena. Nõukogu ega asutaja ei

määranud kuupäeva, mis ajahetkeks on hagejal kohustus esitada asutaja 27. mai 2020. a otsus

ja põhikiri äriregistrile. Kostja väited, et hageja pöördumine, vaie ja pöördumine äriregistrile

oleksid kuidagi omakasupüüdlikud, on asjakohatud ja väärad. Hageja ametiaeg pidi lõppema

niikuinii mõne kuu pärast, 21. septembril 2020, hageja arvestas lepingu lõppemisega.

3 kuu hüvitise ja puhkusehüvitise maksmata jätmiseks puudus seega eeltoodust tulenevalt

alus. Lisaks on põhjendatud ka viivisenõue. Hageja on puhkusehüvitise õigesti arvutanud.

Kostja esitatud protsessuaalse tasaarvestuse osas leidis hageja, et ei nõustu tema vastu esitatud

nõuetega. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 4. aprillil 2022, seega on aegunud kõik nõuded,

mis on tekkinud enne 3. aprilli 2017. Kuna hageja on alates tasaarvestusavaldusest

teadasaamisest vaielnud kostja esitatud avalduses esitatud nõuetele sisuliselt vastu kohustuste

kehtetuse tõttu, siis ei kuulu kohaldamisele VÕS § 200 lg 2, vaid kohaldada tuleb lg-s 4

sätestatut.

Hageja sai tasu õiguslikul alusel juhatuse liikme ülesannete ja kohustuste täitmise eest.

Kostjale oli ka teada, et hageja tegeles erialase koolitustegevusega ning kostja aktsepteeris

seda üle 9 aasta. Loengute pidamine ei kahjustanud kuidagi tema tööülesannete täitmist ja

sellekohaseid etteheiteid ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, puudub lepingu süüline

rikkumine ja kahju tekitamine, seega puudub alus juhatuse liikme töötasu tagasinõude

esitamiseks. Hageja on teavitanud kostjat oma koolitustegevusest ja kuulumisest MTÜ-sse

Hüva Nõu, Teabe ja Praktilise Harjutamise Keskus Insight Outcome ja MTÜ-sse Eesti

Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing. See on kostjale teada hiljemalt 22. märtsil 2010.

Hageja esitas ka vastuväite kostja nõudele MTÜ-lt SPORDIKLUBI KAJAKAS ruumide

tasuta kasutamise hüvitamiseks. MTÜ ja enne MTÜ moodustamist tegutsenud spordihuviliste

grupid kasutasid kostja keldriruumides asuvat treeningruumi juba aastaid enne 1. aprilli 2017.

a koostöölepingu sõlmimist Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ettepanekul ja teadmisel.

Koostöölepinguid linnavalitsuse ja hooldekodu vahel on regulaarselt uuendatud ja pikendatud.

Nimetatud asjaolud on kostja nõukogule varasemalt teada. Originaaldokumente hageja

valduses peale juhatuse liikme kohalt vabastamist enam ei ole. Koostöölepingust tulenevalt on

MTÜ kasutusõiguse vastu kostja vara parendanud. Ei ole selge, miks on kostja nõude esitanud

hageja, mitte MTÜ vastu. Hageja tegevus ei vasta kahju tekitamise koosseisule ning kostja on

säästnud remondikulusid.

Kostja on esitanud hagejale etteheite seoses L. Trusova puhkuse ajaks asendustöötaja tööle

võtmisega. Juhatusel oli õigus asendustöötaja tööle võtta puhkuste perioodiks, et tagada

teenuste katkematu osutamine. Olga Solovjova ja L. Trusova on teinud töövõtulepingutes

kokkulepitud töö L. Trusova ametliku puhkuse ajal ja O. Solovjovale töö eest väljamakstud

tasu ei ole kostjale tekitatud kahju. L. Trusova sai lisatasu, sest hooldekodu teise õe ametikoht

oli täitmata, L. Trusova käis ka oma tööpäeva välisel ajal ja puhkepäevadel sidumisi ja muid

edasilükkamatuid protseduure tegemas. Lisatasusid said kõik töötajad, kes täiendavaid

tööülesandeid täitsid. Kõik toimus eelarve piires ja vastastikuste kokkulepete alusel. Kostja ei

ole tõendanud, et O.Solovjova või L. Trusova ei ole teinud kokkulepitud tööd. Nõue on

esitatud vale isiku vastu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kostja nõukogu 11. veebruari 2020. a koosoleku protokollist ja kostja nõukogu 10.

märtsi 2020. a koosoleku protokollist nähtub, et nõukogu soovis hagejalt informatsiooni

töötaja L. Trusova toime pandud süüteo kohta, samuti avaldas sõnaselgelt, et sellise teo toime

pannud isik ei saa töötada hooldekodus. Sobiliku personali leidmine ning nendega töösuhte

sõlmimine on juhatuse kohustus, kuid hageja vastustest nähtub, et tal puudus igasugune soov

L. Trusovaga töösuhe lõpetada. Hagejal lasus kostja juhatuse liikmena kohustus võtta

tarvitusele kõik meetmed L. Trusova asendamiseks, st sisestada vastavad töökuulutused,

suhelda teiste hooldekodudega/haiglatega personali leidmiseks. Hagejal lasus kohustus ennast

kriminaalmenetlusega kursis hoida. Arvestades L. Trusova toime pandud teo sisu –

omastamine – hooldekodus viibinud isiku rahaliste vahendite enda kasuks pööramine, pidi

hageja tagama, et sellise töötajaga töösuhe lõpetatakse viivituseta. Ei ole usutav, et hageja ei

teadnud kriminaalmenetluses tehtud lahendi jõustumisest kuni 2020. a veebruarini, kuigi

süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas on tehtud juba 3. detsembril 2019. Ebaõige on väide,

et hooldekodu nõukogu ei andnud 10. märtsil 2020 hagejale kirjalikku või suulist korraldust

lõpetada tööleping L. Trusovaga. Kostja hinnangul jäi uue medõe leidmine hageja passiivsuse

taha ja kui töötaja otsimisega hakkas uus juhatus tegelema, leiti kiiresti mitu kandidaati.

Õiguskantsler viitas juba 2018. a kontrollkäigul, et vajalik on kolme õe töötamine/teenuse

osutamine hooldekodus, kuid sellele vaatamata ei olnud hageja leidnud vajalikku ja sobivat

personali ning tegi vastava töökuulutuse esmakordselt avalikuks alles 13. märtsil 2020 pärast

nõukogu koosolekut. TNP Konsultatsioonid OÜ otsis ise koostööpartnereid, seega ei

panustanud hageja teenuseosutaja otsimisse. Vajaliku personali mitteleidmist ei saa

põhjendada ka rahaliste vahendite puudumisega. Töölepingu lõpetamine kuulub juhatuse

liikme, mitte nõukogu pädevusse. Juhatuse liige oma tegevuse ja tegevusetuseta seadis aga

ohtu hooldekodu klientide vara.

Hageja kui kostja juhatuse liikme kohustus oli registripidajale esitada 27. mai 2020. a otsus nr

146, millega kinnitati uus sihtasutuse põhikirja redaktsioon. Kostja hinnangul on

vastuvõetamatu, et juhatuse liige esitab äriühingu asutaja otsusele vaide. Sisuliselt vaidlustas

sihtasutus (juhatuse liikme isikus) tema enda asutaja otsust. Tegemist oli sihipärase

tegevusega, et takistada äriühingu põhikirja ning seeläbi ka hageja jaoks ebasobivate põhikirja

punktide, mis puudutavad juhatuse liikme tagasikutsumist, kehtestamist. Seda kinnitab ka

asjaolu, et 15. juulil 2020 on hageja teavitanud registripidajat vaide esitamisest ning väitnud,

et põhikirja muutmine on ebaseaduslik. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on

hageja takistanud kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja

tegevus vaidlustamisel ning põhikirja registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema

isiklikest huvidest, mitte äriühingu omadest, ning seeläbi vastuolus SAS § 23 lg-ga 1.

Hageja tegevuses juhatuse liikmena esinesid olulised rikkumised, mistõttu oli tema

tagasikutsumine põhjendatud ja seaduslik.

Kostja tõlgendab juhatuse liikme lepingu punkte nii, et kui juhatuse liige kutsutakse

ennetähtaegselt tagasi tema kohustuste rikkumise tõttu, ei kuulu talle väljamaksmisele ka

mistahes hüvitised. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kasutamata jäänud puhkuse

hüvitist. Hageja saamata jäänud puhkuse hüvitise arvestus ei ole õige, õige hüvitise suurus

oleks 3437 eurot 17 senti.

Kostja esitas ka protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Ajal, kui L. Trusova viibis puhkusel,

vormistas hageja tema asendajaks L. Trusova tütre O. Solovjova, kuigi viimane töötas samal

ajal teise tööandja juures (SA-s Narva Haigla) ega käinud hooldekodus tööl. Töötamist jätkas

L. Trusova, kes sai lisatasu. Seega sisuliselt vormistati tööle 2 isikut – ema ja tütar, kuid

tegelikkuses jätkas meditsiiniõe töökohustuste täitmist Lidia Trusova. Kostjale tekitatud kahju

seisnes alusetult tehtud töötasu maksetes O. Solovjovale 882 eurot 15 senti. Kostjale kahju

tekitamine on vaieldamatult käsitatav juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumisena.

Hageja on rikkunud ka juhatuse liikme lepingu punktis 2.2.5 sätestatud kohustust mitte

osaleda kostja nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös. Hageja on koolituskeskuses

„Luwi“ osutanud teenust koolitajana samal ajal, kui ta täitis juhatuse liikme kohustusi.

Niisugune tegevus on otseses vastuolus nii põhikirjaga kui ka juhatuse liikme lepinguga.

Lisaks selgus, et hageja on osalenud teise mittetulundusühingu juhtimises. Hageja väited, et

nõukogu oli vastavast asjaolust teadlik, on paljasõnalised. Hageja on esitanud avalduse, milles

teavitab nõukogu oma osalusest mittetulundusühingutes, kuid puudub info selle kohta,

millisel viisil see edastati ning milline oli nõukogu vastus. Hageja osutas kõrvaltegevusena

koolitusteenust kokku 73,25 tundi ning sai kostjalt alusetult tasu 879 eurot 82 senti, võttes

aluseks hageja tunnitasu kostja juures.

MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse

liikme lepingu punkti 2.2.2 ja kostja põhikirja punkti 6.5. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja

kostja vahel sõlmitud koostöölepingud lõppesid 2. mail 2015. Alates 2. maist 2015 oli

juhatuse liikmel kohustus sõlmida ruumi üürileping üürnikuga tasu eest. 11. juunil 2009

sõlmitud linnavara tasuta kasutamise lepingu p-dest 2.1.1 ja 2.1.2 nähtub, et hagejal puudus

õigus MTÜ-ga koostöölepingute sõlmimiseks, kuivõrd puudus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

kirjalik nõusolek ruumide kasutamiseks muul otstarbel kui eakate hooldamine ning

remonttööde teostamine. Lepingu punkt 2.2.9 kohaselt ei või kasutaja ehk kostja anda vara

kasutamist üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse andmiseks on vajalik ruumide

omaniku ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalikku luba, millele eelneb üürilevõtja taotlus,

kostja nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hagejal puudus igasugune õigus ruumide

tasuta kasutada andmiseks MTÜ-le ning hageja tekitas kostjale kahju 60 kuu jooksul. Kostja

21. mai 2015. a hinnakirja kohaselt on abiruumide kasutamise eest ettenähtud tasu 0,60

eurosenti ruutmeetri eest kuus. Hageja tegevuse tõttu jäi kostjal saamata treeningruumi

kasutamise eest tasu kokku 8654 eurot 4 senti (60*144,24=8654,4). Kahju on sihtasutusele

tekitanud just hageja oma tegevuse või tegevusetusega, mitte MTÜ, kes kasutas ruume

vastavalt lepingus sätestatule ja heas usus.

Isegi juhul, kui nõuded oleksid kasvõi osaliselt aegunud, kuulub kohaldamisele VÕS § 200 lg

2, mis sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka

juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne

nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõuded hageja vastu juhatuse liikme

kohustuste rikkumise tõttu kokku 10 416 eurot 37 senti (879,82+8654,4+882,15=10 416,37).

Juhul, kui kohus otsustab hageja nõude kas osaliselt või täielikult rahuldada, palub kostja

kohtul hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega kattuvas osas.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2023. a otsusega hagi osaliselt ning tunnistas kostja

nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkt 1 kehtetuks ning luges, et hageja juhatuse liikme

leping lõppes 23. juulil 2020 mõjuva põhjuseta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise kasutamata puhkusepäevade eest 3437 eurot 17 senti ning hüvitise 3 kuu tasu

ulatuses 9900 eurot, kokku 13 337 eurot 17 senti, kohtuotsuse tegemise päeva (23. oktoobri

2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3802 eurot ning viivise alates 24. oktoobrist

2023 kuni põhinõude (13 337 eurot 17 senti) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude 10 416 eurot 37 senti.

Maakohus jättis 96% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 4% kostja menetluskuludest

hageja kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab poolte menetluskulude suuruse kindlaks

kohtumäärusega pärast otsuse jõustumist.

Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige alates 20. oktoobrist 2010. Kostja

juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse liikme lepingu punktist 3.2.4.2 tulenevaid hüvitisi

ei maksnud. Maakohus viitas SAS § 21 lg-tele 1 ja 2 ja kostja põhikirja p-le 4.4, mille

kohaselt otsustab sihtasutuse juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ning juhatuse liikme

tagasikutsumise enne volituste lõppemist sihtasutuse nõukogu. Juhatuse liiget saab nõukogu

tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme poolt tema

kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, võimetus sihtasutust juhtida, juhatuse liikme

kriminaalkorras karistamine, käesoleva põhikirja rikkumine või seaduse süüline rikkumine.

Kostja on juhatuse liikme tagasi kutsunud 23. juuli 2020. a otsusega põhikirja p 4.5 alusel.

Kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkti 1 kohaselt heideti hagejale ette nõukogu eest

olulise teabe varjamist töötaja L. Trusova kriminaalmenetluse kohta; ebaõige teabe andmist

nõukogule ja linnavolikogule töötaja kohta; töötajaga töösuhte lõpetamisest keeldumist.

Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja on varjanud L. Trusova suhtes toimunud

kriminaalmenetluse asjaolusid või esitanud teadvalt ebaõiget teavet või keeldunud töösuhet L.

Trusovaga lõpetama. Hageja on 11. veebruaril 2020 hooldekodu nõukogu istungil edastanud

nõukogule kogu temale teadaoleva teabe. Protokollist tuleneb, et nõukogu oli töötaja suhtes

äraootaval seisukohal ning enne töötajaga töösuhte jätkamise otsustamise üle oodati ära

süüdimõistev kohtuotsus. 10. märtsi 2020. a nõukogu koosolekul sai teatavaks, et L. Trusova

on omastamises süüdi mõistetud ning lepiti kokku, et hageja paneb üles töökuulutuse õdede

leidmiseks. Hageja nentis samas, et on suhelnud ka SA-ga Narva Haigla, kus on samuti

kvalifitseeritud õdede puudus. Hageja ei pidanud võimalikuks L. Trusovaga töösuhet kohe

lõpetada, kuid uue töötaja leidmine võttis aega ning seni tuli töösuhet L. Trusovaga jätkata.

Lisaks ei olnud hagejale ega ka hooldekodu nõukogule selge, kas ja millest tuleneb L.

Trusovaga töölepingu lõpetamise kohustus. Hageja pöördus tekkinud küsimuses ka

Sotsiaalkindlustusameti poole ning saadud vastuse kohaselt ei tulene tervishoiuteenuse

osutamist reguleerivatest õigusnormidest kohustust L. Trusovaga tööleping koheselt lõpetada.

L. Trusova esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 1. aprillist 2020 ning hageja sõlmis

temaga seejärel kokkuleppe, et L. Trusova jätkab töökohustuste jätkamist uue töötaja leidmise

ning temale vajaliku väljaõppe lõppemiseni.

Eelnevate asjaolude pinnalt leidis maakohus, et hageja tegevust seoses L. Trusova töösuhte

jätkamisega ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja

tegeles olukorraga pidevalt, st otsis töötajaid, suhtles Sotsiaalkindlustusametiga ning ka

nõukoguga, kes ei andnud hagejale selgeid suuniseid. Nii hageja kui ka hooldekodu nõukogu

olid üksmeelel, et leida on vaja täiendavat personali, kuid selles osas, kuidas tekkinud

olukorras täpselt käituda, nõukogu hagejale selgeid suuniseid ei andnud. Hooldekodu

põhikirja punkt 4.2.2. kohaselt kehtestab juhatus kriteeriumid töötajate valikuks ning sõlmib,

muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid. Ei ole selge, kuidas nõukogu saab hagejale

töötajaga lepingu lõpetamata jätmist ette heita, andmata sellekohaseid selgeid suuniseid.

Hageja tegeles personali puuduse problemaatikaga, nõukogu ei olnud väljendanud tähtaega,

millal tööleping L. Trusovaga peab olema lõppenud ning hageja andis L. Trusova suhtes

toimunud kriminaalmenetlusega seotud teabe nõukogule üle. Asjaolu, et nõukogu ei olnud

saadud teabega rahul, ei tähenda, et hageja oma kohustusi ei täitnud. Seega ei saa L.

Trusovaga seotud asjaolusid ja hageja tegevust pidada mõjuvaks põhjuseks juhatuse liikme

kohalt tagasikutsumiseks. Maakohus arvestas ka sellega, et kriminaalasjas tehtud otsusega ei

keelatud isikul medõena töötamist.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja on keeldunud uue põhikirja

registripidajale esitamisest. Hageja on viidanud võimalikele põhikirja puudustele. Kuivõrd

hageja järelepärimise vastust ei saanud, esitas ta vaide linnavolikogu otsusele. Hageja ei ole

põhikirja registripidajale esitamisest keeldunud, vaid lükkas selle edasi, kuniks sellega seotud

asjaolud on piisavalt selged, et see registripidajale esitada. Hooldekodu põhikirjas p 4.2.7

kohaselt täidab juhatus kõiki sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu

nõukogu pädevusse. Seega ei välju asutaja otsuse ja uue põhikirja puudustele tähelepanu

juhtimine ning vaide esitamine igapäevase tegevuse piiridest ning see ei eelda nõukogu

nõusolekut.

Maakohus hindas ka kostja protsessuaalses tasaarvestusavalduses välja toodud hageja lepingu

rikkumisi. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja teavitas kostjat kõrvaltegevusest.

Puuduvad andmed, et hageja vastava avalduse kostjale edastas. Samas ei ole eluliselt usutav,

et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja oli seotud teiste juriidiliste isikute

tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu sõlmimist. Hageja osutas

koolitusteenust perioodil 8. veebruar 2017 kuni 15. juuni 2020. Hageja juhatuse liikme

kohustuste märkimisväärne täitmata jätmine ei ole asjas tõendamist leidnud. Seega ei saa

kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist oleks lepingu niivõrd tõsise rikkumisega,

mida saaks käsitleda mõjuva põhjusena juhatuse liikme tagasikutsumisel. Hageja tegeles

endiselt hooldekodu juhtimisega ning ei ole välistatud, et ta võis seda teha ka vaatamata

kõrvaltegevusele. Kohus nõustub hagejaga, et juhatuse liikme lepingus ei olnud märgitud

kindlat tööaega. Lepingu punktis 2.2.4 oli vaid välja toodud, et juhatuse liige täidab

ülesandeid üldjuhul 8 tundi päevas, s.o 40 tundi nädalas. Seega ei olnud tegemist lepingu

rikkumisega.

Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nõukogu ei olnud mitme aasta jooksul teadlik

tasuta kasutamise lepingu pikendamise asjaoludest. Kostja väitel lõppes viimane sellesisuline

leping 2. mail 2015. Samas on SA nõukogu iga majandusaasta lõpus heaks kiitnud SA

majandustegevuse ja ka juhatuse tegevuse. Seega ei saanud sõlmitud tasuta kasutamise leping

kostjale üllatusena tulla. Kuna vaidluse all olevad asjaolud pärinevad ajast, kui nõukogu

liikmeteks olid võrreldes 2020. a-ga teised isikud, ei saa teha ka tõsikindlaid järeldusi, et

juhatuse liige ei teavitanud nõukogu tasuta kasutamise lepingu asjaoludest. Samuti otsustas

kuni 29. juulini 2020 kehtinud SA põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt kinnisasjade, samuti

registrisse kantavate vallasasjade omandamise ja võõrandamise või asjaõigusega koormamise,

samuti laenu andmise SA nõukogu. Vastavalt SA põhikirja p-le 4.2.7 täitis juhatus kõiki muid

sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduse ja põhikirja kohaselt

nõukogu pädevusse. Eelnevast tuleneb, et hagejal oli õigus kostja vara kolmandate isikute

kasutusse anda ka ilma nõukogu vastava otsuseta. Seega hageja ei rikkunud MTÜ-ga sõlmitud

tasuta kasutamise lepingu sõlmimisel juhatuse liikme lepingu punkti 2.2.2 ja kostja põhikirja

punkti 6.5.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et O. Solovjova ei täitnud L. Trusova asendamise kohustust.

Kohtule on esitatud andmed selle kohta, mis kuupäevadel täitis O. Trusova töökohustusi SA-s

Narva Haigla. Kohtule ei ole esitatud O. Solovjova tööajaarvestust SA-s Narva Haigla ja

seega ei saa asuda seisukohale, et O. Solovjova ei täitnud L. Trusova asendaja kohustusi.

Hageja täitis asendaja tööle võtmisega juhatuse liikme lepingust tulenevat kohustust ning

tagas, et hooldekodu töö jätkuks ning tagatud oleks vajalik meditsiiniline personal.

Maakohus viitas TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et hageja juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumiseks puudus mõjuv põhjus ning juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus

heade kommetega. Maakohus tunnistas kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse punkti 1

kehtetuks ning leidis, et juhatuse liikme ametisuhe tuleb lugeda lõppenuks mõjuva põhjuseta

23. juulil 2020.

Kostja on kohtu hinnangul hagejale tasutavad hüvitised õigesti märkinud. Kostja on

kohustatud hagejale tasuma hüvitise kasutamata 39 puhkusepäeva eest 3437 eurot 17 senti

ning hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses 9900 eurot. Põhjendatud on ka viivisenõue.

Kostja esitas hageja vastu protsessuaalse tasaarvestusavalduse nõude 10 416 eurot 37 senti.

Kostja nõude sisuks on hageja tekitatud kahju hüvitamine. Eelnevalt tegi kohus kindlaks, et

hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega on kahjunõude eeldused

täitmata, kostjal puudub nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu jättis

kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse nõude 10 416 eurot 37 senti.

Viidates TsMS § 163 lg-le 1, jättis maakohus 96% hageja menetluskuludest kostja kanda ja

4% kostja menetluskuludest hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt

palub kostja tühistada maakohtu otsuse protsessuaalse tasaarvestusavalduse rahuldamata

jätmise osas ja teha uus otsus, millega tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega kattuvas

osas. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning

saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda

ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus põhjendamata. Kostja väited ja tõendid on

kohus jätnud ilma põhjendusteta tähelepanuta.

Olukorras, kus personaliküsimustega tegelemine oli vastavalt põhikirja p 4.2.2. üksnes

juhatuse pädevuses, ei saanud, pidanud ega tohtinudki nõukogu anda ise suuniseid,

tähtaegasid vms seoses personaliküsimuste lahendamisega. Hageja ei leidnud sobivat

personali kõigi nende aastate jooksul ega teinud selleks ka midagi enne 13. märtsi 2020. a

töökuulutuse avaldamist. Ekslik on seega maakohtu järeldus, et hageja tegeles olukorraga

pidevalt.

Maakohus on jätnud arvestamata hageja antud kinnituse nõukogule, et L. Trusovaga

töölepingu lõpetamine tooks kaasa tegevuslitsentsi kaotuse. Hageja tegevusetuse tõttu oli ohtu

seatud kostja tegevuse jätkamine, mis on käsitatav juhatuse liikme kohustuste süülise

rikkumisena.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et hageja ei viidanud oma 12. märtsi 2020. a

päringus Sotsiaalkindlustusametile sellele, et L. Trusova mõisteti süüdi hoolekodus viibinud

kannatanu vara omastamises ehk tegemist oli tööülesannete täitmise ajal toimepandud

kuriteoga. Kriminaalmenetluses vastava tegutsemispiirangu mittekehtestamine ei õigusta

töösuhte jätkamist inimesega, kes omastas hooldekodu patsiendi vara suures ulatuses.

Põhikirja registrile esitamata jätmisega seoses on maakohus lähtunud hageja paljasõnalistest

väidetest, et ta tegutses kostja huvides. Põhikirja registripidajale esitamata jätmisega on

hageja takistanud kostja tavapärast majandustegevust ning otsuste vastuvõtmist. Hageja

tegevus põhikirja vaidlustamisel ning selle registripidajale esitamata jätmisel oli kantud tema

isiklikest huvidest.

Seoses protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja hageja kohustusega mitte osaleda kostja

nõukogu loata teiste ühingute juhtimises või töös leidis maakohus üllatuslikult, et ei ole

eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest teadlik ei olnud, kuivõrd kostja oli seotud teiste

juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu sõlmimist.

Juhatuse lepingu rikkumisena on käsitatav juba ainuüksi nõukogu loa puudumine teiste

ühingute juhtimises või töös osalemiseks.

Tasuta kasutamise lepingute loata sõlmimise ja saamata jäänud tulu väitega seoses märkis

kostja, et asjaolu, et rikkumine on toimunud pikka aega, ei saa õigustada rikkumise

toimepanemist. Tegemist ei olnud mitte kostjale kuuluva vara tasuta kasutusse andmisega,

vaid Narva-Jõesuu linnale kuuluva varaga. Keeld sõlmida MTÜ-ga koostöölepinguid tuleneb

ka linnavara tasuta kasutamise lepingu p-st 2.1.1 ja 2.1.2. Lepingu p 2.2.9 kohaselt ei või

kasutaja ehk kostja anda vara kasutamist üle kolmandale isikule. Ruumide kasutusse

andmiseks on vajalik ruumide omaniku ehk Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirjalik luba, millele

eelneb üürilevõtja taotlus, kostja nõukogu otsus ja kostja juhatuse taotlus. Hageja tekitas oma

tegevusega kostjale kahju, s.o saamata jäänud tulu 60 kuu jooksul, s.o kokku 8654 eurot 40

senti (60*144,24=8654,4), millise summa oleks kostja saanud kasutada kasvõi

meditsiinipersonalile kõrgemate töötasude maksmiseks. MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS

tasuta üürilepinguid sõlmides rikkus hageja juhatuse liikme lepingu punkte 2.2.2 ja 2.2.3. ning

maakohtu vastupidised järeldused on põhjendamata. Käesoleval juhul puudub igasugune info

selle kohta, kas rentnik teostas koostöölepingutes nimetatud remonttööd ja mis oli nende

maksumus.

Maakohus leidis ekslikult, et asjas ei leidnud tõendamist, et O. Solovjova ei täitnud L.

Trusova asendamise kohustust.

Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, esitades üllatusliku väite, et juhatuse liikme

tagasikutsumine oli vastuolus heade kommetega.

Protsessuaalset tasaarvestusavaldust pole maakohus sisuliselt hinnanud, seega on kohtuotsus

selles osas täies ulatuses põhjendamata, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja ei ole juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi seoses L. Trusova töösuhte jätkumise

ja töötajate otsimisega. Hageja tegutses juhatuse liikmena vastavalt nõukogu korraldustele

ning tavapärase juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Ka uus juhatuse liige ei lõpetanud L.

Trusovaga koheselt töölepingut. Hagejale teadaolevalt esitas L. Trusova omal soovil avalduse

töölepingu lõpetamiseks ning leping lõppes alles 15. septembril 2020.

Hageja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud uue põhikirjaga seonduvalt. Väited, et

hooldekodu juhatuse 19. juuni 2020. a pöördumine, vaie ja pöördumine äriregistrile oleksid

kuidagi omakasupüüdlikud, on asjakohatud ja väärad. Hageja ametiaeg pidi lõppema niikuinii

mõne kuu pärast, juba 21. septembril 2020 vastavalt juhatuse liikme lepingule.

Kostja soovitav protsessuaalne tasaarvestus ei ole võimalik, hageja ei tunnista tema vastu

esitatud nõudeid, nõuded on suures osas aegunud. Kostja juhtorganitele oli teada, et hageja

tegeles erialase koolitustegevusega ning hageja ei ole seda kunagi varjanud. Samuti ei ole

loengute pidamine kuidagi kahjustanud hageja tööülesannete täitmist. Lisaks ei ole hagejale

kunagi tehtud etteheiteid tööülesannete täitmata jätmise kohta. Seetõttu puudub alus juhatuse

liikme töötasu tagasinõude esitamiseks. Hageja on teavitanud kostjat oma koolitustegevusest

ja kuulumisest MTÜ-desse ka kirjalikult. Hagejal ei ole võimalik tõendada, et kostja varasem

nõukogu on kinnitanud vastava teavituse kättesaamist 2010. aastal. Samuti pole ette nähtud,

kuidas ja millisel viisil oleks nõusoleku taotlemine vajalik.

MTÜ-le SPORDIKLUBI KAJAKAS ruumide tasuta kasutada andmisega seoses leiab hageja,

et pole rikkunud juhatuse liikme lepingut. Nõukogu liikmed, kes käisid hooldekodus pidevalt

tööülesannete tõttu, pidid märkama või teadma, et spordisaali kasutab MTÜ. Tuleb ka

arvestada, et nõukogu liikmed on vahepeal mitu korda vahetunud, mistõttu ei saa praegused

nõukogu liikmed teavitamist või mitteteavitamist 2017. aastal kinnitada. Hageja tegevus ei

vasta kahju tekitamise koosseisule viidatud VÕS § 128 lg 4 tähenduses ja arvesse tuleb võtta

lg 5 alusel igasugune kasu, sealhulgas kostja säästetud remondikulud, mida kandis ruumide

kasutaja MTÜ.

O. Solovjovale asendamise eest makstud töötasu hüvitamise nõude osas selgitas hageja, et

tööajaarvestuse tabelites on kirjas sellel kohal töötava L. Trusova nimi, sest asendaja ei

töötanud hooldekodus sellel ametikohal, vaid asendas L. Trusovat töövõtulepingu alusel,

mistõttu tööandja teda tööajaarvestuse tabelisse ei lisanud. O. Solovjova ja ka L. Trusova on

teostanud töövõtulepingutes kokkulepitud töö L. Trusova ametliku puhkuse ajal ja O.

Solovjovale töö eest väljamakstud tasu ei ole kostjale tekitatud kahju. Hageja täitis asendaja

tööle võtmisega juhatuse liikme lepingujärgset kohustust ja tagas töö jätkumise hooldekodus.

Maakohus ei rikkunud TsMS § 436 lg-t 4, kui hindas seda, kas juhatuse liikme

tagasikutsumine on vastuolus heade kommetega. Hageja on hagiavalduses ja kogu menetluse

jooksul esitatud seisukohtades märkinud, et ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine

2 kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks tahtlikult näilisi ja tõele

mittevastavaid aluseid, eesmärgiga jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis, ei ole kooskõlas

hea usu põhimõttega. Hagiavalduses on tuginetud TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2, mis käsitlevad

juriidilise isiku organi otsuse kehtetust ning tühisust. Ka hagiavalduses esitatud nõue oli

esitatud otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks. Seda ongi

kohus oma otsuses tuvastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud, leides, et

juhatuse liikme tagasikutsumine ei olnud põhjendatud ning mõistes välja hüvitise, samuti

leides, et kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt korrata. Arvestada tuleb samas ka allpool toodud ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi.

8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Kostja on tuginenud juhatuse liikme tagasikutsumisel sellele, et juhatuse liige pole

lõpetanud töölepingut L. Trusovaga, kuigi viimane on kriminaalmenetluses süüdi mõistetud

omastamises. Nagu nähtub kostja nõukogu 23. juuli 2020. a otsuse p-st 1 ja sellele on

viidanud põhjendatult ka maakohus, heideti hagejale ette nõukogu eest olulise teabe varjamist

L. Trusova kriminaalmenetluse kohta, ebaõige teabe andmist nõukogule ja linnavolikogule

töötaja kohta ja töötajaga töösuhte lõpetamisest keeldumist. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus põhjendatult järeldanud, et hageja on esitanud nõukogule temale teadaoleva info.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei nähtu, et hageja oleks töötaja kohta infot

varjanud, vaid on hooldekodu nõukogu 11. veebruari 2020. a koosoleku protokolli kohaselt

edastanud nõukogule kogu temale teadaoleva teabe. Nagu nähtub, polnud hooldekodu ka asjas

menetlusosaline, mistõttu on ka arusaadav, et hageja ei pidanud saama otsuse kohta infot

vahetult pärast otsuse jõustumist ega seega 11. veebruaril 2020 otsuse jõustumisest teadma.

10. märtsi 2020. a nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et teatavaks oli saanud info L.

Trusova omastamises süüdimõistmise kohta. Kuigi võib nõustuda sellega, et nõukogu

protokolli kohaselt oli nõukogu liige I. Tšubenko hageja tegevuse osas kriitiline, nähtub siiski

protokollist, et ka pärast süüdimõistva kohtuotsuse kohta info saamist ei olnud keegi nõukogu

liikmetest valmis, et töötajaga tööleping kohe lõpetataks, kuna see tähendanuks, et

hooldekodu töö jätkumine oleks muutunud ilma vastava kvalifitseeritud meditsiiniõeta

küsitavaks (vt dtl 152). Nõukogu koosoleku protokollist nähtub ka, et hageja pidi panema üles

töökuulutuse õdede leidmiseks. Selles, et hageja seda ka tegi, vaidlust pole. Tagantjärele

etteheited, et töökuulutus pandi üles vales portaalis ja et ükski meditsiiniõde ei otsi tööd

Töötukassa kaudu ja et kuulutus oleks pidanud üleval olema igal juhul kauem, ei annaks

ringkonnakohtu hinnangul alust öelda, et hageja rikkus oma kohustusi töötaja leidmisel.

Protokollist nähtub, et hageja oli suhelnud SA-ga Narva Haigla, kus oli samuti õdede puudus

(dtl 144). Hageja selgitas nii 11. veebruari 2020. a nõukogu koosolekul kui ka 10. märtsi

2020. a koosolekul seda, et konkurentsivõimelise palga puudumise tõttu on õdede leidmine

raskendatud (dtl 138, 143). Arvestades, et tegemist oli COVID-19 pandeemia algusajaga, ei

ole alust õdede puuduse väites ka kahelda. Sellele, et kostja juures töötades maksti palka

eelarvet arvestades vähem kui nt SA-s Narva Haiglas, ei ole nõukogu liikmed nõukogu

protokollide kohaselt vastuväiteid esitanud. Asjas on hageja viidanud ka sellele, et sai 30.

juunil 2020 OÜ-lt TNP Konsultatsioonid sobiva pakkumise koduõendusteenuse osutamiseks

alates 2020. a sügisest, kuid enne lepingu allkirjastamist kutsuti ta juhatuse liikme ametikohalt

tagasi. Kostja väitel otsis eelnev osaühing ise koostööpartnereid, samas saab eelnevast

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et enne hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist oli

töötajate puuduse probleemile lahenduse leidmiseni jõutud koostöös OÜ-ga TNP

Konsultatsioonid. Kostja väitel leidis uus juhatus mitu töötajat lühikese aja jooksul. Seda, kas

need töötajad leiti eespool viidatud OÜ TNP Konsultatsioonid kaudu, kellega koostöölepingu

allkirjastamiseni hageja tema tagasikutsumise tõttu ei jõudnud või mõnel muul viisil, kostja

lepingulised esindajad ringkonnakohtu istungil selgitada ei osanud (dtl 542).

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 10. märtsi 2020. a nõukogu koosoleku protokollist, et ei

hagejale ega ka hooldekodu nõukogule polnud selge, kas ja millest tuleneb kohustus tööleping

L. Trusovaga lõpetada (dtl 148, 150). Nõukogu andis hagejale juhise, et uurida tuleks, kas L.

Trusova kui vara omastamises süüdimõistetud isikul on õigus meditsiiniõena hooldekodus

töötada. Seda ka hageja tegi ning SKA vastuse kohaselt kohustust lepingu lõpetamiseks

seadusest ei tulenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja vastavast järelepärimisest

SKA-le (dtl 165), et hageja oleks läinud küsimisel vastuollu nõukogu juhisega või esitanud

asjaolusid moonutatult. Asjaolu, et hageja ei kirjeldanud täpselt süüdimõistmise asjaolusid, ei

anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja on apellatsioonimenetluses viidanud, et

tööleping tulnuks lõpetada TLS § 88 alusel usalduse kaotuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa hagejale ette heita L. Trusovaga töölepingu lõpetamist enne kriminaalasjas

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ega ka pärast seda olukorras, kus nõukogu konkreetset

suunist selleks ei andnud, vaid viitas vajadusele uurida, kas seadusest selline kohustus

tuleneb. Kuigi õige on see, et kõik mõistsid, et tööleping tuleb L. Trusovaga lõpetada, ei

olnud ka nõukogu valmis selleks, et anda hagejale sellekohane juhis enne uue töötaja leidmist.

Kostja on viidanud sellele, et nõukogu ei saanud ega tohtinudki hagejale töölepingu

lõpetamist puudutavat juhist anda, kuna töölepingu lõpetamine kuulus hageja kui juhatuse

liikme pädevusse. Ringkonnakohtu istungil viitas kostja, et tulenevalt 10. märtsi 2020. a

nõukogu koosoleku protokollist viitas hageja ise L. Trusovast rääkides, et tema peab ta lahti

laskma, mitte nõukogu ning seega sai hageja väga hästi aru, et töölepingu lõpetamine on tema

pädevuses (dtl 546). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub viidatud nõukogu koosoleku

protokollist, et hageja on märkinud: „Mina pean ta lahti laskma, mitte nõukogu ja pärast ka

vastutama selle eest, et kõik õigusjärgne oleks.“ (dtl 150). Sellest saab välja lugeda seda, et

hageja sai tõesti aru, et tema pädevusse kuulub töötajatega töölepingute lõpetamine ja sai aru

ka vastutusest, mis sellega kaasneb, kui ta lõpetab töölepingu, kuigi seaduslikku alust selleks

ei pruugi olla. Seega ei saa talle ka ette heita, et kuna nõukogu vastavat selget juhist ei

andnud, vaid suunas juhatuse liikme SKA-lt seisukohta küsima, et hageja juhatuse liikmena

töölepingut kohe ei lõpetanud. Asja materjalidega ei ole kooskõlas kostja nõukogu 23. juuli

2020. a otsuse p-s 1 märgitu, et hageja on põhjendamatult eiranud nõukogu seisukohta

töötajaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või keeldunud L. Trusovaga töölepingu

lõpetamisest. Kostja nõukogu 10. märtsi 2020. a protokollist nähtub hoopis, et nõukogu

polnud valmis, et tööleping L. Trusovaga kohe lõpetataks (dtl 152, 153).

Nagu nähtub esitatud asjaoludest, siis kuigi juhatuse liikme tagasikutsumise otsuses heideti

hagejale ette mh seda, et juhatuse liige L. Trusovaga lepingut ei lõpetanud, ei lõpetanud ka

kostja uus juhatus L. Trusovaga kohe töölepingut, vaid tegi seda alles pärast seda, kui uued

töötajad olid saanud väljaõppe, st septembris 2020.

Sellele, et hagejale heidetakse ette, et hageja ei palganud mitme aasta vältel uusi

meditsiiniõdesid, kuigi õiguskantsleri kontrollkäigul viidati sellele juba 2018. a, pole hageja

tagasikutsumise otsuses viidatud. Nagu eespool märgitud, siis hagejale ei saa ette heita L.

Trusovaga töölepingu lõpetamist enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ja nõukoguga

kooskõlastatult ka pärast seda, kuni uue töötaja leidmiseni. Kui isegi arvestada

kohtumenetluses esitatud väiteid, et hageja pole aastaid oma kohustust töötajate otsimisel

täitnud, siis asjas ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et nõukogu oleks varem selles osas

hagejale olulisi etteheiteid teinud. Esitatud nõukogu koosoleku protokollides, kus

õiguskantsleri kontrollkäigust juttu oli, on hageja selgitanud, et meditsiiniõdede leidmist

takistas mh üldine meditsiiniõdede puudus ja asjaolu, et hooldekodus maksti

meditsiiniõdedele vähem palka kui mujal (dtl 138, 143). Nõukogu protokollist ei nähtu, et

nõukogu oleks eelnevad väited kahtluse alla seadnud.

8.2. Kostja heitis hagejale tagasikutsumisel ette ka seda, et hageja takistas uue põhikirja

redaktsiooni esitamist äriregistrile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja

järelepärimisest nähtub, et hageja on viidanud võimalikele põhikirja puudustele. Hageja

järelepärimisele vastust ei saanud ja esitas seejärel vaide. Kuigi ringkonnakohtule jääb

arusaamatuks, miks peaks olema praeguses olukorras võimalik üldse vaide esitamine ning

pigem oleks ka vaidena pealkirjastatud dokument käsitatav järelepärimisena (sellele juhtis

ringkonnakohus poolte tähelepanu ka ringkonnakohtu istungil, dtl 543), ei ole ringkonnakohtu

hinnangul ka see käsitatav hageja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei takistanud oma huvides kostja tavapärast

majandustegevust, vaid soovis, et tema kahtlused seoses uue põhikirja redaktsiooniga saaksid

ammendavad vastused. Kuivõrd hageja järelepärimisele isegi ei vastatud, ei saa ette heita

seda, et hageja kohe põhikirja uut redaktsiooni registripidajale ei esitanud. Asjaolu, et

juhatuse liige teavitas oma kahtlustest ka äriregistrit, ei tähenda, et hageja oleks tegutsenud

enda huvides. Isegi kui uues põhikirja redaktsioonis oli säte, mis võimaldas juhatuse liiget

tagasi kutsuda sõltumata mõjuvast põhjusest, ei saa sellest teha järeldust, et hageja esitas

järelepärimised oma isiklikust huvist lähtuvalt. Asjas nähtub ja sellele on viidanud ka hageja

ise, et tema juhatuse liikme leping pidi lõppema septembris 2020 ja ta arvestas sellega.

8.3. Seega eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja nõukogu poolt

juhatuse liikme tagasikutsumine ei toimunud mõjuval põhjusel, nagu seda nõudis

tagasikutsumisel kehtinud põhikiri.

8.4. Kostja on viidanud ka sellele, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 4, esitades üllatusliku

väite, et juhatuse liikme tagasikutsumine oli vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohus

vastava kostja väitega ei nõustu. Nagu nähtub ka hageja vastusest apellatsioonkaebusele, on

hageja juba hagiavalduses märkinud, et ametisuhte ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine 2

kuud enne selleks ettenähtud tähtaja saabumist, kasutades selleks tahtlikult näilisi ja tõele

mittevastavaid aluseid, eesmärgiga jätta hagejale tasumata 3-kuuline hüvitis, ei ole kooskõlas

hea usu põhimõttega. Hagiavalduses on tuginetud TsÜS § 38 lg-tele 1 ja 2, mis käsitlevad

juriidilise isiku organi otsuse kehtetust ning tühisust. TsÜS § 38 lg 2 viitab mh headele

kommetele. Ka hagiavalduses esitatud nõue oli esitatud otsuse punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks. Lisaks nähtub asjas, et hageja on viidanud

maakohtu menetluses järgnevale: „Kui nõukogu soovis Hooldekodu juhatuse välja vahetada

enne hageja ametiaja lõppu 21.09.2020. a ja määrata nõukogu liige I. Tšubenko Hooldekodu

juhatama (vastavalt Narva-Jõesuu Volikogu koalitsiooni kokkuleppele), siis võimaldas

juhatuse liikme leping ja põhikiri juhatuse liikme lepingut lõpetada ka kokkuleppel, sh

kokkulepitud tähtajal. Heade kommetega kooskõlas oleks olnud nõukogu poolt hagejale

vastavasisulise ettepaneku tegemine koos lepingust tulenevate võimalike hüvitistega.

Hooldekodu nõukogu otsustas käituda vastupidi.“ (dtl 370). Õige on ka see hageja väide, et

see, kas miski on heade kommetega vastuolus või mitte, on asjaolule antav õiguslik hinnang.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud TsMS § 436 lg-t 4

ega teinud kostjale üllatuslikku otsust.

8.5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt

tasaarvestusavaldust. Maakohus ei ole tuvastanud kostja esitatud nõuete rahuldamise eeldusi,

mis võimaldanuks lugeda protsessuaalset tasaarvestusavaldust põhjendatuks.

Hageja on üldiselt tuginenud sellele, et aegunud on nõuded, mis on tekkinud enne 3. aprilli

2017 (dtl 432). Kostja on samas tuginenud sellele, et kohaldub VÕS § 200 lg 2. Maakohus

pole eraldi käsitlenud aegumist puudutavaid väiteid, kuid on hinnanud esitatud nõudeid

sisuliselt.

8.6. Maakohus on tuvastanud põhjendatult, et tõendamist pole leidnud asjaolu, et hageja

teavitas kostjat enda kõrvaltegevusest. Kostja leiab, et eeltoodut arvestades on üllatuslik

maakohtu järeldus, et pole eluliselt usutav, et kostja sellisest tegevusest ei teadnud, kuivõrd

kostja oli teiste juriidiliste isikute tegevusega juba mitu aastat enne juhatuse liikme lepingu

sõlmimist seotud. Iseenesest võib selle maakohtu järeldusega nõustuda. Samas, isegi kui

leida, et ühe MTÜ juhatuses ja teise MTÜ liikmeks olek ei olnud kostjale teada ning selleks

polnud nõukogu nõusolekut, mistõttu pole järgitud juhatuse liikme lepingu p-s 2.2.5

sätestatut, ei ole asjas tuvastatav, et hageja oleks seetõttu jätnud täitmata oma töökohustused

kostja juhatuse liikmena, mis tekitanuks kostjale kahju ja tingiks juhatuse liikme tasu

tagasinõudmise. Nagu eespool leitud, siis meditsiiniõdede leidmise ja L.Trusova töölepingu

lõpetamata jätmist ei ole alust asjaolusid arvestades hagejale ette heita.

Ka koolitustegevusega seonduva osas leiab ringkonnakohus, et kui hageja kostjat oma

koolitustegevusest ei teavitanud ega nõukogu nõusolekut saanud, siis asja materjalidest

tulenevalt ei saa lugeda tuvastatuks, et paaril korral aastas koolituse läbiviimine oleks

tähendanud seda, et hagejal oleks juhatuse liikme töökohustused täitmata jäänud, mis

tinginuks juhatuse liikme tasu tagasinõudmise. Nagu juba märgitud, siis töötajate

töölevõtmise ja töölt vabastamisega seonduva osas ei ole tegemist juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega. Nagu maakohus põhjendatult ka viitas, ei olnud hagejal ette nähtud kindlat

tööaega kellaajaliselt. Eelnevat arvestades ei ole juhatuse liikme tasu tagasinõudmine

eeltoodud põhjustel põhjendatud.

8.7. Tasuta kasutamise lepingute loata sõlmimise ja saamata jäänud tulu väitega seoses

nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et maakohus on ekslikult lähtunud sellest, justkui

oleks tegemist olnud kostjale kuuluva varaga. Asjas ei ole vaidlust, et tegemist oli Narva-

Jõesuu linnale kuuluva varaga. Kostja on viidanud 11. juuni 2009. a linnavara tasuta

kasutamise lepingu sätetele, millest tulenevalt ei olnud kostja väitel hagejal õigust MTÜ-ga

SPORDIKLUBI KAJAKAS koostöölepingute sõlmimiseks. Kostja on ise tunnistanud, et

linnavalitsusega olid koostöölepingud kostjal sõlmitud vähemalt 2. maini 2015.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole usutav, et nõukogu liikmed polnud tasuta

kasutamise lepingu pikendamise asjaoludest MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS teadlikud.

Samas, kui nõustuda sellega, et kuna asjas pole esitatud linnavalitsuse kirjalikku luba, kostja

nõukogu otsust ega muid vajalikke dokumente, ei oleks tohtinud hageja koostöölepinguid

MTÜ-ga SPORDIKLUBI KAJAKAS sõlmida, ei nähtu, et asjas oleks täidetud saamata

jäänud tulu hüvitamist võimaldavad eeldused. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks

vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda

ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4). Asjas ei nähtu, et kui hageja oleks

järginud kõiki tingimusi, mille ta kostja väitel järgimata jättis, et siis oleks MTÜ

SPORDIKLUBI KAJAKAS või mõni muu isik olnud nõus tasu eest vastavaid ruume

kasutama. Asjas nähtub, et ruume olid kasutanud varem linnaelanikud tasuta sportimiseks ja

selleks olid sõlmitud ka vastavad koostöölepingud. Ei saa ka väita, et linn oleks vastava

taotluse esitamisel lepingu sõlmimiseks loa andnud. Eeltoodut arvestades ei ole

tasaarvestusavalduses märgitud nõue, mis puudutab saamata jäänud tulu seoses ruumide

võimaliku üürimisega, põhjendatud, ning on jäänud lõppastmes maakohtu poolt põhjendatult

tasaarvestamata.

8.8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka osas, mis puudutavad O. Solovjovaga

lepingu sõlmimist. Asjaolu, et O. Solovjova töötas SA Narva Haigla andmetel samadel

päevadel ka Narva Haiglas, ei välista asendamist ka hooldekodus. Nagu maakohus

põhjendatult viitas, pole kostja esitanud SA Narva Haigla tööajaarvestust. Kostja väide, et

maakohtu otsus on selles osas üllatuslik, kuna pole viidatud osalisele tööajale vms, pole

põhjendatud. On üldteada asjaolu, et meditsiinitöötajad käivad tööl vahetustega ja pole

välistatud, et osutavad teenust ka mitmes kohas. See ei saa kostjale kui hooldekodu teenust

osutavale isikule tulla ka üllatusena. Asjas nähtub, et L. Trusova pidi sageli tegema ka

ületunnitööd (dtl 138) või tulema tööle nädalavahetustel (dtl 143). Ringkonnakohus nõustub,

et see, et hageja oleks kostjale asendustöötaja töölevõtmisega kahju tekitanud, pole asjas

tõendamist leidnud.

8.9. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja protsessuaalne

tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud.

8.10. Lisaks eelnevale viitas kostja ringkonnakohtu istungil, et maakohus on teinud

menetluskulude jaotuse osas arvutusvea. Kostja juhtis tähelepanu, et hagiavalduses on hageja

taotlenud puhkusehüvitist 4022 eurot 33 senti, aga maakohus rahuldas selle osaliselt summas

3437 eurot 17 senti. Arvutuslikult rahuldati kostja hinnangul seega 85% esitatud nõudest.

Samas otsuse resolutsiooni p-s 6 on maakohus jätnud 96% hageja menetluskuludest kostja

kanda (dtl 546). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on menetluskulude

jaotamisel teinud arvutusvea. Maakohus ei lahendanud mitte üksnes puhkusehüvitise nõuet,

vaid hageja oli lisaks tema tagasikutsumist puudutava nõukogu otsuse kehtetuks

tunnistamisele esitanud ka nõude 3 kuu hüvitise ehk 9900 euro väljamõistmiseks, mille

maakohus samuti rahuldas. Lähtudes sellest on maakohus põhjendatult jaotanud

menetluskulud selliselt, et 96% hageja menetluskuludest on jäetud kostja kanda ning 4%

kostja menetluskuludest on jäetud hageja kanda.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määranud. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)