2-23-16575/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, F.E Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16575

Kohtuasi

D.J hagiavaldus OK Incure OÜ, Aktiva Finince

Group OÜ ja L.A vastu vara arestist vabastamiseks ja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

176/2022/310

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.06.2024 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

D.J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.J (isikukood XXX)

Kostja I OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja F.E

Kostja II Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Kostja III L.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta

D.J

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-16575

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.J (hageja) esitas 23.11.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OK Incure OÜ, Aktiva

Finince Group OÜ ja L.A vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 176/2022/310.

1.1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas 2-17-122286 Qlt hageja kasuks välja koos

menetluskuludega kokku 4324,89 eurot. Nimetatud nõude osas algatas kohtutäitur Oksana

Kutšmei hageja avalduse alusel täiteasja nr 084/2017/3625. Hageja sõlmis 25.07.2019 TÜ-ga

Kindel Siht nõude loovutamise lepingu, millega nõude omandaja kohustus tasuma 90%

võlgnikult laekuvalt summalt 30 päeva jooksul nõude loovutajale. Nõude loovutamise leping

edastati ka kohtutäiturile. Hageja toob esile, et kohtutäitur kandis võlgnikult laekunud

summad ajavahemikul 17.01.2018–31.08.2018 hagejale ja ajavahemikul 23.11.2021–

10.05.2023 (kokku 2840,48 eurot) TÜ-le Kindel Siht ja L.A-le (võlgnik).

1.2. Kohtutäitur Rocki Albert arestis täiteasjas nr 176/2022/310 L.A (võlgnik täiteasjas nr

176/2022/310) arvelduskontol 2424,27 eurot, millest hiljem tagastas 423,91 eurot. Hageja

hinnangul kuulub kohtutäituri poolt tagastamata 2000,36 eurot temale ja kohtutäitur peaks

nimetatud summa hagejale tagastama. Hageja esitas 21.05.2023 kohtutäiturile kaebuse ja

26.05.2023 kohtutäitur selgitas, et hageja ja TÜ Kindel Siht ei ole täitemenetluses osalised

ning seetõttu ei saa nad esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur kinnitas, et ta

ei ole TÜ Kindel Siht arveldusarvet arestinud. L.A on kasutanud oma isiklikku kontot ka

ettevõttega seotud tehinguteks.

1.3. Hageja täpsustas 09.06.2024 hagiavaldust täitemenetluses sissenõudja andmetega ning

selgitas, et nõude loovutamise lepingu sõlmis hageja TÜ-ga Kindel Siht. TÜ-d Kindel Siht

esindas tema täisosanik L.A .

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus 18.06.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad kulud

puudusid ja kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.

2.1. Maakohus selgitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

2.2. Hagiavalduse kohaselt hageja loovutas oma nõude TÜ-le Kindel Siht. Seega pidi võlgnik

nõuet täitma uuele sissenõudjale ning nõude katteks toimunud laekumised kuulusid uuele

sissenõudjale. Seetõttu oli ekslik hageja seisukoht, et temale kuulusid rahalised vahendid,

mille võlgnik tasus peale nõude loovutamist, sõltumata sellest, kas võlgnevused tasuti TÜ

Kindel Siht või kolmanda isiku pangakontole. Pooled leppisid nõude loovutamise lepingu p-s

3.1 kokku, et TÜ Kindel Siht kohustub nõude loovutamise tasuna hagejale tasuma 90%

võlgnikult laekuvalt summalt, mis ei tähenda, et hagejale kuulub 90% võlgniku tasutud

2-23-16575

summast, vaid TÜ Kindel Siht kohustub peale võlgnikult toimunud laekumist tasuma hagejale

summa, mis võrdub 90%-ga laekunud summast. Sellel, milliseid vahendeid TÜ Kindel Siht

hagejale loovutamise tasu eest tasumiseks kasutab, ei ole tähtsust. Seega ei saa kohus

kohustada kohtutäiturit tagastama hagejale vara, mis talle ei kuulu, ja hagiavaldus on

perspektiivitu.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta hagiavalduse menetlusse.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et nõude loovutamisega ei kuulu 90% nõudest hagejale. Jääb

mõistmatuks, miks püüab maakohus omistada hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud

lepingule eesmärki ja tõlgendust, mida sellel ei ole. Lepingut tuleb tõlgendada ja poolte ühine

tahe välja selgitada VÕS § 29 järgi. TÜ Kindel Siht on tasunud võlgnikult laekunud

summadest 90% hagejale. Seega tuleb hagiavaldus menetlusse võtta ja kohustada kohtutäiturit

tagastama hagejale kuuluv vara esimesel võimalusel.

Menetluse edasine käik

4. Kohtutäitur Rocki Albert vaidles määruskaebusele vastu ja märkis, et hageja esitas

hagiavalduse 6 kuud pärast kohtutäiturilt vastuse saamist ja täitemenetluse lõpetamist.

Kohtutäitur kandis 26.05.2023 võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri

ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale, s.t kohtutäituri ametialasel kontol

ei ole raha, mida hagejale tagastada.

5. OK Incure OÜ (sissenõudja täiteasjas nr 176/2022/310) palus jätta määruskaebuse

rahuldamata. Sissenõudja kinnitas, et kõik võlgniku L.A kohustused sissenõudja ees on

täitemenetluste raames täidetud ja kõik menetlused on lõpetatud enam kui aasta tagasi.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kuivõrd hageja on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas, milles ta ei ole menetlusosaline, saab hageja nõude aluseks olla

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1. Nimetatud säte annab kolmandale isikule

täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks vara suhtes,

millele pöörati täitemenetluses täiteasjas nr 176/2022/310 sissenõuet, sundtäitmist takistav

õigus.

9. Maakohus lähtus hagi menetlusse võtmise otsustamisel üksnes hagiavalduses esile toodust

ega hinnanud tõendeid (nõude loovutamise lepingut), nagu hageja ekslikult määruskaebuses

2-23-16575

leiab. Maakohus ei omistanud hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud lepingule muud

eesmärki ega tõlgendanud selle sisu teisti kui hageja on hagiavalduses esile toonud.

10. Hagiavalduses esile toodud asjaoludel palub hageja tunnistada sundtäitmise lubamatuks,

kuna kohtutäitur ei arvestanud hageja ja TÜ Kindel Siht vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingus sisalduva loovutustasu kokkuleppega ja sellest tulenevalt täitis loovutatud nõude

hageja hinnangul lubamatult uuele võlausaldajale, s.o kandis võlgnikult laekunud summad

kogu ulatuses TÜ-le Kindel Siht.

11. Maakohus selgitas õigesti, et VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus

võlausaldaja senise asemele ja seega tuli võlgnikul tulenevalt hageja ja TÜ Kindel Siht vahel

sõlmitud nõude loovutamise lepingust täita nõuet edaspidi uuele sissenõudjale ning

kohtutäituril tuli kanda võlgnikult laekuvad summad uue sissenõudja näidatud

arvelduskontole. Asjaolu, et hageja ja TÜ Kindel Siht leppisid lepingus kokku loovutustasus,

ei kohustanud võlgnikku täitma nõuet hagejale ega kohtutäiturit kandma võlgnikult laekunud

summadest 90% hagejale. Loovutustasu kokkulepe on üksnes hageja ja TÜ Kindel Siht

vaheline võlasuhe ja selles osas on kohustus hageja ees TÜ-l Kindel Siht. Seetõttu on hagejal

õigus loovutustasu nõuda üksnes TÜ-lt Kindel Siht, mitte võlgnikult, ning sel põhjusel ei

saanud ka hageja eeldada, et kohtutäitur kannaks 90% ulatuses võlgnikult laekunud summad

hagejale. Maakohus selgitas õigesti, et see, milliseid vahendeid TÜ Kindel Siht hagejale

loovutamise tasu eest tasumiseks kasutab, ei oma tähtsust.

12. Seega keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1

alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)