2-22-14788/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2024

Tsiviilasja number

2-22-14788

Tsiviilasi

Goodline OÜ hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei, Avatar

Holding OÜ ja Kambja Hoiu-Laenuühistu vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnisasja

väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

55 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Goodline OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. september 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Goodline OÜ (registrikood 14337588), lepinguline

esindaja Ain Laansalu

Kostjad

Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Avatar Holding OÜ (registrikood 11042834), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kambja Hoiu-Laenuühistu (registrikood 10320674),

seaduslik esindaja Linda Sossi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Goodline OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 6.

oktoobri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-14788 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Goodline OÜ kanda.

3. Mõista Goodline OÜ-lt kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks välja

ringkonnakohtus kantud menetluskulu 960 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Mõista Goodline OÜ-lt Avatar Holding OÜ kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulu 752 eurot 45 senti (sh käibemaks).

5. Mõista Goodline OÜ-lt kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Mõista Goodline OÜ-lt Avatar Holding OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Goodline OÜ (hageja) esitas 3. oktoobril 2022 hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I,

kohtutäitur), Avatar Holding OÜ (kostja II) ja Kambja Hoiu-Laenuühistu (kostja III) vastu,

paludes tunnistada kehtetuks oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee 24. augustil

2022 kell 12.00 kuni 31. august 2022 kell 12.11 toimunud Tartu Maakohtu kinnistusregistri

registriossa nr 3719304 kantud kinnisasja, asukohaga Tartu maakond, Kambja vald, Reola

küla, Vanakooli tee 7 enampakkumine. Samuti palus hageja kinnistu kostjalt II välja nõuda,

kustutada kinnistusraamatusse tehtud kanne kostja II omandi kohta ning kanda omanikuna

kinnistusregistrisse hageja.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I menetluses kostja III nõue hageja vastu. Nõude täitmiseks

on kostja I pannud sundmüüki muu hulgas hagejale kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusregistri

registriossa nr 3719304 kantud kinnisasja, asukohaga Tartu maakond, Kambja vald, Reola

küla, Vanakooli tee 7. Kohtutäitur on korraldanud kinnistu enampakkumised mais 2022 ja

juunis/juulis 2022, mille kohtutäitur kuulutas nurjunuks.

Hagiga vaidlustab hageja kolmanda enampakkumise, mille kostja I kuulutas välja 4. augustil

2022 ja mis toimus 24. augustil 2022 kell 12.00 kuni 31. august 2022 kell 12.11. Kostja I ei

lubanud enampakkumisel osaleda Kambake MTÜ-l, viitega täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 100 lg-le 4 ja § 89 lg-le 2. Kambake MTÜ ei ole osalenud mitte ühelgi kinnistu

enampakkumisel. Kohtutäitur on viidanud enne enampakkumise algust sättele, mis kohaldub

enampakkumise ajal ehk ilma, et Kambake MTÜ oleks jõudnud teha ühtegi pakkumist.

Kambake MTÜ esitas kohtutäiturile 30. augustil 2022 kaebuse, mille kohtutäitur jättis

rahuldamata. Parima pakkumise tegi kostja II, kes pakkus kinnistu eest 55 000 eurot. 20.

septembril 2022 kanti kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse kostja II. Peale

kinnistusraamatu kannet on kostja pannud kinnistu müüki 155 000 euro eest.

Hageja leiab, et kostja I on teadlikult rikkunud kinnistu enampakkumiste korraldamisel

enampakkumise keskseid reegleid, mistõttu on enampakkumine kehtetu ega saa omada

õiguslikke tagajärgi. Saadud raha ei kata võlga, mistõttu on ohus Kaupo Sõmeriku kodu. Kahe

esimese enampakkumise hindasid arvestades on hageja võimalik kahju vähemalt 52 700

eurot; kui 155 000 ongi turuhinnaks, siis on võimalik kahju kinnistu kaotuse korral 100 000

eurot.

Kohtutäitur on kõigil enampakkumistel rikkunud seadust. Rikutud on avalikkuse põhimõtet.

Vaidlustatud enampakkumisel on kohtutäitur valinud (s.o teisi soovijaid kõrvaldanud)

enampakkumisel osalejaid, mistõttu ei ole selline enampakkumine seaduslik ega õiglane.

Tegemist on ebaseadusliku isikute ebavõrdse kohtlemisega. Nii esimese ja teise

enampakkumise käik kui ka müügikuulutus näitavad, et vaidlustatud enampakkumise tulemus

55 000 eurot ei vasta kinnistu turuhinnale: esimesel enampakkumisel katkestati

enampakkumine 107 700 euro juures, teise enampakkumise võitja on jätkuvalt nõus tasuma

kinnistu eest 110 400 eurot, kinnisvarabüroo müüb kinnistut 155 000 euro eest. Tegemist ei

ole mõnede protsendipunktidega, vaid kordades tekitatud kahjuga.

OÜ Rimmline on TMS § 100 lg 4 tähenduses iseseisev juriidiline isik. Mitte ükski seadus ei

sätesta, et esialgne ostja ja mitte ükski sellega isikuga seotud isik pankrotiseaduse § 117 lg 1

ja 2 tähenduses ei tohi uuel enampakkumisel osaleda.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud, paludes jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

isegi kui eeldataks hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Niisamuti ei ole hagiga hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ka on hagi ebaselge. Hagist ei selgu, millist

enampakkumise olulise tingimuse rikkumist leiab hageja olevat vaidlustatud viimasel

kordusenampakkumise puhul esinenud sellise väidetava rikkumisena, mis üleüldse saanuks

anda hagejale õiguse esitada hagi selle enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ühtki sellist

alust ka ei esinenud.

Kui hageja leiab, et temale on tekkinud antud juhul kahju seetõttu, et käesolevas asjas

vaidlustatud viimasel kordusenampakkumisel võitnud kostja II pakutud ja makstud ostuhind

55 000 eurot on madalam sellele eelnenud enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud

pakkuja Rimmline OÜ pakutud ostuhinnast, mida Rimmline OÜ tegelikult aga ei tasunud,

mistõttu see esimene kordusenampakkumine nurjus, on hagejal TMS § 100 lg 4 alusel õigus

see hinna vahe Rimmline OÜ-lt sisse nõuda.

Selle täiteasjaga seonduvate enampakkumiste puhul enampakkumise olulisi tingimusi rikutud

ei ole ja vastupidist ei ole ka ühegi kohtulahendiga tuvastatud. Hageja enampakkumistega

seonduvad etteheited ja väited on meelevaldsed ja alusetud. Seejuures on meelevaldne ja

alusetu ka hageja läbivalt esitatud väide, nagu olevat hagejale kuuluv kinnisasi müüdud

ebaõige hinnaga. Kinnisasi on müüdud viimasel kordusenampakkumisel pakkumiste

tulemusena väljakujunenud kõrgeima hinnaga, järgides täitemenetluse seadustikus sätestatud

korda.

Isiku enampakkumiselt kõrvaldamise (sh enampakkumisel osaleda mittelubamise) otsus on

kohtutäituri kaalutlusotsus. Kohtutäitur on praegusel juhul, tuginedes TMS § 100 lg-le 4 ja §

89 lg-le 2, teinud sellekohase põhjendatud kaalutlusotsuse, millega on otsustanud mitte lubada

selles kohtuasjas menetlusosaliseks mitteoleval isikul (MTÜ-l Kambake) viimasel

kordusenampakkumisel osaleda. Seoses MTÜ Kambake esitatud kaebusega kohtutäituri

tegevuse peale tehtud kohtutäituri 2. oktoobri 2022. a otsuses on kohtutäitur selgitanud MTÜ-

l Kambake viimasel kordusenampakkumisel osaleda mittelubamise kohta tehtud kohtutäituri

kaalutlusotsust.

Ajavahemikul 27.06.2022 kuni 04.07.2022 toimunud enampakkumisel tegi hinnalt kõrgeima

pakkumise Rimmline OÜ. See enampakkumine kuulutati nurjunuks, kuna Rimmline OÜ ei

tasunud ostuhinda selleks ettenähtud ajaks. Rimmline OÜ ainuosanikuks on MTÜ Kambake.

Rimmline OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on MTÜ Kambake juhatuse liige Tarmo Sõmerik.

Seega vaieldamatult omab MTÜ Kambake Rimmline OÜ-s valitsevat mõju. Juriidiline isik

kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Käesoleval juhul

tegutsevad mõlemad, nii Rimmline OÜ kui ka MTÜ Kambake juhatuse liikme Tarmo

Sõmeriku kaudu. TMS § 100 lg 4 esimene lause muutuks sisutühjaks, kui isik saaks,

kasutades erinevaid enda kontrolli all olevaid ühinguid, põhjustada jätkuvalt võlgniku vara

suhtes korraldatavate kordusenampakkumiste nurjumist ning seeläbi takistada võlgniku vara

suhtes täitemenetluse läbiviimist. Praegusel juhul on MTÜ Kambake, Rimmline OÜ ja Tarmo

Sõmerik ka võlgniku Goodline OÜ lähikondsed. Goodline OÜ juhatuse liige Kaupo Sõmerik

on Tarmo Sõmeriku vend. Kohtutäituri hinnangul ei olnud TMS § 100 lg 4 esimesest lausest

tulenevalt MTÜ-l Kambake kui Rimmline OÜ-s valitsevat mõju omaval ühingul õigust

osaleda kinnisasja registriosa number 3719304 suhtes toimunud kordusenampakkumisel.

Kohtutäitur on teinud MTÜ Kambake viimasel kordusenampakkumisel osaleda mittelubamise

kohta otsuse põhjalikult kaalutlenuna. Hageja väited, et kohtutäituril puudus kõnesolevas

küsimuses kaalutlusõigus, on TMS § 100 lg-s 4 ja §-s 89 lg-s 2 sätestatut arvestades

õiguslikult alusetud. Kohtutäituril on vaieldamatult õigus ja ka kohustus teostada

kaalutlusõigust sellise enampakkumisel osalemiseks soovi avaldava isiku puhul, kelle suhtes

on kohtutäituril kahtlus, et ta ei või enampakkumisel osaleda. Samas, isegi kui peaks asutama

seisukohale, et kõnesoleval juhul MTÜ-l Kambake viimasel kordusenampakkumisel osaleda

mittelubamine ei olnud õiguspärane, ei ole siiski tegemist enampakkumise olulise tingimuse

rikkumisega TMS § 223 lg 1 tähenduses.

3. Kostja II vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja II nõustub kostja I

seisukohtade ja vastuväidetega. Hagiavaldusest ei nähtu ühtki asjaolu, mis saaks

hagiavalduses esitatud väidete õigsust eeldades olla käsutatav viimase kordusenampakkumise

olulise tingimuse rikkumisena. Täitur tegi diskretsiooniotsuse. Isegi kui eeldada, et täituril

puudus õigus selliseks otsustuseks, ei ole tegemist käesoleval juhul enampakkumise olulise

tingimuse rikkumisega. MTÜ Kambake on esitanud täituri vastava tegevuse peale kaebuse

ning kohtutäitur on otsusega jätnud kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri vastavat otsust ei ole

vaidlustatud. Sellest tulenevalt on tegemist jõustunud kohtutäituri otsusega, mida ei ole alust

praeguses menetluses ümber hinnata ning mille kohaselt ei saa MTÜ Kambake

enampakkumisel mitteolemist lugeda oluliseks rikkumiseks. Tegemist oli avaliku

enampakkumisega, milles oli võimalik osaleda kõigil isikutel. MTÜ Kambake osas tegi

kohtutäitur diskretsiooniotsuse, leides, et esinevad tingimused, miks konkreetset isikut ei

olnud lubatud sellel enampakkumisel osalema. MTÜ Kambake kõrvaldamine ei mõjutanud

enampakkumise tulemust. Hind kujunes avalikul enampakkumisel konkureerivate

enampakkumiste tulemusel. Tegemist on õiglase ja põhjendatud hinnaga, mis oli oluliselt

kõrgem kui hindamisakti alusel paika pandud enampakkumise alghind 30 000 eurot.

4. Kostja III ei nõustunud hagiga ning avaldas, et tal kohtutäiturile etteheiteid ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 6. oktoobri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 3864

eurot ja kostja II kasuks menetluskulud 2035 eurot 60 senti ning märkis, et menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus tühistas hagi tagamise.

Maakohus on tuvastanud, et täitemenetluses on kohtutäitur korraldanud kolm enampakkumist

võlgnikule kuuluva kinnisasja müügiks. Esimesel enampakkumisel ei tunnistatud pakkumist

parimaks TMS § 91 lg 4 alusel. Teisel enampakkumisel tegi parima pakkumise Rimmline

OÜ, kuid ei tasunud enda pakutud ostuhinda 169 500 eurot ettenähtud ajaks. Kohtutäitur

tunnistas enampakkumise nurjunuks TMS § 99 lg 1 p 3 alusel. Enampakkumine on

vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-22-11275).

Vaidluse all oleva kolmandal enampakkumisel (24. august 2022 kell 12.00 kuni 31. august

2022 kell 12.11, kinnisasjale määratud alghinnaga 30 000 eurot) tegi kõrgeima pakkumise

kostja II hinnaga 55 000 eurot. Kokku osales enampakkumisel 3 pakkujat. Kostja II on

ostuhinna tasunud ning on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna 20. septembril

2022. Kohtutäitur ei lubanud vaidlustatud enampakkumisel osalema MTÜ-d Kambake, tuues

alusena TMS § 100 lg 4 ja § 89 lg 2. Kambake MTÜ esitas 30. augustil 2022 kohtutäituri

tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur lahendas 2. oktoobril 2022 otsusega, jättes kaebuse

rahuldamata. MTÜ Kambake ei ole hagiga kohtusse pöördunud.

TMS § 223 lg 1 kohaselt esitatud hagi puhul ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust, seega on täitemenetluse osalisel õigus selle sätte alusel hagi esitamiseks ka juhul,

kui ta eelnevalt ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile. Ka ei ole hagi menetlusse võtmise

seisukohast oluline, et kohtutäitur on lahendanud MTÜ Kambake kaebuse otsusega, mida ei

ole kohtusse edasi kaevatud.

Maakohus tuvastas, et kohtutäitur tunnistas juulis 2022 toimunud enampakkumise nurjunuks

seetõttu, et parima pakkumise teinud Rimmline OÜ ei tasunud ostuhinda. Asjaolu, et ka see

enampakkumine on kohtus vaidlustatud, ei oma praegusel juhul õiguslikku tähendust

otsustamaks küsimuse üle, kas augusti 2022. a kordusenampakkumisel MTÜ Kambake

kõrvaldamine enampakkumiselt oli põhjendatud ning õiguspärane ning kas sellega rikuti

enampakkumise olulisi tingimusi.

TMS § 100 lg 4 esimese lause kohaselt ei või esialgne ostja paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. TMS § 100 lg 3 esimese lause kohaselt,

kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna või sellest ühe kümnendiku

tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. TMS § 89 lg 2 kohaselt

kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise.

Viidates TMS § 8 lg-le 1, järeldas maakohus, et muu hulgas peab kohtutäitur tegema kõik

endast oleneva, et tagada täitedokumendi täitmine talle seadusega ettenähtud vahenditega. See

hõlmab ka õigust ja kohustust kõrvaldada takistused täitmisel, sh politsei abiga (TMS § 27 lg

1 ja 2).

Kohtutäiturile on antud kaalutlusõigus pakkumise tagasilükkamiseks TMS § 89 lg-ga 2, mida

täituril on kohtu hinnangul õigus kasutada juhul, kui tekib oht enampakkumise nurjumiseks ja

sellega täitemenetluse takistamiseks ja venimiseks. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et

tegemist on sisutühja sättega. Kohtutäituri seadusest tulenevaks kohustuseks on tagada, et

enampakkumine ei nurjuks ning üheks vahendiks selle ülesande täitmisel on kõrvaldada

menetlusest isikud, kelle puhul on alust arvata, et nad tahavad osaleda pakkumisel eesmärgiga

enampakkumise takistamiseks või nurjamiseks. TMS § 89 lg 2 kohaldamine eeldab

kohtutäituri poolt pakkuja ja tema võimaliku kavatsuse ja eesmärgi hindamist täiturile

kättesaadavate vahenditega, mis kohtu hinnangul hõlmab ka õigust hinnata pakkuja

majanduslikku seisu ja muid pakkujaga seonduvaid asjaolusid, sh ka seotust võlgnikuga ja

eelmise enampakkumise nurjanud pakkujaga.

Praeguses asjas on kohtutäitur talle seadusega antud kaalutlusõigust kasutanud ning mitte

lubanud MTÜ-d Kambake kordusenampakkumisel osalema. Seejuures on kohtutäitur

hinnanud MTÜ Kambake seotust eelmise enampakkumise nurjanud Rimmline OÜ-ga ning

võlgnikuga, samuti arvestanud asjaoluga, et MTÜ Kambake on jätnud äriregistrile esitamata

majandusaasta aruande ka pärast trahvihoiatusmääruse tegemist. Arvestades Rimmline OÜ,

MTÜ Kambake ja Goodline OÜ omavahelist seotust, oli kohtu hinnangul kohtutäituril piisav

alus arvata, et MTÜ Kambake asub Goodline OÜ suhtes toimuval enampakkumisel tegema

pakkumisi enampakkumise nurjamise kavatsusega.

TMS § 89 lg 2 kohaldamise kohta olukorras, kus MTÜ Kambake ei teinud vaidlustatud

kordusenampakkumisel ühtegi pakkumist, arvestas maakohus asjaoluga, et

kordusenampakkumine toimus elektrooniliselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee, kus pakkujad sisestavad pakkumisi

elektrooniliselt (TMS § 881 lg 4) ning võimalik on kasutada ka automaatset pakkumist, kus

pakkuja teeb automaatselt eelmisest pakkujast kõrgema pakkumise vastavalt enda märgitud

piirsummale. Sellise enampakkumise viisi puhul puuduks kohtutäituril reaalne võimalus TMS

§ 89 lg 2 sätestatud pakkumise tagasilükkamiseks, kuivõrd see eeldaks enampakkumise

katkestamist ja eeldatavalt viiks enampakkumise nurjumiseni. Maakohus leidis, et

elektroonilise enampakkumise puhul on kooskõlas sätte mõttega tõlgendada TMS § 89 lg-t 2

selliselt, et kohtutäitur võib mitte lubada enampakkumisele pakkujat, kelle puhul on täituril

põhjendatud kahtlus, et pakkuja tahab osaleda enampakkumise nurjamise eesmärgiga.

MTÜ Kambake on Rimmline OÜ ainuosanik ning nii Rimmline OÜ kui ka MTÜ Kambake

ainus juhatuse liige on Tarmo Sõmerik, kes on võlgniku Goodline OÜ juhatuse liikme Kaupo

Sõmeriku vend. Seega on kohtu arvates põhjendatud kohtutäituri järeldus, et tegemist on

seotud ühingutega, mis tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Hageja esindaja on kohtuistungil

kinnitanud, et hageja kindel soov on jätta kinnistu perekonna varaks. Maakohtu hinnangul on

kohtutäitur teostanud oma TMS § 89 lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust õigesti, kasutades talle

teadaolevaid andmeid ning püüdes vältida enampakkumise järjekordset nurjumist ja

täitemenetluse läbiviimise venimist. See on kokkuvõttes andnud positiivse tulemuse:

kordusenampakkumise läbiviimine õnnestus, parima pakkumise tegija tasus ostuhinna ning

sissenõudja nõue on tema kinnitusel saadud raha arvel rahuldatud.

TMS § 100 lg 4 esimese lause kohaldamist MTÜ Kambake suhtes ei pidanud maakohus

põhjendatuks. Sättest tuleneb üheselt, et kordusenampakkumisel osalemise keeld kehtib

üksnes esialgse ostja osas, kes rikkus enampakkumisel ostuhinna või sellest ühe kümnendiku

tasumise kohustust. MTÜ Kambake ei ole eelnevalt vaidlusaluse kinnisasja enampakkumisel

osalenud, seega puudus õiguslik alus selle sätte alusel pakkuja enampakkumisele

mittelubamiseks. Siin kohtutäituril kaalutlusõigus puudub. Tegemist ei ole siiski

enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega, kuivõrd MTÜ Kambakest ei lubatud osalema

ka TMS § 89 lg-st 2 tulenevalt.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu poleks kohtutäituri rikkumiste tulemusena

enampakkumine olnud avalik. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur teinud enampakkumisel

osalemiseks meelevaldseid piiranguid. Kohtutäitur ei lubanud MTÜ-d Kambake

enampakkumisel osalema diskretsiooniotsuse alusel, et vältida järjekordset enampakkumise

nurjumist. Enampakkumisel osalesid 3 pakkujat ning kostja II võitis enampakkumise

alghinnast 30 000 eurot oluliselt kõrgema pakkumisega 55 000 eurot. Seega kujunes hind

avalikul enampakkumisel konkureerivate ülepakkumiste tulemusel.

Maakohus ei pidanud asjakohasteks hageja väiteid, mis puudutavad etteheiteid täiturile

seonduvalt kinnisasja liiga madala alghinna ning väidetava kahju tekitamisega võlgnikule.

Esmalt ei puuduta need etteheited praegust TMS § 223 lg 1 alusel esitatud hagi, kuivõrd

hageja ei ole toonud välja ega mingil viisil tõendanud, et alghinna või ostuhinnaga seonduvalt

oleks täitur rikkunud enampakkumise olulist tingimust. Alghind määrati vastavalt asjatundja

Pindi Kinnisvara OÜ hinnangule ning hageja ei ole alghinda seadusega ettenähtud korras ja

tähtaja jooksul vaidlustanud.

Asjakohane on kohtutäituri viide TMS § 100 lg 4 kolmandas ja neljandas lauses sätestatule.

Juhul, kui hageja leiab, et temale on tekkinud kahju seetõttu, et käesolevas asjas vaidlustatud

viimasel kordusenampakkumisel võitnud pakkuja (kostja II) pakutud ja makstud ostuhind 55

000 eurot on madalam sellele eelnenud enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud pakkuja

Rimmline OÜ pakutud, kuid mitte makstud ostuhinnast 169 500 eurot, on hagejal TMS § 100

lg 4 alusel õigus hinnavahe Rimmline OÜ-lt sisse nõuda.

Seega kohtutäitur ei rikkunud kordusenampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi

tingimusi TMS § 223 lg 1 mõttes ning alus hagi rahuldamiseks puudub.

Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda ning määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis need hagejalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus,

millega rahuldada hagi ning tunnistada vaidlusalune enampakkumine kehtetuks ning nõuda

kostjalt II välja vaidlusalune kinnisasi, kustutada kinnistusraamatus omanikukanne kostja II

kohta ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hageja palub kostjalt I ja II välja

mõista menetluskulud võrdsetes osades.

Apellatsioonkaebuse kohaselt pole mitte ühegi tõendiga tõendatud maakohtu oletus, et

kohtutäituril puudub elektroonilisel enampakkumisel reaalne võimalus TMS § 89 lg-s 2

sätestatud pakkumise tagasilükkamiseks. See on maakohtu väljamõeldis. TMS § 89 lg-s 2

sätestatud õigust saab kasutada kohtutäitur üksnes ja ainult enampakkumise ajal, mitte aga

pakkujate registreerimisel. Vastupidisel juhul oleks selline võimalus (kõrvaldada pakkujaid

juba registreerimisel) sätestatud sõnaselgelt seaduses. TMS § 89 lg 2 eluline rakendamine

tähendab sisuliselt mõtete lugemisoskust ehk mingi ilmutuse abil suudab kohtutäitur

tuvastada, et just sellel ajahetkel tehtud pakkumise on pakkuja teinud üksnes ja ainult

nurjamise eesmärgiga. Kambake MTÜ ja temaga seotud isikud ei ole kunagi ja mitte kellelegi

teatanud, et nad osalevad enamapakkumistel nurjamise kavatsusega. Seega ka

enamapakkumise ajal TMS § 89 lg-s 2 sätestatud võimaluse kasutamine täituri poolt olnuks

ebaseaduslik.

Ilmselgelt peaks välistama nurjamise kavatsusi tagatisraha (10% alghinnast) võimalik kaotus.

Mingil arusaamatul põhjusel oli kohtutäitur lasknud hinnata kinnistu kordi odavamaks

(enampakkumisi arvestades vähemalt 3 korda). See kohtutäituri eksimus ei andnud ega anna

kohtutäiturile õigust hakata meelevaldselt pakkujaid juba registreerimisel kõrvaldama.

Kinnistu esimese enamapakkumise hind küündis vähemalt 107 700 euroni, teisel

enamapakkumisel oli kostja II nõus tasuma 110 100 eurot ja kostja II on pannud mõni nädal

pärast kinnistu ostmist selle müüki 155 000 euroga. Seega maakohtu ettekujutus sellest, nagu

polekski enampakkumisega probleemi, kuna hind tõusis 30 000-lt eurolt 55 000 euroni ja võlg

kustutati ning kahju peaks sisse nõudma Rimmline OÜ-lt, on õigusriiklikult ja inimlikult

küüniline.

7. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu

otsus muutmata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Sõltumata täitemenetluse

formaliseeritusse printsiibist on TMS § 89 lg 2 kohaldamine kohtutäituri diskretsiooni

otsustus ning nurjumise kavatsuse hindamine on täituri poolt kõigi asjakohaste asjaolude

hindamine. TMS § 89 lg 2 on kehtiv säte. Selle sätte kohaselt on täituril õigus rakendada

diskretsiooni ning otsustada hiljemalt täitemenetluse toimumise ajal pakkumise tagasi

lükkamise. Kui eeldada apellatsioonkaebuse väidete tõele vastavust, ei eksisteeriks mitte

ühtegi olukorda, millal täituril on õigus rakendada TMS § 89 lg-t 2. Vastav hageja seisukoht

ei vasta aga ilmselgelt seadusandja mõttele ega ole aluseks vaidlustaud kohtuotsuse

tühistamisele.

Täitemenetlus oli igal juhul avalik ning hind kujunes avaliku enampakkumise alusel. Hageja

õigusvastaste huvide olemasolu nähtub ka apellatsioonkaebusest. Kuigi hageja heidab ette, et

praegusel juhul toimus hagejale kuuluva kinnistu müük täitemenetluses kostjale II

ebamõistlikult odavalt, siis hageja toetab ka Rimmline OÜ kaebust, kes väidetavalt võitis

esimese kordusenampakkumise ebamõistlikult kõrge ja kõigi huvidele mittevastava hinnaga.

Isegi kui täituril puudus õigus käesoleva kohtumenetluse aluseks olevate otsuste tegemiseks,

ei ole tegemist enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega. MTÜ Kambake pole kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsust vaidlustatud, mistõttu on tegemist jõustunud kohtutäituri

otsusega, mida ei ole alust ümber hinnata ja mille kohaselt ei saa MTÜ Kambake

enampakkumisel mitteolemist lugeda oluliseks rikkumiseks.

8. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Maakohus on põhjendatult analüüsinud TMS § 89 lg 2 kohaldamist ja maakohus on õigesti

jõudnud seisukohale, et kohtutäituril oli õigus mitte lubada MTÜ-l Kambake enampakkumisel

osaleda. Väär ja TMS § 89 lg 2 eesmärgiga vastuolus on hageja väide, et TMS § 89 lg-s 2

sätestatud õigust saab kohtutäitur kasutada üksnes enampakkumise ajal. Maakohus on

vaidlustatud otsuses õigesti ja põhjendatult leidnud, et elektroonilise enampakkumise puhul

on kooskõlas sätte mõttega tõlgendada TMS § 89 lg-t 2 selliselt, et kohtutäitur võib mitte

lubada enampakkumisele pakkujat, kelle puhul on täituril põhjendatud kahtlus, et pakkuja

tahab osaleda enampakkumise nurjamise eesmärgiga. Maakohtu leidis seejuures õigesti ja

põhjendatult, et kohtutäituril oli piisav alus arvata, et hagejaga seotud MTÜ Kambake asub

hageja suhtes toimuval enampakkumisel tegema pakkumisi enampakkumise nurjamise

kavatsusega. Õigeks ja põhjendatuks tuleb kostja I arvates lugeda ka seda, et maakohus

arvestas asjaoluga, et kordusenampakkumine toimus elektrooniliselt Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee, kus pakkujad

sisestavad pakkumisi elektrooniliselt (TMS § 881 lg 4) ning võimalik on kasutada ka

automaatset pakkumist, kus pakkuja teeb automaatselt eelmisest pakkujast kõrgema

pakkumise vastavalt enda märgitud piirsummale. Maakohus asus õigesti seisukohale, et

sellise enampakkumise viisi puhul puuduks kohtutäituril reaalne võimalus TMS § 89 lg 2

sätestatud pakkumise tagasilükkamiseks, kuivõrd see eeldaks enampakkumise katkestamist ja

eeldatavalt viiks enampakkumise nurjumiseni.

Maakohus leidis vaidlustatud otsuses õigesti, et kohtutäitur teostas antud juhul oma TMS § 89

lg 2 tulenevat kaalutlusõigust õigesti, kasutades talle teadaolevaid andmeid ning püüdes

vältida enampakkumise järjekordset nurjumist ja täitemenetluse läbiviimise venimist.

Arvestades hagiavalduses kirjutatut ning hageja ja temaga seotud isikute käitumist nii

kõnesoleva asjaga seotud täiteasjas nr 084/2022/740 kui ka teistes hagejaga või tema

seadusliku esindajaga (juhatuse liikmega) seotud täiteasjades, oli ja on kohtutäituri hinnangul

hageja ja mitmete hageja seotud isikute tegevus kantud pahausksest eesmärgist täitemenetlust

lubamatult mõjutada, sh venitada, ja sellisele eesmärgile ei saa ega tohi riik õiguskaitset anda.

Alusetu on väide, et kinnistu olevat hinnatud ebaõigesti.

Kui leida, et rikkumine esines, pole tegemist enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega.

9. Kostja III pole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

11. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et kuigi kohtutäituril ei olnud alust keelata MTÜ-l

Kambake kordusenampakkumisel osaleda TMS § 100 lg 4 alusel, on põhjendatud

enampakkumisel osalemise keelamine TMS § 89 lg 2 alusel.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et TMS § 100 lg 4 ei

andnud alust keelata MTÜ-l Kambake kordusenampakkumisel osaleda, sest Rimmline OÜ ei

ole samastatav MTÜ-ga Kambake, tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. Asjaolu, et

Rimmline OÜ ja MTÜ Kambake on omavahel seotud, ei anna alust asuda seisukohale, nagu

oleks MTÜ Kambake varasemal enampakkumisel osalenud ning olnud esialgne ostja.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega ka selles osas, et praegusel juhul oli

põhjendatud keelata MTÜ-l Kambake enampakkumisel osaleda TMS § 89 lg 2 alusel.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse

norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt.

14. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1. Õige on iseenesest see, et üldreeglina peaksid saama enampakkumisel osaleda kõik

isikud. Samas on seaduses sätestatud ka piirangud enampakkumisel osalejate ringile.

Iseenesest võib nõustuda hagejaga, et TMS § 89 lg 2 räägib pakkumise tagasilükkamisest,

mitte sellest, et täitur ei luba üldse isikul pakkumisi teha. Nii sätestab TMS § 89 lg 2, et

kohtutäitur võib tagasi lükata enampakkumise nurjamise kavatsusega tehtud pakkumise.

Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud sätte puhul ei ole arvestatud elektroonilise

enampakkumise eripäraga, millele ka maakohus viitas. Nii on maakohus viidanud, et

elektroonilise enampakkumise puhul toimub enampakkumine oksjonikeskkonnas, kus

pakkujad sisestavad pakkumised elektrooniliselt ning võimalik on kasutada ka automaatset

pakkumist, kus pakkuja teeb automaatselt eelmisest pakkujast kõrgema pakkumise vastavalt

enda märgitud piirsummale. Maakohus järeldas põhjendatult, et sellisel juhul puuduks

kohtutäituril reaalne võimalus pakkumise tagasilükkamiseks, kuna see eeldaks

enampakkumise katkestamist ja eeldatavalt viiks see enampakkumise nurjumiseni. Ka

ringkonnakohtu istungil kinnitas kohtutäitur elektroonilise enampakkumise vastavaid erisusi.

Seega ei olnud tegemist maakohtu oletuse või väljamõeldisega, millele on hageja

apellatsioonkaebuses viidanud. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 89 lg-t 2 tuleb sellises

olukorras kohaldada analoogia korras, kohaldades sätet selliselt, et elektroonilise

enampakkumise korral võib kohtutäitur mitte lubada osaleda enampakkumisel isikut, kelle

puhul on täituril põhjendatud kahtlus, et isik tahab osaleda enampakkumisel selle nurjamise

eesmärgiga.

14.2. Kuigi nurjamise kavatsuste välistamiseks võib aidata kaasa ka tagatisraha võimalik

kaotus, ei tähenda see seda, et täitur ei tohiks TMS § 89 lg-t 2 vajadusel kohaldada, et tagada

täitemenetluse efektiivne läbiviimine.

14.3. Hageja väide, et TMS § 89 lg 2 kohaldamine eeldaks selgeltnägemise võimet, pole

põhjendatud. Tegemist pole ka sisutühja sättega. Nagu maakohus põhjendatult viitas, on TMS

§ 89 lg-ga 2 antud kohtutäiturile õigus teha kaalutlusotsus. Kohtutäitur ongi praegusel juhul

oma diskretsiooniõigust kasutanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et TMS § 89 lg 2

kohaldamine eeldab isikuga seotud asjaolude hindamist täiturile kättesaadavate vahenditega.

Nõustuda võib hagejaga, et isiku majandusliku võimekuse hindamine ei saa olla hindamisel

määrav. Kui hinnata tuleks majanduslikku võimekust, siis tähendaks see seda, et kõigi

enampakkumisel osaleda soovivate isikute puhul tuleks vastav hindamine läbi viia, et oleks

tagatud võrdne kohtlemine. Samas, vaatamata sellele on kohtutäitur kõiki MTÜ-ga Kambake

seotud asjaolusid hinnates TMS § 89 lg-t 2 (sisuliselt analoogia korras) rakendades õigesti

järeldanud, et Kambake MTÜ soovis osaleda enampakkumisel kavatsusega enampakkumine

nurjata. Sellele, et Kambake MTÜ soovis osaleda enampakkumisel kavatsusega see nurjata,

viitavad mh Rimmline OÜ, MTÜ Kambake ja Goodline OÜ omavaheline seotus (MTÜ

Kambake on Rimmline OÜ ainuosanik ning Rimmline OÜ ja MTÜ Kambake ainus juhatuse

liige on Tarmo Sõmerik, kes on võlgniku Goodline OÜ juhatuse liikme Kaupo Sõmeriku

vend), samuti ka eelnimetatud isikute tegevus seoses erinevate enampakkumistega. Maakohus

leidis põhjendatult, et tegemist on seotud ühingutega, mis tegutsevad ühise eesmärgi nimel.

14.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kuna ühel isikul ei lubatud enampakkumisel

osaleda, polnud enampakkumine avalik. Nagu maakohus põhjendatult viitas, ei teinud

kohtutäitur meelevaldseid piiranguid, vaid kasutas põhjendatult oma diskretsiooniõigust.

14.5. Ringkonnakohtus nõustub maakohtuga selles, et hageja väited kinnisasja hinna kohta ei

ole praegusel juhul asja lahendamise seisukohalt asjakohased. Kinnisasja on hinnanud

kinnisvarabüroo ning alghinda pole hageja vaidlustanud.

15. Eeltoodut arvestades tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

17. Kuna maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

kindlaks ka kostjate I ja II põhjendatud menetluskulude suuruse apellatsioonimenetluses.

Kostja III pole menetluses lepingulise esindaja kaudu osalenud ega menetluskulude

hüvitamist ka taotlenud.

17.1. Kostjat I esindas apellatsioonimenetluses kuni 30. juulini 2024 vandeadvokaat Rando

Antsmäe. Kostja I on taotluse kohaselt kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid kokku 1813

eurot 33 senti (ilma käibemaksuta), kusjuures õigusabi tunnihinnaks on 160 eurot ja

õigusabile kulunud aeg on 11 tundi 20 minutit. Õigusabi tunnihinda 160 eurot võib pidada

põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja olemust ja mahtu ning toimingutele

kuluvat aega, samuti seda, et apellatsioonkaebuse vastus sisaldab mh maakohtu otsuse

põhjendustega nõustumist ja juba menetluses käsitletud väiteid, ei ole kogu taotluses märgitud

ajakulu põhjendatud. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi (11 tunni 20

minuti asemel). Eelnevat arvestades on kostja I põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku

960 eurot (ilma käibemaksuta) ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja I kasuks välja

mõista.

Vastavalt kostja I taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17.2. Kostja II on taotluse kohaselt kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 639 eurot 60

senti (sh käibemaks) ning on palunud lisaks välja mõista ka istungil osalemise kulu

tunnihinnaga 183 eurot (sh käibemaks). Seega on kostja II taotletavad õigusabikulud

ringkonnakohtus kokku 752 eurot 45 senti (sh käibemaks). Õigusabi on osutatud 2,5 tundi

tunnihinnaga 140 eurot (+ käibemaks 20%), 1,2 tundi hinnaga 150 eurot (+ käibemaks 22%),

istungil osalemise tunnihind on 183 eurot (sh käibemaks). Eelnimetatud õigusabi tunnihindu

võib pidada põhjendatuks. Arvestades asja olemust ja mahtu ning toimingutele kulunud aega,

võib pidada õigusabikulu 752 eurot 45 senti (sh käibemaks) vajalikuks ja põhjendatuks ning

nimetatud summa tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja II taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)