2-23-134414/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134414

Tsiviilasi

LawPower OÜ hagi D.D vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

LawPower OÜ apellatsioonkaebus, hind 1222,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja LawPower OÜ (registrikood 14163125), seaduslik

esindaja Y.A , lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja D.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda hageja 24.09.2024 taotlust võtta vastu kinnistusraamatu

registriosa väljavõte ja tagastada see hagejale elektrooniliselt.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.12.2023 otsus muutmata.

3. Jätta LawPower OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud LawPower OÜ kanda.

5. Määrata D.D hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtu

menetluses 274,50 eurot ja mõista see LawPower OÜ-lt D.D kasuks välja.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb LawPower OÜ-l tasuda D.D-le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 2 ls 2

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LawPower OÜ (hageja) esitas 28.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse D.D-lt (kostja, võlgnik) 1083,73 euro saamiseks. Kohus tegi 30.08.2023

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palus mõista

kostjalt välja põhivõla 1075 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,09 eurot ja

edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2023. aasta juulis hageja seadusliku esindaja Y.A

poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud

testamendi vormistamisel. Teenuse sisuks oli notariaalse tehingu ettevalmistamine

(pärimisleping vastavalt pärandaja soovile (pärandaja Q), Hiiu haigla külastamine, pärandaja

ning pärija pärimismenetluse küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja

broneerimine). Tasu osas leppisid pooled kokku, et teenuse hind on võrdne maakleritasuga,

s.o 3% pärandvara hinnalt. Poolte hinnangul oli korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot,

millest 3% moodustas 3150 eurot. Kostja kohustus eeltoodud summa tasuma kahes osas, s.o

50% notaribüroo tehingu kuupäeva teatamisel ning 50% pärast tehingu teostamist. Poolte

suhteid reguleeris suuline leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu

allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. Arvestades, et hageja osutas kostjale teenust, oli tegemist

suuliselt sõlmitud käsunduslepinguga (VÕS § 619). Y.A kui hageja töötaja ja käsundi

faktiline täitja täitis endale võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei esitanud pretensioone,

märkusi ega vastuväiteid teenuste osutamise kohta. Hageja leidis aja notariaalseks tehinguks

ja tegi selle kostjale teatavaks. Kostja tasus 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata.

29.07.2023 esitati kostjale arve tasumata jäänud summale 1075 eurot, mille tasumise tähtaeg

oli 31.07.2023. 07.08.2023 edastas hageja kostjale võlateatise, mis jäi vastuseta. Hageja nõue

muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.08.2023.

Poolte kirjavahetusest nähtus kokkuleppe sisu ja kokkulepitud tasu suurus. Seega puudus

vaidlus, et hageja osutas kostjale teenust oma majandustegevuse raames. Hageja tegutses

kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja töö eest tasub kostja.

Kostja tasutud 500 eurot võeti 29.07.2023 arve koostamisel arvesse. Kostja käsitas poolte

õigussuhteid maaklerilepinguna. Maaklerilepingule ei olnud seadusega vorminõuet määratud,

mistõttu oli seda võimalik sõlmida ka suuliselt. Sealjuures tuli maksta maaklerile tema töö

eest tasu. Maakleril oli õigus tasule ka juhul, kui tema poolt vahendatud või osutatud leping

osutub kehtetuks või üks pool sellest taganeb. Hagejal oli õigus saada maakleritasu VÕS §

664 lg 2 alusel.

Kostja kinnitas 30.07.2023 hageja seaduslikule esindajale edastatud e-kirjas poolte

kokkuleppe olemasolu ja selle tingimused. Kostja teadis, et hageja seaduslik esindaja tegutseb

majandustegevuse raames ja hageja nimelt. Isegi, kui kokkuleppe oleks sõlmitud kahe

füüsilise isiku vahel, ei muudaks see asjaolu, et tegemist oli tasustatava teenusega. Kostja

kinnitas teenuse hinna ja tasus selle osaliselt. Väide, et poolte vahel sõlmitud leping oli

vastuolus heade kommetega, oli alusetu ja põhjendamatu. Tõendeid selle väite kinnitamiseks

kostja ei esitanud. Üllatuslikud olid etteheited selle osas, et testamendi tehingu

ettevalmistamine on taunitav ja ebamoraalne, arvestades seda, et kostja soovis olla

testamendis nimetatud. Kostjale selgitati pärimismenetlusega kaasnevaid õiguslikke aspekte ja

Q juuresolekul arutati notariaalse pärimislepingu vormistamist, millega määratletakse kostja

kui pärija kohustused. Q oli ettepanekuga nõus, kuid kostja sundimisel muutis oma arvamust

testamendi kasuks. Q ütlustest tulenes, et hageja tegeles kostja käsundil testamendi notariaalse

tehingu ettevalmistamisega ja et kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele. Ajakulu

kostja tellitud ja teostatud toimingutele moodustas kokku ligikaudu 14 tundi. Hageja

tunnihind oli 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja teatas 28.07.2024 hagejale e-kirja teel,

et loobub hageja leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega oli tegemist

lepingu erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt. Kostja tõlgendus maaklerilepingu

eripärast ei olnud korrektne. Hageja esitatud dokumentide näol oli tõendatud, et tasu

maksmise tingimused olid täidetud. VÕS § 664 lg 2 kohaselt oli maakleril õigus tasule ka siis,

kui vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast

tuleneva asjaolu tõttu.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja väide, et poolte vahel sõlmiti leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse

osutamiseks, oli paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei sõlminud hagejaga eelnimetatud

teenuse osutamiseks lepingut, ei tellinud nimetatud teenuseid ega tasunud nende eest. Hageja

ei tõendanud nimetatud teenuse osutamist kostjale. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, puudus alus

arve esitamiseks. Kostja arvet ei aktsepteerinud. Kuivõrd poolte vahel puudusid õigussuhted

ja kostja ei tellinud hagejalt arves nimetatud teenuseid, siis puudus kostjal kohustus tasuda

tellimata ja osutamata teenuste eest ja hagejal puudus õigus esitada kostja vastu tasu ja viivise

tasumise nõudeid. Lepingu sõlmimist ja selle sisu pidi tõendama hageja. Teenus, mida hageja

osutada võis, oli mõeldud Qle. Kostjale oli selgusetu, millisest maakleritasust, laenu ja korteri

hinnast hageja rääkis. Samuti ei selgunud hagiavaldusest, millise lepingu hageja ja kostja

väidetavalt sõlmisid, s.o käsunduslepingu, maaklerilepingu või muu lepingu.

Kostja ei sõlminud hagejaga maaklerilepingut ega ka muud lepingut hagiavalduses nimetatud

teenuste osutamiseks. Hageja esitatud kirjavahetusest ei nähtunud, et Y.A esineks hageja

nimel. Samuti ei nähtunud kirjavahetusest, et kostja tellis hagejalt/Y.A-lt hagiavalduses

nimetatud teenuseid ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest nähtus vaid

see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis saada

selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja

tasu maksma, kuna pärandi saamine ei olnud kostjale garanteeritud. Asjaolu, et kostja kandis

Y.A-le 500 eurot ei tõendanud hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Kui kohus leiab, et

pooled sõlmisid maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu

vahendamiseks (millega kostja ei nõustunud), oli nimetatud leping vastuolus heade

kommetega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi tühine. Maakleriteenused või

muud teenused pärimislepingu või testamendi vahendamiseks olid selgelt vastuolus heade

kommetega. Pärandajale pärija (või pärijale pärandaja) leidmine või pakkumine kolmanda

isiku (sh maakleri) poolt oli taunitav ja ebamoraalne.

Kui kohus leiab, et pooled sõlmisid maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu

pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustunud), puudus hagejal õigus tasule,

kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud. Q selgitusest nähtus, et ta keeldus pärandi

vormistamisest, kuid maakleril tekib õigus tasule ainult juhul, kui leping on sõlmitud. Hageja

viide VÕS § 664 lg-le 2 oli asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib tasu maksmist lepingu

mittetäitmise puhul. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel

lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude

hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei tõendanud nimetatud kokkuleppe

sõlmimist, kulude tekkimist ega suurust. Kirjavahetus notaribüroodega ei tõendanud kostjaga

väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist, mh ei olnud üheski notarile saadetud kirjas teavet kostja

kohta. Kirjavahetusest nähtus, et Y.A tegutses kolmanda isiku (Q) palvel. Kostjat antud

kirjavahetusega seostada ei saanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1071 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Hageja esitatud kirjavahetusest nähtus, et Y.A pöördus 27.07.2023 kirjalikult Kaata Kartau

notaribüroosse päringuga pärimislepingu vormistamiseks. Pöördumises täpsustati, et oleks

vaja minna Q juurde Hiiu Taastusravikeskusesse. Q ei liikunud iseseisvalt, kuid nägi, kuulis ja

võis dokumente allkirjastada. Eelnimetatud andmed esitati vastavalt notaribüroo töötaja

küsimustele, kellele oli samuti ebaselge, kes ja milles kokku leppisid. Nimelt palus notar

selgitada, mida peaks dokument sisaldama ja kes on selle osapooled. Eeltoodud kirjavahetus

notaribüroo esindajaga ei tõendanud hageja ja kostja vahel käsunduslepingu sõlmimist, samuti

ei olnud võimalik tuvastada kokkuleppe tingimusi.

Y.A ja kostja kirjavahetuse kohaselt palus kostja 30.07.2023 selgitada talle tasu kujunemist.

Kirjast ilmnes, et kostja pidas Y.A-ga nõu Q palvel, keda kostja üksnes toetas hagejaga

suhtlemisel. Kostja ei kinnitanud nimetatud kirjas, et oleks saavutanud hageja kui juriidilise

isikuga kokkuleppe käsunduslepingu osas, vaid üksnes seda, et Y.A-l olid teatud rahalised

ootused juhuks, kui väidetavalt Q palvel soovitud tehing reaalselt tehtaks. Kostja ei

aktsepteerinud hageja arvet ega sellega seotud väidetavate teenuste hinda. Hageja väitest, et

kostja palus tal osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks pärimislepingu vormistamisel,

tuli samuti järeldada, et tegelik klient pidanuks olema Q, mida kinnitasid ka Q kirjalikud

selgitused toimunu kohta. Kohtule nähtus, et Y.A osutas Qle teenust seoses võla

sissenõudmisega ning Q käsitles Y.A külaskäike haiglas ja taastusravikeskuses Q ja Y.A

vahelise õigussuhte raames toimunuks. Y.A notarile saadetud täpsustuste kohaselt soovis Q

ise telefoni teel notariga rääkida. Samuti nähtus Q selgitustest, et ta keeldus testamendi

tegemisest ning Y.A teenusest seoses võlanõudega, kinnitades seda selgesõnaliselt.

Poolte vahel sellise lepingu sõlmimist, mille alusel oleks kostjal kohustus tasuda hagejale

hagis nõutud summa, ei tõendanud ka Y.A kirjad kostjale. Kohtule ei esitatud tõendit, kus

kostja oleks kinnitanud makstava tasu suurust. Kostja palus 30.07.2023 pöördumises selgitada

talle esitatud arvel märgitud tasu kujunemist ja vaidles sellele vastu, väites, et teenuseid

osutati Q palvel. Poolte kirjavahetuses märgitud notariaalset vormi nõudvat tehingut

(pärimisleping) ei toimunud, kuivõrd sellest loobuti. Lepingu sõlmimist hageja väidetud

tingimustel ei tõendanud ka hageja seadusliku esindaja sugulase I. Y.A väited. Ka eelnevast ei

selgunud, kelle vahel ja millistel tingimustel kokkulepe väidetavalt sõlmiti.

Poolte tahe lepingu sõlmimiseks ei olnud äratuntavalt väljendatud. Tõenditest ei nähtunud,

kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega leping sõlmiti. Mh ei väljendanud hageja

arusaadavalt, et väidetava kokkuleppe pool oli äriühing LawPower OÜ. Hageja esindaja

nimetas ennast kohtule esitatud kirjavahetuses Y.A-ks. Samuti ei nähtunud, et kostja või Q

oleks käsitanud hagis väidetud kokkuleppe poolena hagejat kui juriidilist isikut. Ka

28.07.2023 teenuste eest tasumine toimus Y.A-le mitte hagejale. Kuivõrd maaklerileping on

VÕS § 658 lg 1 kohaselt tasuline leping, ei saanud maaklerilepingu sõlmimisest rääkida enne,

kui pooled on saavutanud maakleritasu osas kokkuleppe. Sellise kokkuleppe olemasolu asja

materjalidest ei nähtunud.

Poolte kirjavahetusest ei nähtunud, et kostja tellis hagejalt ja/või Y.A-lt hagiavalduses

nimetatud teenused ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest nähtus vaid

see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis saada

selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja

tasu maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei olnud kostjale garanteeritud.

Asjakohane oli kostja märkus, et kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või

muu teenuse osutamise lepingu pärimislepingu vahendamiseks, puudub hagejal õigus tasule,

kuna pärimislepingut kostja ja Q vahel ei sõlmitud. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri

vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu

täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei tõendanud

nimetatud kokkuleppe sõlmimist, kulude tekkimist ega suurust. Samuti ei olnud tõendatud

VÕS § 664 lg 2 eeldused, sest kui lugeda käsundiandjaks kostjat, siis notariaalse tehingu

ärajäämine ei sõltunud temast, vaid Qst.

Kui käsitada poolte õigussuhteid käsundita asjaajamisena, ei olnud hageja teenus kas kostjale

või Qle väärt rohkem kui tasutud 500 eurot. Paljasõnaline oli hageja väide, et ajakulu

väidetavalt kostja tellitud ja teostatud toimingutele moodustas kokku 14 tundi. Samuti oli

paljasõnaline väide, et hageja tunnihind on 120 eurot. Hageja ei tõendanud, et kostja tellis

hagejalt väidetud toimingud, nõustus nende maksumusega ja et hageja osutas neid märgitud

ulatuses kostjale. Kohus ei pidanud normaalseks olukorda, kus hageja professionaalse

nõustajana tegutseb ilma lepinguta ja tegemata vahet, kas teenust osutab juriidiline või eraisik.

Oluline oli vältida praktikat, kus professionaalsed turuosalised osutavad teenuseid ebaselgete

tingimustega. Eelkõige oli hageja kui professionaali kohustus tagada, et suhetes klientidega

sõlmitakse selged ja kirjalikult vormistatud lepingud. Kui selliselt toimitud ei ole, jääb hageja

kanda risk olukordades, kus tasu saamise õigust ei teki (sh selle tõendamatuse tõttu). Hageja

väide, et poolte vahel oli leping hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks,

oli paljasõnaline ja tõendamata.

Poolte seisukohad

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palus hageja saata asja uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kaevatav otsus ei olnud seaduslik ega põhjendatud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja

ühekülgselt ning kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige

otsuse tegemise. Juhul, kui hageja tõendid olid ebapiisavad, oli võimalik

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 8 järgi koguda täiendavaid tõendeid.

Kohus jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, viis läbi puuduliku

eelmenetluse ja kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt.

Q ütlustest nähtuvalt tegeles hageja kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu

ettevalmistamisega ja kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele. Kostja kinnitas, et

ta on huvitatud Q ainupärijaks olemisest ning ei eitanud, et just tema palus hagejalt teenuse

osutamist. Kostja ei vaidlustanud arve sisu ega asjaolu, et hageja teostas arves nimetatud

toimingud. Kohtu järeldus seoses tellitud ja teostatud toimingute ajakulu ja tunnihinnaga oli

üllatuslik. Kohus ei selgitanud, et soovib näha täiendavaid tõendeid ajakulu osas. Olukorras,

kus vaidlus puudus selles, et hageja täitis arves loetletud toimingud kostja huvides, oli

arusaamatu kohtu järeldus, et kirjaliku lepingu puudumisel tuli vastav töö teostada tasuta.

Kohtunik karistas äriühinguid, kes teostavad tööd väljakujunenud praktika alusel, s.o suuliste

lepingute alusel. Poolte vahel oli pikaajaline koostöö ja iga kord uue lepingu sõlmimine oli

küll soovituslik, kuid reaalsuses käisid asjad teistmoodi ja see oli üldteada olev asjaolu.

Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et hageja töö

eest tasub kostja. Kostja tasus hagejale 500 eurot. Vastav summa võeti vaidlusaluse arve

vormistamisel arvesse. Poolte vahel oli maaklerileping. Hagejal oli õigus saada tasu VÕS §

664 lg 2 alusel, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi

täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Kostja teatas hagejale 28.07.2023, et loobub

hageja leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega oli tegemist lepingu

erakorralise ülesütlemisega käsundiandja poolt. Vastav asjaolu oli tasu saamise eelduseks ja

maakohus jättis selle hindamata. Kostja teatas hagejale tellimuse tühistamisest alles siis, kui

hageja oli teostanud osa tööst, mis ei olnud iseenesest lubamatu, kuid ei vabastanud kostjat

tasu maksmisest. Isegi, kui asuda seisukohale, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid ei jõudnud

lepingu sõlmimiseni, oli hagejal õigus saada tasu. Hageja tegutses heas usus ja täitis kostja

korraldusi. Hageja palus kohtu ees nõude rahuldamise võimaluste hindamist ka selliste

õigusnormide alusel, millele hageja ei tuginenud, kuid maakohus jättis vastava kohustuse

täitmata.

Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei

selgitanud, miks oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 180 eurot (käibemaksuga)

õigustatud. Kostja taotlus eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks jäi

rahuldamata, mistõttu ei olnud tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Asja materjalidega

tutvumise ja kliendile selgituste andmise ajakulu ei olnud kontrollitav ja ei olnud seega vajalik

ega põhjendatud. Hagivastuse koostamise kulu oli ülepaisutatud ja põhjendamata.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu oli ülepaisutatud tunnihinna osas.

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja asja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse

tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on

oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu

põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses

esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust

olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust

apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele

veelkord vastata. Maakohus on otsuses oma seisukohti piisavalt põhjendanud, lahenduskäik

on jälgitav. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule ei tõendite hindamise ega otsuse

seaduslikkuse osas. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus

arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või

teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud

ringkonnakohus kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi,

mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi kohase eelmenetluse, täites TsMS §-s

392 sätestatud ülesande. Kohus selgitas välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised

esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuli hagejal

tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja

menetluses esitada. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. Hageja väitel oli poolte vahel maaklerileping ja hagejal oli õigus saada maakleritasu VÕS

§ 664 lg 2 alusel. Kostja ütles 28.07.2023 lepingu erakorraliselt üles, mis oli hageja hinnangul

tasu saamise eeldus.

Ringkonnakohus selgitab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Hageja märkis õigesti, et

maaklerileping on üldjuhul vormivaba, kui seadusest ei tulene kohustuslikku vormi. Et

tuvastada, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte, tuleb tuvastada, kas pooltel oli tahe

leping sõlmida või on tegemist olukorraga, kus isik, kes soovib informatsiooni lepingu

sõlmimise kohta, küll suhtleb sellel eesmärgil maakleriga, kuid kokkulepet lepingu sõlmimise

näol ei sünni. Üheks oluliseks näitajaks selle kohta, kas maaklerileping on sõlmitud või mitte,

on kokkuleppe olemasolu maakleritasu osas, samuti see, kas maakler on endale

käsundisaajana võtnud mingid konkreetsed ülesanded lepingu sõlmimise vahendamise või

selle sõlmimise võimalusele osutamise näol. Riigikohus, käsitledes küsimust selle kohta, kas

maaklerilepingu saab lugeda sõlmituks või mitte, on mh rõhutanud, et lepingu sõlmimiseks

peab VÕS § 9 lg 1 järgi olema piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe (RKTKo

19.12.2018, 2-17-284, p 21).

Y.A ja kostja kirjavahetusest (dtl 197-198) nähtub, et kostja saatis 30.07.2023 Y.A-le

päringu seoses kostjale edastatud arvega. Päringu kohaselt pidas kostja Y.A-ga nõu Q palvel,

kuivõrd tervislikel põhjustel ei olnud Ql võimalik seda ise teha. Kostja ei nõustunud talle

saadetud arvega ega selles väidetud teenuste hinnaga. Asja materjalidest ei nähtunud, et kostja

oleks kinnitanud tasu maksmise kohustust ja tasu suurust. Kostja palus 30.07.2023 kirjas

selgitada talle tasu kujunemist ja vaidles sellele vastu, väites sealjuures, et pidas Y.A-ga nõu

Q palvel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks avaldanud

tahet lepingu sõlmimiseks. Samuti ei väljendanud hageja, et kokkuleppe pooleks oleks olnud

äriühing LawPower OÜ. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asja

materjalidest ei nähtu hagiavalduses väidetud kokkuleppe olemasolu.

13. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Hageja ei nõustunud kostja lepingulise esindaja tunnitasuga. Samuti esitas hageja vastuväite

esindaja ajakulule seoses asja materjalidega tutvumisega ja kliendisuhtlusele kulunud

ajakuluga.

Ringkonnakohus hageja väidetega menetluskulude kindlaksmääramise osas ei nõustu. TsMS

§ 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-

1-182-16, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p

17).

Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12), aga ka nt 156 eurot koos

käibemaksuga (RKTKm 26.04.2017, 3-2-1-34-17, p 15). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 150 eurot

(käibemaksuta). See on ringkonnakohtu kogemusest lähtudes ligikaudne keskmine

vandeadvokaadi tunnitasu, mistõttu ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt ei ole vajalik ajakulu asja

materjalidega tutvumiseks ja kliendiga suhtluseks. Menetlusdokumentidega tutvumine on

vajalik menetluse käiguga kursis olemiseks ja vastaspoole seisukohtadele vastamiseks. Samuti

on suhtlus kliendiga põhjendatud kulu, sest kliendi menetlusega kursis hoidmine, tema tahte

väljaselgitamine menetluse edasise käigu osas ning talle tema õiguslike väljavaadete

selgitamine on menetlusosalise esindaja kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega

kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja toimingute, neile

kulunud aja ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning ringkonnakohtul ei ole alust ümber

hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Vaidlustatud otsusest nähtub, milliste toimingute

ajakulu ei ole maakohtu arvates täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. See, et kostja maakohtu

analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

14. Hageja esitas 24.09.2024 täiendava dokumentaalse tõendina kinnistusraamatu registriosa

väljavõtte. Taotluste esitamise tähtaeg lõppes 18.09.2024. Ringkonnakohus jätab hiljem

esitatud taotluse TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata, sest vastaspoolelt selle osas seisukoha

küsimine viivitaks menetlust põhjendamatult. Hilinenult esitatud tõend tagastatakse esitajale

elektrooniliselt.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtu

menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus määras

hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja

kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 573,40 eurot (käibemaksuga).

Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi kahe tunni ulatuses tunnitasuga 235 eurot

(lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid:

apellatsioonkaebusega tutvumine (0,5 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine (1,5

tundi).

Ringkonnakohtu hinnangul ületab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 235 eurot

(käibemaksuta) keskmist tasumäära. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult ülemäära

keerukas ega mahukas, loeb kolleegium põhjendatud tunnitasu suuruseks sarnaselt

maakohtuga 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja

mahtu, on kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg

menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

ja hageja vaidlustas maakohtu otsuse terves ulatuses (s.o põhinõude, kõrvalnõude,

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas), palus kostja oma apellatsiooniastme

menetluskulud hüvitada 75% ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et

apellatsioonimenetluses moodustab menetluskulude kindlaksmääramist puudutav osa kogu

vaidlusest 25%. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale 75% tema vajalikest ja põhjendatud

õigusabikuludest.

Tulenevalt kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, samuti hageja

kohustusest hüvitada neist 75%, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude

hüvitis 274,50 eurot [(2 x 150 + 22%) x 75%]. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le

4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS §

178 ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)