2-21-11001/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11001

Tsiviilasi

Naps Solar Estonia OÜ hagi Betoteam OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Betoteam OÜ apellatsioonkaebus, hind 43 336,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Naps Solar Estonia OÜ (registrikood 11972663),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kivi

Kostja Betoteam OÜ (registrikood 12203211),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Annika Vait

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 ning

menetluskulude jaotuse otsustuse all esinevad ilmsed ebatäpsused asendades:

1.1. nime Beteteam OÜ kostja õige nimega Betoteam OÜ;

1.2. nime Naps Solar OÜ hageja õige nimega Naps Solar Estonia OÜ.

2. Parandada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsuse sissejuhatuses ilmne ebatäpsus ja

lisada otsuse sissejuhatavasse osasse hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat

Andres Kivi nimi ja kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Annika Vaidu

nimi.

3. Jätta Harju Maakohtu 25.04.2023 otsuse resolutsioon muus osas muutmata,

täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Betoteam OÜ kanda.

6. Määrata Naps Solar Estonia OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtu menetluses 980 eurot ja mõista see Betoteam OÜ-lt Naps Solar

Estonia OÜ kasuks välja.

7. Muuta apellatsioonkaebuse hinda ja määrata selleks 43 336,33 eurot.

8. Mõista Betoteam OÜ-lt riigituludesse apellatsioonkaebuselt vähem tasutud

riigilõiv 140 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb

tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 13.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse

Betoteam OÜ (kostja) vastu töövõtutasu ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista

kostjalt välja töövõtutasu 24 000 eurot, viivise 10 576 eurot 33 senti ja edasiulatuva viivise

kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 25.09.2020

töövõtulepingu, mille esemeks oli taastuvenergialahenduse (päikeseelektrijaama)

paigaldamine kostjale kuuluvale kinnistule. Lepingu kohaselt oli töö teostamise tähtaeg

30.12.2020 ja tööde maksumus 144 947 eurot 92 senti (käibemaksuta). Töö eest tasumine

nähti ette kahes osas, s.o 50% ettemaksuna ja ülejäänud osa töö valmimisel. 03.12.2020

leppisid pooled kokku hinna suurenemises ja tööde kogumaksumuseks kujunes 151 433 eurot

10 senti (käibemaksuta). Hageja lõpetas tööd 21.12.2020. Samal päeval tunnistati tööd

Elektrikontrolli Teenused OÜ elektripaigaldiste erakorraliste auditite tulemusel vastavaks

kehtestatud nõuetele ja väljastati vastavustunnistused. Infosüsteemis registreeriti

elektripaigaldiste kasutusload nr EP-0134021, EP-0134028, EP-0134034, EP-0134047, EP-

0134052 ja EP-0134056.

Hageja esitas 21.12.2020 allkirjastamiseks töö üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille

allkirjastamisest kostja keeldus. 22.12.2020 edastas hageja kostjale täiendatud

dokumentatsiooni, kõrvaldades sellega väidetavad puudused dokumentatsioonis. Hageja esitas

kostjale 22.12.2020 tasumiseks arve 78 959 eurot 14 senti (arve nr M20578), maksetähtajaga

29.12.2020. 23.12.2020 allkirjastas omanikujärelevalve tegija ehitusdokumendid. Kostja

keeldus arve nr M20578 tasumisest ning esitas 10.01.2021 loetelu töö puudustest. 27.01.2021

edastas hageja kostjale nõudekirja 78 959 euro 14 sendi tasumiseks hiljemalt 30.01.2021.

18.02.2021 edastas kostja hagejale uuesti nimekirja töödel esinevatest puudustest ja

kompromissiettepaneku, millest hageja keeldus. Kostja tasus hagejale 58 959 eurot 14 senti

(käibemaksuta), kuid pidas kinni 20 000 eurot (käibemaksuta), mis kataks puuduste

kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi. Hageja palus kostjal täpsustada parandustööde tegemise

vajadust, kuid kostja keeldus sellest.

Hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks, sest lepingu p-des 4.2 ja 4.3 lepiti kokku, et

kostja tasub enne töö teostamist ettemaksuna 72 473,96 eurot (käibemaksuta) ehk 50%

esialgsest töövõtutasust ja 72 473 eurot 96 senti (käibemaksuta) pärast töö lõpetamist. Seega

muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisega. Tööd loeti lõpetatuks pärast

ehitustööde lõppemist objektil ja enne paigaldise vastavustunnistuse väljastamist. Hageja

lõpetas kõik lepingujärgsed tööd 20.12.2020 ja 21.12.2020 kinnitas Elektrikontrolli Teenused

OÜ teostatud tööde sobilikkust kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Hageja esitas kostjale arve

ja andis kohustuse täitmiseks tähtaja. Kostja keeldus tasumiskohustuse täitmisest viidates

puudustele töödes ja pidas kinni 20 000 eurot (käibemaksuta) väidetavate nõuete katteks.

Kuivõrd töö teostati puudusteta, nõudis hageja kostjalt 20 000 euro tasumist.

Töö vastas lepingutingimustele, sest hageja teostas töö lõplikult ja puudusteta, mida tõendasid

sõltumatu isiku auditid, korrektselt koostatud, allkirjastatud ja esitatud ehitusdokumendid ja

töö käigus tehtud fotod. Töö esitati vastuvõtmiseks kostjale. Järelikult oli kostja kohustatud

töö vastu võtma. Lepingu p-de 5.1 – 5.4 kohaselt toimub töö üleandmine ehitusobjektil

hiljemalt 30.12.2020, milleks hageja koostab töö üleandmise-vastuvõtmise akti, kostja

tagastab hagejale allkirjastatud akti hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning juhul, kui kostja ei ole 3

tööpäeva jooksul akti hagejale tagastanud, loetakse tööd lepingu tingimustele vastavateks ja

tellija poolt tingimusteta vastuvõetuks. Kostja heitis hagejale ette nelja puuduse esinemist:

ehituseelne olukord kinnistul ei olnud taastatud ja mõningane praht oli koristamata;

lõikekohad olid tsinkimata või paneelid vajasid lisanduvaid kinnitusklambreid;

dokumentatsioon oli puudustega; kaabel tuli paigaldada kaablikõrisse. Hageja kostja esitatud

puudustega ei nõustunud.

Hageja korrastas ehitusobjekti vastavalt lepingule. Esitatud fotodelt ei nähtunud, et

ehitusobjektil vedeleks ulatuslikult ehitusmaterjalide jäätmeid. Üksiknäidete pinnalt ei saanud

järeldada korrastamiskohustuse rikkumist. Isegi, kui materjalijäägid jäid ehitusobjektile, lubas

hageja ehitusobjekti korrasoleku pärast tasumiskohustuse täitmist täiendavalt üle kontrollida

ja selle vajadusel korrastada. Vastavate puuduste esinemise korral oleksid need olnud kiirelt ja

odavalt kõrvaldatavad.

Lisatsinkimine ja lisanduvate kinnitusklambrite paigaldamine teostatakse vastavalt

vajadusele, tegemist oli odavate ja kiirete tegevustega. Hageja tsinkis metallraamistiku

lõikekohad ühe kihi tsingiga. Tsinkimise vajalikkust kirjeldas kostja liialdustega.

Omanikujärelevalve kirjeldusest oli tuvastatav, et puudus oli väheoluline ega esinenud

laiaulatuslikult. Isegi, kui puudus esineks laiemalt, oleks tegemist ebaolulise, kiirelt ja odavalt

kõrvaldatava puudusega. Hageja kinnitas, et võib täiendava pihustamise teha pärast kostja

tasumiskohustuse täitmist. Hageja kasutas raamistiku kinnitamiseks sobilikke meetodeid ja

vahendeid, kandevõime oli piisav.

Hageja edastas kostjale kogu ettenähtud dokumentatsiooni hiljemalt 23.12.2020. Kostja

etteheited dokumentatsiooni puuduste osas olid alusetud ja otsitud. Hagejal ei olnud kohustust

kooskõlastada kasutatavaid materjale. Töö vastas nii vanale kui kehtivale standardile.

Kasutatud materjalid ja seadmed kajastati ehituspäevikutes. Kaetud tööde aktid olid

puudusteta ja nõuetekohaselt allkirjastatud, samuti allkirjastati need omanikujärelevalve

teostaja poolt. Hageja fotografeeris tööde teostamist jooksvalt. Tööprojekti koostamine ei

olnud lepingust ega õigusnormidest tulenevalt vajalik. Ehitusprojekti koostamine tööprojekti

staadiumis ei olnud kohustuslik. Päikesepaneelide kaabeldus ei olnud ettenähtud kaablitorusse

panemiseks. Paigaldusel kasutati PV-kaablit, mis isoleeriti selliselt, et kaabel on kaitstud

mehaaniliste vigatuste eest ning ühtlasi UV-kindel.

Kuivõrd töö teostati puudusteta ja kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest, tuli töö

lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 kohaselt vastuvõetuks. Isegi, kui töös olid ebaolulised

puudused, oli hageja valmis need pärast raha tasumist kõrvaldama ja nende parandamise kulu

ei oleks olnud suurem kui 1800 eurot (käibemaksuta). Kostja pidas tasust kinni 24 000 eurot

(käibemaksuga), mis oli tema hinnangul puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi summa.

Kostjal ei saanud olla leppetrahvinõuet, kuivõrd töö teostati tähtaegselt. Isegi kui tuvastada, et

töid ei teostatud tähtaegselt, oli viivitus põhjustatud kostja makseviivitusest.

Hageja sai nõuda kostjalt viivist lepingu p 9.2 kohaselt 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga

viivitatud kalendripäeva eest. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel tasus kostja 70 750,97

eurot (käibemaksuga) hilinenult 22.03.2021. Seega nõudis hageja kostjalt 5872 euro 33 sendi

tasumist tasumiskohustusega viivitamise eest alates 30.12.2020-22.03.2021, hagi esitamiseni

tasumata 24 000 euro eest viivist 4704 eurot alates 30.12.2020-13.07.2021 ning edasiulatuvalt

kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja

tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega (25 083 eurot 55 senti) ja vähendada viivisenõuet

mõistliku suuruseni, s.o nullini. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda.

Kostja ei nõustunud väitega, et hageja lõpetas töö 21.12.2020 ja töös ei esinenud puudusi.

Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Lepingu p 6.2.7 sätestab, et

töövõtja on kohustatud kõrvaldama oma kulul vead ja puudused, mille eest on vastutav

töövõtja. Kostja juhtis töös esinevatele puudustele korduvalt tähelepanu. Samuti juhtis

puudustele tähelepanu omanikujärelevalve. Kostja eesmärk oli saada hagejalt

lepingutingimustele vastav ja puudusteta töö. Hageja väitis ekslikult, et puudused olid

väheolulised ja parandatavad väikese aja- ja rahakuluga. Kostja keeldus õigustatult töö

üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest ega nõustunud, et osa töövõtutasu (24 000

eurot) kinnipidamine oli õigusvastane. Teostatud töö oli puudustega ega vastanud

lepingutingimustele.

Lepingu p 6.2.8 kohaselt on töövõtja kohustatud hoidma ehitusobjekti ja selle ümbruse töö

ajal korras ning korrastama pärast töö lõpetamist valminud ehitusobjekti tellijale

üleandmiseks. Pärast tööde lõpetamist ei taastatud pinnase seisukorda. Pinnases olid suured

rööpad, raskeveokijäljed ja süvendid, mis tekkisid töö teostamise käigus.

Hageja püüdis jätta mulje, et metallraamistiku lõikekohtade tsinkimine oli vajalik vaid

üksikutes kohtades ning tegemist oli vähetähtsa puudusega. Töö teostati selliselt, et paljudel

metallraamistiku lõikekohtadel oli märgata roostet, mis tähendas, et lõikekohad jäeti

nõuetekohaselt tsingikihiga katmata. Korrosiooni esinemine ei olnud väheoluline puudus,

tegemist oli laiaulatusliku puudusega, millist järeldust toetas ka omanikujärelevalve kiri.

Päikesepaneelide moodulid olid nõuetekohaselt kinnitamata. Puudu või katki ei olnud üksikud

klambrid, vaid puudus esines töös läbivalt. Tegemist oli lepingutingimustele

mittevastavusega, mille eest vastutas hageja. Kuivõrd kinnitusklambrid olid vajalikud

päikesepaneelide moodulite toestamiseks, siis ilma nõuetekohase toestuseta ei olnud tagatud

rajatise püsivus ja pikaajalisus.

Hageja jättis eksliku mulje, et esitas kostjale 2020. aasta detsembris täieliku ja tervikliku

dokumentatsiooni. Tegelikkuses oli dokumentatsioon puudulik, ebatäpne ning olulised

dokumendid, s.t elektripaigaldise erakorralised auditid jättis hageja kostjale esitamata. Hageja

ehituspäevikud ei täitnud oma eesmärki, s.t ei võimaldanud teostada kontrolli ja jälgida

ehituse edenemist. Samuti nähtus ehituspäevikutest, et hageja ei täitnud oma lepingujärgset

korrastamiskohustust. Hageja kohustus kooskõlastada kostjaga kasutatavad materjalid tulenes

hageja koostatud projektist. Kasutatud materjale ehituspäevikus ei kajastatud.

Arvestades, et töö ei vastanud lepingutingimustele ning hageja töös esinevaid puudusi ei

kõrvaldanud, oli kostja puuduste kõrvaldamiseks sunnitud võtma kolmandatelt isikutelt

hinnapakkumisi. Monetta OÜ hinnapakkumise kohaselt oli puuduste kõrvaldamiseks kuluv

summa 18 409 eurot 50 senti (käibemaksuta). Kui hageja oleks töö teostanud nõuetekohaselt,

ei oleks kostjal olnud vajadust hinnapakkumiste võtmise jaoks. Tegemist oli otsese varalise

kahju ja täiendava kuluga, mis tekkis kostjale seoses hageja teostatud töös puuduste

kõrvaldamisega.

Hageja tasunõue ei muutunud VÕS § 637 lg 4 mõttes sissenõutavaks, sest kostja ei võtnud

töid vastu. Kostja ei saanud töid vastu võtta, kuivõrd tal puudus võimalus töö üle vaadata ning

kontrollida selle nõuetekohasust ja kvaliteeti. Arvestades, et hageja ei saavutanud tulemust,

mis oli vastavalt sõlmitud lepingule tema kohustus ning kostja juhtis puudustele tähelepanu, ei

saanud hageja tasunõue sissenõutavaks muutuda. Isegi juhul, kui tööde vastuvõtmine ei ole

tasunõude sissenõutavuse eelduseks, ei muutunud hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks. Kuivõrd töö oli oluliste puudustega, ei olnud see valmis.

Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt, mistõttu oli kostjal õigus kohaldada

õiguskaitsevahendeid. Kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk töö

vastuvõtmisest mh juhul, kui töö on puudustega. Seega pidas kostja õigustatult töövõtutasust

kinni 24 000 eurot (käibemaksuga). Kui kohus leiab, et kostja võttis tööd vastu, esitas kostja

tasaarvestusliku vastuväite hageja väidetavalt sissenõutavaks muutunud tasunõudega. Pooled

leppisid lepingus kokku leppetrahvi nõudmise juhuks, kui töövõtja ületab töö teostamise

tähtaega. Leppetrahvi suuruse arvestamisel tuli aluseks võtta tegemata tööde maksumus.

Kuivõrd hageja rikkus lepingut, oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi 6674 eurot 15 senti.

Samuti tekkis kostjale kahju 18 409 eurot 50 senti, sest kostjal tuli kasutada täiendavaid

rahalisi vahendeid, et lasta kolmandal isikul töös esinevad puudused kõrvaldada. Kostja nõue

hageja vastu oli kokku 25 083 eurot 55 senti, millises ulatuses esitas kostja tasaarvestusliku

vastuväite hageja väidetavalt sissenõutavaks muutunud tasunõudele. Poolte nõuded kattusid

24 000 euro ulatuses ning hagejal tuli kostjale täiendavalt tasuda 1083 eurot 55 senti. Kuivõrd

hagejapoolne lepingu rikkumine oli oluline ja ta jättis suures ulatuses oma kohustuse

õigeaegselt täitmata, leidis kostja, et põhjendatud oli vähendada hageja esitatud viivisenõuet

mõistliku suuruse ehk nullini.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 13 190

eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 10 077 eurot 61 senti ja edasiulatuva viivise

kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda, kuid mõistis kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja 540 eurot, s.o riigilõivu hagi rahuldatud osalt (54%).

Lepingust tulenevad kohustused

Sisuliselt koosnes töö kahest osast, s.o päikesepargi taristu (paneelide raamid) püstitamisest ja

elektripaigaldise (paneelid, kaabeldus ja kilp) tööst. Kohustus tagada dokumentatsiooni

üleandmine ja vastavus lepingule oli sätestatud VÕS § 641 lg-s 1. Kohustus korrastada

ehitusplats oli tavapärane ehituslepingu kõrvalkohustus. Hinnapakkumises sisalduvat

kohustust projekti koostamiseks kohalikule omavalitsusele sai kohtu hinnangul pidada

eelprojekti koostamise kohustuseks, mitte ehitusprojekti koostamise kohustuseks. Ekspert

selgitas oma arvamuses, et EVS 932:2017 standardi kohaselt oli võimalik koostada eel-, põhi-

ja tööprojekt. Kohaliku omavalitsuse ehitusloa saamiseks ehitusseadustiku (EhS) § 40 lg 3

alusel oli eksperdi arvamuse kohaselt minimaalselt vajalik eelprojekti koostamine. Arvestades

lepingus projekti koostamisele arvestatud eelarvet, sai tuginedes eksperdi arvamusele

järeldada, et pooled leppisid kokku eelprojekti koostamises. Kuna vaidlus puudus, et

ehitusluba on väljastatud, sai järeldada, et eelprojekt vastas nõuetele ning hageja täitis

lepingus ettenähtud projekti koostamise kohustuse.

Tööde üleandmine ja puudustest teavitamine

Kohtu hinnangul oli 21.12.2020 Elektrikontrolli Teenused OÜ elektripaigaldiste erakorraliste

audititega ja elektripaigaldiste kasutuslubadega nr EP-0134021, EP-0134028, EP-0134034,

EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056 tõendatud, et päikesepargi elektripaigaldis oli

21.12.2020 valmis ja vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kostja kinnitas istungil, et päikesepark

töötab, millest järelduvalt olid tööd elektripaigaldiste osas valmis ning need tuli lugeda

vastuvõetuks 21.12.2020. Kostja etteheited töö puuduste kohta puudutasid töö

dokumentatsiooni ja päikesepargi taristut, mitte elektripaigaldist. Puudustest teavitamise

tähtaeg oli lepingu p 5.3 järgi kolm tööpäeva. Kostja esitas vastuväited dokumentatsiooniga

seotud puuduste osas tähtaegselt, kuid ehituse osas loetletud puudused esitati hilinemisega.

Samas pidasid pooled läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus järeldas, et hageja asus

kostja välja toodud puudusi likvideerima ja pooled pidasid läbirääkimisi konflikti

lahendamiseks, mistõttu ei omanud tähtsust, et ehitustööde puudused toodi välja hilinenult.

Puudustena nimetatud tööde osas ei saanud lugeda, et tööd olid 21.12.2020 valmis ja neid

oleks saanud vastu võtta või lugeda vastuvõetuks. Kuivõrd kostja tasus töövõtutasu osaliselt

(58 959 eurot 14 senti), andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja pidas kinni 20 000

eurot, luges kostja tööd vastuvõetuks töötasu väljamakstud osas. Kohus järeldas, et hageja

kõrvaldas puudused vähemalt osaliselt. Vastavat asjaolu kinnitas istungil ka kostja.

Töö puudused ja selle hind

Kohus määras töö puuduste kindlakstegemiseks ehitustehnilise ekspertiisi ja leidis, et

puuduste kõrvaldamise hind oli 9009 eurot 41 senti (käibemaksuga). Kostja etteheited

(puitklotsid, metallosade lõikamisest tulenevad kriimustused, vaiade otste kahjustused) olid

ekspertiisi kohaselt puudused, mis ei mõjutanud päikesepargi tööd ega püsimise kvaliteeti.

Kohtu hinnangul oli kostja väljatoodu esteetilist laadi ja jättis mulje hooletust suhtumisest töö

tegemisse, kuid eeltoodut ei saanud pidada töö puuduseks. Kohus tugines puuduste

määratlemisel eksperdi arvamusele ja järeldas, et selles nimetatud puudused eksisteerisid ka

12.03.2021, mil kostja tasus osa töö eest ning kohaldas leppetrahvi. Järelikult ei olnud

olemasolevate puuduste osas tööd valmis ega vastu võetud. Mõlemad pooled esitasid kohtule

tõendina hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks, mille hind erines märgatavalt. Kohtu

hinnangul kujunes kõige usaldusväärsemaks eksperdi hinnang puuduste kõrvaldamise hinnale.

Eksperdi arvates oli puuduste kõrvaldamise hind käibemaksuga 9009 eurot 41 senti. Seega

järeldas kohus, et 12.03.2020 ei olnud tööd valmis 9009 euro 41 sendi väärtuses ja kostjal oli

õigus nimetatud määras töötasu mitte välja maksta.

Leppetrahvide kohaldamine ja suurus

Pooled leppisid lepingus kokku leppetrahvi kohaldamise õiguses. Kostja teatas leppetrahvist

mõistliku aja jooksul alates kohustuse rikkumisest. Hageja esitas tööde vastuvõtmise akti

kostjale 21.12.2020 ning kostja teavitas 22.12.2020 puudustest. Pooled pidasid kuni

12.03.2021 läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kostjale ette

heita katset lahendada vaidlus kohtuväliselt ning läbirääkimistest võis aru saada, et kostja

andis hagejale täiendavaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks. Kostja esitas leppetrahvi

hoiatuse õigeaegselt 12.03.2021. Kuivõrd kostja leidis, et puuduste kõrvaldamine maksab 18

409 eurot 50 senti, oli see maksimaalne summa, millest lähtudes sai leppetrahvi arvestamise

valemit kohaldada. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli mõistlikuks leppetrahvi suuruseks

1800 eurot. Kuivõrd kohus vähendas leppetrahvi 1800 euroni ja leidis, et kahju suurus oli

9009 eurot 41 senti, sai tasaarvestus toimuda 10 809 euro 41 sendi osas ja kostjalt tuli hageja

kasuks välja mõista 13 190 eurot 59 senti.

Poolte seisukohad

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uus otsus, millega rahuldada hagi 3517 euro 94 sendi ulatuses. Alternatiivselt palus kostja

otsuse tühistada terves osas ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud tuli jätta hageja kanda.

Kohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui menetlusõigusnorme, hindas asjaolusid ja

tõendeid valesti ning tegi sellest tulenevalt ebaõige otsuse. Materiaal- ja

menetlusõigusnormide õigel kohaldamisel oleks tulnud teha vaidlustatavast otsusest erinev

otsus, s.o hagi oleks tulnud jätta rahuldamata 20 482 euro 06 sendi ulatuses.

Kohus kohaldas ebaõigesti lepingu p-i 9.1 ja rakendas ebaõiget leppetrahvi

arvestusmetoodikat. Pooled leppisid kokku leppetrahvi nõudmise õiguse juhuks, kui töövõtja

ületab töö teostamise tähtaega. Leppetrahvi suuruse arvestamisel tuli aluseks võtta tegemata

tööde maksumus, lähtudes lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest, kuivõrd see oli ainus

dokument, mis lepingu sõlmimise ajal ja leppetrahvi kohaldamise ajal poolte vahel tööde

maksumuse määratlemiseks eksisteeris. Kokku oli tegemata tööde maksumus 66 741 eurot 50

senti (käibemaksuta). Kostja arvestas leppetrahvi lepingu p 9.1 alusel nendest töödest, mille

tegemiseks hageja oli kohustatud, kuid mis ei valminud tähtaegselt. Kohus võttis leppetrahvi

suuruse aluseks puuduste kõrvaldamise esialgse väidetava maksumuse. Kostja hinnangul ei

vastanud see poolte vahel sõlmitud lepingule, mille kohaselt tuli leppetrahvi arvestada tähtaja

ületanud tööde maksumusest. Kuivõrd hageja rikkus lepingut ja töö tähtaegselt ei valminud,

siis esitas kostja VÕS § 161 lg 1 ja lepingust tuleneva leppetrahvi nõude 6674 eurot 15 senti.

Hageja töö teostamise tähtaeg oli 30.12.2020 ning kostja hagivastuse esitamise seisuga

(26.08.2021) oli hageja ületanud lepingus kokkulepitud tähtaega 239 päeva võrra. Ühe päeva

leppetrahvi maksumus oli 66 eurot 74 senti (0,001 x 66 741,50). Seega oli kostjal õigus nõuda

leppetrahvi 15 951 eurot 22 senti (66,74 x 239). Kuivõrd nimetatud summa ületas 10%

tegemata tööde maksumust, oli kostja leppetrahvinõue 6674 eurot 15 senti. Leppetrahvi osas

vaidlustas kostja kohtuotsuse 4874 euro 15 sendi ulatuses (6674,15-1800) ehk ulatuses, milles

kohus kostja leppetrahvinõudega ei nõustunud ja taotles selle täiendavat tasaarvestamist

hageja nõudest.

Kohus jättis hindamata kostja tõendi selle kohta, et kostja lasi päikesepargi tööle saamiseks

ise puudusi kõrvaldada, mis olid eksperthinnangu tegemise ajaks juba teostatud tööd. Seega ei

olnud eksperthinnangu tegemise ajal puuduste nimekiri sama, mis ajal, kui kostja tasu kinni

pidas. Kohus leidis ebaõigesti, et ainsad puudused, mis olid hageja tasu kinnipidamise ajal

olemas, olid samad, mida käsitati ekspertarvamuses. Ekspertarvamuse koostamise ajal käis

hageja täiendavalt puudusi kõrvaldamas. Ekspertiisi tegemine võttis ligi aasta. Selle aja

jooksul kõrvaldas hageja osaliselt puudusi ning seda tegi ka kostja, eesmärgiga rakendada

päikesepark töösse. Kostja esitas 20.02.2023 menetlusdokumendi lisana Smartecon OÜ

hinnapakkumise, arve ning maksekorralduse kulutuste tegemise kohta 4798 euro 50 sendi

ulatuses. Kohus tasaarvestas hageja nõudest üksnes ekspertarvamuse seisuga alles olnud

puuduste kõrvaldamise maksumuse 9009 eurot 41 senti, kuid jättis põhjendamatult

lahendamata kostja tasaarvestusliku vastuväite 4798 euro 50 sendi osas. Seega vaidlustas

kostja otsuse täiendavalt 4798 euro 50 sendi ulatuses. Hageja põhinõuet ei saanud rahuldada

suuremas ulatuses kui 3517 eurot 94 senti.

Kohus ei lahendanud kostja viivise vähendamise taotlust ning arvestas viivist ebaõigesti kogu

rahuldatud põhinõudelt. Hageja teostatud töid ei saanud pidada puudusteta valminuks.

Hagivastuse esitamise seisuga (26.08.2021) ei olnud vallal võimalik päikesepargile väljastada

kasutusluba, kuigi tööde valmimise tähtaeg oli 30.12.2020. Kostja kõrvaldas osaliselt hageja

töös olnud puudused 2022. aasta alguses. Kohus arvestas viivist täies mahus alates

22.03.2021, sh ka kostja enda poolt kõrvaldatud puudustelt. Menetluse käigus tõendati, et

kostja tegi puuduste kõrvaldamiseks kulutusi. Samuti kõrvaldas hageja menetluse käigus

puudusi. Puuduste ulatus, millele kostja tugines tasu kinnipidamisel seisuga 22.03.2021 ning

ekspertiisis tuvastatud puudused seisuga 19.01.2023, ei olnud sama ulatusega, vaid puuduste

maht vähenes vahepeal. Kostja tugines sellele, et arvestades hagejapoolset lepingu rikkumist

ja mittenõuetekohase töö teostamist, ei saanud pidada tööd valminuks. Seetõttu ei tekkinud

kostjal ka teise osamakse tasumise kohustust. Samuti tuvastas kohtuekspert päikesepargis

hulgaliselt puudusi. Kostjal puudus võimalus kasutada päikesepaneele eesmärgipäraselt ja

vastavalt sihtotstarbele, mis oli tema õigustatud huvi. Kostja sai asuda päikeseparki

sihtotstarbeliselt kasutama alles siis, kui kõrvaldas ise osa puudustest. Seega oli põhjendatud

vähendada hageja esitatud viivisenõuet mõistliku suuruseni ehk nullini. Kostja esitas vastava

taotluse ka maakohtu menetluses, kuid kohus taotlust ei lahendanud.

Maakohtu otsuse resolutsioon oli tasaarvestuse osas ebaselge. Kohus ei teinud resolutsioonis

eraldi otsustust kostja nõude tasaarvestamise kohta ja rikkus sellega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 5. Kostja ei nõustunud maakohtu otsustusega jätta

menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd maakohus menetluskulude jaotuse otsustust ei

põhjendanud. Kohus oleks pidanud otsustama menetluskulude kandmise vastavalt hagi ja

tasaarvestusnõude rahuldamise proportsioonile.

6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsioonis ja sissejuhatavas

osas esinevad ilmsed ebatäpsused vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 1 ja 2

märgitule. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kostja hinnangul kohaldas kohus ebaõigesti lepingu p-i 9.1 ning rakendas ebaõiget

leppetrahvi arvestusmetoodikat, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kostja leppetrahvinõue 6674 eurot 15 senti.

Asja materjalidest nähtuvalt leppisid pooled töövõtulepingus kokku leppetrahvi nõudmise

õiguse juhuks, kui töövõtja ületab töö teostamise tähtaega. Töövõtulepingu p-st 9.1 tuleneb, et

juhul, kui töövõtja ületab p-s 3.3 määratud töö teostamise tähtaega, on tellijal õigus nõuda

leppetrahvi 0,1% tähtaja ületanud tööde maksumusest iga tähtajast üle läinud päeva eest, kuid

mitte rohkem kui 10% tegemata tööde maksumusest. Lepingu p 3.3 kohaselt oli paigaldamise

tähtaeg hiljemalt 30.12.2020.

Kostja palus võtta leppetrahvi suuruse arvestamisel aluseks tegemata tööde maksumuse,

lähtudes lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest (tl 8). Leppetrahvi suuruse arvestamisel

võttis kostja arvesse järgmist: paigaldusraamistiku maksumus 25 558 eurot 42 senti;

paigaldus, transport ja lisamaterjal 20 329 eurot 50 senti; teostusdokumentatsioon, projekt

kohalikule omavalitsusele, auditid 2500 eurot; DC kaabel 2975 eurot; AC kaabel, kaablikõri,

märkelint 4255 eurot. Kostja arvestuse kohaselt oli tegemata tööde maksumus kokku 66 741

eurot 50 senti (käibemaksuga), millest 10% oli 6674 eurot 15 senti.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja arvestust leppetrahvi suuruse osas.

Eksperthinnangu kohaselt vastasid paigaldusraamid (maaraamid) vähemalt keskmisele

kvaliteedile (tl 64p, 49p - 53). Elektrikaablid ja tarvikud olid paigaldatud, süsteem töötas ja

selle vastavuse kohta koostati elektripaigaldise erakorralised auditid. Seega ei saanud lähtuda

kostja väidetud summast 66 741 eurot 50 senti. Kostja arvestuses märgitud tööd olid vähemalt

osaliselt valmis. Maakohus tuvastas õigesti, et elektripaigaldisel ei esinenud puuduseid ning

muude tööde osas esines puuduseid oluliselt väiksemas ulatuses kui kostja märgitud 66 741

eurot 50 senti. Hagiavalduse vastuse kohaselt võttis kostja kolmandalt isikult

hinnapakkumise, mille kohaselt oli hageja töös puuduste kõrvaldamise maksumus 18 409

eurot 50 senti (tl 137). Eelnevast tulenevalt ei olnud kostja arvestus leppetrahvi suuruse osas

korrektne. Arvestades, et kostja enda väitel oli puuduste kõrvaldamise maksumuseks 18 409

eurot 50 senti, siis ei saanud ta nõuda leppetrahvi 66 741 eurolt 50 sendilt. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et maksimaalselt sai leppetrahvi arvestada 18 409 eurolt 50 sendilt.

Maakohus vähendas põhjendatult leppetrahvi 1800 eurole.

9. Samuti heitis kostja ette, et kohus jättis hindamata tõendi selle kohta, et kostja lasi

päikesepargi tööle saamise huvides ise puuduseid kõrvaldada, mis olid eksperthinnangu

tegemise ajaks juba teostatud tööd.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt arvestas maakohus neid puuduseid, millele kostja 22.12.2020,

10.01.2020 ja 18.02.2021 viitas ja milliste tuvastamise osas ekspertiisi taotles. Kostja

20.02.2023 esitatud hinnapakkumine, arve ja maksekorraldus kulutuste tegemise kohta 4798

euro 50 sendi ulatuses esitati hilinemisega, mistõttu jättis maakohus selle põhjendamatult

arvesse võtmata.

10. Kostja heitis ette, et kohus ei lahendanud kostja viivise vähendamise taotlust ja arvestas

viivist ebaõigesti kogu rahuldatud põhinõudelt.

VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Viivise suuruseks leppisid pooled töövõtulepingu p-s 9.2

kokku 0,1% maksmisele kuuluvast summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva

eest. Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 22.03.2021, mis oli

puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus

viivisenõude vähendamiseks nullini. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendatult

välja sissenõutavaks muutunud viivise 10 077 eurot 61 senti.

11. Kostja oli seisukohal, et kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 5, kuivõrd jättis lahendi

resolutsioonis tegemata eraldi otsustuse kostja nõude tasaarvestamise kohta.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nõuete

tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka

kohtumenetluse ajal (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse

kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi

selles osas rahuldamata. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu

tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024,

2-21-7518, p 18). Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kostja seisukoht, mille kohaselt

rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 5, jättes otsuse resolutsioonis tegemata eraldi otsustuse

tasaarvestuse kohta. Tasaarvestus nähtus vaidlustatud otsuse põhjendavast osast.

12. Kostja hinnangul rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, jättes põhjendamata menetluskulude

jaotuse ja poolte endi kanda jätmise otsustuse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oleks

kohus pidanud otsustama menetluskulude kandmise vastavalt hagi ja tasaarvestusnõude

rahuldamise proportsioonile.

TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Antud juhul jättis

maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jaotas maakohus

menetluskulud selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv hagi rahuldatud

osalt ja muus osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus selgitas, et kuivõrd

hagi rahuldati 54% ulatuses, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 540

eurot.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 163 lg-s 1 märgitud alternatiivide vahel valimine on

kohtu kaalutlusotsus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Kohus võib esimese

võimalusena otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, teise

võimalusena jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

kolmanda võimalusena jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kaalutlusõiguse

teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on valitud kulude jaotamise alus kohtu

hinnangul õiglane. Ringkonnakohus märgib, et hagi osalise rahuldamise puhul, kui

rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on tavapärane jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Samuti on selline lahendus kooskõlas TsMS §-s 2

sätestatud eesmärkidega. Menetluskulude poolte endi kanda jätmisel TsMS § 163 lg 1 alusel

tuleb kohtul seega arvestada hagi rahuldamise ulatust. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuulus

hagi rahuldamisele 54% ulatuses. Seega võttis maakohus menetluskulude jaotamisel arvesse

hagi rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväiteid seoses

menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.

13. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning

ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohtu otsuse resolutsioonis esinevad

kirjavead hageja ja kostja nimedes. Ilmselged kirjavead saab lahendis parandada ka kõrgema

astme kohus. Ringkonnakohus parandab hageja ja kostja nimed vaidlustatud otsuses. TsMS §

442 lg 2 p 8 sätestab, et otsuse sissejuhatuses märgitakse menetlusosaliste esindajate nimed,

esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed. Vaidlustatud otsuses jättis maakohus

märkimata menetlusosaliste esindajate nimed. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse

ebatäpsusega, mis ei muuda lahendi sisu ja mis tuleb parandada.

14. Kokkuvõttes jääb vaidlustatud otsus sisulises osas muutmata ja apellatsioonkaebus seega

rahuldamata.

15. TsMS § 136 lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni

asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava

kohtulahendiga. TsMS § 133 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga

arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

Arvestades, et kostja palus apellatsioonkaebuses alternatiivse nõudena tühistada maakohtu

otsuse terves ulatuses ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, võttis

ringkonnakohus ekslikult apellatsioonkaebuse menetlusse seaduses ettenähtust väiksema

hinnaga. Eeltoodust tulenevalt ja TsMS § 136 lg 4 alusel muudab kohus apellatsioonkaebuse

hinda ja määrab selleks 43 336 eurot 33 senti. Kaebuselt hinnaga 43 336 eurot 33 senti tuleb

tasuda riigilõivu 1400 eurot. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Järelikult

tasus kostja riigilõivu 140 eurot seaduses ettenähtust vähem. Ringkonnakohus mõistab kostjalt

riigituludesse välja riigilõivu 140 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt

raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva

jooksul. TsMS § 179 lg 9 esimene lause sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv

(540 eurot) hagi rahuldatud osalt ning muus osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Sellises olukorras on ringkonnakohtu pädevuses määrata kindlaks apellatsiooniastme

menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 1).

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks

määrata hageja kulunimekirja põhjal. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes moodustasid kokku 980 eurot (käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi 5,5 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot.

Ringkonnakohtu menetluses tegi esindaja järgmisi toiminguid: 01.06.2023 esmane tutvumine

apellatsioonkaebusega (1 tund); 04.07.2023 kirjavahetus kliendiga (0,25 tundi), 07.07.2023

tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja esitamine (0,25 tundi); 11.07.2023 kirjavahetus

kliendiga vastusest apellatsioonkaebusele (0,25 tundi), 28.07.2023 apellatsioonkaebusele

vastuse koostamine, kliendile tutvumiseks edastamine ja esitamine (3,5 tundi); 11.09.2024

menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti olid esindaja tehtud toimingud ja neile

kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Arvestades apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid,

nende sisu ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud

aeg menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt

kindlaksmääratud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurusest, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 980 eurot (5,5 h x 180 eurot).

17. Menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist on võimalik vaidlustada TsMS §

178 ettenähtud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)