2-21-7051/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7051

Tsiviilasi

Fassaadi ABC OÜ hagi H.A

vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Fassaadi ABC OÜ apellatsioonkaebus, hind 33 160 eurot

58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Fassaadi ABC OÜ (registrikood 14874323),

lepinguline esindaja Suido Västra

Kostja H.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Danil Lipatov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Saata asi

tühistatud osas maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Harju Maakohtu 22.03.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

hagi põhivõla ja viivise saamiseks (resolutsiooni p-d 3 ja 4).

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Fassaadi ABC OÜ (hageja) esitas 04.05.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus

mõista H.A-lt (kostja) välja 19 196 eurot 92 senti, millest põhivõlg moodustas 18 184 eurot

21 senti ja viivis 31.12.2018 seisuga 1012 eurot 71 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt

välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja suurendas nõuet 19.06.2023 ja palus mõista kostjalt välja põhivõla 19.06.2023 seisuga

31 468 eurot 29 senti, viivise põhivõlalt 18 184 eurot 21 senti seadusjärgses määras alates

hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni ja viivise põhivõlalt 31 468 eurot 29 senti

seadusjärgses määras alates 19.06.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja Pae tn 23a-185, Tallinn asuva korteriomandi omanik.

Korteriomandi üldpind oli 188,4 m2 ja tegemist oli keldriruumidega. Alates 2017. aasta juulist

kuni 2021. aasta aprillini jättis kostja Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu majandamiskulude ja

kommunaalarvete eest arved tasumata, mistõttu oli kostja põhivõlg korteriühistu ees

30.04.2021 seisuga 19 196 eurot 92 senti. Kuna kostja viivitas arvete tasumisega, arvestas

korteriühistu tasumata summalt viivist 0,07% päevas vastavalt korteriühistu põhikirja p-le

3.2.12. Seisuga 31.12.2018 oli viivise võlg kokku 1012 eurot 71 senti. Tallinn, Pae tn 23a

korteriühistu loovutas 30.04.2021 nõude kostja vastu (19 196 eurot 92 senti) Osaühingule

Fassaadi ABC koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja teavitas kostjat nõude

loovutamisest. Kostja ei tasunud arveid ja ignoreeris hagejat, mistõttu oli hageja sunnitud

pöörduma võla väljamõistmiseks kohtu poole.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei tõendanud hagiavalduses esitatud asjaolusid ja nõude suurust. Kostjale ei esitatud

arveid. Kostja korteriomandisse oli eraldi sissepääs, mistõttu puudus tal juurdepääs maja

trepikojale, samuti puudus kostjal postkast. Korteriühistu ei edastanud arveid vastavalt

korteriomandi asukohale. Hagiavaldusest ei nähtunud, kuidas kostjale arved edastati. Arved

tuli toimetada kostjale kätte ja tal pidi olema võimalik nendega mõistliku aja jooksul tutvuda.

Kuivõrd kostja ei saanud arveid kätte, ei muutunud need sissenõutavaks, seega ei olnud

võimalik viivist nõuda. Nõude esitamine oli võimatu, sest arved ei muutunud veel võlgadeks.

Hagiavaldusest ei olnud arusaadav, milliste arvete osas hageja kostja vastu nõude esitas ja

milles seisnes kostja rikkumine. Hageja nõue oli tõendamata ja selle summa ei vastanud

arvestamiskorrale. Kinnisomandis puudus elekter, küte, vesi ja kanalisatsioon. Hageja pidi

esitama võla kujunemise faktilised asjaolud ja tõendid, s.o raamatupidamisdokumendid,

majanduskava, igakuiselt majas tarbitud teenuste andmed (vesi, elekter, kanalisatsioon, prügi,

hooldus) ning andmed selle kohta, kuidas ja mille alusel teenuste maksumus arvutati. Kostja

eriomandi suurus ei olnud 188,4 m2, sest kostjal puudus ligipääs sellest 28m2 suurusele osale

ja selles osas puudus korteriühistul õigus temalt mistahes kulusid nõuda.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 131 eurot

72 senti, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 4 senti ja

edasiulatuva viivise põhivõlalt (131 eurot 72 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena

välja 1845 eurot.

Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on korteriomandi Pae 23a-185 (A) omanik. Elamus

moodustatud korteriühistu põhikirja p 2.1. järgi olid ühistu liikmeteks kõik korteriomandite

omanikud. Põhikirja p 3.2.7. kohaselt oli ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord

kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtpäevaks sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate

majandamismaksete katteks. Sihtotstarbelise makse suuruse määramisel lähtuti liikme

omandis oleva korteri üldpinna osast elamu korterite üldpinnas. Erisus oli sätestatud vee,

kanalisatsiooni ja sooja vee osas, mille eest tasutakse arvesti näidu alusel. Kohus tuvastas, et

kostja põhjustas ise olukorra, kus tal osale ruumist ligipääs puudus, mistõttu ei olnud õiglane

vabastada kostjat nende ruumide eest kulude tasumisest. Kohus lähtus korteriomandi

suurusest 188,4 m2. Kostja korteriomandi eriosa pind moodustas üldpinnast 6,76%.

Hageja selgitas, et majade korrashoid sisaldab kulutusi heakorrale, kuid ei selgitanud, kui

suured on vastavad kulud iga kuu lõikes. Samuti ei tõendanud hageja vastavate kulude teket ja

suurust. Arvetel märgiti hooldus iga kuu sama summana ja tasumist nõuti igakuiselt 0,51

eurot ruutmeetri kohta. Asja materjalidest ei selgunud, millal ja kuidas selline tariif kehtestati.

Ainsate tõenditena hoolduskulude osas esitas hageja jäätmeveoteenuse osutamise lepingu ning

arved putukate ja näriliste tõrje eest. Jäätmeveoteenuse osutamise lepingust ei nähtunud, kui

palju pidi ühistu jäätmeveo eest iga kuu tasuma. Kohus pidas asjakohaseks arveid putukate ja

näriliste tõrje eest ning mõistis vastavad kulud kostjalt välja 131 euro 72 sendi ulatuses.

Hageja nõudis kostjalt remondifondi kulu 0,32 eurot ruutmeetri kohta, kuid ei esitanud

kohtule majanduskava ega üldkoosoleku otsust, millega see kehtestati. Seega oli nõue

remondifondi maksete osas tõendamata ja kohus jättis selle rahuldamata. Hageja nõudis

kostjalt laenumaksete tasumist, kuid ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid laenu

olemasolu ja igakuiste maksete suurust. Kohus ei saanud kontrollida, kui suur oli ühistu

igakuine laenumakse ja kas kulu jaotati korteriomanike vahel õigesti. Seega oli nõue

tõendamata ja tuli jätta rahuldamata.

Hageja nõudis kostjalt küttekulude tasumist, kuid kostjale kuuluvas korteriomandis puudusid

radiaatorid. Ruumides oli küll soe, kuid seda vaid põhjusel, et kostja korteriomandit läbisid

maja isoleerimata soojatrassi peatorud. Radiaatorid eemaldati kostja korteriomandist enam kui

12 aastat tagasi, s.o enne kui kostja korteri omandas. Sellises olukorras oli hea usu

põhimõttega vastuolus nõuda kostjalt küttekulude tasumist. Isoleerimata peatrassi torudest

lekkis küll mõnevõrra soojusenergiat, kuid see ei andnud alust nõuda kostjalt soojusenergia

kulu hüvitamist. Teenuse tarbimiseks vajalikud küttekehad olid ruumidesse paigaldamata ja

kohtul puudusid objektiivsed andmed ja eriteadmised, kuidas arvutada välja sellisel viisil

ruumi imbuva soojusenergia tasu. Kohus jättis hagi küttekulude osas rahuldamata.

Poolte seisukohad

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 30 704,24

eurot ja viivised. Alternatiivselt palus hageja saata asja maakohtule uueks lahendamiseks või

mõista kostjalt hageja kasuks kokku välja 20 485,13 eurot ja viivised. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja peab tasuma Tallinn, Pae tn 23a korteriühistu

majandamiskulusid (sh küttekulusid). Maakohus jättis otsuse tegemisel korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaldamata ja rikkus oluliselt põhjendamiskohustust,

mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Arved korterelamu igakuise soojusenergiaga

varustamise eest ja arved muude teenuste eest jagas ühistu kõigi korteriomanike vahel

vastavalt KrtS § 40 lg-le 1. Kostja kanda oli 6,76% arvete summast. Kostja pidi tasuma

küttekulude eest vastavalt tema kaasomandi osa suurusele sõltumata sellest, kas kostja

korteriomandi reaalosas ühendas radiaatorid küttesüsteemist lahti korteri eelmine omanik või

kostja. Maakohus ei põhjendanud, miks ei saa hagi rahuldada KrtS § 40 lg 1 alusel. Samuti ei

põhjendanud kohus, miks ta ei nõustu hageja viidetega kohtupraktikale.

6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata. Kostja otsust ei vaidlustanud. Seega ei olnud pooltel maakohtu otsusele

vastuväiteid osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla 131 euro 72 sendi, viivise 36 euro

4 sendi ja põhinõudelt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks (otsuse resolutsiooni p-d 2-4).

Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4).

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja saata vaidlustatud osas oluliste

menetlusõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks

samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Hageja esitas 04.05.2021 hagiavalduse kostja vastu, milles tugines asjaolule (dtl 3 p 4), et

korterühistu Pae 23A loovutas talle 30.04.2021 kostja vastu nõude põhisummas 19 196,92

eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, esitades selle kohta hagiavaldusele teatise nõude

loovutamisest (hagi lisa 4, dtl 46). LISA 1 ON LAHUTAMATU OSA NÕUDEÕIGUSE

LOOVUTAMISE LEPING nr. 30042021/03 NLL, 30.04.2021.a.

Maksutingimused

1. Lepingu nr. 30042021 /03 NLL maksumus tööde teostamise eest on näidatud lepingus 20%

nõutud summast.

2. Antud summa peetakse kinni esmajärjekorras Nõude omandaja poolt ülekande teostamisel

peale mida toimud tasumine Loovutajale.

3. Nõude omandaja tasub Lepingu alusel omandatud nõuete eest võlgnikelt saadud raha

Loovutaja arveldusarvele EE612200221021667201 Swedbank AS, hiljemalt 3 pangapäeva

jooksul alates raha laekumist nõude omandaja arveldusarvele.

10. Samas on hageja oma hagiavalduse asjaolude kirjelduses (nõude põhjenduses) leidnud, et

kostja on jätnud tasumata ajavahemikus juulist 2017- aprillini 2021 Korteriühistu Pae tn 23a

majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud arved, mistõttu seisuga 30.04.2021

kostjal põhivõlgnevus korteriühistu ees 19 196 eurot 92 senti, mille palub kostjalt välja

mõista. Hageja tugineb oma nõudes 30.04.2021 nõude loovutamise lepingule.

Maakohus luges eelmenetluses avaldatu alusel nõude loovutamise kehtivaks, kuivõrd kostja ei

olnud sõnaselgelt sellele vastu ei vaielnud (maakohtu otsuse p 29).

11. Õige on, et nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja

astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt RKTKo 23.04.2015, 3-2-1-2-15, p 18).

Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja

kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses

sätestatud ei ole (vt RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 27; 06.06.2007, 3-2-1-62-07, p 12).

VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude

vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka RKTKo 21.04.2005, 3-2-1-

35-05, p 17). Võlgnik võib VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad

nõude loovutamisest (vt RKTKo 21.04.2005, 3-2-1-35-05, p 17). Hageja kui loovutusega

nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude

omandanud loovutusega. Praeguses asjas puudub selgus, millise nõude hageja omandas.

12. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hagi lisast 4 (nõude loovutamise 30.04.2021

dokument), ei nähtunud, “ mis oli nõue ja kui suur see oli“ (07.02.2024 kohtuistungi protokoll

lk 5, dtl 388) Maakohus leidis, et kostja esitas vastuväite hilinenult ja sellega ei arvestanud.

13. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et nõue, millele hageja 04.05.2021 hagiavalduses

tugines, ei ole ilmselt seostatav nõude loovutamise lepinguga.

Lisaks eeltoodule esitas hageja 19.06.2023 hagi täienduse (dtl 90), milles väitis, et kostja

majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus on suurenenud ja moodustas kokku 31

468 eurot 29 senti. Samas jättis hageja hagi täienduses põhjendamata, millest tulenes ta selle

nõudeõigus kostjalt eelnimetatud summa saamiseks.

14. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-des 1,3 ja 4 sätestatud

eelmenetluse ülesandeid, sest ei täitnud vajalikul määral selgitamiskohustust, sh jättis asja

lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata ning rikkus oluliselt TsMS § 442 lg-st 8

tulenevat lahendi põhjendamise kohustust. Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 5

mõttes.

15. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele

vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid

puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes

ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt nt RKTKo 09.03.2011, 3-2-1-169-10, p 11).

16. Kui hageja nõue tuleb lahendada hagimenetluses, mis on põhiolemuselt võistlev menetlus,

kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski

olukorras, kus hageja nõuded ja seisukohad on niivõrd ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja

saadud vastustest tulenevalt selgitada, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende

seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks (vt nt RKTKo 03.10.2007, 3-2-1-86-07).

17. Eelmenetluse käigus tuleb kohtul selgitada kas ja millise nõude hageja omandas. Kui

hageja tõepoolest 30.04.2021 omandas korteriühistult majandamiskulude ja

kommunaalteenuste võlgnevuse 19 196 euro 92 sendi nõude, tuleks kohtul kaaluda menetluse

jätkamist hagita menetluses. Sel juhul tuleb maakohtul arvestada ringkonnakohtu 06.09.2024

määruse põhjenduste p-s 3 jj selgitatut. Kuigi kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike

põhjenduste ja käsitlusega, ei ole kohtul alust väljuda hagi piirest või hagita menetluses

avaldusega seatud piiridest.

18. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud olulises osas välja

selgitamata hageja nõude kui ka selle aluseks olevad asjaolud. Sisuliselt tuleb vaidlus

lahendada algusest peale. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja

lahendada apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks.

Maakohtul tuleb selgitada, kas hagejal on nõue, selle nõude aluseks olevad asjaolud ja neid

kinnitavad tõendid. Selleks peab maakohus andma võimaluse menetlusosalistele enda väidete

kohta tõendite esitamiseks. Kaebusele lisatud tõendite asja juurdevõtmise lahendab maakohus.

19. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt

asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)