2-23-111982/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-111982

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. S. vastu võla nõudes

1697,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: A. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx)

Lihmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi A. S. vastu läbi vaatamata põhivõlgnevuse

summas 143,32 eurot, intressi summas 97,27 eurot, sissenõudmiskulude summas

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 230,16 eurot osas.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista A. S.ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 356,68 eurot ning P OÜ ja A. S.i vahel

29.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku summas 440 eurot järgmiselt:

10.10.2024 20 eurot

10.11.2024 20 eurot

10.12.2024 20 eurot

10.01.2025 20 eurot

10.02.2025 20 eurot

10.03.2025 20 eurot

10.04.2025 20 eurot

10.05.2025 20 eurot

10.06.2025 20 eurot

10.07.2025 20 eurot

10.08.2025 20 eurot

10.09.2025 20 eurot

10.10.2025 20 eurot

10.11.2025 20 eurot

10.12.2025 20 eurot

10.01.2026 20 eurot

10.02.2026 20 eurot

10.03.2026 20 eurot

10.04.2026 20 eurot

10.05.2026 20 eurot

10.06.2026 20 eurot

10.07.2026 20 eurot

10.08.2026 20 eurot.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A. S.ilt 1199,25 euro saamiseks. Kohus tegi 22.03.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.06.2023

kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.06.2023 kohtumäärusega

kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 04.07.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) hagi A. S.i (kostja) vastu võla nõudes.

2. 04.07.2023 esitatud hagiavalduse ja 13.02.2024 vastuse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ

(edaspidi krediidiandja) 29.11.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja

krediiti 1000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama krediidiandja esitatud arvete

alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 60 eurot.

3. Kostja rikkus krediidikonto lepingust tulenevaid kohustusi ning ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 10.11.2022 edastas krediidiandja kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna

kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja 25.11.2022 lepingu nr xxxx üles. Krediidiandja loovutas talle kuuluva

nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le 29.11.2022, mille kohta saatis kostjale

teate. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 940 eurot, intressi 97,27 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 230,16 eurot ning viivist alates 05.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni

40,44% põhivõlalt aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel.

Kostja varasemate maksekohustuste kohta omandas krediidiandja infot ka avalikest

andmebaasidest. Krediidiandja analüüsis saadud teavet laenutaotlusel esitatud andmete,

avalike andmebaaside ja vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ja kontoväljavõtet. Krediidiandja palus kostjal esitada kõik pangakonto

väljavõtted, kuna kontoväljavõtetest nähtub mitme konto olemasolu. Analüüsi

tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse

rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale isiklikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid

ei esitanud.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 12.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

10. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

11. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 940 eurot,

intressi 97,27 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 230,65 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 05.07.2023 kuni põhivõla tasumiseni,

väljamõistmist 40,44% põhivõlalt aastas.

12. Hagiavaldusest nähtub, et P OÜ ja A. S. sõlmisid 29.11.2021 krediidikonto lepingu nr

xxxx, mille alusel sai kostja krediiti 1000 eurot (dtl 25-35). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata

asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt

laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus krediit vastavalt

krediidiandja poolt esitatud arvetele tagasi maksta, hiljemalt maksepäeval kohustus kostja

tasuma kas kogu laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku

minimaalse osamakse. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid

teinud 940 euro ulatuses.

13. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68%

= 56,04%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 25), mis ei

ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr xxxx üles 25.11.2022 (dtl 36) ning loovutas

nõude hagejale 29.11.2022 (dtl 37). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele

vastuväiteid esitanud ei ole.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

17. Kohus selgitas 18.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 73-74).

18. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja

igakuine töötasu 1100 eurot, finantskohustused 155,49 eurot (xxxx) ja majapidamiskulud

0 eurot (dtl 40). Kostja märkis enda töökohaks C OÜ. Majapidamiskuludena arvestas

krediidiandja 225 eurot kuus. Enne laenu väljastamist kontrolliti ka kostja

kontoväljavõtet. Hageja sai teada, et kostja keskmine sissetulek oli 949,23 eurot ja

finantskohustused 474,98 eurot. Krediidiandja on laenutaotluse otsuse tegemisel

arvestanud kostja tegeliku igakuise sissetuleku keskmise suurusega ja kohustustega

vastavalt kontoväljavõttele ning arvestanud, et kostjale jääb pärast kohustusi sh

taotletava laenu osamakse tasumist kätte 195,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas, s.o 53,70 eurot,

osamaksega laenulepingut. Vastavalt Rahvastikuregistri väljavõttele oli kostja vallaline ja

ülalpeetavad puudusid. Otsuse tegemisel on samuti tehtud päring Creditinfo.ee-le ja

Taust.ee-le, mille kohaselt aktiivseid maksehäired otsuse tegemise ajal puudusid. Kuna

hageja analüüsis kostja sissetulekuid ja väljaminekuid pangakonto väljavõtte alusel siis

täiendavate päringute tegemine sissetuleku kontrollimiseks Pensioniregistrisse ja Maksu-

ja Tolliametile ei olnud vajalikud. Kostjal oli ka varasem leping sõlmitud esialgse

võlausaldajaga (xxxx), mida kostja täitis kohaselt. Kostjal tekkisid maksehäired alles

hiljem. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda

positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes.

Hageja on esitanud kohtule kostja kontoväljavõtte perioodil 27.08.2021 kuni 20.02.2022

(dtl 84-112), kuigi krediidikonto leping nr xxxx sõlmiti 29.11.2021. Kohtu hinnangul ei

ole eluliselt usutav, et krediidiandja küsis nimetatud kontoväljavõtte enne 29.11.2021

lepingu sõlmimist, kuivõrd kontoväljavõte on esitatud kuni 20.02.2022, st pea 3 kuud

pikema perioodi osas. Seega ei arvesta kohus esitatud kontoväljavõtet tõendina ega

hagiavalduses selgitatud kontoväljavõtte analüüsi hagiavalduse põhjendustena. Isegi, kui

analüüsida kontoväljavõtet september 2021 kuni november 2021 osas (hageja on lisanud

kostja kontoväljavõtte alates 27.08.2021), on kostja tasunud erinevatele krediidiandjatele,

sh P OÜ, septembris kokku 701,58 eurot, oktoobris 330,24 eurot ja novembris 159,29

eurot. Lisaks on kostja novembris saanud erinevatelt krediidiandjatelt kokku laene või

krediite 1772 euro väärtuses.

Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu

väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust.

Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud ka ajakohast pangakonto väljavõtet. KAVS §

50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kostja kontoanalüüs on teostatud perioodi osas, mille kulgemine lõppes

peale 29.11.2021 lepingu sõlmimist. Seega ei saa teostatud kontoanalüüsi pidada

adekvaatseks, et hinnata enne 29.11.2021 lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet.

Piisavaks ei saa ka lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu ajakohasest pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ega

teated Ametlikes Teadaannetes ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis

võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

Üksnes kostja märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav,

kuivõrd kostja ei pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks

kontrollitud infot kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et tema

varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise

tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku

jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud

kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega

kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis kostja

maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

madalam.

21. Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb

põhivõla tasumist summas 796,68 eurot.

22. Kohus peab siinkohal vajalikuks esmalt selgitada, et seoses alternatiivse nõude

esitamisega on hageja vähendanud oma nõuet ehk hageja ei nõua kostjalt esialgses

hagiavalduses märgitud intressi ega sissenõudmiskulusid, samuti hagiavalduse esitamise

ajaks väidetavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kui hageja teatab, et ta vähendab

nõuet, kuid hagist osaliselt loobumise kohta avaldust kohtule ei esita, loetakse aga nõude

vähendamine võrdseks hagi osalise tagasivõtmisega. Kohus jätab seega hageja põhivõla

nõude summas 143,32 eurot, intressi nõude summas 97,27 eurot, sissenõudmiskulude

nõude summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 230,65 eurot

TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

23. Kostja on kasutanud krediiti kokku 1020 eurot ja on tagasimakseid teinud 223,32 euro

ulatuses (dtl 62). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 796,68 eurot. Hageja on

esitanud maksegraafiku (dtl 82-83), lähtudes lepingus kokku lepitud minimaalse

põhiosamakse suurusest 20 eurot kuus (dtl 25). Maksegraafiku järgi on hageja tasunud

täies ulatuses 11 osamakset perioodil 10.05.2022 kuni 10.03.2023 ja 12. osamakse

10.04.2023 osaliselt summas 3,32 eurot. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine

krediidiandja poolt 25.11.2022 avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud

sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

24. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o tasumata osa maksegraafiku 12.

põhiosamaksest (20-3,32 = 16,68 eurot) ning (põhi)osamaksed nr 13-29 (summas 340

eurot). Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 356,68 eurot.

25. Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuv

võlgnevus vastavalt TsMS §-le 369, mis võimaldab nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada,

et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja peale

02.08.2022 tagasimakseid teinud (dtl 62), millest võib eeldada, et kostja ei tasu ka

tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus nõustub, et

edasiulatuvalt tagasimaksete välja mõistmine on põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt edasiulatuvate maksetena VÕS § 396 lg 1, § 403⁴ lg 7, § 101 lg 1

p 1, § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja 440 eurot (796,68-356,68). Kohus mõistab

tagasimaksed välja vastavalt hageja 13.02.2024 maksegraafikule järgmiselt:

10.10.2024 20 eurot

10.11.2024 20 eurot

10.12.2024 20 eurot

10.01.2025 20 eurot

10.02.2025 20 eurot

10.03.2025 20 eurot

10.04.2025 20 eurot

10.05.2025 20 eurot

10.06.2025 20 eurot

10.07.2025 20 eurot

10.08.2025 20 eurot

10.09.2025 20 eurot

10.10.2025 20 eurot

10.11.2025 20 eurot

10.12.2025 20 eurot

10.01.2026 20 eurot

10.02.2026 20 eurot

10.03.2026 20 eurot

10.04.2026 20 eurot

10.05.2026 20 eurot

10.06.2026 20 eurot

10.07.2026 20 eurot

10.08.2026 20 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled

hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta

loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse osas ning ülejäänud osas jättis

kohus hagi läbivaatamata ja rahuldamata. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud

jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi vähem kui pooles, st

vaid 47% ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik