3-24-2691/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 26.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tegevuse pensioni määramiseks. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust ning
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 kohaselt; 3-24-2691/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
30.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2691
Haldusasi
X kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse õigusvastasuse
tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale
Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja: X (sündinud XX XX XXXX)
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus.
2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. X esitas 26.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tegevuse
õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt
pensioni määramiseks. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust ning
menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise kohustusest vabastamiseks.
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
3. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu art 3
kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on
lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud
lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2.
Nii kaebuses kui menetlusabi taotluses on kaebaja elukohaks märgitud xxxxxxx, Krimmi Vabariik,
Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress nähtub ka kohtule saadetud ümbrikult. Seega elab
kaebaja Krimmis.
Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast
tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukrainalt annekteeritud Krimmi
Autonoomset Vabariiki Venemaa Föderatsiooni osana.1 Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist
1 ÜRO Peaassamblee 27.03.2014 resolutsioon 68/262: https://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7b65BFCF9B-
6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7d/a_res_68_262.pdf
pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja ei ela kummagi
lepingupoole territooriumil, ei ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 käsitatav lepingu subjektina.
4. Olukorras, kus kaebaja suhtes ei saa kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni
pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda
suhtes lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist.
Subjektiivse õiguse puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus
tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
5. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom
vt ka: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed ja
http://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/ukraine-crisis/