2-23-126294/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-126294

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi F.B

vastu 3023,36 euro, intressi, laenuhaldustasu,

sissenõudmiskulude hüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.B apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) TF Bank AB (publ.) (Rootsi

Kuningriigi registrikood 556158-1041) (Eesti filiaali

(registrikood 14304235) kaudu), lepingulised esindajad

Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Hageja asemel või hageja poolel iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna menetlusse astuda sooviv isik Rediem

Capital AB (559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja (apellant) F.B (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Inna Bodagovskaja ja Irina Vassiljeva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Rediem Capital AB taotlus astuda hageja asemel menetlusse

või kaasata ta hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse.

2. Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõend vastu võtmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 7–10) ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

2-23-126294

5. Jätta Rediem Capital AB 17.09.2024 taotlusega seotud menetluskulud poolte enda

kanda ja ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud TF Bank AB (publ.) (Eesti

filiaali kaudu) kanda.

6. Mõista TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) F.B kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 340 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 27.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse F.B-lt (kostja) 3330,53 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsu

osakond tegi 29.06.2023 kostjale makseettepaneku, kostja esitas 10.07.2023 vastuväite ning

maksekäsuosakond lõpetas 08.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 09.08.2023 määrusega hagejat esitama kohtule hagiavaldusele

ettenähtud vormis ja sisuga hagiavaldus.

3. Hageja esitas 24.08.2023 kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 3023,36 eurot, intressi 96,57 eurot, haldustasu 23,6 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 149,25 eurot ja alates

25.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni sellelt viivise 9,9% aastas. Menetluskulud koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist, palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai

kostja laenu 3150 eurot (sh lepingutasu 150 eurot) ning kohustus selle tagastama vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel 126,64 eurot. Kuna

kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis hageja 08.02.2023

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste

täitmiseks, ning teatas 23.02.2023 laenulepingu lõpetamisest, kuna kostja ei tasunud täiendava

tähtaja jooksul võlga. Kostjal on tasumata põhivõlg 3023,36 eurot ning lepingu ülesütlemise

aja seisuga nelja kuu intress 96,57 eurot, nelja kuu laenuhaldustasu 23,6 eurot (4×5,9 eurot).

Hageja nõuab kostjalt kolme tasulise kirja ja muude makseviivituse tõttu tekkinud kulude

hüvitamist 50 euro ulatuses. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata põhiosalt

viivist 9,9% aastas. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 149,25

eurot.

2-23-126294

Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidikulukuse määr ei ületanud

lubatavat määra.

4. Hageja täiendas kohtu tähelepanu juhtimisel 08.12.2023 oma nõuet ning märkis, et juhul

kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

kostjal tagastada saadud laen 2953,26 eurot (3150–196,74) ning tasuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (24.02.2023).

5. Hageja esitas kohtult täiendavate selgituste saamise järel 11.01.2024 alternatiivse nõude,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed

1017,57 eurot (maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud maksed 1214,31 eurot –

hagejale tasutud 196,74 eurot), samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. Hageja

lisas maksete ümberarvutuse.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud, sest kostja ei

ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Samuti ei järginud hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid ei ole alust kohtuotsusega välja mõista, sest

kostja täidaks tulevikus ümberarvutatud maksegraafikut täielikult ja õigel ajal.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 01.03.2024 otsusega menetlusse hageja alternatiivse nõude

tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmiseks ja rahuldas hagi osaliselt.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõla 1089 eurot, alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla

tasumiseni sellelt viivise 9,9% aastas ning maksegraafiku järgi tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kokku 1714,26 euro ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja

põhinõude 220,1 euro ulatuses, intressinõude, haldustasunõude, sissenõudmiskulude nõude ja

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude. Maakohus jättis hageja

menetluskulud 80,7% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 786,83 eurot koos

kohustusega tasuda hüvitiselt viivist.

7.1. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei võlgne kostja hagejale lepingutasu ega haldustasu ning intressimääraks

tuleb lugeda seadusjärgne intressimäär, s.o 0%.

Samuti ei ole hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud ja leping kehtib. Kuna lepingu

kohaselt oli lepingu kestus 42 kuud ja leping sõlmiti 09.08.2022, ei ole lepingu lõpptähtaeg

saabunud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on uue maksegraafiku järgi sissenõutavaks

muutunud kokku 1089 eurot ning ülejäänud 1714,26 eurot mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaldamise eeldused on

täidetud. Kuigi kostja lubas tulevikus sissenõutavaks muuvaid osamakseid tasuda, ei ole

kostja vahepeal hagejale midagi vabatahtlikult maksnud. Kuna lepingu ülesütlemine ei ole

kehtiv, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Vastavalt

2-23-126294

hageja alternatiivsele taotlusele on kostja kohustatud tasuma põhivõlalt viivist 9,9% (võrdses

määras kokku lepitud intressimääraga), kuid seda üksnes sissenõutavaks muutunud summalt.

7.2. Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega ning jätta hageja menetluskuludest 80,7% kostja kanda ning kostja menetluskulud

tema enda kanda. Hagi hind oli 3642,09 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2803,26

euro ulatuses (1089+1714,26) ning viivisenõude 9,9% aastas sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt alates 01.03.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on

136,19 eurot. Seega rahuldas kohus arvestuslikult hagi kokku 2939,45 euro ulatuses, mis on

algsest hagi hinnast 80,7%. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 975

eurot, sh 455 eurot riigilõiv ja 520 eurot lepingulise esindaja kulu.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuleks menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 või TsMS §

162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine on kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest hageja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kulujaotus ei ole õiglane ning maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb

hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsusest ei nähtu kaalutlusi, miks otsustas

maakohus just sellise kulujaotuse alternatiivi kasuks TsMS § 163 lg-t 1 kohaldades. TsMS §

163 näeb hagi osalise rahuldamise puhuks ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi,

mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine õiglane valik, arvestades mh nõude

rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooni.

Vastustaja seisukoht

9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

praktikaga, mille kohaselt tuleb raha maksmisele suunatud hagi osalise rahuldamise korral

lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist.

Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik. Kuna kostja ei

ole vabatahtlikult nõuet rahuldanud, pidi hageja kohtu poole pöörduma ja kandma täiendavaid

kulusid.

Menetluse edasine käik

10. Rediem Capital AB esitas 17.09.2024 taotluse, milles palus kaasata end hageja asemel

menetlusse või juhul, kui pooled ei anna selleks nõusolekut, kaasata ta menetlusse kolmanda

isikuna hageja poolel. Taotluse kohaselt loovutas hageja 13.09.2024 oma nõuded kostja vastu

Rediem Capital AB-le, mille kinnituseks esitas Rediem Capital AB kostjale saadetud nõude

loovutamise teate. Ringkonnakohtu nõudmisel esitas Rediem Capital AB nõude loovutamise

tõendamiseks nõuete loovutamise lepingu.

11. Kostja vaidles hageja asendamisele ja Rediem Capital AB iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna menetlusse kaasamisele vastu. Rediem Capital AB ei ole menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas hageja eriõigusjärglane.

12. Hageja andis nõusoleku hageja asendamiseks.

2-23-126294

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et Rediem Capital AB taotlus astuda hageja asemel menetlusse või

kaasata ta hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse, tuleb jätta

rahuldamata, sest Rediem Capital AB ei ole tõendanud, et ta on menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas hageja eriõigusjärglane.

TsMS § 210 lg 2 järgi ei mõjuta nõude loovutamine ja selle alusel tekkiv eriõigusjärglus asja

menetlust, kuid TsMS § 210 lg 3 järgi võib eriõigusjärglane nõude loovutamise korral

vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda õiguseelneja asemel menetlusse ning

vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib

sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

Siinsel juhul ei ole Rediem Capital AB tõendanud, et ta on hageja eriõigusjärglane. Kostjale

Julianus Inkasso 16.09.2024 saadetud e-kirja kohaselt on kostjat teavitatud, et Rediem Capital

AB omandas lepingust nr 712037153 tuleneva võlanõude kostja vastu (dtl 252). Nõuete

loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt olid loovutamislepingu esemeks: 1) nõuded, mille osas on

sõlmitud notariaalselt tõestatud võlatunnistused kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

(Lisa 1) ja 2) nõuded, mis tulenevad jõustunud kohtulahenditest (Lisa 2 ja Lisa 3) (dtl 267–

272). Rediem Capital AB ei ole kohtule esitanud lisasid, kuid on lisanud 18.09.2024

menetlusdokumenti väljavõttena: „F.B , XXX, 2-23-126294, 01.03.2024“. Ringkonnakohtu

hinnangul saab viidatud tõenditest koosmõjus asjaoluga, et Harju Maakohtu 01.03.2024 otsus

jõustus vaidlustamata osas, järeldada, et hageja loovutas 13.09.2024 Rediem Capital AB-le

Harju Maakohtu 01.03.2024 otsusest tulenevad nõuded jõustunud osas ning osas, milles

kostja esitas apellatsioonkaebuse (s.o jõustumata osas), ei ole hageja oma nõudeid

loovutanud. Seega ei saa Rediem Capital AB-d pidada apellatsioonimenetluses hageja

eriõigusjärglaseks ning ringkonnakohtul ei ole alust teda hageja eriõigusjärglasena menetlusse

kaasata.

14. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluses kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

14.1. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Seega kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude

jaotuse ja selle alusel kindlaks määratud hüvitatavate menetluskulude suuruse osas.

14.2. Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel ja jättis sellest

tulenevalt ekslikult hageja menetluskulud 80,7% ulatuses kostja kanda ning kostja

menetluskulud kostja enda kanda.

14.2.1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tegemist on

kohtu kaalutlusotsusega, mistõttu peab kohus põhjendama, miks on sel viisil menetluskulude

jaotamine kohtu hinnangul õiglane.

2-23-126294

Riigikohtu praktika kohaselt on olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha

maksmisele, põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete

rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul arvestada konkreetses asjas hageja

rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid

asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud

(RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

14.2.2. Siinses asjas esitas hageja kostja vastu rahalised nõuded ning maakohus põhjendas

hageja kulude jätmist 80,7% ulatuses kostja kanda hagi rahuldamise ulatusega. Iseenesest on

ülaltoodut arvestades õige maakohtu arusaam, et eelkõige tuleks sellise asja menetluskulud

hagi osalise rahuldamise korral jaotada eelkõige vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.

Samas tuli arvestada sedagi, et hageja algselt esitatud nõue ei olnud nõude esitamise aja

seisuga suures osas põhjendatud, sest hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning ei olnud kostjaga sõlmitud laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas

algselt hagi põhivõla (3023,36 eurot), intressi (96,57 eurot), haldustasu (23,6 eurot),

sissenõudmiskulude hüvitise (50 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise (149,25 eurot) ja

alates 25.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise (9,9% aastas), s.o kokku

3342,78 euro ja alates hagi esitamisest täiendavavalt edasiulatuva viivise saamiseks.

Arvestades seda, et hageja oli rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega olnud

laenulepingut kehtivalt üles öelnud, oli hagejal avalduse esitamise aja seisuga õigus nõuda

kostjalt üksnes selle aja seisuga sissenõutavaks muutunud laenu tagasimakseid vastavalt

hageja tehtud ümberarvutustele. Hageja esitatud uue maksegraafiku (dtl 143) järgi oli

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja (27.06.2023) seisuga kostjal tasumata seitse

osamakset ning üks osamakse oli tasutud osaliselt, st kokku oli võlg 517,56 eurot

(17,55+7×71,43), s.o üle kuue korra vähem maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagis

nõutust. Kuigi maakohtu otsuse tegemise aja (01.03.2024) seisuga oli sissenõutavaks

muutunud võlg 1089 eurot ning maakohus otsustas rahuldada suuremas osas ka hageja hiljem

alternatiivselt esitatud põhinõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete

väljamõistmiseks, olid poolte menetluskulud suures osas tingitud sellest, et hageja oli

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise ja lepingu kehtivalt ülesütlemise kontrollimiseks palus maakohus hagejal esitada

korduvalt täiendava seisukoha (19.09.2023 puuduste kõrvaldamise määrus, 11.12.2023

kohtunõue ja 05.02.2024 selgituskiri), mille kohta pidi ka kostja esitama seisukoha. Seega on

suur osa menetluskuludest tingitud hagejapoolsest vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest ja lepingu ülesütlemise reeglite järgimata jätmisest.

14.2.3. Arvestades nii seda, et suur osa kuludest tekkis seetõttu, et hageja ei olnud järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepingut üles, aga ka

seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ka maakohtu otsuse

tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, ei ole siinses asja õiglane

jätta menetluskulusid poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras on

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

15. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu

otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral

ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

16. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud Harju Maakohtu

26.03.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-149997, sest sellel, kuidas maakohus on teises

tarbijakrediiti puudutavas tsiviilasjas menetluskulud jaotanud, ei ole siinses asjas tähtsust.

2-23-126294

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Rediem Capital AB taotlusega seotud menetluskulud

jäävad taotluse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 169 lg 3 alusel Rediem Capital AB kanda.

18. Arvestades menetluskulude jaotust, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi

kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsioonimenetluses.

18.1. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

70 eurot, mida saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks TsMS § 138 lg 2

tähenduses.

18.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot. Nimekirjade kohaselt kulus kostja

lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi, sh maakohtu otsuse

analüüsiks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise määrusega tutvumiseks, 17.09.2024 taotluse, täiendava selgituse ja tõenditega

tutvumiseks 2 tundi ning sellele seisukoha koostamiseks ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 1 tund.

Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, 17.09.2024 taotluse ning kostja vastuse

sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja

toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik üksnes osaliselt. Ringkonnakohtu

hinnangul võis kogenud õigusteadmistega isikul kuluda maakohtu otsuse vaidlustamist

puudutavatele toimingutele kokku maksimaalselt 2 tundi ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 15 minutit (kokku 2,25 tundi).

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, mis ei ületa oluliselt

juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

18.3. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale hagejale

langevas osas kokku 270 eurot (2,25 tundi × 120 eurot/tund), mis tuleb hagejalt koos

riigilõivuga 70 eurot (kokku 340 eurot) kostja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)