2-20-14496/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14496

Kohtuasi

Stockholmsmässan AB hagi AA Universal Exports OÜ

(endine Osaühing LOSTTOYS MARITIME) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AA Universal Exports OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

58 423,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Stockholmsmässan AB (registrikood 556272-

4491) lepinguline esindaja

Kostja AA Universal Exports OÜ (registrikood

11468350), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 22.08.2022 ja 22.08.2024 tõenditaotlused, st mitte võtta

toimikusse sel kuupäeval esitatud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.06.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt selle põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Määrata hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude hüvitiseks

ringkonnakohtus 787,50 eurot ning mõista see summa kostjalt AA Universal

Exports OÜ (registrikood 11468350) hageja Stockholmsmässan AB (registrikood

556272-4491) kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

2-20-14496

kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Stockholmsmässan AB (hageja) esitas 05.10.2020 Harju Maakohtule AA Universal

Exports OÜ (endine Osaühing LOSTTOYS MARITIME; kostja) hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 41 489,07 eurot ja sellelt arvestatud viivise kokkulepitud

määras.

1.1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 01.03.2019-10.03.2019 Rootsis toimunud

messil „Kõik Järve jaoks 2019“ messi ja konverentsi teenust. Teenus sisaldas nelja

mootorpaadi esitluse pinna rentimist, pinna esitluseks ettevalmistust, kaasnevaid stende ja

mööbliesemeid, elektroonilisi lahendusi (TV, valguslahendused jms) ja teisi kaasnevaid

teenuseid (paatide transport, koristus jne). Vastavalt osutatud teenusele esitas hageja

02.04.2019 kostjale arve nr 2247504 summas 449745 SEK, maksetähtajaga 17.04.2019.

Kostja arvet ei tasunud. 11.11.2019 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, milles kostja

tunnistas võlgnevust hageja ees kogusummas 44602,38 eurot (põhivõlg summas 41 489,07

eurot, viivis 1852,73 ja sissenõudekulu summas 1262,48 eurot) ning kostja kohustus tasuma

hagejale võlasumma kahes osas. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hageja palub välja mõista ka

lisandunud viivise 6248,89 eurot ning edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

1.2. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 41 489,07 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 6248,89 eurot ning viivist alates 06.10.2020 kuni võla

tasumiseni 0,05% päevas arvestatuna põhivõlalt 41 489,07 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei vaidle arvele ja arve raames osutatud teenusele nende sisu pinnalt vastu. Kostja

vastuväite kohaselt ei ole arvet võimalik maksta VÕS § 108 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja ei ole

täitnud raha saamiseks nõutavaid rahapesu tõkestamise nõudeid. Hageja ei ole esitanud

andmeid oma tegelike kasusaajate kohta. Kostjal on pangakonto Ukraina pangas “Unex

2-20-14496

Bank“ ning pank keeldus hageja arve tasumiseks vajaliku pangaülekande tegemisest. Hageja

on esitanud oma registrikaardi väljavõtte, kuid sellel ei ole märgitud äriühingu omanikke ega

tegelikke kasusaajaid. Hageja 17.02.2021 esitatud 03.03.2020 kinnituskirjas on ilma ühegi

õigusliku aluseta tituleeritud äriühingu tegevdirektor tegelikuks kasusaajaks. Hageja poolt

raha maksmise kohustuse täitmise nõudmine olukorras, kus hageja ei ole tõendanud enda

tegelikke kasusaajaid, on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 tuleneva hea usu põhimõttega ja ühtlasi

on tegu õiguste kuritarvitamisega. Kuivõrd hageja arve tasumine on hageja enda tõttu

takistatud, siis on alusetu nõuda ka viivist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 16.06.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 44 602,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6248,89 eurot ning alates

06.10.2020 viivise 0,05 % päevas põhinõudelt 41 489,07 eurot kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise 2595,20 eurot ja sellelt viivise VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja osutas kostjale ajavahemikul 01.03.2019-10.03.2019 messi ja

konverentsiteenust;

-

hageja esitas selle eest 02.04.2019 kostjale tasumiseks arve nr 2247504 summas 44

9745,00 rootsi krooni, mida kostja tasunud ei ole (tl 5-6);

-

poolte vahel on sõlmitud 11.11.2019 kokkulepe, millise kohaselt tunnistas kostja

hageja ees võlga summas 44 604,28 eurot ning kohustus võlgnevuse tasuma kahes

osas: 15.11.2019 10 000 eurot ning 15.12.2019 34 604,28 eurot (tl 15-16). Kostja

võlga hagejale tasunud ei ole.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on poolte 11.11.2019 kokkuleppe puhul tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega. Maakohus viitas Riigikohtu selgitustele (3-2-1-22-09), mille

kohaselt tuleb deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel kindlaks teha, kas võlg on

olemas või mitte. Maakohus viitas ka deklaratiivse võlatunnistuse põhilisele tagajärjele,

milleks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei

ole või see on lõppenud.

3.3. Maakohus tuvastas vaidlusvälise asjaoluna, et hageja on talle tasumiseks esitatud arve

raames teenuseid osutanud. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kostja vastuväide raha

tasumise võimatuse kohta põhjusel, et Ukraina pank „Unex Bank“ keeldub kostja korraldusel

tema pangakontolt ülekannet tegemast, sest puuduvad andmed hageja tegelike kasusaajate

kohta. Maakohus leidis, et hageja on vajaliku informatsiooni kostjale edastanud (tl 59-62).

3.4. Maakohus juhtis tähelepanu 11.11.2019 kokkuleppele, millise kohaselt tuli võlg tasuda

Intrum Estonia AS-i arveldusarvele (tl 15). Kostja, olles Eestis registreeritud äriühing, ei ole

toonud kohtu ette asjaolu, et viimasel oleks olnud takistusi eelpool nimetatud samuti Eestis

registreeritud äriühingu arveldusarvele raha ülekannete tegemisel.

3.5. Arvestades, et põhinõue rahuldatakse, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Viivisenõude

arvestusele ei ole vastuväiteid esitatud. Maakohus leidis, et see on selge ja jälgitav. Kostja ei

2-20-14496

ole tõendanud, et tal on olnud takistusi 11.11.2019 kokkuleppe täitmiseks, mistõttu pole

asjakohased kostja vastuväited viivisenõude rahuldamata jätmiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Apellatsioonkaebuses kinnitab kostja, et ei ole arvel näidatud messiteenuste osutamisele

ega selle eest vastuväiteid esitanud. Kostja leiab jätkuvalt, et tal ei ole võimalik hagejast

tulenevatel põhjustel arvet tasuda, sest viimane ei ole täitnud raha saamiseks nõutavaid

rahapesu tõkestamise nõudeid – ta pole esitanud usaldusväärseid tõendeid oma tegelike

kasusaajate kohta. Arve tasumist takistab objektiivne olukord, kus Ukraina pank “Unex Bank“

keeldub rahaülekande tegemisest, sest kostja ei ole esitanud panga nõutud informatsiooni

hageja tegelike kasusaajate kohta.

4.2. Kostja viitab rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 19 lg 1 p-ile 2, § 20

lg 1 p-ile 3 ja § 42 lg 1 p-ile 1, karistusseadustiku (KarS) § 394 sätestatud kuriteo koosseisule

ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 p-ile 12. Eelnimetatu valguses ei ole kostja saanud

hagejale raha maksta, sest hageja ei ole täitnud selleks vajalikke rahapesu tõkestamise

nõudeid.

4.3. Kostja viitab oma 13.12.2021 arvamusele, mille kohaselt ei tõenda hageja teatis ja

äriregistri väljavõte, kes on hageja tegelikud kasusaajad. Kostja märgib, et „tegelikuks

kasusaajaks“ ei saa isik vaid selliselt, et ta väljastab vastava kinnituskirja. Kostja viitab

RahaPTS § 9 lg-le 1. Ukraina pank pidas kostja edastatud 03.03.2020 kinnituskirja ja

äriregistri väljavõtet ebapiisavaks ja sedastas, et puudub teave äriühingu tegelike omanike

kohta. Kostja selgitas ka 05.02.2022 menetlusdokumendis, et hageja esitatud Bisnode raporti

alusel ei ole võimalik tegelikku kasusaajat tuvastada. Maakohus jättis ebaõigesti kostja

selgitused ja e-kirja vahetuse Ukraina pangaga arvestamata. Hageja saanuks esitada oma

tegelike kasusaajate kohta analoogse ametliku äriregistri dokumendi, nagu seda on võimalik

Eestis saada.

4.4. Üllatav on maakohtu seisukoht, et 11.11.2019 võlgnevuse tasumise kokkuleppe kohaselt

tulnuks võlg tasuda Intrum Estonia AS arveldusarvele ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid,

et viimasel oleks olnud takistusi eelpool nimetatud Eestis registreeritud äriühingu

arveldusarvele raha ülekannete tegemisel. Kostja selgitab, et pangaülekande tegemisel

väärtusega üle 15 000 euro rahapesu nõuete valguses ei oma tähtsust, kas apellant teostab

makse otse hageja arvelduskontole või hageja esindaja arvelduskontole, vajadus esitada

andmed tegelikke kasusaajate kohta ara ei lange. Sõltumata sellest, kas hageja palub arve

tasuda endale või kolmandale isikule, jääb tegelikuks kasusaajaks ikkagi tema. See isik tuleb

tuvastada. Kuivõrd arve maksmist on takistanud rahapesualased nõuded, siis mistahes

alternatiivne lahendus tahendanuks apellandi poolt rahapesualaste nõuetest möödahiilimist, st

otsida lahendusi kuidas maksta arve ära selliselt, et rahapesualased nõuded täitmata jääksid.

Lisaks kohus jättis ebaõigesti käsitlemata apellandi TsÜS § 138 lg 1 alusel esitatud

alternatiivse vastuväite.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-20-14496

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohus täiendab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kostja kannab ka apellatsioonimenetluse kulud.

7. Hageja esitas apellatsioonkaebusega taotluse täiendava tõendi (Intrum Estonia AS tegeliku

kasusaaja info) vastuvõtmiseks. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et

antud tõend tulnuks esitada maakohtus. TsMS § 652 lg 3 järgi saab apellatsioonimenetluses

uusi tõendeid esitada erandjuhul ning hageja ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendit

maakohtus esitada. Hageja ei tugine menetlusnormi rikkumisele maakohtus. Seega ei ole

täidetud viidatud sätte eeldused ja hageja taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

vastu võtmata ka 22.08.2024 esitatud väljatrüki äriregistri teabesüsteemist ja pangakonto

väljavõtte, sest need on esitatud hilinemisega. Kohus tagastab dokumentaalsed tõendid

hagejale elektrooniliselt digitaalse kohtutoimiku kaudu.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1) hageja poolt kostjale osutatud messi ja

konverentsiteenuse eest esitatud arve tasumata jätmise kohta (vt p 3.1). Lisaks ei ole vaidlust,

et pooled sõlmisid 11.11.2019 kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas kostja hageja ees nõuet 44

604,28 eurot ning kohustus võla tasuma kahes osas: 15.11.2019 10 000 eurot ning 15.12.2019

34 604,28 eurot. Vaidlust ei ole, et kokkulepe kehtib, hageja on lepingujärgse teenuse

osutanud ning võlatunnistuse sõlmimisega on kostja kinnitanud temal lasuva kohustuse

suurust ning siduvat kohustust hageja ees. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga viidatud

kokkuleppe õiguslikul kvalifitseerimisel deklaratiivseks võlatunnistuseks ning järgib

vastavaid maakohtu põhjendusi neid kordamata.

8.1. Kostja ei ole väitnud, et tal võlatunnistusest nähtuvat võlga ei ole, kuid leiab, et hageja

täitmisnõue on VÕS § 108 lg 2 p 1 alusel välistatud, sest hagejale raha ülekandmine on

võimatu viimase poolt raha saamiseks nõutavate rahapesu tõkestamise nõuete täitmata jätmise

tõttu.

8.2. Kolleegium leiab, et 11.11.2019 kokkuleppe järgi tuli raha maksmise kohustus täita

selliselt, et see makstakse hageja esindaja Intrum Estonia AS-i arveldusarvele

EE952200221016123815. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kostjal täita kohustus vastavalt lepingule

ning eelnevast tulenevalt olid pooled kokku leppinud kolleegiumi arvates VÕS § 91 lg 2 järgi

ka selle kohustuse täitmise viisis. Ringkonnakohus leiab, et võlatunnistuse tõlgendamisel

VÕS § 29 reeglite järgi tuleb eelistada tõlgendust, et lepingus konto määramisega, millele

raha tuleb kanda, on ühtlasi keelatud seda raha kanda võlausaldaja teistele kontodele.

Ringkonnakohus selgitas oma käsitlust 12.03.2024 kirjas ja võimaldas esitada sellele

vastuväited (tl 141).

8.3. Ringkonnakohus leiab esmalt, et VÕS § 108 2. lõikes ette nähtud kitsendused rahalise

kohustuse täitmise nõude suhtes ei kehti. Samuti ei ole teenuse või asja kasutamise eest

tasumata jätmise õigustamiseks reeglina võimalik tugineda kohustuse rikkumise

vabandatavusele VÕS § 108 lg 1 ja § 103 lg 1 järgi ja siis saaks selle tagajärjeks olla üksnes

viivisenõude välistatus. Kolleegium leiab, et kostja ei ole praegu ka esile toonud ega

tõendanud, et tal olid takistused raha ülekandmiseks Intrum Estonia AS-i arvelduskontole nr

EE952200221016123815.

8.4. Hageja on selgitanud, et AS Julianus Portfolio (reg 10036074), endise nimega Intrum

Estonia AS, ühines 24.11.2023 Julianus Inkasso OÜ-ga, mille järgselt on Julianus Portfolio

AS 09.01.2024 äriregistrist kustutatud. Ühinemisega on Julianus Inkasso OÜ Julianus

2-20-14496

Portfolio AS õigusjärglane, st kõik juriidilise isiku õigused ja kohustused läksid üle

ühendatavale juriidilisele isikule ehk Julianus Inkasso OÜ-le (ÄS § 391 lg 4 ls 1). Hageja

kinnitab, et eelviidatud arvelduskonto nr EE952200221016123815 on jätkuvalt toimiv konto

number, kus saajaks tuleb ühinemise tulemusena märkida Julianus Inkasso OÜ. Samuti on

juhtinud hageja tähelepanu, et andmed Intrum Estonia AS tegelike kasusaajate kohta on

avalikud ning nähtavad Äriregistri teabesüsteemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeldada,

et kostjal oli juurdepääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu. Kostja ei ole antud

asjaoludele vaatamata kohtu antud võimalusele (09.09.2024 kiri) vastuväiteid esitanud.

9. Kuigi kostjal ei ole alust kohustuse täitmisest keelduda, märgib kolleegium vastuseks

apellatsioonkaebuse rahapesualaste nõuete väidetava mittetäitmise tõttu tekkinud raha

maksmise takistuse osas järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul on rahapesu vastased

õigusnormid suunatud finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil

kasutamise tõkestamisele. Vastava regulatsiooniga kehtestatud hoolsusmeetmete all

peetakse silmas kohustatud isikute, sh krediidiasutuste tegevust rahapesu

ning terrorismi rahastamise tõkestamisel ning kui rahapesu tõkestamine

näeb nõutava toiminguna ette juriidilise isiku tegelikult kasu saava omaniku

tuvastamise, saab see toimuda vaid antud eesmärki silmas pidades ja

kooskõlas asjakohaste normidega. Praegusel juhul tugineb kostja hageja

poolt oma tegelike kasusaajate kohta esitatud dokumentide

ebausaldusväärsusele ja viitab “Unex Bank“ töötaja kirjale (tl 48p-49 ja tõlge tl 51p-

52), milles teatatakse, et pank ei ole saanud teavet hageja tegelike omanike kohta ja tuleb

hankida omanike (shareholders) nimekiri. Seejuures ei ole kostja esile toonud, mis

regulatsiooni alusel Ukraina pank hoolsusmeetmeid rakendab, vaid tugineb RahaPTS sätetele.

Praegusel juhul esitas hageja teatise selle kohta, et kuna hageja tegeliku kasusaajana ei ole

määratletud ühtegi füüsilist isikut, loetakse Stockholmsmässan AB tegevjuht/tegevdirektor

X.I kõrgeimaks isikuks, kellele on vastutus ettevõtte juhtimise eest, ja seega isikuks, kes tuleb

lugeda tegelikuks kasusaajaks (tl 59p, tõlge tl 71). Samuti on esitatud hageja elektrooniline

registreerimistunnistus ja skeem hageja omandistruktuuri kohta, millelt nähtuvalt on hageja

omanikuks 100% Mässfastigheter i Stockholm AB (tl 60-61p). Arvestades, et andmed hageja

omaniku kohta on esitatud ja teatud tingimustel saab RahaPTS § 9 lg 4 (säte on üle võetud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/849 [neljandast rahapesu direktiivist])

hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni järgi tegelikult kasu saavaks isikuks lugeda sellist

füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige, ei ole kostja näidanud, millest lähtudes ei ole

esitatud andmed piisavad. Kostja märgib, et tegelikuks kasusaajaks ei saa isik vaid selliselt, et

ta väljastab vastava kinnituskirja ning kostja hinnangul olnuks hagejal võimalik esitada oma

tegelike kasusaajate kohta analoogne ametlik äriregistridokument, nagu seda on võimalik

saada Eestis. Ringkonnakohtu hinnangul jätab kostja aga tähelepanuta, et RahaPTS § 77 lg 1

järgi kantakse tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta deklaratiivsed

andmed samuti ühingu enda esitatu alusel, mistõttu peavad teada olema kriteeriumid, millele

kohustatud isik ja seega ka kostja tegeliku kasusaaja mõiste määratlemisel tuginevad. Samuti

ei ole võimalik kostja üldsõnalistest väidetest järeldada, kuidas vaidlusaluse kokkuleppe

täitmiseks tehtav kostja raha ülekanne vastaks rahapesu kuriteo koosseisule (KarS § 394).

10. Kostja heidab maakohtule õigesti ette, et käsitlemata on tema TsÜS § 138 lg 1 alusel

esitatud alternatiivne vastuväide. Ringkonnakohus kõrvaldab selle minetuse.

TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei

ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise

suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele

2-20-14496

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate

õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste

teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu

põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas

usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt nt RKTKo 12.12.2018, nr 2-17-

9391, p 16.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kostja rajab oma väite sellele,

et olukorras, kus hageja pole esitanud kohaseid andmeid oma tegelike kasusaajate kohta, on

kostjal võimatu oma kohustust täita, mistõttu on kohustuse täitmise nõudmine vastuolus hea

usu põhimõttega. Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudmine ei ole vastuolus

hea usu põhimõttega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja soovib kostja vastu nõuet

esitades saada endale varalist eelist, mis talle tegelikult ei kuulu.

11. Võlatunnistuse sõlmimisega on kostja kinnitanud temal lasuva kohustuse suurust ning

siduvat kohustust hageja ees. Võlatunnistusest nähtub kostja kohustus, sh selle suurus ja

täitmise viis ja tähtaeg. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on maakohus põhjendatult hagi

rahuldanud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud võlatunnistusese alusel võla 44 602,38

eurot ja viivise 0,05% päevas. Viivise arvutust kostja ei vaidlusta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määrab ringkonnakohus

kindlaks summa, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada. Hageja taotles ringkonnakohtu

menetluskuluna 787.50 euro hüvitamist, mis on tasu 5,25 t õigusabi eest tasumääraga 150

eurot/tund (käibemaksuta). Kostja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Ringkonnakohtu

hinnangul on nii hageja esindaja toimingud kui ka tasumäär vajalikud ja põhjendatud. Hageja

ei ole Eestis käibemaksukohustuslane ega nõudnud käibemaksu hüvitamist. Seega saab kohus

hageja taotluse rahuldada. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

resolutsioonis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)