3-24-2487/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2487

Haldusasi

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus

Riigikogu 06.05.2024 avaldusega „Moskva patriarhaadi

kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist

agressiooni toetavaks institutsiooniks“ tekitatud

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik,

esindajad vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Steven-

Hristo Evestus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kaebus Riigikogu 06.05.2024

avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist

agressiooni toetavaks institutsiooniks“ tekitatud õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks või alternatiivselt Riigikogu 06.05.2024 avalduse „Moskva patriarhaadi

kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“

õigusvastasuse tuvastamiseks osas, milles see kuulutab Venemaa Föderatsiooni sõjalist

agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva Patriarhaadi, kuid ei välista selle

koosseisust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut.

2. Tagastada riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (edaspidi ka kaebaja) esitas 03.09.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Riigikogu kõrvaldama Riigikogu 06.05.2024

avaldusega „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni

toetavaks institutsiooniks“ (edaspidi Riigikogu avaldus) tekitatud õigusvastaseid tagajärgi

ning selleks kuulutama avalduses avalikkusele, et:

1.1. Riigikogu avaldusega on ebaõigesti ja õigusvastaselt kuulutatud Moskva patriarhaat

Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks osas, milles see hõlmab

ega välista Moskva Patriarhaadi ehk Vene Õigeusu Kiriku koosseisu kuuluvat Moskva

Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut;

1.2. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ei ole Venemaa Föderatsiooni sõjalise

agressiooni toetaja.

Kui kohus ei rahulda kaebaja nõuet Riigikogu kohustamiseks väidetavalt tekitatud

õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama, taotleb kaebaja alternatiivselt, et kohus tuvastaks

Riigikogu avalduse õigusvastasuse osas, milles see avaldus kuulutab Venemaa Föderatsiooni

sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva Patriarhaadi, kuid ei välista selle

koosseisust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel muuhulgas,

kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt menetlusse võtmata ja

tagastada, sest kohtul puudub pädevus selle läbivaatamiseks.

3. Kaebaja on esitanud kaebuse talle Riigikogu avaldusega väidetavalt tekitatud õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamiseks (heastamiskaebus, HKMS § 37 lg 2 p 5) ja alternatiivselt

Riigikogu avalduse osalise õigusvastasuse tuvastamiseks (tuvastamiskaebus, HKMS § 37 lg 2

p 6).

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Riigikogu avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised, millega esinemise võimaluse näeb

ette põhiseaduse (PS) § 65 p 11, on Riigikogu poliitilist tahet väljendavad õiguslikult

mittesiduva iseloomuga aktid. Sellise tahteavalduse adressaadiks on Eesti rahvas, teised riigid

ja rahvusvahelised organisatsioonid, aga ka avalikkus (Ü. Madise (peatoimetaja).Eesti

Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 65 komm nr 21). Riigikogu

avaldus, deklaratsioon ja pöördumine on parlamendi õigusaktide kõrval eraldi parlamentaarse

tegevuse vorm (Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022, Väljaandja Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. § 65 komm p-d 10, 46 ja 47). Riigikogu kompetents võtta

vastu avaldusi on tuletatav parlamentarismi põhimõttest ja arusaamast, et esindusdemokraatia

põhimõttele rajatud riigis peab rahva esindusorganil olema kaasarääkimisõigus kõigis riigielu

küsimustes, mida ta oluliseks peab (Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi

komisjoni lõpparuanne. 1995 Põhiseaduse 4. peatükk "Riigikogu", lk 44, p 2.11.).

6. Kohus nõustub kaebajaga, et Riigikogu avaldust tuleb lugeda riigi tegevuseks avalik-

õiguslikus suhtes. Avalduse tegemisel täidab Riigikogu oma seadusandliku võimu

funktsiooni, avalduse tegemist reguleerib avalik õigus (PS § 65 p 11, Riigikogu kodu- ja

töökorra seaduse § 154) ja ka vaidlusel sellise avalduse üle on avalik-õiguslik iseloom.

Samuti tuleb kaebajaga nõustuda selles, et ükski seadus ei näe Riigikogu avalduse üle

tekkinud vaidluse lahendamiseks selgelt ette eraldi kohtulikku või kohtuvälist menetluskorda.

Kuna avaldus ei ole õigustloov akt, ei ole selle põhiseaduspärasuse kontrollimiseks võimalik

algatada normikontrolli menetlust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) 2. peatüki tähenduses. Ühtlasi ei ole Riigikogu avalduse puhul selle mittesiduva

iseloomu tõttu tegemist Riigikogu otsusega (õiguse üksikaktiga) PSJKS § 16 mõttes, mille

õiguspärasust saaks kontrollida PSJKS-i 3. peatükis sätestatud korras.

2(4)

7. Eelnevale vaatamata on halduskohtu pädevuse piiramine võimalik ka teistsuguse

vaidlustusmenetluse puudumise korral, kui vajadus sellise piirangu järele tuleneb vahetult

mõnest põhiseaduse normist või põhiseaduslikust väärtusest (vt HKMS kommenteeritud

väljaanne, Juura, 2013, § 4 kommentaar, lk 43, C II). HKMS § 4 lg-t 1 tuleb tõlgendada

põhiseaduskonformselt.

8. Avaldusega esinedes ei täida Riigikogu erinevalt kaebaja leitust avaliku halduse ülesannet,

s.o täidesaatva võimu ülesannet, ja sellist tegevust ei saa käsitleda halduse teabetoiminguna.

Avaldustega esinemine on PS § 65 p 11 kohaselt osa Riigikogu kui seadusandliku võimuharu

ülesannetest. Avalduste kaudu väljendab seadusandja oma poliitilist tahet ja seda ei saa

võrdsustada haldusorgani poolt avalikkusele teabe jagamisega. Olukord, kus halduskohus

kontrollib parlamendi avaldustes väljendatud poliitiliste seisukohtade sisu ja saab kohustada

parlamenti neid seisukohti muutma või neist loobuma, oleks vastuolus nii PS §-st 4 tuleneva

võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega, kui ka PS § 1 lg-st 1 ja §-st 10 tuleneva

parlamentaarse demokraatia põhimõttega.

9. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt täidab iga võimuharu oma

ülesandeid iseseisvalt ja omavastutuslikult. Ehkki võimuharud tasakaalustavad üksteist ja

teostavad selle raames üksteise üle kontrolli, peab sellise kontrolli võimalus parlamendi üle

tulenema kas põhiseadusest või olema (põhiseadusega ette nähtud raamides) seadusandja

poolt sõnaselgelt ette nähtud. Halduskohtute ülesanne on Eesti õiguskorras eelkõige isikute

õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HMS § 2 lg 1). Eesti

õiguskorras ei teosta halduskohtud vahetut kontrolli parlamendi poolt tema põhiseadusest

tulenevate ülesannete täitmise õiguspärasuse üle. Halduskohus saab algatada konkreetse

normikontrolli seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks, kuid lõpliku otsuse seaduse

põhiseaduspärasuse kohta langetab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või

Riigikohtu üldkogu. Samuti ei kontrolli halduskohus Riigikogu vastu võetud õiguse

üksikaktide õiguspärasust. Asjaolu, et halduskohtu pädevuses on avaliku võimu kandja poolt

mh õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise kaebuste läbivaatamine, ei tähenda, et

kaebajale peaks olema tagatud halduskohtusse pöördumine ka käesoleval juhul.

10. Lisaks on oluline, et PS § 62 kohaselt ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust

poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. See Riigikogu liikme õigusliku

vastutuse puudumine (indemniteet) hõlmab keeldu algatada parlamendiliikme vastu

kriminaal, väärteo-, halduskohtu- või tsiviilkohtumenetlust parlamendis tehtud poliitilise

avalduse eest (Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, 2022, Väljaandja Eesti Teaduste

Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. § 62 komm p 28). Ehkki Riigikogu avaldust ei saa

võrdsustada üksiku Riigikogu liikme poliitilise avaldusega parlamendis, on nende vahel siiski

tihe seos. Kohtu hinnangul tähendaks võimalus, et kohtuliku kontrolli raames tuvastatakse

parlamendi (s.o sisuliselt avalduse poolt hääletanud parlamendi liikmete) poliitilise avalduse

õigusvastasus ja kohustatakse parlamenti seda ümber lükkama, et kahjustada saab ka selle

avalduse poolt hääletanud Riigikogu liikmete tegutsemisjulgus end vabalt parlamendis

väljendada. Parlamendi vastutus oma avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eest saab

väljenduda eelkõige tema poliitilises vastutuses oma valijate ees.

11. Võimaluse puudumisele halduskohtu pädevust kaebaja soovitud viisil sisustada viitab ka

see, et HKMS-is ei ole halduskohtule ette nähtud volitusi Riigikogu avalduse peale esitatud

heastamiskaebuse ja tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. HKMS § 5 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt

võib kohus kaebuse rahuldamise korral teha ettekirjutuse mh toimingu tagajärgede

kõrvaldamise kohta ja teha kindlaks toimingu õigusvastasuse. HKMS § 6 lg 2 kohaselt

mõistetakse toiminguna HKMS-i tähenduses haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud

3(4)

toimingut, samuti haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-st 1 tulenevalt on haldusmenetlus haldusorgani

tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu

sõlmimisel. Toiming on HMS § 106 lg 1 kohaselt haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti

andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Haldusorgan on HMS § 8 lg 1 kohaselt

seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid

täitma volitatud asutus, kogu või isik. Nagu eespool selgitatud, on Riigikogu avaldus eraldi

parlamentaarse tegevuse vorm, mida Riigikogu realiseerib osana oma seadusandlikust

võimust. Avaldust tehes ei täida Riigikogu avaliku halduse ülesannet, s.o ei teosta täidesaatvat

riigivõimu ega vii läbi haldusmenetlust.

12. Neil põhjustel oleks halduskohtul pädevus parlamendi poliitiliste avalduste peale esitatud

heastamis- ja tuvastamiskaebuse läbi vaatamiseks üksnes juhul, kui see ilmneks seadusest

selgelt ja mitte üksnes järelduse kaudu, et HKMS § 4 lg 1 üldklausel sellist pädevust ei

välista.

13. Kohustust võimaldada kaebajale tema soovitud viisil oma õiguste kaitseks halduskohtusse

pöördumist ei tulene ka Eesti Vabariigile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest. Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 13 rakenduspraktika kohaselt ei

anna konventsioon isikule õigust tõhusale kaitsevahendile riigivõimu üldiste poliitiliste

seisukohtade vastu (nt Hatton jt vs. Ühendkuningriik 2003, § 138) ega võimalda vaidlustada

sellisele kaitsevahendile põhiseadusest tulenevaid piiranguid (nt Paksas vs. Leedu, 2011, §

114).

14. Eelnevaid põhjendusi arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

15. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

16. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse riigilõiv,

kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121

lõike 2 alusel. Kuna käesoleval juhul toimub kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p-le 1

tuginedes, tuleb riigilõiv kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)