2-24-12366/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12366

Tsiviilasi

K T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik K T (isikukood xxx)

Usaldusisik

Svetlana

Pilden

(e-post

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K T maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja K T (isikukood xxx) pankrot 30. septembril 2024 kell 11.00.

3. Nimetada K T pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. oktoobril 2024 kell 10.00

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude

esitamise

tähtaja.

Taotlus

koos

nõudeavaldusega

tuleb

esitada

pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

7. Algatada K T kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. septembril 2025.

8. Jätta menetluskulud K T kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot,

kokku 1268,80 eurot.

10. Rahuldada K T menetlusabi taotlus ja anda K Tle menetlusabi usaldusisiku tasu

644,16 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 644,16 eurot (sh käibemaks) ja kanda

see Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr xxx.

12. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu, so 624,64 eurot (sh käibemaks), välja K Tlt.

Tasu tuleb maksta Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr xxx.

13. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte K Tle ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada määrus

kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18

lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

(FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191

lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on K T (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku sissetulekust ei piisa

igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks. Tema igakuiseks sissetulekuks

on 1185 eurot, kuid kohustusi on 36 950,73 eurot. Vara tal puudub. Võlgnik palub kuulutada

välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg

1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisiku 07.09.2024

aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on

kohustusi eeldatavalt 37 066,75 eurot (võlanõuded enamjaolt tarbijakrediidiandjate ees).

Igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1220 eurot ja peretoetus 160 eurot.

Maksejõuetuse algatamise seisuga ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud, kuid

võlgnikule kuulus kuni 30.05.2024 xxx, mis on võõrandatud (võimalik väärtus 6000 eurot) ning

kuni 15.12.2023 xxx, mis on samuti võõrandatud (võimalik väärtus 4900-13 000 eurot).

Võlgniku pensionikonto saldo on 3948,17 eurot, ta on esitanud avalduse pensioniosakute

tagasivõtmiseks, avaldus on menetluses. Võlgnikule kuuluvad mitmed pangakontod, millel

arestitav jääk puudub. Muu vara kohta andmed puuduvad. Võlgniku ülalpidamisel on kaks

alaealist last.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik

on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 37 066,75 eurot.

2.2.

FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine.

Usaldusisiku hinnangul ei pruugi olla põhjendatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Usaldusisik toob välja, et märkimisväärne osa laenuna saadud rahast

kulus võlgnikul online-kasiinodes (xxx xxx, xxx xxx). Nii näiteks kulutas võlgnik kasiinodes

2023. aasta oktoobris üle 1000 euro, novembris 450 eurot ja detsembris ligikaudu 3000 eurot.

Samal kuul müüs võlgnik maha sõiduauto xxx ning lisaks on võtnud muid väikelaene.

Hasartmängukulutused jätkusid ning 2024. aasta maiks ulatusid võlgniku kasiinokulutused juba

4800 euroni.

Võlgnik selgitas kohtule ärakuulamisel, et ta on Maksu- ja Tolliametis endale hasartmängu

piirangud peale pannud (alates 18.09.2024 kolmeks aastaks). Samuti selgitas võlgnik, et on

pöördunud abi saamiseks psühholoogi poole nimetatud probleemiga tegelemiseks.

Ärakuulamise järgselt on kohus seisukohal, et võlgnikul on pigem siiras soov oma kohustusi

täita. Ta on võtnud tarvitusele meetmed tal esineva võimaliku sõltuvusprobleemiga

tegelemiseks ning ärakuulamisel antud selgitustest järeldus, et võlgniku soov tegeleda enda

kehva majandusliku olukorra parandamisega on tegelik, sh ta mõistis, et kohustustest

vabastamise menetluse kestel tuleb tal võlgnevusi tasuda. Tulenevalt ärakuulamisel antud

selgitustest ei esine kohtu hinnangul FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise aluseid.

2.3.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis on pankroti välja

kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist

raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda

kohustustest vabastamiseks ning kohtu hinnangul on põhjendatud algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus (vt p 2.2). Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning

PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

2.4.

Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Svetlana

Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS

§ 46 lg 1). FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitada kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud

ajal.

3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

4. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS

§ 33 lg 1 ja 2).

5. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab

menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara

käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36

lg 6).

6. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal

kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

7. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu

laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg

2).

8. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

9. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2

alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

9.1.

Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku 1040 eurot (130 eurot tund),

millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on

taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg

vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg

3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab kohus

usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel

mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

9.2.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole piisav

kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66

eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi

vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 528 eurot (8 tundi x 66).

Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud

hüvitada usaldusisiku tasu 528 euro ulatuses (lisandub käibemaks 116,16 eurot) riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 624,64 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus

välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik