2-23-151224/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-151224

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J.I vastu põhivõlgnevuse, viivise ja

sissenõudmiskulu nõudes

Hagihind

543,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, lepinguline esindaja D

S, e-post XXX

Kostja J.I, isikukood XXX, viibimiskoht XXX

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J.I hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 446,14 eurot

ja viivis 53,79 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõlalt 446,14 eurot alates 01.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi J.I vastu sissenõudmiskulude nõudes.

5. Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 140 eurot OK Incure OÜ arveldusarvele

nr EEXX AS Swedbank viitenumber XXX.

6. Jätta menetluskulud J.I kanda.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 175 eurot.

8. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

2-23-151224

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

1. OK Incure OÜ esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1527,57 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on

kätte toimetatud 29.12.2023 aadressil XXX. Võlgnik J.I esitas 08.01.2024 nõudele vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu Maakohtu 15.01.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OK Incure OÜ esitas 01.02.2024 hagi J.I vastu põhivõlgnevuse 1194,86 eurot, intressi 180,72

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 167,48 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot nõudes.

26.03.2024 tegi kohus määruse, milles selgitas hagejale, et hagejal tuleb haginõuet täpsustada ja

esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga. 25.04.2024 esitas hageja kohtule ümberarvestuse ja osaliselt nõudest

loobumise avalduse, milles hageja teatas, et soovib osaliselt loobuda 01.02.2024 kohtule esitatud

hagist järgmiselt: 1) põhinõudest summas 1 194,86 eurot. Uus põhinõue on 446,14 eurot. 2)

intressist summas 180,72 eurot; 3) sissenõutavaks muutunud viivisest summas 167,48 eurot.

Uus viivis on 16,86 eurot; 4) sissenõudmiskulust summas 35,00 eurot. Uus sissenõudmiskulu on

25,00 eurot.

3. Esitatud hagiavalduse kohaselt J.I sõlmis 16.09.2021 I D AS-ga krediidikontolepingu nr

XXX, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1 350,00 eurot. Krediidiandja on teinud

perioodi 23.09.2021 – 25.08.2022 eest kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 2

910,00 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis juuli (summas 48,59 eurot; maksetähtaeg oli

17.07.2023), augusti (summas 48,59 eurot; maksetähtaeg oli 15.08.2023) ja septembri (summas

48,59 eurot; maksetähtaeg 15.09.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 18.09.2023

kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 08.10.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul

läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul

võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud

2-23-151224

krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust

olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 09.10.2023. Krediidiandja

teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral

loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja

korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud

kostjale võlateatised kostja e-posti aadressile. Esimene nõudekiri saatis hageja kostjale

09.10.2023. Hageja korduvalt saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega –

30.10.2023, 16.11.2023, 30.11.2023. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse

sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku

andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse

saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas

tingitud võlgniku makseviivitusest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlgnevus

446,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 16,86 eurot, sissenõudmiskulu 25,00 eurot ning

viivis tasumata põhinõudelt 446,14 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 02.02.2023

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud. Ei kontrollitud piisavalt kostja tausta ja anti laenu liiga

kergekäeliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte

seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5

kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei

pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

7. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et hageja on 25.04.2024 vähendanud oma nõuet ja

esitanud avalduse hagist osalise loobumise kohta. Kuivõrd kohus ei ole 01.02.2024 esitatud

hagiavaldust menetlusse võtnud, vaid võttis menetlusse 30.05.2024 määrusega hageja

25.04.2024 esitatud vähendatud nõude, siis puudub kohtul vajadus hagist loobumise

vastuvõtmiseks ja menetluse hageja nõude osas osaliseks lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 3

alusel. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja vastava taotluse tähelepanuta.

8. Kohus tuvastab, et endine võlausaldaja ja kostja sõlmisid 16.09.2021 krediidikonto lepingu,

millega endine krediidiandja andis oma kutse- ja majandustegevuses kostjale õiguse kasutada

algselt laenulimiiti 1350 eurot ning kostja kohustus tasuma raha kasutamise eest teenustasu, mh

intressi 44,52% aastas (dtl 30). 23.09.2021 andis endine võlausaldaja kostja kasutada laenu

summas 1000 eurot (dtl 60). 12.10.2021-15.10.2021 andis krediidiandja kostja kasutada laenu

kokku summas 180 eurot (dtl 61). 20.11.2021 andis krediidiandja kostja kasutada laenu summas

2-23-151224

150 eurot (dtl 62). 17.04.2022-27.04.2022 andis krediidiandja kostja kasutada laenu kokku

summas 350 eurot (dtl 63). 12.05.2022-24.05.2022 andis krediidiandja kostja kasutada laenu

summas 200 eurot (dtl 64). 07.06.2022-30.06.2022 andis krediidiandja kostja kasutada laenu

kokku summas 540 eurot (dtl 65). Perioodil 01.07.2022 kuni 31.07.2022 andis krediidiandja

kostja kasutada laenu summas 330 eurot (dtl 66). Perioodil 01.08.2022-25.08.2022 andis

krediidiandja kostja kasutada laenu kokku summas 160 eurot (dtl 67). Selliselt vastab sõlmitud

leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS §

401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

9. Kuna I D AS sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga,

kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1

mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. 18.09.2023 kostjale esitatud laenulepingu ülesütlemise teatisest nähtuvalt on I D AS

loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 69).

10. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta,

mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust (3-2-1-32-06, p 14).

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 16.09.2021

lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 55,11%

aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg-s 1 toodud piirmäära ei ületanud.

11. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus selgitas pooltele 03.07.2024 määruses, et kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6

toodud kohustust, tuleb lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. VÕS § 94 lg 1 järgi

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%. Muid

tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti

tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja

mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses. Hageja on käesoleva nõude esitamisel esitanud nõude, arvestades, et ta on krediiti

andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud uues nõudes vastavad

ümberarvestused. Hageja ei nõua lepingus kokkulepitud intressi ja viivist lepingus kokkulepitud

määras ning on kostja poolt lepingu kehtivuse ajal teostatud tagasimaksed arvestanud maha

põhivõlgnevuselt. Seega on kohtu menetluses nõue, milles juba on arvestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisega a selle tagajärgedega.

12. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestusest nähtub, et kostjale on antud laenu kokku 2910

eurot ja tagasimakseid on kostja teostanud perioodil 01.10.2021-06.06.2023 kokku 2463,86 eurot

(dtl 71-73). Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 06.06.2023 ning

enne lepingu ülesütlemist, so 08.10.2023 oli ta viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks olid täidetud. Kostja ei ole krediiti

tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei

2-23-151224

võlgne, mistõttu arvestas hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma

katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees põhivõla nõudes 446,14 eurot (2 910,00 – 2

463,86). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus põhivõlgnevuse osas rahuldamisele. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 446,14 eurot.

13. Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. 25.04.2024 esitatud hagiavalduse täienduse

kohaselt hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 09.10.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 31.01.2024 summas 16,86 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

alusel välja mõista alates lepingu ülesütlemisest viivis kohtuotsuse tegemise ajaga summas 53,79

eurot (vt viivisekalkulaator).

14. Täiendavalt taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel

rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 446,14

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 25 eurot. Riigikohus on

selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu

nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes

nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses

rahuldamata.

16. Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hagi osaliselt, OK Incure OÜ hagi J.I vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise nõudes tuleb rahuldada ning

sissenõudmiskulude nõudes jääb rahuldamata.

17. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas veel seni

lahendamata poolte taotlused. Hageja on 25.04.2024 esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 140

euro osas TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole ehk 70 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1

kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja

läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja on käesoleval juhul tasunud riigilõivu

ettenähtust rohkem, kuivõrd kohus võttis menetlusse hagiavalduse hinnaga 543,77 eurot. Kohus

tagastab Rahandusministeeriumile tasutud riigilõivust 140 eurot hageja arveldusarvele EEXX

viitenumber XXX.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

2-23-151224

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi

suuremas ulatuses, rahuldamata jäi ainult sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, kohtusse

pöördumine oli tulenevalt kostja käitumisest hageja õiguste kaitseks vajalik, siis jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

19. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on 01.02.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt

menetluses tasutud riigilõiv summas 315,00 euro. Kuivõrd kohus käesoleva otsusega tagastas

hagejale riigilõivu 140 eurot, jääb hageja menetluskulude suuruseks 175 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

20. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik