2-20-13951/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13951

Kohtuasi

K.G ja O.T hagi Üheksavara OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

027/2020/1329

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Üheksavara OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I K.G (isikukood XXX)

Hageja II O.T (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull

Kostja Üheksavara OÜ (registrikood 12934541),

seaduslik esindaja F.B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus vaidlustatud osas muutmata.

2. Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus hagi

rahuldas ja tunnistas täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmise lubamatuks ning

jättis menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.

3. Jätta Üheksavara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-13951

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1. K.G (hageja I) ja O.T (hageja II) esitasid 24.09.2020 Harju Maakohtule Üheksavara OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palusid tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine

lubamatuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Täitemenetluse aluseks olevat 27.04.2020 laenulepingut, millest tulenevate kohustuste

tagamiseks seati 06.05.2020 hüpoteegi seadmise lepingu alusel hagejate korteriomandile

Tallinnas XXX hüpoteek 70 000 eurot, ei ole kostja ja hageja I vahel sõlmitud. Hageja I ei ole

laenu võtmise tahteavaldust kunagi teinud ja kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostjal ei

ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. 27.04.202 laenuleping on sõlmitud pettuse

mõjul ja see on tühistatud. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks

avalduse esitamine on pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja I on esitanud

laenulepingu tühistamise tahteavalduse hagiavalduses (tsiviilasjas 2-20-9760).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 28.03.2024 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr

027/20202/1329 sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus rahuldas hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 2427,40 eurot ja viivise.

4. Maakohus luges tuvastatuks, et hageja I ja kostja vahel 27.04.2020 sõlmitud laenulepingu p

1.1.1 kohaselt annab kostja laenuandjana hagejale I kui laenusaajale laenu summas 50 000

eurot. Laenulepingu p 1.1.2 kohaselt laenusaaja kinnitab laenusumma summas 50 000 eurot

kättesaamist 27.02.2019 sularahas oma allkirjaga samal lepingul. 06.05.2020 on sõlmitud

hagejate ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, mille p 2.2.1 kohaselt kostja kasuks seati

27.04.2020 laenulepingust ja kõikidest selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks

Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXXXXXX) hüpoteek summas 70 000

eurot. 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 27.04.2020

laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras ja kohtutäitur on

algatanud täitemenetluse nr 027/2020/1329.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-20-9760 jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud hageja I ja kostja vahel 06.05.2020 sõlmitud 27.04.2020 kuupäeva

kandva laenulepingu tühisus ja on kustutatud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks kostja

kasuks seatud hüpoteek Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX).

Tühise lepingu alusel ei saa esitada nõuet ega selle alusel läbi viia täitemenetlust. Kuna

2-20-13951

jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-20-9760 on tühistatud täitemenetluse nr

027/2020/1329 aluseks olev täitedokument, siis on sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/1329

lubamatu.

6. Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda.

7. Hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 475 eurot.

8. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate lepingulisel esindajal tsiviilasja

materjalidega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga 4,5 tundi, hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse ettevalmistamisele ja kohtule esitamisele 3 tundi, hagi tagamise kohtumääruse

kohtutäiturile edastamisele 0,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele ja kohtule

esitamisele 1 tund, menetluse uuendamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund,

menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, 19.02.2024 kohtuistungil esindamisele 1

tund, kostja dokumendiga tutvumisele ja kliendile selgituste andmisele 0,5 tundi, hageja

seisukoha koostamisele kostja 23.02.2024 dokumendile 1 tund, 11.03.2024 kohtuistungil

esindamisele 0,25 tundi ja 11.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi.

Maakohus leidis, et hagejate esindaja ajakulu kokku 13,5 tundi hinnates tsiviilasja keerukust,

esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu on mõistlik ja põhjendatud.

9. Maakohus ei pidanud hagejatele õigusabi osutanud esindaja tasumäära 150 eurot ilma

käibemaksuta tunnis mõistlikuks. Kuivõrd hagejate esindaja näol on tegemist juristiga, mitte

vandeadvokaadiga ja arvestades asjaolu, et hagi oli kohtusse esitatud 2020. aastal, siis tuleb

hagejate lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks lugeda 120 eurot ilma

käibemaksuta.

10. Kuna hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga.

Hagejate põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu on kokku 1952,40 eurot (10 tundi tunnihinnaga

120 eurot + käibemaks 20%, kokku 1440 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot+

käibemaks 22 %, kokku 512,40 eurot).

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagejatele

väljamõistetud menetluskulude kindlaksmääramise osas ja palub lugeda hagejate põhjendatud

ja vajalikuks menetluskuluks kokku 1627 eurot.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud hagejate põhjendatud ja

vajalikuks kuludeks õigusabile rohkem kui 8 tundi. Tsiviilasja materjalidega tutvumise

ajakulu 4,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagiavalduse esitamiseks oli vajalik tutvuda

vaid notariaalse lepingu ja kohtutäituri teatisega täitemenetluse algatamiseks, mille ajakuluks

on põhjendatud 1 tund. Hagi ja hagi tagamise koostamise kulunud aega saab pidada vajalikus

ja põhjendatuks 3 tunni asemel 2 tundi. Maakohtu hinnatud ajakulu 0,5 tundi seoses hagi

tagamise määruse kohtutäiturile esitamisega ei ole põhjendatud ega ka eluliselt võimalik.

Määruse allalaadimisele e-toimikust või selle saatmisele e-toimikust otse kohtutäiturile ei saa

kuluda rohkem kui 5 minutit.

Vastustaja seisukoht

13. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

2-20-13951

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks hagejatele hüvitatavate

menetluskulude suuruse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi

rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks ning jaotas menetluskulud. Selles osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

16. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt

RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

17. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu isik TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel

tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud

kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise

huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult

kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse

ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on

esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on

kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda,

kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud

hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on

see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

18. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu otsusega ega pea vajalikuks TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes

maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

19. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

20. Kostja arvates ei olnud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks 4,5 tundi vajalik, sest tutvuda

oli vaja vaid notariaalse lepingu ja kohtutäituri teatisega, milleks kulub kostja hinnangul vaid

1 tund. Samuti ei olnud kostja arvates hagejate lepingulisel esindajal põhjendatud hagi

koostamisele kulutada 3 tundi, kui seda oleks saanud teha 2 tunniga. Hagi tagamise määruse

2-20-13951

kohtutäiturile esitamise kuluks ei saa olla 0,5 tundi, vaid põhjendatud kuluks on 5 minutit.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada.

Maakohus on pidanud 4,5 tundi vajalikuks ja põhjendatud kuluks lisaks tsiviilasja

materjalidega tutvumisele ka nõupidamisele kliendiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu

ei saa selle koostamiseks kulunud aega 3 tundi pidada ebavajalikuks vaid seetõttu, et kostja

arvates on hagiavaldus koos lisadega liiga suureks paisutatud ning suurt osa sellest otsuse

tegemisel ei arvestatudki. Kuigi kostja arvates oleks kohtutäiturile hagi tagamise määruse

edastamine võimalik e-toimiku vahendusel vaid 5 minutiga, siis ei ole käesoleval juhul

põhjendatud järeldada, et hagejad pidid igal juhul edastama määruse kohtutäiturile e-toimiku

vahendusel 5 minutiga. Olukorras, kus hagejad pidid hagi tagamise määrus täitmiseks ise

pöörduma kohtutäituri poole, on põhjendatud arvata, et määruse saamisel ja selle täitmiseks

edastamisel, kulus hagejate lepingulisel esindajal aeg, milleks on mõistlik arvestada 0,5 tundi.

Kolleegiumi arvates ei ole alati võimalik kontrollida iga menetlustoimingu tegemisele kuluvat

aega minutilise täpsusega, mistõttu on mõistlik arvestada vaidlusaluse menetlustoimingu

tegemisel ajaga 0,5 tundi. Maakohus hindas kõigi hagejate esindaja menetlustoimingutele

kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse otsustamisel tsiviilasja keerukust, esitatud

menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu. Lähtudes eeltoodust ei pea ka ringkonnakohus

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks ega vajalikuks vähendada

hagejate esindaja toimingutele kulunud aega, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus

sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

22. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)