2-23-8723/43 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-8723

Tsiviilasi

Nordic Hemp Tulundusühistu (endise nimega Eesti

Maheproteiini Ühistu) hagi Idakeskus OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

38 581,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Nordic Hemp Tulundusühistu, registrikood

14209057, asukoht Vabriku tn 3, Vahi alevik, 60534 Tartu

vald, Tartu maakond,

Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, e-post x

Kostja Idakeskus OÜ, registrikood 11414383, asukoht Pikk

tn 32, Ambla alevik, 73502, Ambla vald, Järvamaa, e-postx,

seaduslik esindaja MM

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul, e-

post: x

Kohtuistungi toimumise aeg

30.04.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja 20.05.2024 esitatud taotlus viivisenõude osaliseks

tagasivõtmiseks ja jätta läbivaatamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise

nõue 445,47 euro ulatuses ning edasiulatuva viivise nõue, millega hageja palus

kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt summas 5142,66 viivise määraga 0,05%

päevas alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista kostjalt Idakeskus OÜ hageja Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks

põhivõlg 30 990,06 eurot ja viivised 9156,69 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40

eurot 0,05% päevas alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja põhivõlgnevuselt

5142,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.10.2024 kuni

kohustuse täitmiseni.

5. Jätta Pärnu Maakohtu 13. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8723

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

6. Jätta hageja menetluskuludest 98% kostja Idakeskus OÜ kanda ja 2% hageja enda

2-23-8723

kanda. Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 4027,80 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. Nordic Hemp Tulundusühistu (endise nimega Eesti Maheproteiini Ühistu) esitas Pärnu

Maakohtule hagi Idakeskus OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

kostja ja hageja 20.04.2022 ostulepingu nr X, mille kohaselt hageja müüs kostjale

kanepiseemned ja kostja kohustus müüma hagejale lepingus märgitud tingimustel kanepit.

Hageja müüs kostjale 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ kanepiseemet hinnaga 7 eur/kg,

kogusummas 31500 eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled leppisid kokku, et seemne

maksumus tasaarvestatakse kostja poolt müüdava saagi arvelt. Kostja kohustus müüma kanepi

hagejale hinnaga 1800 eurot/tonn, millele lisandub käibemaks, tingimusel, et kaup vastab

lepingule. Kostja andis hagejale 26.04.2023 üle üksnes 18,11 tonni mahekanepit, mille kvaliteet

ei vastanud lepingus märgitud tingimustele. Seetõttu lepiti kokku mahekanepi ostuhinnaks 550

eurot/tonn, millele lisandus käibemaks. Müüdud kanepi kohta esitas kostja hagejale 27.12.2022

arve nr x, summas 11952,60 eurot (550 x 18,11t = 9960,50.- + km 1992,10). Hageja esitas

kostjale lepingu alusel tasumiseks kaks arvet: 11.05.2022 arve z, summas 37800 eurot

(külviseemne eest), maksetähtajaga 31.12.2022, lepingu p 2 alusel ja 04.01.2023 arve u,

summas 5142,66 eurot (kuivatuse maksumus 4073,15 + km ja pakkekotid 18tk, üks kott 11,80 +

km), maksetähtajaga 11.01.2023. Hageja tasaarvestas 17.01.2023 kostja poolt müüdud kanepi

eest tasumisele kuuluva summa 11952,60 eurot hageja tasunõudega kanepi seemne eest, mille

tagajärjel vähenes hageja nõue müüdud kanepiseemne eest 25 847,40 euroni (37 800 – 11

952,60). Peale hageja poolt tehtud tasaarvestust jäi kostja kohustuseks tasuda hagejale kokku 30

990,06 eurot (25 847,40 + 5142,66). Hageja saatis kostjale 26.04.2023 teate, milles andis

kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohustuste tasumiseks. Hageja märkis, et kui kostja tasub

hiljemalt 03.05.2023 põhinõude 30 990,06 ja viivistena üksnes 750 eurot, siis ei ole hagejal

täiendavaid nõudeid. Viivise summaks arvestab hageja hagiavalduse kohaselt üksnes 2680,63

eurot.

2. Hageja täpsustas 20.05.2024 enda viivise nõuet. Põhinõudelt 25 847,40 arvestatud viivis on

2235,16 eurot (12,92 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes

viimase arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on 12,92 eurot (25 847,40

x 0,05%), viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Põhinõudelt 5142,66 eurot

arvestatud viivis on 254,31 eurot (1,47 x 173). Viivis päevas on 1,47 (5142,66 x 0,0287%),

viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Hageja palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhivõlgnevus 30 990,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 15.06.2023

seisuga 2235,16 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurolt määras 0,05% päevas, alates

15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni ja 5142,66 eurolt viivis alates 16.06.2023, VÕS § 113 lg

1 II lauses sätestatud määras kuni 5142,66 euro tasumiseni. Alternatiivselt esitas hageja kostja

2-23-8723

vastu alusetu rikastumise nõude 5142,66 euro osas. 19.08.2024 täpsustas hageja, et ta võttis

20.05.2024 avaldusega osaliselt viivise nõude tagasi.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on esmalt seisukohal, et

hageja poolt temale müüdud kanepiseemne saagikus oli kehva, hageja müüdud Estica

kanepiseemnest ei tulnud saaki, mistõttu leiab kostja, et hageja on müügilepingut rikkunud.

Kostja saab aru, et hageja müüdav kanepiseeme Estica on Eestis uus toode ja mingisugust

praktilist teadmist selle saagikuse kohta tegelikult ei ole. Samas lubas hageja müügilepingu

kaudu kostjale suuremat saagikust, mida ei tulnud, hoolimata sellest, et mingeid keerulisi

ilmastikutingimusi (põud vmt) 2022 ei olnud. Kostja on hagejat kehva saagikuse ilmnedes

sellest ka teavitanud. Kostja leiab, et tal puudub kohustus tasuda ebakvaliteetse kanepiseemne

eest kokkulepitud müügihinda. Samuti on küsitav, kas hageja on andnud kostjale üle just 4500

kilogrammi. See kogus võis ka olla märgatavalt väiksem (millele viitab halb saagikus), hageja ei

ole kauba üleandmise kohta tõendeid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud

kostjale 04.01.2023 arve saagi kuivatuse ja pakendite eest. Hagist ega selle lisadest ei nähtu, kas

ja kuidas on kuivatusteenust võetud ja selles hind kokkulepitud. Kuivatusteenuse tellimist ei

nähtu asja juurde esitatud müügilepingust. Seetõttu on igal juhul ebaõige ka viivisearvestus,

kuna lepingus kokkulepitud viivisemäära (0,05% päevas) on arvestatud ka kuivatusteenuse

tasule, mille puhul saaks maksimaalselt rakendada seadusjärgset viivist. Lisaks ei ole hageja

esitanud tõendeid, mis näitaks, et kostja üleantud kanepisaak ei vastanuks kokkulepitud

kvaliteedinõuetele.

4. 10.06.2024 esitatud seisukohas märkis kostja, et hageja on asunud väitma, et kostja müüdud

kanepisaak ei vastanud nõuetele ja seetõttu olevat kostja esitanud müügilepinguga võrreldes

väiksema arve. Poolte 20.04.2022 müügilepingu kohaselt pidid pooled tegema müügilepingu

kohaselt seemnehinna ja saagi tasudega tasaarvestuse. Kostja edastas 10.06.2024 seisukohaga

kohtu kaudu hagejale täiendava müügiarve, millega kostja nõuab hagejalt lepingus kokkulepitud

tasu maksmist tagasi müüdud kanepi eest. Ühtlasi märkis kostja, et tasaarvestab käesolevaga

enda nõude 27 617,75 eurot hageja kanepiseemne müügist tuleneva nõudega kostja vastu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele. Esmalt lahendab kohus seni menetluses lahendamata taotlused, edasiselt

käsitleb kohus küsimust sellest, kas hageja põhinõuded kostja vastu on põhjendatud, lahendab

kostja tasaarvestusavalduse ning lahndab hageja viivise nõuded lõpuks võtab kohus kokku asja

lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab

kohus selgelt ja ühemõtteliselt veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 20.05.2024 enda nõude

täpsustuse, millega vähendas kostja vastu esitatud viivise nõuet. Hageja selgitas 19.08.2024, et

ta võttis osaliselt viivise nõude tagasi. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus

leiab, et viivise nõude vähendamisel on tegu nõuete osalise tagasivõtmisega. Nõuete osaline

tagasivõtmine tuleb kohtul lahendada ning tagasi võetud nõuded tuleb jätta läbivaatamata. TsMS

§ 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS

§ 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS §

424 lg-te 2 ja 3 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse, kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse

kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet

avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud.

2-23-8723

7. Seega on kohtul kohustus nõude osalise tagasivõtmise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse tagasi võetud nõuete läbivaatamata

jätmiseks. Nõude osalise tagasivõtmise võib kohus lahendada ka kohtuotsuses, kui selleks ei

esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et maakohus peab nõude vähendamisele

menetluslikult reageerima (RK Tko 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude

vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt

tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas juhul on kohtul võimalik võtta

seisukoht viivise nõude osalise tagasivõtmise osas kohtulahendis, sest kohus andis kostjale

03.07.2024 määrusega võimaluse esitada nõude vähendamise osas oma seisukoht. Viivise

nõuete osaline tagasivõtmine ja vastavate nõuete läbivaatamata jätmine ei saa kohtu hinnangul

rikkuda kostja õigusi. Seega kohus rahuldab hageja taotluse ja jätab läbi vaatamata hageja

viivisenõude 445,47 euro ulatuses ja edasiulatuva viivise nõude, millega hageja palus kostjalt

välja mõista viivis põhinõudelt summas 5142,66 viivisemääraga 0,05% päevas alates

15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni.

8. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS

§ 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg

1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud

järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



Nordic Hemp Tulundusühistu ja Idakeskus OÜ sõlmisid 20.04.2022 ostu-müügi lepingu

nr X, mille alusel hageja müüs kostjale mahekanepi seemneid ja kostja kohustus

hagejale tagasi müüma kogu mahekanepi saagi (dtl 6-9);



11.05.2022 esitas hageja kostjale arve nr z kanepiseemne eest summas 37 800 eurot

maksetähtajaga 31.12.2022 (dtl 12);



27.12.2022 esitas kostja hagejale arve nr x mahekanepi saagi tagasimüügi eest, summas

11 952,60 eurot, maksetähtajaga 27.12.2022 (dtl 10);



04.01.2023 esitas hageja kostjale arve nr u kuivatamise ja pakendite eest summas 5142

eurot maksetähtajaga 11.01.2023 (dtl 11);



17.01.2023 tasaarvestas hageja kostja 27.12.2022 esitatud arvel kajastatud 11 952,60

eurot hageja esitatud arvetega, mille tagajärjel vähenes hageja nõue kostja vastu

30990,06 euroni (dtl 16-17);



hageja saatis kostjale 26.04.2023 teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja rahalise

kohustuse tasumiseks 03.05.2023 (dtl 13-15).

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja müüs kostjale mahekanepi seemet ning osutas kostjale

mahekanepi kuivatuse teenust ning kostjale esitati arved mahekanepi seemne müügi eest ning

kuivatusteenuse osutamise eest, mis tasaarvestati kostja poolt hagejale tagasi müüdud

mahekanepi eest tasumisele kuulunud arvega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esitas

kostjale arved, mille kostja jättis tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüs kostjale

ebakvaliteetset kanepiseemet, mistõttu ei ole kostjal väidetavalt kohustust esitatud arveid tasuda,

kas hageja andis kostjale üle mahekanepi seemne 11.05.2022 arvel kajastatud koguses ja kas

kostja müüs hagejale tagasi kvaliteetse või ebakvaliteetse seemne, mistõttu hagejal tulnuks

tasaarvestada tagasi müüdud kanep lepingus kokkulepitud hinnaga. Siinkohal märgib kohus, et

kostja ei ole enda vastuväidete esitamisel menetluses olnud järjepidev, vaid esitanud erinevaid

2-23-8723

vastuväiteid erinevates menetlusdokumentides.

11. Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav müügilepinguna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja

sõlmisid 20.04.2022 müügilepingu.

12. Kostja on esialgselt esitanud vastuväiteid sellest, et hageja ei ole talle üle andnud seemet

lepingus kokku lepitud ja 11.05.2022 arvel kajastatud koguses. Hageja vaidleb kostja

vastavasisulisele väitele vastu.

13. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ei ole rikkunud müügilepingus kokku lepitud

seemne üleandmise kohustust. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama

lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 218 lg

1 esimese lause alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. Poolte vahelise lepingu punktist 2 nähtub, et hageja kohustus

kostjale müüma 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ mahekanepi seemet hinnaga 7 eurot/kg.

Kohtule esitatud saatelehelt nr SL-2022-060 nähtub, et 19.05.2022 andis hageja kostjale üle

4500 kg kanepi külviseemet „Estica“ partii numbritega X, R ja P (dtl 43). Seega on hageja

tõendanud, et hageja andis kostjale üle lepingus kokku lepitud ja arvel kajastatud koguses

mahekanepi seemet ning kostja vastavasisuline vastuväide on põhjendamatu.

14. Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, mille kohaselt tarnis hageja kostjale

ebakvaliteetse mahekanepi seemne, mistõttu hageja on müügilepingut rikkunud ja kostjal ei ole

kohustust tasuda ebakvaliteetse seemne eest kokkulepitud hinda. Hageja vaidleb kostja väidetele

vastu.

15. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik

jõuda järeldusele, et hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavat seemet ja seda

alljärgneval põhjendusel. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele,

kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause alusel vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja on

märkinud esmalt, et seemne ebakvaliteetsus tuleneb madalast saagikusest. Kohus selle

seisukohaga ei nõustu, kuna üksnes seemne madal saagikus ei tõenda kohtu hinnangul, et hageja

müüs kostjale ebakvaliteetset seemet. Vähene saak sõltub paljudest muudest teguritest ja kostja

ei ole enda väiteid kohtumenetluses tõendanud.

16. Põllumajandusministri määruse nr 53 õli- ja kiudtaimede seemnete kategooriad ning õli- ja

kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded § 9 lg 1 kohaselt korraldab õli- ja

kiudtaimede seemne rahvusvaheliste nõuete kohast sertifitseerimist üksnes Põllumajandus- ja

Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduameti 22.03.2022 otsustest nr 9-2/11447, 9-2/11449 ja 9-

2/11451 nähtub, et kostjale müüdud seemnepartiid X, R ja P olid sertifitseeritud (dtl 45-52).

Otsustest nähtub, et tõelisi seemneid oli kõigil kolmel partiil vastavalt 99,7%, 99,5% ja 99,8%,

seemnete idanevus oli kõigil kolmel partiil 7 päeva, millest normaalselt idanenud seemneid oli

vastavalt 82%, 76% ja 82%. Seega hageja poolt kostjale tarnitud seemnepartiidele on väljastatud

sertifitseerimise otsused ja nendel kajastatud kvaliteedinäitajad on kooskõlas

Põllumajandusministri määruse lisas 1 toodud õli- ja kiudtaime seemne kategooriate

kvaliteedinõuetega. Seega on tõendamata kostja vastuväide sellest, et hageja tarnitud seemne

puhul oli tegemist lepingu tingimustele mitte vastava tootega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks müünud kostjale 2022 kevadel

ebakvaliteetset mahekanepi seemet.

2-23-8723

17. Kohus juhib siinkohal kostja tähelepanu ka asjaolule, et vastavasisulise vastuväite on kostja

esitanud alles kohtumenetluses, kusjuures hilisemates vastuväidetes kostja hageja müüdud

seemne ebakvaliteetsusele enam tuginenud ei ole. Varasemas poolte vahelises suhtluses ei ole

aga kostja teinud hagejale etteheiteid talle müüdud seemne kvaliteedi osas. Kostja on küll

märkinud vastuses hagile, et ta on hagejat teavitanud seemne kehvast saagikusest, kuid ei ole

enda väiteid millegagi tõendanud. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud

oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata

laskma. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja peab teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja

lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai

mittevastavusest teada, lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu

sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3

sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju,

välja arvatud saamata jäänud tulu.

18. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik kohtul

tuvastada, et kostja väidetavast müüdud seemne ebakvaliteetsusest oleks hagejat enne

kohtumenetlust teavitanud. Seemned müüs hageja kostjale nähtuvalt arvest nr z mais 2022.

Ühtegi kirjaliku pretensiooni kostja hagejale esitanud ei ole, vaid esitas vastuväite alles

21.08.2023 kohtule esitatud menetlusdokumendis, ehk enam kui aasta hiljem. Tulenevalt VÕS §

220 lg 1 sätestatust on majandus- ja kutsetegevuses tegeleva ostja puhul enam kui kahekuuline

tähtaeg puudustest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik. Seega hinnates kõike eeltoodut leiab

kohus, et kostja pole tõendanud, et ta oleks esitanud hagejale pretensiooni ja kirjeldanud hageja

poolt müüdud seemne puudusi mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta puudustest teada pidi

saama VÕS § 220 lg 1 järgi. Seega ei saaks kostja ka tugineda kanepi seemne puudustele VÕS §

220 lg 3 järgi, isegi kui need oleksid esinenud ning teatama jätmine ei ole millegagi mõistlikult

vabandatav. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole nõudnud hagejalt kordagi kauba asendamist,

hinna alandamist ega taganenud lepingust kooskõlas VÕS §-dega 222-224.

19. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei saa tugineda hageja poolt temale müüdud seemne

osas ka lepingutingimustele mittevastavusele isegi kui see olemas oleks olnud, kuna ta ei ole

teatanud õigeaegselt väidetavatest puudusest hagejale, ja neid puudusi kirjeldanud, mistõttu ei

saa kostja käesolevad menetluses enam tugineda hageja poolsele lepingu rikkumisele VÕS §

100, 217 lg 1, lg 2 p 1 järgi.

20. Edasiselt on menetluses kostja asunud seisukohale, et hageja heidab kostjale ette

ebakvaliteetse seemne tagasi hagejale müümist, kostjal on tegelikkuses hageja vastu nõue, kuna

kostja müüs hagejale 2022 aasta lõpus tagasi kvaliteetse seemne ja kostjal on õigus saada tagasi

müüdud kanepiseemne eest tasu lepingus kokku lepitud hinnaga, so 1800 eurot/tonn, millele

lisandub käibemaks. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse 10.06.2024 ning

tasaarvestab enda nõude 27 617,75 eurot hageja kanepiseemne müügist tuleneva nõudega.

Hageja vaidleb kostja vastavasisulistele vastuväidetele vastu, märkides, et kostja väide, et

tegemist oli lepingule vastava kaubaga ei ole tõendatud ja on vastuolus kostja enda varasema

tegevusega.

21. VÕS § 197 lg 1 sätestab tasaarvestuse mõiste mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse,

2-23-8723

võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

22. Kostja on enda nõude tõendamiseks esitanud üksnes 10.06.2024 koostatud arve hagejale (dtl

182). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta müüs hagejale lepingus kokkulepitud

kvaliteediga kanepit ega sedagi, et hageja ja kostja oleksid tagasi müüdud kanepi osas sõlminud

27.12.2022 sõlmitud suulisest kokkuleppest kanepi hinna osas hilisemalt erineva kokkuleppe.

Hageja esitatud arve ei tõenda poolte vahelise kokkuleppe olemasolu ning on vastuolus

menetluses varasemalt esitatud tõenditega. Kohtule ei ole esitatud tagasi müüdud

kanepiseemnete osas otsust, millest nähtuks, et tagasi müüdud seemned oleksid sertifitseeritud.

Asjaolu, et kostja müüs hagejale tagasi ebakvaliteetsed seemned on tõendatud hageja poolt

esitatud tõenditega ja selles ei olnud poolte vahel ka enne kohtusse pöördumist vaidlust. Kostja

poolt esitatud 27.12.2022 arvest nr x hagejale nähtub, et kostja ise on mahekanepi saagi koguses

18,11 tonni hagejale tagasi müünud detsembris 2022 hinnaga 550 eurot tonn, kuigi lepinguga oli

ette nähtud kõrgem tagasimüügi hind (dtl 10). Katseprotokollidest ja nende tõlgetest nähtub, et

kostja kasvatatud kanep oli ebakvaliteetne ega vastanud lepingu lisas kokkulepitud kvaliteedi

nõuetele (dtl 7, 164-171). Nimelt nähtub lepingu lisast Eesti Maheproteiini Ühistu sisse ostetava

kanepiseemne kvaliteedinõuded, et sisse ostetavad kanepiseemned pidid muuhulgas vastama

järgmistele kvaliteedinõuetele: peroksiidide arv ≤ 2.5 meq O2/kg rasva, vabad rasvhapped ≤

1,5%, THC < 2,5 mg/kg (dtl 7). Katseprotokollidest aga nähtub, et peroksiidide arv oli 15,3

meq O2/kg rasva, vabad rasvhapped 7,9 g/100 g rasva, THC 8,9 mg/kg (dtl 166-171). Lisaks

nähtub lepingu lisast, et kanepiseemned pidid muuhulgas vastama ka järgmistele

kvaliteedinõuetele: Escherichia coli, 1g ≤ 1.0×10¹, katseprotokollidest nähtuvalt oli aga vastav

näit 6,8 x 104, hallitusseened, 1g ≤ 1.0×10³, vastav näit oli aga kostja poolt tagasi müüdud

seemnel >1,5 x 105 ja pärmseened, 1g ≤ 1.0×10³, kostja seemnel aga 1,5 x 105. Listeria

monocytogenes'e loendus kostja müüdud seemnetel aga oli 1,9 x 103 (dtl 164-165). Kostja

vastuväited sellest, et katseprotokollid ei kajasta tema kasvatatud kanepi analüüse on vastuolus

hageja poolt esitatud L OÜ 11.11.2022 saatelehega nr Q, millest nähtub, et L OÜ saatis hagejale

seemnepartii W samas koguses, mis kajastati kostja poolt hagejale esitatud arves (dtl 175).

Katseprotokollidest nähtub, et analüüsid võeti just seemnepartiist W. Poolte vahelisest e-

kirjavahetusest tuleneb, et hageja teavitas 27.12.2022 seemne ebakvaliteetsusest kostjat nii

suuliselt telefoni vestluses kui ka e-meili teel kooskõlas VÕS § 220 lg 1 (dtl 172-174). Eeltoodu

tingis lepingus kokkulepitud hinnast madalama hinnaga seemne tagasi müümise hagejale ja

selliselt vastavalt poolte kokkuleppele ka arve esitamisel hagejale kostja ise lähtus. Eeltoodu

tõttu on põhjendamatud ja esitatud tõenditega vastuolus kostja menetluses esitatud hilisemad

väited sellest, et ta müüs hagejale kvaliteetse kanepiseemne, samuti sellest, et hageja ei ole

esitanud hinna alandamise avaldust ega selgitanud, millise metoodika alusel on vähendatud

kokkulepitud hinda ning asjakohatud on ka kostja vastuväited sellest, et hageja ei ole puudustest

koheselt kostjat teavitanud. Esitatud tõenditest nähtub, et pooled olid saavutanud kokkuleppe

kanepi tagasiostu hinna alandamises. Eeltoodust järeldub, et kostjal puudub tasaarvestuse

eelduseks olev nõue, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust. Seega pole

ka alust lugeda hageja nõuet tasaarvestuse teel lõppenuks.

23. Hageja väidete kohaselt kuivatusteenuse eest tasumine lepiti poolte vahel kokku suuliselt,

kostja ei ole hilisemas menetluses hageja vastavasisulisele väitele vastuväiteid esitanud. Kohtule

esitatud arvest ja 11.11.2022 saatelehelt nähtub, et hageja kasutas Osaühing L kuivati teenust T

kuivatis (dtl 11, 56, 175). 09.01.2023 arvest nähtub, et Osaühing L esitas osutatud teenuse eest

arve hagejale (dtl 53). Puudub vaidlus selles, et hageja tasus talle esitatud arve ja vastavalt

kokkuleppele kostjaga tegi hageja kuivatusteenuse ja müüdud kottide eest eraldi arve kostjale.

2-23-8723

Kostja ei ole kohtueelses menetluses esitatud arvele vastuväiteid esitanud. Hageja esitatud

02.11.2022 tööde üleandmise aktist ja 11.11.2022 saatelehelt ning sellele lisatud e-

kirjavahetusest nähtub, et Osaühingu L arvel kajastatud kuivatusteenust osutati kostjale (dtl 54-

55, 175, 176-177). Eeltoodust järeldub, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe sellest, et

hageja kuivatab kostjalt saadud seemne ja esitab selle eest koos pakenditega arve kostjale.

Esitatud tõenditest nähtub, et kuivatusteenuse ja kottide eest on kostjale esitatud arve summas

5142,66 eurot, mis on kostja poolt tasumata.

24. Poolte vahelise lepingu punktist 2 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et seemne maksumus

tasaarvestatakse kostja poolt hagejale tagasi müüdava saagi arvelt. Seega on hageja

põhivõlgnevuse nõue summas 30 990,06 eurot põhjendatud, kostja on rikkunud VÕS § 208 lg-s

1 sätestatud tasu maksmise kohustust ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

kohustuse täitmist. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude eelpool nimetatud summas

lepingulisel alusel, jätab kohus tähelepanuta hageja 20.05.2024 esitatud alternatiivsel alusel

esitatud nõude ega analüüsi ühtlasi kostja 26.08.2024 esitatud vastuväiteid hagi muutmisele.

25. Hageja on esitanud kostja vastu täiendavalt viivisenõude. Hageja nõustus 30.04.2024

toimunud istungil kostja vastuväitega sellest, et kuivatusteenuse ja pakendite tasule tuleb

kohaldada seadusjärgset viivisemäära (dtl 153-157, ajaviide 00:05:17), mistõttu hageja täpsustas

20.05.2024 enda viivise nõuet järgmiselt. Põhinõudelt 25 847,40 arvestatud viivis on 2235,16

eurot (12,92 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes viimase

arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on 12,92 eurot (25 847,40 x

0,05%).Viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva. Põhinõudelt 5142,66 eurot

arvestatud viivis on 254,31 eurot (1,47 x 173). Hageja arvestab viivist alates 12.01.2023, st

päevast, mis järgnes viimase arve tasumise tähtpäevale ja kuni 15.06.2023. Viivis päevas on

1,47 eurot (5142,66 x 0,0287%). Viivitatud päevi 12.01.2023 kuni 15.06.2023 on 173 päeva.

Edasises menetluses kostja hageja viivisenõudele ja selle arvestusele vastu ei vaielnud.

26. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1

tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

27. 20.04.2022 sõlmitud müügilepingus on pooled kokku leppinud rahalise kohustuse

rikkumisel viivise määras 0,05% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist

lepingus kokkulepitud määras arve nr z alusel summa 25847,40 euro tasumisega viivitamise eest

ja arve nr u alusel summa 5142,66 euro tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus arvestab viivise suuruse välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 30.09.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 25847,4 eurot 8116,08 eurot ja

põhivõlgnevuselt 5142,66 eurot 1040,61 eurot, kokku 9156,69 eurot (vt viivisekalkulaator).

Kohus märgib, et hageja on viivise arvutamise tähtaegade ja suuruse kohta esitanud viivise

arvestuse hagiavalduses ning samuti on hageja eelviidatust tulenevalt põhistanud viivise

kujunemise. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja viivise nõue VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113

lg 1 alusel põhjendatud.

28. Arvestades käesoleva kohtuotsuses esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi ja mõistab

kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 30990,06 eurot, viivised 9156,69 eurot. Kostjalt kuulub

2-23-8723

välja mõistmisele hageja kasuks ka edasiulatuv viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 25847,40

eurot alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt 5142,66 eurot alates 01.10.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

29. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.

30. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse

või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei

taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd hagi rahuldati, hagi tagamine on lahendi täitmiseks ilmselt

vajalik ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist, jätab kohus hagi tagamise abinõu

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

31. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt hageja

kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-

5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

32. Hageja hagi osaline tagasivõtmine on seotud kõrvalnõude vähendamisega seetõttu, et hageja

nõustus kostja vastuväidetega ja hagi oli viivise protsendi ulatuses osaliselt põhjendamatu.

Hageja poolt esitatud hagi hind oli 39 326,36 eurot, vähendatud nõude hagihinnaks on 38

581,89 eurot. Arvestades algses hagis esitatud summasid, moodustas nõude vähendamise ulatus

2%, seda sissenõutavaks muutunud kõrvalnõude arvelt. Hageja nõuete rahuldamise arvestuslik

ulatus on 98 %. Kõiki asjaolusid ja hagi rahuldamise ulatust arvestades, on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta kostja kanda tema enda menetluskulud täies ulatuses ning 98% hageja

menetluskuludest. Hageja menetluskuludest 2% jääb hageja kanda. Kohus arvestab siinkohal

sedagi, et kostja menetluskulude suurust hageja osaline viivise nõude tagasivõtmine ei

mõjutanud.

33. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja

menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud.

34. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel

1400 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot, kokku summas 1470 eurot. Hageja

menetluskulud koosnevad 16.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud õigusabist

kokku 22 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/h, kokku 2640 eurot.

35. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kokku summas 1470 eurot.

36. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga

kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p

14).

37. Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) on TsMS §

2-23-8723

175 lg 1 mõttes mõistlik. Kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane,

siis kooskõlas TsMS § 174 lg 10 ei ole hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks.

38. Esindaja on käesolevas menetluses teostanud järgmisi toiminguid: materjali kogumine, hagi

koostamine ja edastamine 2,5h, kostja vastusega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga

kokku 2h, 08.09.2023 vastuseks materjali kogumine ja analüüs, asjaolude selgitamine kliendiga,

vastuse koostamine ja edastamine kokku 5,5h, 30.04.2024 istungiks ettevalmistamine ja istungil

osalemine, istungiga seoses kliendiga edasise tegevuskava arutamine ja vajaliku materjali

selgitamine, kokku 3h, 20.05.2024 seisukoha koostamiseks vajaliku materjali kogumine ja

analüüs, seisukoha koostamine ja edastamine, kokku 7h, kostja vastusega tutvumine 1h,

16.09.24 seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamine 1h. Kohtu hinnangul olid hageja

esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ja olid kooskõlas

menetluse käiguga, arvestades sedagi, et kostja esindaja ajakulu kostja menetluskulude

nimekirja kohaselt on käesolevas menetluses olnud 15 tundi, ilma et kostja esindaja oleks

menetluses tõendeid kogunud ja analüüsinud.

39. Kokkuvõttes määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks

summa 4110 eurot (riigilõiv 1470 eurot + lepingulise esindaja kulu 2640 eurot), millest 98%

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, so 4027,80 eurot.

40. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik

Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2025

otsusega:

RESOLUTSIOON

1. Võtta Idakeskus OÜ 09.07.2025 esitatud tõendid asja materjalide juurde. 2. Tühistada

Pärnu Maakohtu 30.09.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas Nordic Hemp

Tulundusühistu hagi 25 847,40 eurot ületavas ning 25 847,40 eurot ületavalt osalt arvestatud

viivise osas. Teha uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata. 3. Sõnastada

kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1. Rahuldada Nordic Hemp Tulundusühistu

20.05.2024 esitatud taotlus viivisenõude osaliseks tagasivõtmiseks ja jätta läbivaatamata

Nordic Hemp Tulundusühistu sissenõutavaks muutunud viivise nõue 445,47 euro ulatuses

ning edasiulatuva viivise nõue, millega Nordic Hemp Tulundusühistu palus Idakeskus OÜ-lt

välja mõista põhinõudelt 5142,66 eurot viivise määraga 0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni

põhinõude tasumiseni. 3.2. Hagi rahuldada osaliselt. 2-23-8723 2 3.3. Välja mõista Idakeskus

OÜ-lt Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks põhivõlg 25 847,40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 9886,63 eurot. 3.4. Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Nordic Hemp

Tulundusühistu kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurot 0,05% päevas

alates 02.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni. 3.5. Jätta Pärnu Maakohtu 13.09.2023 määrusega

tsiviilasjas nr 2-23-8723 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava

2-23-8723

abinõuna. 4. Jätta Nordic Hemp Tulundusühistu menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus

83,41% Idakeskus OÜ kanda ja 16,59% Nordic Hemp Tulundusühistu kanda. 5. Rahuldada

Idakeskus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.