2-20-9192/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9192

Kohtuasi

K.Q hagi Y.H vastu omandiõiguse rikkumise

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: K.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja: Y.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tamara Vologžanina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata tsiviilasja hinnaks maakohtu menetluses 14 100

eurot ja apellatsioonimenetluses 10 600 eurot.

2. Keelduda Y.H 31. märtsil 2024 ja 12. augustil 2024 esitatud tõendite

vastuvõtmisest (fotod).

3. Võtta vastu K.Q hagist osaline loobumine, tühistada Harju Maakohtu 29.

veebruari 2024 otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus osas, millega K.Q palus

kohustada Y.H-d likvideerima K.Q Rae vallas, Järvekülas asuva XXX

kinnisasjale ulatuvast võrkaiast enam kui 25 cm, Y.H kuuri külge paigaldatud

plekist lisakatuse ja selle all asuvad esemed K.Q kinnistule ulatuvas osas ning

tagastama K.Q-le aialt demonteeritud 14 katuseplekki paigutades need aia äärde.

4. Tühistada Harju Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus osas, millega maakohus lisas

kohtuotsusele Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki, jaotas menetluskulud, määras

need rahaliselt kindlaks ja mõistis Y.H-lt K.Q kasuks välja.

2-20-9192

5. Tühistada Harju Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus osas, millega maakohus

kohustas Y.H-d kõrvaldama K.Q Harjumaal Rae vallas XXX kinnisasjal asuvast

võrkaiast rohkem kui see osa, mis ulatub 25 cm kaugusele K.Q rajatud kivist ja

rauast aia vundamendist ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles

osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid

täiendada selle õiguslikke põhjendusi.

6. Harju Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Rahuldada Y.H 24. jaanuari 2024 taotlus istungi protokolli parandamiseks.

Asendada 24. jaanuari 2024 eelistungi protokollis ajamarkeri 00:12:28 juures

asuv teine lause „Hageja eemaldas aga looduses jäid“, lausega: „Hageja

looduses eemaldas aga paberil jäid.“

6.2. Rahuldada hagi osaliselt.

6.3. Kohustada Y.H-d kõrvaldama K.Q kinnisasjal (XXX, katastritunnusega

XXX) asuvast võrkaiast see osa, mis ulatub kuni 25 cm kaugusele K.Q kivist

ja rauast aia vundamendist 15 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

6.4. Jätta rahuldamata K.Q nõue kohustada Y.H-d hoiduma edaspidisest XXX

kinnistu omavolilisest kasutamisest.

7. Rahuldada Y.H apellatsioonkaebus osaliselt.

8. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 50% ulatuses K.Q kanda

ja 50% ulatuses Y.H kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. K.Q (hageja) esitas 25.06.2020 Harju Maakohtule hagi Y.H (kostja) vastu omandiõiguse

rikkumise lõpetamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Järvekülas Rae vallas Harju Maakonnas XXX

kinnistu ja kostjale sellega külgnev XXX kinnistu. Hageja rajas oma kinnistule rauast aia

2-20-9192

selliselt, et see piirneb kostja kinnistuga, kuid jääb 20–60 cm hageja kinnistu piirist

sissepoole. Seega jääb osa hageja kinnistust aiast väljapoole.

3. Kostja on asunud seda kinnistuosa kasutama ilma hagejalt nõusolekut küsimata. Kostja

rajas oma kinnistu serva traataia ja kuurile lisakatuse, mis ulatuvad hageja kinnistule. Katuse

alla, hageja kinnisasjale, on kostja ladustanud esemeid. Hageja aia kostjapoolsele osale olid

kinnitatud katuseplekid. Kostja demonteeris omavoliliselt ja ladustas oma kuuri najale 14

hageja katuseplekki.

4. Hageja palus kohustada kostjat likvideerima hageja kinnistule ulatuva traataia (60 cm

traataiast), kostja kuuri külge paigaldatud plekist lisakatuse ja selle all asuvad esemed hageja

kinnistule ulatuvas osas ning asetama aialt demonteeritud plekid aia äärde hageja kinnistule.

Samuti palus hageja, et kostja hoiduks edaspidi hageja kinnistu omavolilisest kasutamisest.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on

ennatlik ja põhjendamatu. Hageja nõuded on aegunud.

6. Kostja elab XXX kinnistul alates 16.09.2003. Kinnistu oli kõrvalkinnistutest eraldatud

kinnistu piiripunktide märgistamiseks paigaldatud metalltorudega ja võrkaiaga. Hageja

omandas XXX kinnistu 03.10.2003 ja ehitas 2004. a kinnistute piirimärkide ja võrkaia

asemele rauast ja kivist aia. Hageja ei teatanud kostjale, et aia taga asub hageja kinnistu osa.

7. Hageja ei ole tõendanud, et kinnistute piir asub tegelikult hageja aia taga. Kinnistute

piiripunkti tähistav üks roheline metalltoru on alates 2003. a olnud samas kohas. Hageja

nõuab ebaõigesti kostjalt selle (piiripunkti) ümber nihutamist. Hageja likvideeris enda aia

ehitamisel kõik ülejäänud kinnistute piiripunkte tähistanud märgid ja kostja võrkaia.

8. Hageja kinnitas aia ehitamisel puupulkadega oma aia külge kostja kinnistu poolele

katuseplekid. 15 aastaga on puupulgad mädanenud ja kaetud samblaga. Seetõttu eemaldus osa

katuseplekke aialt 2019. a sügistormidega ja lendas kostja kinnistule laiali. Kostja korjas need

kokku ja pani vastu hageja aeda. Mais 2020 palus kostja, et hageja viiks enda katuseplekid

ära, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja nõue nende üleandmiseks on alusetu.

9. Isegi kui aia taga asub hageja kinnistu osa, peab hageja täpse mõõtmise abil ise taastama

kinnistute piiripunktid ja kinnistuid eraldanud võrkaia, mille ta eemaldas. Kui kostja kuuri

plekk-katus asub hageja kinnistuosal, ei vaidle kostja vastu selle eemaldamisele. Hageja peaks

oma aia katted paigutama oma kinnistupoolele. Kuuri katuse all asunud esemed olid

koristatud juba enne hagi esitamist. Kostja esemed ei asu hageja kinnistul.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas 29.02.2024 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat 15 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates eemaldama

a.

kohtuotsuse lahutamatuks lisaks oleval plaanil märgitud piiripunktist nr 1 lääne poole ja

hageja poolt ehitatud aiani ulatuva võrkaia osa;

b. XXX kinnistul asuvalt kuurilt need katuse osad, mis ületavad piiripunktide nr 1 ja nr 5

vahel asuvat kinnistuid eraldavat piiri;

c.

kostjale kuuluvad esemed XXX kinnistu sellelt osalt, mis ei ole aiaga piiratud ning mis

jääb piiripunktide nr 1 ja 5 vahelise joone ja hageja ehitatud aia vahelisele alale;

2-20-9192

d. asetama tema valduses olevad ja hagejale kuuluvad 14 katuseplekki vastu kinnistuid

eraldavat aeda selliselt, et need asuksid hagejale kuuluval XXX kinnistul.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hoiduma XXX kinnistu

omavolilisest kasutamisest. Hageja menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks

4480,35 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 3486 eurot ning mõistis tasaarvestuse

tulemusel kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 2887,08 eurot. Kohus määras, et

kostja on kohustatud tasuma menetluskulude hüvitiselt hagejale viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse täitmiseni. Samuti märkis maakohus, et kohtuotsuse lahutamatu lisa on Maa-ameti

Maakatastri 06.05.2003 katastriüksuse plaan XXX katastriüksuse nr YYY kohta.

11. Maakohus selgitas, et lahendab vaidluse esitatud kaardimaterjali alusel, kuna pooled

keeldusid maamõõtja abi kasutamisest. XXX ja XXX katastriüksuste plaanide ja

piiriprotokollide kohaselt on hageja ja kostja kinnistute vaheline piir tähistatud looduses

piiripunktides nr 1 ja 4 metalltoruga ja piiripunktis nr 5 metallist aiapostiga. Geoplus

12.02.2020 plaan ja Maa-ameti kaardiserveri aerofoto kinnitavad, et hageja ja kostja

kinnistuid eraldav hageja aed asub osaliselt kinnistute piiril ja osaliselt hageja kinnistul. Aed

kaldub Ida tee poolses otsas kinnistuid eraldavalt piirilt üha enam hageja kinnistule. Osa

hageja kinnistust jääb seega kinnistuid eraldavast aiast ida poole. Kinnistute põhjapiiril ulatub

kostja ehitatud ning kostja kinnistut põhja suunast piirav võrkaed hageja aiani. Kostjal ei ole

õigust omada hagejale kuuluval kinnistul aeda või muud rajatist. Kostja peab eemaldama

hageja kinnistult selle osa oma võrkaiast, mis ulatub piiripunktist nr 1 lääne poole jääva osa

piiripunktist kuni hageja aiani.

12. Hageja nõue kohustada kostjat kõrvaldama XXX kinnistul asuva kuuri lisakatus, mis

ulatub XXX kinnistule ning kõrvaldama kuuri juurest esemed, mis asuvad XXX kinnistul,

tuleb rahuldada. Katuse olemasolu ja selle hageja kinnistule ulatumise nõude võttis kostja

30.09.2020 vastuses hagile omaks. Kostja nõustus katuse eemaldama pärast seda kui hageja

selgitab välja kinnistute vahelise piiri täpse koha.

13. Kostja võttis vastuses hagile õigeks, et vaidlusalused katuseplekid asuvad kostja valduses.

Hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostjat asetama tema valduses olevad hageja 14

katuseplekki vastu hageja aeda selliselt, et need asuksid hagejale kuuluval kinnistul.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg 10 aastat alates selle sissenõutavaks muutumisest. Kuna rikkumine on jätkuv

tegevus, ei ole hageja nõue aegunud. Piiride väljaselgitamise ja tähistamise kohustus ei ole

üksnes hagejal. Iga omanik peab teadma kus asuvad tema kinnisasja piirid.

15. Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma edaspidisest hageja omandiõiguse rikkumisest

jääb rahuldamata. Kostja tegevus ei ole pahatahtlik ja edasine rikkumine ei ole tõenäoline.

16. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jääb 80% menetluskuludest kostja kanda. Kostja

peab hüvitama hagejale 2887,08 eurot tema menetluskuludest. Kostja taotlus määrata

kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et menetluskulusid tuleb tasuda 50 euro suuruste

osamaksetena, jääb rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks varatu või et tal puuduks

sissetulek. Ta on menetluse kestel juba tasunud märkimisväärseid menetluskulusid, s.t on

võimeline ka väljamõistetavaid menetluskulusid kandma.

2-20-9192

Apellatsioonkaebus

17. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas, samuti

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Hageja ei ole tõendanud, et hageja kinnistu piir asub looduses hageja aiast väljaspool.

Maakohus tugines otsuse tegemisel OÜ Geoplus väidetavatele plaanidele, kuid joonisel ei ole

neid koostanud isikute nimesid ega allkirju. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et need

joonised on võltsitud. Võltsitud on ka 16.11.2022 esitatud väidetavad geodeesia joonised. Ka

need on allkirjastamata.

19. Maakohus leidis ebaõigesti, nagu tõendaks Maa-ameti kaardiserveri aerofoto, et hageja

aed kaldub Ida tee suunas hageja kinnistule. Tegelikult ei ulatu hageja kinnistu teisele poole

tema aeda. Piir kulgeb mööda hageja kivist aeda ja ei kaldu läände, vaid läheb hageja aia

kiviposti keskelt mööda hageja kiviaeda ja lõppeb hageja kivist aiaposti juures. Ka

paikvaatluse protokoll kinnitab, et kostja kuuri katus ei ulatu hageja aiani ja kuuri taga ei ole

eriti esemeid (peale hageja katuseplekkide). Hageja ei ole tõendanud, et aprillis 2020 tehtud

fotolt nähtuvad esemed oleksid olnud alles hagi esitamise ajal. Maakohus jättis kostja väited

ja tõendid tähelepanuta.

20. Katuseplekkide tagastamise nõue on põhjendamatu, kuna kostja on nii enne hagi esitamist

kui ka menetluse ajal korduvalt palunud hagejal oma katuseplekid ära viia. Hageja keeldub

sellest. Kostja ei pea hageja aiaplekke kuskile paigutama. Seda peab tegema hageja ise.

21. Maakohus jättis ebaõigesti hageja nõuetele aegumise kohaldamata. Seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Hageja ehitas oma aia 2003. a pärast kinnistu

omandamist. Seega aegus hageja nõue 2013. a.

22. Kui hageja ehitas oma aia valesti ja eemaldas ise kinnistuid eraldanud piiripunktid ja

kostja võrkaia, siis kostja selle eest ei vastuta. Hageja peab ise taastama piiripunktid ja kostja

aia.

23. Kuna kohus rahuldas hagi ebaõigesti, on valesti jaotatud ka menetluskulud.

Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel jätta hageja

kanda. Hageja on käesoleva olukorra piiripunktide eemaldamise ja aia ehitamisega ise

tekitanud. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata ka taotluse ajatada kostja poolt hagejale

menetluskulude hüvitamine.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 645 lg 1 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega lõpetada asja menetlus osas, millega hageja loobus kostja vastu esitatud nõuetest.

Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega maakohus märkis, et kohtuotsuse lahutamatu

lisa on Maa-ameti Maakatastri maaüksuse plaan XXX katastriüksuse kohta, samuti

2-20-9192

menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb menetlusse jäänud nõude osas uue otsuse,

millega kohustab kostjat kõrvaldama hageja kinnisasjalt võrkaia selliselt, et see asuks

vähemalt 25 cm kaugusel hageja kiviaiast. Samuti jaotab ringkonnakohus menetluskulud ja

muudab tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

I

26. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel

aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Tõendite ja asjaolude

esitamine ringkonnakohtus on piiratud (TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3). Kostja esitas koos

apellatsioonkaebusega maakohtu menetluses juba esitatud fotod suurendatud kujul (kd I tl

169–170), leides, et tegemist ei ole uute tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et kuna tõend on

toimikus juba olemas, ei ole selle teist korda asja materjali juurde võtmine vajalik. Samuti ei

ole kostja selgitanud, millisel põhjusel ta ei esitanud tõendit sellisel kujul juba maakohtu

menetluses. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega fotod ka selle kohta, et hageja aialt on

märtsis 2024 eemaldunud veel katuseplekke (kd I tl 171–176). Kostja ei selgita, mil viisil

need tõendid seonduvad hageja poolt tema vastu esitatud ja käesolevas asjas menetluses

olevate nõuetega. Kolleegiumi hinnangul ei oma need käesoleva asja lahendamisel tähtsust,

arvestades mh ka asjaolu, et hageja loobus katuseplekkide tagastamisega seotud nõudest.

Koos 12.08.2024 menetlusdokumendiga esitas kostja foto, millega soovib tõendada

piirimärkide puudumist looduses ja foto katuseplekkidest kostja territooriumil (kd II tl 22–

23). Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust. Samuti on samasuguseid fotosid asja juurde juba esitatud. Asjaolu, et piirimärke

looduses ei ole, kinnitab lisaks ka maamõõtja kontrollakt. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu

alust apellatsioonimenetluses esitatud uusi tõendeid vastu võtta (TsMS § 238 lg 1 ja § 652 lg

1).

27. Hageja poolt 02.08.2024 esitatud maamõõtja kontrollakti vastuvõtmise otsustas kohus

04.09.2024 kirjas.

II

28. Hageja loobus ringkonnakohtule 02.08.2024 esitatud menetlusdokumendis (täpsustus

17.09.2024 menetlusdokumendis) hagiavalduses esitatud nõuetest osas, millega ta palus

kohustada kostjat kõrvaldama kuuri plekk-katuse see osa, mis ulatub hageja kinnistule;

kõrvaldama kuuri katuse alla hageja kinnisasjale ladustatud esemed; kohustada kostjat

tagastama hageja valdusesse 14 katuseplekki, asetades need hageja kinnistule (käesoleva

otsuse p 10. b, c ja d) ning osas, millega hageja palus kohustada kostjat eemaldama tema

kinnisasjalt võrkaia enam kui 25 cm ulatuses (otsuse p 10. a osaliselt).

29. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid

palus jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus võtab hagist loobumise vastu ja

tühistab TsMS § 645 lg 1 alusel nimetatud osas maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega

lõpetab selles osas menetluse.

30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja ei

vaidlusta maakohtu otsust osas, millega hagi jäi rahuldamata, s.o hageja nõude osas kohustada

kostjat edaspidi hoiduma XXX kinnistu omavolilisest kasutamisest. Selles osas on maakohtu

otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 4).

2-20-9192

31. Ringkonnakohtu menetluses on seega hageja nõue, milles ta palub kohustada kostjat

kõrvaldama hageja kinnistule ulatuva 25 cm osa võrkaiast (Ida tee poolses ääres) 15

kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

III

32. Maakohtu otsus on vaidlustatud ja menetlusse jäänud (võrkaia eemaldamise) nõude osas

osaliselt õige. Maakohtu otsust tuleb aga täpsustada nõude rahuldamise ulatuse osas, samuti

tuleb otsust täiendada õiguslike põhjendustega. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

33. TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsust tehes tõendite alusel otsustama,

mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Samuti peab kohus

otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kuna

maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on maakohus oluliselt rikkunud kohtulahendi

põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja täiendab maakohtu

otsust vastavate õiguslike põhjendustega.

34. Hagejale kuulub Rae vallas, Järvekülas asuv XXX kinnisasi (kd I tl 4). Kostjale kuulub

samas külas asuv XXX kinnisasi (kd I tl 5). Hageja ja kostja kinnisasjad külgnevad

teineteisega (kd I tl 6) ja nende vahel on hageja poolt kivist ja rauast ehitatud aed (kd I tl 9

foto). Kostja kinnisasja eraldab Ida teest võrkaed, mis kulgeb paralleelselt Ida teega ja lõpeb

aiapostiga hageja rajatud kiviaia juures (fotod kd I tl 8–9). Pooled vaidlevad selle üle, kas

kostja võrkaed asub osaliselt hageja kinnisasjal. Nimelt väidab hageja, et tema kiviaed asub

tema kinnisasja piirist seespool ja kostja võrkaed on seega rajatud üle kinnisasjade vahelise

piiri. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat kõrvaldama kostja võrkaia, mis vastavalt

02.08.2024 täpsustatud nõude sõnastusele asuvad 25 cm ulatuses hagejale kuuluval

kinnisasjal.

35. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Hageja nõue võib kuuluda

rahuldamisele AÕS § 89 esimese lause alusel, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse

kaotusega. Sama sätte viimase lause kohaselt on omaniku nõue välistatud siis, kui omanik on

kohustatud rikkumist taluma. Nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta on omanik ja

et kostja rikub tema omandiõigust (TsMS § 230 lg 1). Vaidluse lahendamine sõltub antud

juhul seega esmalt sellest, kus asub hageja ja kostja kinnisasjade vaheline piir.

36. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, kus piir plaanimaterjali kohaselt kulgeb ega palu piiri

asukohta muuta. Asja materjali juurde on esitatud nii XXX kinnisasja piiriprotokoll (kd I tl

41–42) kui ka XXX kinnisasja piiriprotokoll (kd I tl 48–49). Pooled vaidlevad selle üle, kus

kulgeb olemasolev piir looduses. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, nagu ulatuks hageja

kinnisasi väljapoole hageja poolt kinnisasjade vahele rajatud aeda.

37. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus rahuldas hagiavalduse ebaõigesti OÜ

Geoplus plaani (kd I tl 6–7) ja Maa-ameti kaardiserverist trükitud aerofoto (kd I tl 13) alusel.

Kaardimaterjal ei ole antud juhul piiri asukoha kindlakstegemiseks asjakohane tõend TsMS §

238 lg 1 tähenduses, kuna ei võimalda tuvastada, kas kostja aed ulatub ja kui jah siis kui palju

see üle kinnisasjade vahelise piiri ulatub. Kuna nende tõendite alusel ei ole võimalik hageja

2-20-9192

nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei ole vajalik käsitleda

apellatsioonkaebuse neid väiteid, mis käsitlevad tõendite võltsitust.

38. Asja materjali juurde on esitatud ka XXX ja XXX katastriüksuste plaanid, millel on

olemas piiriandmete tabelid, st piiripunktide koordinaadid on kindlaks määratud ja nende üle

ei ole poolte vahel olnud vaidlust. Kuid ka piiriandmed ei võimalda teha iseseisvalt järeldusi

selle kohta, kas ja millisel määral kasutab kostja hageja asja. Selleks oli vaja piir märkida

looduses. Hageja kinnitas maakohtus 18.08.2022 toimunud kohtuistungil, et seda, kust piir

looduses läheb, ei ole aru saada. Iseenesest jõudsid pooled samal kohtuistungil õigesti ka

järeldusele, et kindlaks on vaja määrata see, kust piir looduses läheb ja selleks tuleb tellida

maamõõtja. Pärast kohtuistungit hageja aga loobus maamõõtja tellimisest, viidates asjaolule,

et on juba tõendina esitanud geodeesia spetsialisti koostatud plaani.

39. Ringkonnakohus selgitas hagejale 04.07.2024 kirjas, et piiri tegelikku asukohta looduses

ei ole võimalik tuvastada ainuüksi kaardi- ja plaanimaterjali (sh ortofoto) alusel.

Ringkonnakohus selgitas ka, et AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate

maatükkide vahel maakatastri andmete ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 17 lg 2 kohaselt määratakse, tähistatakse ja mõõdistatakse

looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistatakse maaüksuse situatsioon

maastikul katastrimõõdistamise käigus. Ka piirimärkide taastamiseks tuleb teha

katastrimõõdistamine. MaaKatS § 161 lg g1 kohaselt on maakorraldustööde tegemise ja

katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja

katastripidajal. Kohus andis sellest tulenevalt hagejale võimaluse esitada täiendavaid

tõendeid.

40. Hageja esitas 02.08.2024 oma väidete tõendamiseks litsenseeritud maamõõtja PK

koostatud akti nr 240717-1 XXX ja XXX katastriüksuste ühise piiri ja piirdeaia asukoha

kontrollimise kohta (kd II tl 14). Akti kohaselt on kinnisasjadel kolm ühist piirimärki, mille

asukoha õigsust ei olnud võimalik kontrollida, kuna need on hävinenud. Maamõõtja mõõtis

kontrollmõõdistuse käigus hageja kiviaia vundamendi asukohta kolmes erinevas

mõõtmispunktis ja tuvastas, et mõõtmispunktist 1 kulgeb kinnistute vaheline piir 25 cm

kiviaia vundamendist kostja kinnisasja suunas. Aktile lisatud fotode ja kontrollmõõdistamise

joonise kohaselt asub mõõtmispunkt 1 vaidlusaluse võrkaia ja kinnistutevahelise piiri

ristumiskohas (kd II tl 14 pöördel ja tl 15). Punkt ei asu piiripunktis, vaid sellest seespool.

Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõend kinnitab, et vaidlusalune võrkaed ja selle post

asuvad osaliselt hageja kinnisasjal. Seega rikub kostja aed hageja omandiõigust ja hagejal on

AÕS § 89 esimese lause alusel õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist.

41. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maamõõtja aktile. Asjaolu, et maamõõtja

viis läbi kontrollmõõdistamise, mitte katastrimõõdistamise, ei anna alust kahelda

mõõdistamistulemuste õigsuses. Kostja väidab, et post, mille nihutamist hageja nõuab, on

sama post, mis 2003. a katastrimõõdistamisel piirimärgina pandi. 2003. a piiriprotokolli

kohaselt (kd I dtl 42) oli kostja kinnisasi tähistatud 5 piirimärgiga, millest piiripunktides 1–4

oli piirimärkideks metalltorud ja piiripunktis 5 metall aiapost. Vaidlusaluses piiripunktis (s.o

piiripunkt nr 1, vt kd I tl 41) oli seega metalltoru, mitte aiapost. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et tegemist on sama postiga. Vastupidi, kostja on ise

väitnud, sh apellatsioonimenetluses, et looduses piiripunktid puuduvad. Seda väidet kinnitab

ka maamõõtja akt, mille kohaselt ei ole kinnistutevahelised piirimärgid säilinud. Kostja on

hagiavaldusele vastu vaieldes leidnud ka, et hageja peab piiripunktid ise taastama ja heidab

hagejale ette, et ta ei ole seda teinud. Kostja ei ole aga esitanud hageja vastu AÕS § 128 lg-s 3

tulenevat nõuet piirimärkide paigaldamiseks. Hageja AÕS § 89 alusel esitatud nõude

2-20-9192

rahuldamine ei eelda aga piirimärkide paigaldamist. Hageja nõude rahuldamiseks piisab, kui

hageja tõendab, et kostja võrkaed ja aiapost asuvad hageja kinnisasjal. Seda on hageja

maamõõtja kontrollmõõdistamise aktiga tõendanud.

42. Õige ei ole ka kostja seisukoht, et võrkaia asukoha mõõtmistulemused vastavad lubatud

mõõtmisveale. Katastriüksuse mõõdistamise korra § 17 lg 13 kohaselt on piiripunkti

koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes

tiheasustusega alal 0,10 m ja muul alal 0,35 m, välja arvatud sama sätte lõigetes 16 ja 17

loetletud juhtudel. Esiteks käsitleb säte piiripunkti lubatud viga. Praegusel juhul määras

maamõõtja vaidlusaluse posti ja piiri ristumiskoha, mitte piiripunkti. Kontrollmõõdistamise

akti kohaselt asub piiripunkt sellest põhjapool (kd II tl 14 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et

aiapost asuks piiripunkti koordinaatide suhtes lubatud vea piires. Teiseks on tõendamata

kostja väide, et hageja ja kostja kinnisasjad ei asu tiheasustusalal. Seega ei ole kohtul alust

lähtuda suurimast lubatud mõõtmisveast 0,35 m.

43. Hageja täpsustatud ja menetlusse jäänud nõue tuleb siiski rahuldada osaliselt. Nimelt ei

kinnita hageja esitatud tõend, et kostja aed asub hageja kinnisasjal 25 cm ulatuses. Hageja

nõuab seetõttu põhjendamatult, et kostja eemaldaks 25 cm võrkaiast. Maamõõtja akti kohaselt

ei mõõtnud maamõõtja mitte seda, kui palju ulatub kostja aed üle kinnisasjade vahelise piiri,

vaid seda, kui kaugel asub piir hageja rajatud kiviaia vundamendist. Akti kohaselt asub piir 25

cm kaugusel. Seega tuleb kostjat kohustada eemaldama see osa võrkaiast, mis ulatub kuni 25

cm kaugusele hageja rajatud kiviaiast.

44. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust leida, et hageja oleks kohustatud rikkumist

taluma. Üksnes asjaolu, et hageja ise rajas oma aia selliselt, et osa kinnisasjast jääb väljapoole

tema aeda, ei anna selleks alust.

45. Õige ei ole ka kostja seisukoht, nagu oleks hageja nõue aegunud. TsÜS § 149 kohaselt on

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks

muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude

aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Õige on maakohtu järeldus, et hageja

nõue ei ole aegunud, kuna rikkumine on jätkuv (vt ka AÕS I komm (2014), § 89, p 3.3.2.).

Seejuures ei ole kostja võrkaia eemaldamise nõude aegumise kontekstis asjakohane viide

sellele, millal rajas hageja oma kivist ja rauast aia.

46. Eeltoodust tulenevalt on maakohus lõppastmes õigesti leidnud, et hageja nõue kohustada

kostjat eemaldama hageja kinnisasjalt kostja võrkaed, on põhjendatud, kuid täpsustada tuleb

nõude põhjendatud ulatust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu määratud

kohtuotsuse täitmise korrale kostja vastuväiteid ei esitanud ja ringkonnakohtul ei ole alust

maakohtu otsust selles osas muuta.

IV

47. Maakohus määras hagi hinnaks 3500 eurot. Ringkonnakohus muudab TsMS § 137 lg 11

alusel tsiviilasja hinda, kuna maakohtu määratud hind ei ole õige. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et hagiavalduses sisaldub mitu erinevat nõuet. Hageja nõudis hagiavalduses

kostjalt võrkaia eemaldamist (a), kuuri katuse eemaldamist (b) ja esemete eemaldamist (c)

tema kinnisasjalt, katusepaneelide tagastamist (d) ja edaspidisest rikkumisest hoidumist (e).

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on ühe nõudega, kuna need seonduvad ühe

kinnisasjaga seotud omandiõiguse rikkumisega ühe isiku poolt. Hageja selline seisukoht ei

tugine seadusele. Hageja nõudis kostjalt kolme erineva piiriga seotud reaaltoimingu tegemist,

2-20-9192

esemete tagastamist ja rikkumisest hoidumist. Tegemist on viie eraldiseisva ja kolme erinevat

tüüpi nõudega, millest igaühe puhul tuli nõude rahuldamise aluseks olevad asjaolud esile tuua

ja tõendada eraldi. Seejuures ei ole katusepaneelide tagastamise nõue mittevaraline.

48. Ringkonnakohus nõustub sellega, et nõuded a–c on mittevaralised nõuded TsMS § 132 lg

4 p 2 tähenduses. Samuti on TsMS § 132 lg 1 alusel mittevaraline rikkumisest hoidumise

nõue. TsMS § 126 lg 1 kohaselt määratakse isiku valdusest asja väljanõudmise puhul

hagihind asja väärtusega. Hageja ei ole katusepaneelide väärtust esile toonud. TsMS § 136 lg

1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka

avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu

avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus määrab katusepaneelide väärtuseks,

arvestades ka nende vanust, 100 eurot.

49. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis

sisalduvad nõuded. Kokku on tsiviilasja hind seega (3500 + 3500 + 3500 + 3500 + 100) 14

100 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, on asja hind ringkonnakohtu menetluses

10 600 eurot.

Menetluskulude jaotus

50. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega

osaliselt rahuldab hagi ja osaliselt lõpetab tsiviilasja menetluse, tuleb muuta ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

51. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu viis nõuet, millest neli maakohus rahuldas ja ühe

jättis rahuldamata. Apellatsioonimenetluses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles

maakohus hagi rahuldas, kusjuures kostja loobus täielikult kolmest nõudest ja osaliselt

neljandast. Ringkonnakohus rahuldab hagi menetlusse jäänud osas osaliselt. Hageja palub

jätta tema menetluskulud kostja kanda, sh osas, milles hageja loobus hagiavalduses esitatud

nõuetest b–d (vt käesoleva otsuse I osa), selgitades, et kostja täitis hagis esitatud nõuded

pärast hagi esitamist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

52. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte viienda lõike kohaselt, kui

hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

52.1. Hageja loobus nõudest kohustada kostjat eemaldama hageja kinnisasjale ladustatud

esemed ja hageja kinnisasjale ulatuva osa kuuri katusest. Kostja on nii maakohtu menetluses

kui ka apellatsioonkaebuses ise kinnitanud, et eemaldas vaidluse all olnud katuse menetluse

ajal (vt 25.11.2022 kohtuistungi protokoll kd I tl 96 pöördel). Kostja väidab küll, et

hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud hagi lisaks olnud ja aprillis 2022 tehtud fotolt (kd I tl

12) nähtuvaid esemeid kuuri taga enam ladustatud, kuid kostja ei ole oma väiteid millegagi

tõendanud. Seega on hageja menetluse ajal saavutanud menetluse eesmärgi ja menetluskulude

selles osas hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud.

52.2. Hageja loobus nõudest kohustada kostjat tagastama hageja 14 katuseplekki selliselt, et

need asetatakse hageja kinnisasjale, vastu hageja aeda. Kostja selgitas juba esialgses vastuses

hagile, et pöördus maikuus 2020, s.o enne hagiavalduse esitamist hageja poole palvega, et

hageja viiks enda katuseplekid kostja territooriumilt ära, kuid hageja ei ole seda teinud. Kostja

2-20-9192

pöördus vastava nõudega hageja poole ka menetluse ajal, kuid hageja ei ole katuseplekkidele

järgi läinud (kirjavahetus kd I tl 62 – 62 pöördel). Hageja esitas ringkonnakohtule 02.08.2024

menetlusdokumendiga maamõõtja akti koos fotodega, millelt nähtub, et katusepaneelid

asuvad endiselt kostja kuuri taga, seejuures on need toetatud kostja kuuri, mitte hageja aia

vastu, nagu nõudis hageja hagiavalduses (kd II tl 15 pöördel). Hoolimata sellest loobus hageja

samas menetlusdokumendis kostja vastu esitatud nõudest märkides, et see on täidetud.

Eeltoodud asjaolud ja tõendid ei võimalda järeldada, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Katusepaneelid asuvad nende endises asukohas ja hageja ei ole neile

hoolimata kostja ettepanekutest järele läinud. Seega ei saa lugeda hagist loobumise põhjuseks

nõude täitmist kostja poolt ja nõudega seotud kulude jätmine kostja kanda ei ole põhjendatud.

52.3. Hageja loobus osaliselt ka nõudest, milles ta palus kohustada kostjat eemaldama hageja

kinnisasjale ulatuva võrkaia 60 cm ulatuses. Loobumine on seotud nõude osalise

põhjendamatusega, mitte selle täitmisega kostja poolt. Osaliselt kuulub nimetatud nõue

rahuldamisele.

53. Eeltoodut, samuti TsMS § 163 lg 1 sätestatut arvestades, jäävad maa- ja ringkonnakohtu

menetluses kantud menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.

Ringkonnakohus arvestab seejuures, et hageja esitatud nõuetest kuulus rahuldamisele

ligikaudu pool ja hageja loobus kahest nõudest seoses kostja poolt nõude rahuldamisega

menetluse ajal. Rahuldamata jäi üks nõue ja osa menetlusse jäänud nõudest ning hageja

loobus ühest, millega seotud kulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Seega,

arvestades menetluse lõpptulemust, kannavad pooled menetlusega kaasnevate kulude riski

võrdsetes osades.

54. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Viidatud sätte kohaselt võib

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda siis, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Kostja tugineb seejuures väitele, et kinnistute vahelise piiri märgistuse eemaldas

hageja ise. Kostja selline väide ei ole aga tõendamist leidnud. Igal juhul on ekslik kostja

seisukoht, nagu oleks piiri asukoha mitteteadmine etteheidetav üksnes hagejale. Kostja esile

toodud asjaolud ei võimalda järeldada, nagu oleks menetluskulude väljamõistmine temalt

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

55. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 3 ja 5 alusel kindlaks maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-

1-142-15 p 21). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras. Seejuures tuleb arvestada, et tsiviilasja hinna muutumise tõttu on nii maa-

kui ringkonnakohtu menetluse eest tasutud riigilõivu seaduses sätestatust vähem (TsMS § 179

lg 1). Juhul, kui kostjalt kuuluvad hageja kasuks menetluskulud väljamõistmisele, tuleb

maakohtul lahendada ka kostja taotlus menetluskulude osamaksetena tasumise

võimaldamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)