2-24-107643/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-107643

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi S. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

901,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699);

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: S. A. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 570 eurot, viivis perioodi 02.02.2024-

27.06.2024 eest summas 28,62 eurot, viivis perioodi 28.06.2024-30.09.2024 eest summas

18,14 eurot ja põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 30 euro ulatuses, intressinõue 44,81 eurot,

lepingu hooldustasu nõue 7,68 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot ja

27.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 41,17 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 74,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

25,68% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 464,50 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Välja mõistetud summad peab kostja tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr xxxx

(Xxxx), märkides maksekorralduse selgitusse enda nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 27.06.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1 välja mõista kostjalt hageja kasuks Ü OÜ ja kostja vahel 04.09.2023 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 600 eurot, intress 44,81 eurot, lepingu hooldustasu 7,68 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja 27.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis

69,79 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt (600 eurot) edasiulatuvalt viiviseid alates

28.06.2024 kuni sellekohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas.

2. Hageja on esitanud selgitused nõude aluseks olevate asjaolude kohta.

2.1. Kostja sõlmis 04.09.2023 Ü OÜ-ga (laenuandja) internetiportaali vahendusel kirjalikku

taasesitatavas vormis laenulepingu nr xxxx 600 euro saamiseks. Laenuleping koosneb

hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Laenutaotluse tegemiseks peab iga Ü OÜ klient looma ennast id-kaardi, mobiil-id või smart-id

abil identifitseerides interneti leheküljel xxxx oma kasutajakonto. Kostjal oli oma konto, mida

kostja avas smart-id abil (hageja esitab kostja sisselogimised), kostja sisenes smart-id abil oma

kontole ning esitas taotluse laenu saamiseks. Enne laenusumma ülekandmist on kostjale saadetud

lepingueelne teave.

Lepingu alusel võttis kostja laenu 600 eurot intressiga 24% aastas ja 0,067% päevas,

tagasimakseperioodiga 12 kuud (laen tuli tagastada hiljemalt 10.09.2024), kohustusega tasuda

alates 10.10.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks makseid summas 58,54

eurot. Krediidi kulukuse määr oli 48,87% aastas.

2.2. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 14.09.2023 kostja pangakontole xxxx. Kostja

tagasimakseid teinud ei ole.

2.3. Ü OÜ saatis 26.12.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja

võlgnevuse tasumiseks 14 kalendripäeva jooksul. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu Ü OÜ

edastas 18.01.2024 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, teatades, et kõik lepingust

tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava

summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Kostja ei ole teavitanud laenuandjat, et tema e-posti

aadress on muutunud. Kirjavahetus toimus ka kostja e-posti kaudu. Kostja vastas laenulepingu

ülesütlemise hoiatusele, millest on nähtav, et kostja sai hoiatuse kätte ning vastab „Tere,

sooviksin teatada teile, et ma ei väldi maksmist, mul on lihtsalt probleemid tööga. Kas on

võimalik mingisugusel viisil peatada laenu mingiks ajaks. Kindlasti saan tööle alates

01.01.2024“. Seoses sellega hageja on seisukohal, et kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse

kätte.

2.4. Ü OÜ loovutas 12.02.2024 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale ning edastas kostjale

nõude loovutamise kohta 12.02.2024 teatise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa

piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 16.08.2024, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide

seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise

määruses ja eraldi veel ka 18.09.2024. Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise kohustuse

osas ei nähtu hagist, et laenuandja oleks arvestanud sellega, et kostja võttis 2023. a augustis P

OÜ-lt 5 korda laenu kokku 1925 eurot ning et kostja laenutaotlusel ise märkis oma

finantskohustuseks 200 eurot. Sellele vaatamata arvestas laenuandja hageja väitel igakuiste

finantskohustustega 25 eurot. Samuti ei nähtu hagist, et laenuandja oleks arvestanud kostja

majandamiskuludega (milleks kostja märkis 300 eurot) ning et hageja oleks välja selgitanud, kas

mingid maksed eraisikutele kujutasid endast üüri, kuivõrd kostja märkis laenutaotlusel, et elab

üürikorteris.

Hageja kinnitas 18.09.2024, et ei soovi täiendavaid tõendeid ega seisukohti esitada.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina, millel ei ole kostja allkirja.

Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on

teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

Hageja selgitas, et kostja tuvastas end Smart-ID abil laenuandja portaali sisse logides ning esitas

laenutaotluse. Hageja on esitanud kohtule tõendi (dtl 68), milles on märgitud kostja andmed,

laenusumma (kuumakse, intress, lepingutasu, periood), ip-aadress ning kuupäev 02.09.2023.

Kohus peab usutavaks, et kostja sellise laenutaotluse esitas. Hageja on esitanud tõendina e-kirja

(dtl 66), saadetud kostjale 04.09.2023, kannab pealkirja „Lepingueelne teave“ ning kirja sisus

viidatakse, et kostjale edastatakse kohandatud lepingueelne teave. Hageja ei ole seega esile

toonud ja tõendanud, et kostja aktsepteeris kohtule esitatud lepingudokumendis sisalduvaid

lepingutingimusi ega ka seda, et lepingudokumendid (mis kohtule on esitatud), esitati kostjale

püsival andmekandjal viivitamatult pärast lepingu sõlmimist. Lepingueelse teabe saatmine ei

asenda seda.

Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et lepingud oleks olnud nõutud vormis.

Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada

alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus selgitas eeltoodut hagejale ning küsis, kas hageja

soovib täiendavat tähtaega lepingu vorminõude järgimise tõendamiseks ning hageja vastas, et ei

soovi täiendavat tähtaega ning nõustus, et kohus võib otsuse teha olemasoleva pinnalt alusetu

rikastumise sätete alusel.

Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtte, millest (dtl 796) nähtub, et 04.09.2023 on Ü OÜ

kostjale üle kandnud 570 eurot selgitusega „laenu väljamaksmine vastavalt lepingule nr xxxx.

Selle rahasumma kostjale väljamaksmine on seega tõendatud.

5. Nõude loovutamine

Hageja on esitanud faktiväite selle kohta, et nõude aluseks olevatest lepingutest tulenevad

nõuded on kostjale loovutatud. Kohtu hinnangul tõendab seda kohtule esitatud Ü OÜ saadetud e-

kiri (dtl 81).

6. Põhivõla ja viivise nõuded

Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kohus

rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab kostjat

tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühiste laenulepingu alusel kostjale üle antud,

tagastamata laenusumma 570 eurot.

Hageja nõuab viivist nii lepingu kehtivuse ajal võlgu oldud summalt kui ka peale lepingu

ülesütlemist põhivõlalt lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Hageja on faktiväitena esile toonud üles ütlemise teate saatmise

asjaolud ning esitanud tõendina ka vastava e-kirja (dtl 78). Hoiatuses anti täiendav tähtaeg ning

lepingu üles ütlemise teates nõuti kogu põhivõla tasumist 14 päeva jooksul. Kohus on

seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab pidada

VÕS § 113 lg 2 kohaseks nõudeks. Kuivõrd selles teates, mille laenuandja saatis 18.01.2024,

andis laenuandja kostjale veel 14 päeva aega, siis tuleb viivist hakata arvestama 14 päeva

möödumisest.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel ja mõistab

kostjalt välja põhivõlalt (570 eurolt) viivise seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) alates 02.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Perioodi 02.02.2024-27.06.2024 eest on

sissenõutavaks muutunud viivise summa 28,62 eurot. Perioodi 28.06.2024-30.09.2024 eest on

sissenõutavaks muutunud viivise summa 18,14 eurot.

7. Intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla

sisse nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad intressi

ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 27.06.2024 koos hagiavaldusega. Hageja

menetluskuludeks on: riigilõiv 245 eurot; maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot ja hageja poolt

esindajale makstud tasu 360 eurot. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja

menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud koos hagiavaldusega 16.08.2024,

teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245

eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 901,28 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu summas 245 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 245 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 3 tundi tunnihinnaga 120

eurot. Õigusabi osutamine sisaldas dokumentidega tutvumist, hagiavalduse koostamist,

materjalide komplekteerimist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise

keerukusega varalise õigusvaidlusega ning lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise

tunnihind on mõistlik ja vastab turuhinnale. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud.

Märgitud ajakulu 3 tundi on põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja

nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja õigusabikulu kokku 360 eurot (3 tundi × 120 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 625 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 360 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

27.06.2024 esitatud hagi hind oli 901,28 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 570 eurot, viivise põhivõlalt seadusjärgses viivisemääras perioodi 02.02.2024-

27.06.2024 eest summas 28,62 eurot ja edasiulatuvalt põhivõlalt viivisenõude VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, mis ühe aasta eest arvestatuna

on 71,25 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 669,87 euro ulatuses, mis on

hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (901,28 eurot) 74,32%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 74,32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25,68%

ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust

nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

menetluskulude nimekirja.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 74,32%% hageja põhjendatud menetluskuludest (625

eurot), millele vastab summa 464,50 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

9. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/