2-24-6175/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-6175

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

M Vi hagi G Vi vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

16.09.2024. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

M V (isikukood xxx)

A M (isikukood 490120xxx22229,

elukoht: xxx)

G V (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M Vi hagi.

2. Välja mõista G Vilt elatis poja M Vi kasuks alates 01.05.2024. a igakuise elatusrahana

287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot,

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) kuni poja Mi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni lapse

vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja A M arveldusarvele nr xxx iga

kuu 10. kuupäevaks selgitusega „elatis M V“.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE

1. M V esitas esindaja kaudu hagi G Vi vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on

hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida.

Lapse igakuised kulud moodustavad 492 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis

miinimumsummas alates 01.05.2024. a. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda

lapse ema arveldusarvele 10 kuupäevaks.

2. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkis hageja esindaja, et kostaja sihilikult

varjab oma tulu. Puuduvad andmed kostja tervise halvenemise kohta. Enne hagiavalduse

esitamist kostja täitis osaliselt ülalpidamiskohustust. Hageja esindaja nõustub kostja väitega, et

laps veedab isaga aega, kuid praktiliselt on laps ema ülalpidamisel. Hageja esindaja on

seisukohal, et kostjal on sissetulek, kuidas muidu saaks ta endale lubada soojamaa puhkusreise.

Hageja jääb esitatud nõude juurde.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja G V oma kirjalikus vastuses märgib, et ta on alates 28.08.2023. a töötuna arvele

võetud. Kostja on esitanud töövõime hindamise taotluse, kui ta saab positiivse vastuse siis tema

sissetulekuks oleks keskmiselt 351,75 eurot. Kosja veedab lapsega kuus vähemalt 7 päeva ja siis

on kõik ülalpidamiskohustused kostja kanda. Igakuiselt maksab kostja lapse treeningute eest

umbes 120 eurot ja ostab vajalikud riided. Kostja märgib, et ta on teadlik, et nimetatud olukord ei

vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid on seisukohal, et vanemate erineva

sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt nende

sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kohustatud vanema sissetulekute arvestamine

tuleneb eelkõige PKS § 102 lg -st 1 ning § 100 lg-st 2, millest võib järeldada, et vanem on

kohustatud hankima endale vajalikud vahendid ja kindlustama vastava varalise seisundi, et

lapsest lahus elades lapsele siiski ülalpidamist.

4. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui

pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

5. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.

KOHTUISTUNG

6. Hageja esindaja jääb esitatud nõude juurde. Lapsele isaga kohtumiseks ei tee lapse ema

takistusi. Lastevanematel oli kokkulepe, et lapse isa maksab lapse treeningute eest ja kui vaja

ostab riideid. Hageja esindaja soovib nüüd, et kostja maksaks elatist, mitte treeningute eest.

Hageja märgib, et laps ööbib ise juures vahepeal rohkem kui 7 ööd kuus ja vahepeal vähem.

Puhkepäevadel on laps isa juurdes, nädala keskel kui on koolipäevad, on laps kodus. Hageja

esindaja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas.

Kostja selgitas, et lapsega kohtuvad nad iga päev ja temaga veedab laps rohkem kui emaga.

Kostjal puudub sissetulek, last peab üleval säästudest. Laps on kostja juures rohkem kui 7 ööd

kuus. Kostja on nõus maksma elatist 200 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

9. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

M V on G Vi poeg.

11. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

12. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).

13. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12

p 13).

14. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem

ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese

lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

15. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

16. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.05.2024. a seadusega sätestatud

miinimummääras.

17. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine

vajalik.

Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna lapse kulusid.

18. Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused.

19. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma

ühe lapse kohta on 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot.

Alates 01.04.2024. a on baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.

20. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust.

01.04.2024. a on igakuine elatis 287,72 eurot kuus (272,76+54,96-40=287,72).

21. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise

miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu

lõpparuandes

pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse

võetud lapse standardvajadusi.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

23. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldus.

24. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute

kohta.

Kostja ei ole kohtule esitanud enda varalise seisundi ja sissetulekute kohta andmeid. Kostja

nõustus maksma hagejale elatist 200 eurot kuus, kuna tal puudub töökoht ja ta elab säästudest.

25. Kohus on kontrollinud kostja ja hagejate seadusliku esindaja vara elektroonilisest

kinnistusraamatust, töötajate registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist.

Elektroonilise andmebaaside andmetel:

- kinnistusraamatu andmetel on G V kinnistu xxx (registriosa nr xxx) omanik;

- korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 20.03.2024. a.

- A M töötab xxx,

- äriregister andmetel on A M xxx xxx.

- kinnistusraamatu andmetel on A M korteri xxx (registriosa nr xxx) omanik;

- xxx (registriosa nr xxx) omanik;

- xxx (registriosa number xxx) omanik;

- transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub A Mle 1 sõiduk.

26. Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, kuid elatise suurusele. Kostja palub kohaldada

PKS § 102 lõike 2. Kostja materiaalne olukord ei võimalda maksta elatist seadusega ettenähtud

miinimummääras.

27. Kohus möönab, et registrite andmetel on vanemate varaline seis erinev. Kohus märgib, et

mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema

kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja

lapse ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava

vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lastest lahus elava vanema panus.

28. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille

eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev. (vt Riigikohtu 08.01.2014.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

29. Võrreldes vanemate majanduslikku olukorda, on ilmne, et hageja esindaja majanduslik

seisund on parem kui kostjal. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks

tema võime sissetulekut teenida mingil viisil piiratud.

30. Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS §

102 lg 2), kostja kohtule esitanud ei ole.

Kostjal puudub küll ametlik töökoht (töötamise registri järgi), kuid kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta et tema töövõime oleks piiratud. Kostja ei ole esitanud andmeid ka oma

tegelike sissetulekute kohta. Töötamise registris andmed G Vi kohta puuduvad, samas on kostja

ostnud 2024. aasta märtsis korteri, millest kohus järeldab, et kostjal on mitteametlik sissetulek.

Kostja lapse isana peab tegema endast kõik oleneva, et tema lapsel oleks parem elukvaliteet.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta et tal esinevad takistused leida töökoht, mis

tagaks talle igakuise stabiilse sissetuleku.

31. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;

13.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).

Asjaolu, et kostja ei oma hetkel töökohta, ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustuse

täitmisest.

32. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud

miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 01.05.2024. a. Elatis

mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal

aastal 01. aprillil.

Menetluskulude jaotus

33. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

34. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik