4-24-3091/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-3091

HARJU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-3091 Kohtunik Kristjan Paluteder Väärteoasi Sophia Kuznetsova kaitsja Valentin Moto kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi juhi 09.09.2024. a määrusele väärteoasjas 2315,24,005594

Kaebuse esitaja Sophia Kuznetsova (ik: 60002140300) kaitsja Valentin Moto

Kohtuväline menetleja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp

Menetluse liik kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Sophia Kuznetsova kaitsja Valentin Moto poolt esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi grupijuhi 09.09.2024. a määrusele kaebuse esitamiseks.

2. Sophia Kuznetsova kaitsja Valentin Moto poolt esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi grupijuhi 09.09.2024. a määrusele väärteoasjas nr 2315,24,005594 jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

Harju Maakohtu kohtunik Kristjan Palutederi menetlusse määrati 24.09.2024. a Sophia Kuznetsova kaitsja Valentin Moto kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi juhi 09.09.2024. a määrusele väärteoasjas nr 2315,24,005594.

Kaebusest ja väärteoasja materjalidest nähtub järgnev sündmuste käik: 22.07.2024. a koostati Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseiniku poolt menetlusaluse isiku Sophia Kuznetsova suhtes väärteoprotokoll nr AB1614266, mille kohaselt pidi väärteootsus olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.08.2024. a; 19.08.2024. a koostas PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Kristel Proos asjas väärteomenetluse jätkamise määruse; 03.09.2024 esitas Sophia Kuznetsova kaitsja kaebuse 19.08.2024 väärteomenetluse jätkamise määrusele väärteoasjas nr: 2315,24,005594; 09.09.2024 määrusega jättis PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi grupijuht Riina Printsmann Sophia Kuznetsova kaitsja kaebuse rahuldamata.

23.09.2024. a esitas kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 09.09.2024. a määrusele (kohtuvälise menetleja kaudu), milles leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Esiteks märgitakse, et kaitsja viibis ajavahemikul 08.09.2024-30.09.2024. a puhkusel, sealhulgas alates 14.09. puhkusereisil troopilistes riikides, kus püsiva internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda PPA määrusega ega esitada õigeaegselt kaebust. Selle kinnituseks viidatakse kaebuse lisale ehk kuvatõmmisele, kust peaks nähtuma kaitsja asukoht IP-aadressi järgi. Kuna objektiivsed takistused ei võimaldanud kaebust määratud tähtaja jooksul esitada, palutakse ennistada VTMS §-s 78 sätestatud kaebetähtaeg. Kaebuses leitakse, et VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab olema väärteootsus olema kättesaadav 30 päeva möödumisel väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest alates. Siinses asjas pole otsust senise ajani koostatud ja selline viivitus kujutab endast VTMS § 70 lg-s 4 sätestatud rikkumist. Otsuse asemel on kohtuväline menetleja koostanud 19.08.2024. a määruse, mille eesmärk oli kunstlikult pikendada seadusega ettenähtud menetluslikku tähtaega. Tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega ja see rikub menetlusaluse isiku õigust saada väärteootsus õigeaegselt ja seaduslikult. Selline määrus on õigustühine ning vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtuvälisel menetlejal puudub mistahes õiguslik alus seadusest tuleneva tähtaja pikendamiseks. Kaebusega palutakse tühistada 19.08.2024 väärteomenetluse jätkamise määrus väärteoasjas ning lõpetada Sophia Kuznetsova suhtes väärteomenetlus.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kaebusega ja esitatud materjalidega leiab, et kohtule esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus viitab, et VTMS § 78 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi võib menetlusosaline, juhul kui ta ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kohtuvälise menetleja juhi määrusega, esitada kaebuse maakohtule

10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kohtuvälise menetleja vastav määrus tehti 09.09.2024. a. Praeguses asjas möönab kaitsja, et kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele on esitatud pärast kaebetähtaega. Kaitsja ei ole praeguses kaebuses teatanud täpset aega, mil tema või menetlusalune isik määruse kätte said, kuid samas pole ka eeldatavat määruse kättesaadavaks tegemise ja edastamise aega kahtluse alla seadnud. Seega tuleb järeldada, et määrus oli kättesaadav alates 09.09.2024. a. Käesolevas asjas hakkas 10-päevane kaebetähtaeg KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt kulgema alates 10.09.2024.a ning see lõppes 19.09.2024. a, mistõttu on 23.09.2024. a esitatud kaebus esitatud pärast kaebetähtaega.

Samas on kaitsja välja toonud, et alates 08.09.2024. a viibis ta puhkusel, sh alates 14.09.2024. a puhkusereisil troopilistes riikides, kus püsiva internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda PPA 09.09.2024. a määrusega. Seoses sellega palutakse kaebetähtaeg ennistada. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole. KrMS §

172 lg 1 kohaselt ennistatakse möödalastud kaebetähtaeg mõjuval põhjusel. KrMS § 172 lg-st

2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-

98 ja 3-1-1-152-05).

Kaitsja nimetab ühena kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena puhkust, mis algas 08.09.2024. a, s.o 1 päev enne kohtuvälise menetleja määruse tegemist. Seega tugineb kaitsja n-ö muule mõjuvale põhjusele KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Siinkohal tuleb esmalt tõdeda, et kaitsja puhkuse algus sellel päeval on tõendamata. Siiski ei oma see asja lahendamise seisukohast suuremat tähtsust. Oluline on tähele panna, et kaitsja esitas 03.09.2024. a VTMS § 76 korras kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, adresseerides selle asutuse juhile. VTMS § 77 lg 1 järgi tuli kohtuvälise menetleja juhil lahendada see kaebus 5 päeva jooksul, s.o hiljemalt 09.09.2024. a (08.09.2024. a oli puhkepäev). Seega oli kaitsjale teada täpne aeg, mil tema kaebus lahendatakse. Sellest hoolimata ei ole 03.09.2024. a kaebuses ühtegi viidet sellele, et kaitsja (või menetlusalune isik) ei oleks mingil perioodil kättesaadavad. Vastupidi, kaebuses on märgitud mõlema kontaktivahendid, sh elektronposti aadressid, mille kaudu saab menetlusdokumente edastada. Lähtudes kaitsja poolt märgitud puhkuse kestusest (enam kui 3 nädalat), oli puhkusele siirdumine talle ilmselgelt teada ka pikemalt ette ning vajadusel saanuks korraldada oma tegevuse nii, et võetud kaitsekohustust oleks saanud täita ta ise või keegi teine.

Kaebuse järgi viibis kaitsja alates 14.09.2024. a „/…/ puhkusereisil troopilistes riikides, kus püsiva internetiühenduse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik tutvuda PPA 09.09.2024 määrusega ega esitada kaebust Harju Maakohtule õigeaegselt.“ Seega tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena ka sidehäirele. Ka siinkohal tuleb tõdeda, et reisil viibimine on sisuliselt tõendamata, kaitsja ei ole isegi nimetanud oma reisi sihtkohta. Kui üldjuhul esitavad menetlusosalised reiside kohta vastavad broneeringud ja piletite väljatrükid, siis kaitsja on pidanud vajalikuks esitada arvutiekraanist kuvatõmmise, millelt nähtub tema arvuti IP-aadress (Kaafu atoll, Maldiivid) ja samaaegselt see, et arvutisse on sisestatud tema ID-kaart. Üldteadaolevalt ei saa IP-aadress tõsikindlalt kinnitada kellegi reaalset viibimiskohta, sest see on väga lihtsalt (ja täiesti legaalselt) muudetav. Märgitust hoolimata on ilmne seegi, et iga keskmine inimene saab aru, et eksootilistesse riikidesse reisides ei saa alati toimivat internetiühendust eeldada. Tähelepanuväärne on ka see, et praeguse kaebuse järgi enne 14.09.2024. a kaitsja ka (püsiva internetiühenduseta) reisil veel ei viibinudki. Neil põhjustel ei saa anna kaitsja väited alust rääkida sidehäirest, kui mõjuvast põhjusest kaebetähtaja ennistamiseks.

Lõpetuseks ei saa kohus kõrvale jätta teadmist sellestki, et Valentin Moto oli kaitsjaks samas kohtukoosseisus lahendatud väärteoasjas nr 4-24-1631, milles kohus tegi kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks 09.09.2024. a muuhulgas avaliku e-toimiku kaudu. Kaitsja V. Moto võttis selles asjas lahendi vastu 10.09.2024. a. Nimetatu tähendab, et faktiliselt töötas V. Moto siiski ka ajal, mil ta väidetavalt seda teha ei saanud ning lisaks ei olnud tal menetlusdokumentide vastuvõtmine sel ajal takistatud.

Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et ükski kaitsja poolt nimetatud asjaolu ei takistanud tal praeguses asjas õigeaegselt kaebust esitamast. Need põhjused on otsitud, tegemist ei ole mõjuvate põhjustega kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebuse esitaja vastava taotluse rahuldamata. Kuivõrd kaebus on esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega, ei ole selle läbivaatamine võimalik ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Arvestades praeguse määrusega kaasnevat tagajärge, ei saa taolist kaebuse esitaja huvide kahjustamist pidada asjatundlikuks kaitsetegevuseks. Advokaadist kaitsja puhul tooks see kaasa vajaduse kohtul reageerida ja pöörduda advokatuuri distsiplinaarasja algatamiseks. Praegusel juhul ei ole aga tegemist advokaadist kaitsjaga ning seega saab menetleja oma tauniva hinnangu kaitsja tegevusele kaebuse esitaja jaoks teatavaks teha vaid läbi käesoleva määruse.

Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 48, § 76-79, § 190, § 192; KrMS § 171 lg 1; § 172 lg 1, 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder kohtunik