Legislator Case Law & Legislation
2-23-130574/11 AI generated

2-23-130574/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-130574/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

Legislator headnote

AI generated

2-23-130574/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

Keywords

AI generated
monitoring of bank accounts bank credit balance bank account holders bank counter mail bank account attachment bank account information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-130574

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi K. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1193.44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post XXX);

kostja K. S. (isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr L89007024136 tulenev põhivõlg

305.91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9.28 eurot.

3. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr L89008360569 tulenev põhivõlg

51.58 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1.57

eurot;

4. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr. L89009911027 tulenev põhivõlg

78.29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, ja sissenõutavaks muutunud viivis 2.38

eurot.

2-23-130574

5. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja lepingust nr L89010934433 tulenev põhivõlg

159 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4.82 eurot.

6. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude

(Leping nr. L89007024136) summas 305.91 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud

määras.

7. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude

(Leping nr. L89008360569) summas 51.58 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud

määras.

8. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude

(Leping nr. L89009911027) summas 78.29 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud

määras.

9. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude

(Leping nr. L89010934433) summas 159 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud

määras.

10. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi K. S. (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõla

226.71 eurot, intressi 32.83 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80.11 eurot osas.

11. Jätta menetluskulud 34% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 66% osas K. S. (isikukood XXX) kanda.

12. Mõista kostjalt K. S.’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 66% ulatuses s.o summas 495

eurot.

13. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal K. S.’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-23-130574

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 04.08.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 26.01.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

29.01.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 15.02.2024 hagiavalduse K. S. vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub

kostjalt välja mõista:

põhivõlgnevus (Leping nr L89007024136) 460.08 eurot, intress 17.39 eurot,

sissenõudmiskulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 59.77 eurot;

põhivõlgnevus (Leping nr L89008360569) 99.69 eurot, intress 2.91 eurot,

sissenõudmiskulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12.93 eurot;

põhivõlgnevus (Leping nr L89009911027) 102.72 eurot, intress 2.58 eurot,

sissenõudmiskulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9.99 eurot.

põhivõlgnevus (Leping nr L89010934433) 159 eurot, intress 9.95 eurot,

sissenõudmiskulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 15.47 eurot.

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (Leping nr L89007024136) summas 460.08

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas.

Viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (Leping nr L89008360569) summas 99.69

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16% aastas;

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (Leping nr L89009911027) summas 102.72

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas.

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (Leping nr L89010934433) summas 159.00

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas.

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot ja hageja õigusabikulud

780.50 eurot;

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud

järelmaksulepingud nr. L89007024136, L89008360569, L89009911027 ja L89010934433.

Kostja ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt, mistõttu ütles laenuandja lepingud 25.04.2023

üles ning loovutas kostja vastased nõuded osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning on

kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud

järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud

teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest

ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

2-23-130574

06.06.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga.

26.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja märgib, et:

lepingu nr 89007024136 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

454.12 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.12.2021-20.11.2023.

Kostjal on võlgnevus alates 14. osamaksest so. 20.01.2023 kuni 17. osamakseni so.

20.04.2023.

lepingu nr 89008360569 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

290.48 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 10. osamaksest so.20.02.2023 kuni 12.

osamakseni s.o 20.04.2023. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil

20.05.2022- 20.04.2023.

lepingu nr 89009911027 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

186.28 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.10.2022- 20.03.2023.

Kostjal on võlgnevus alates 5. osamaksest so. 20.02.2023 kuni 6. osamakseni so.

20.03.2023.

lepingu nr 89010934433 alusel ei ole kostjalt toimunud makseid. Lepingu kohaselt

tuli laen tagastada perioodil 20.10.2022- 20.03.2023. Lepingu kohaselt tuli laen

tagastada perioodil 20.01.2023-20.12.2023.

11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1

alusel 05.09.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

2-23-130574

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:

krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);

krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);

krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;

lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);

krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-23-130574

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ning on

kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud

järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud

teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest

ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Krediidiandja lähtus

sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise

tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

26.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja märgib, et:

lepingu nr 89007024136 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

454.12 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.12.2021-20.11.2023.

Kostjal on võlgnevus alates 14. osamaksest so. 20.01.2023 kuni 17. osamakseni so.

20.04.2023;

lepingu nr 89008360569 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

290.48 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 10. osamaksest so.20.02.2023 kuni 12.

osamakseni so. 20.04.2023. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil

20.05.2022- 20.04.2023;

lepingu nr 89009911027 alusel on kostjalt toimunud laekumine kokku summas

186.28 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 20.10.2022- 20.03.2023.

Kostjal on võlgnevus alates 5. osamaksest s.o 20.02.2023 kuni 6. osamakseni so.

20.03.2023;

lepingu nr 89010934433 alusel ei ole kostjalt toimunud makseid. Lepingu kohaselt

tuli laen tagastada perioodil 20.10.2022- 20.03.2023. Lepingu kohaselt tuli laen

tagastada perioodil 20.01.2023-20.12.2023.

Hageja poolt välja toodud laekumised ei kajasta kõiki kostja poolt tasutud summasid, võttes

arvesse laekumiste väljavõtteid ning hageja esitatud infot, mitmendast osamaksest on kostjal

võlgnevus. Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenude katteks:

lepingu nr 89007024136 alusel (50 + 49 + 49.50 + 49.50 + 50 + 50 + 48.50 + 49.50

+ 49.50 + 49.50 + 49.50 + 49.50 + 49.59 + 49.50) 693.09 eurot.

lepingu nr 89008360569 alusel (50 + 24.34 + 37.17 + 37.17 + 37.17 + 40 + 34.34 +

37.23 + 50) 347.42 eurot.

lepingu nr 89009911027 alusel (53 + 52.32 + 52.73 + 52.66) 210.71 eurot.

Hageja ei ole esitanud uut intressi arvestust. Lepingu nr 89007024136 alusel sai kostja laenu

999 eurot ning on tasunud laenu katteks 693.09 eurot, seega on tagastamata põhinõue

2-23-130574

summas 305.91 eurot. Lepingu nr 89008360569 alusel sai kostja laenu 399 eurot ning on

tasunud laenu katteks 347.42 eurot, seega on tagastamata põhinõue summas 51.58 eurot.

Lepingu nr 89009911027 alusel sai kostja laenu 289 eurot ning on tasunud laenu katteks

210.71 eurot, seega on tagastamata põhinõue summas 78.29 eurot. Lepingu nr 89010934433

alusel sai kostja laenu 159 eurot ning ei teinud laenu katteks ühtegi tagasimakset.

Kohtu hinnangul ei ole pärast ümberarvestust leping nr 89007024136 kehtivalt üles öeldud,

seega pole põhjendatud hageja sissenõudmiskulu 30 eurot. Leping lõppes 20.11.2023,

mistõttu on põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Ülejäänud laenulepingud on lõppenud või

kehtivalt üles öeldud.

6. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.04.2023 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.02.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras. Lisaks nõuab hageja viivist alates 16.02.2024 kuni põhinõude

täitmiseni intressimääraga võrdses määras. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Eelnevast tulenevalt

on põhjendatud hageja viivisenõue vastavalt järgnevale arvestusele:

- summa 305.91, periood 26.04.2023 - 30.06.2023, intressimäär 2,5%, summa 1.38 eurot;

summa 305.91, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4%, summa 6.17 eurot;

summa 305.91, periood 01.01.2024 - 15.02.2024, intressimäär 4,5%, summa 1.73 eurot;

kokku 9.28 eurot.

- summa 51.58, periood 26.04.2023 - 30.06.2023, intressimäär 2,5%, summa 0.24 eurot;

summa 51.58, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4%, summa 1.04 eurot; summa

51.58, periood 01.01.2024 - 15.02.2024, intressimäär 4,5%, summa 0.29 eurot; kokku 1.57

eurot.

- summa 78.29, periood 26.04.2023 - 30.06.2023, intressimäär 2,5%, summa 0.36 eurot;

summa 78.29, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4%, summa 1.58 eurot; summa

78.29, periood 01.01.2024 - 15.02.2024, intressimäär 4,5%, summa 0.44 eurot; kokku 2.38

eurot.

- summa 159 eurot, periood 26.04.2023 - 30.06.2023, intressimäär 2,5%, summa 0.72 eurot;

summa 159, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, intressimäär 4%, summa 3.21 eurot; summa

159, periood 01.01.2024 - 15.02.2024, intressimäär 4,5%, summa 0.89 eurot; kokku 4.82

eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista;

põhivõlgnevus (leping nr L89007024136) 305.91 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 9.28 eurot;

põhivõlgnevus (leping nr L89008360569) 51.58 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

ja sissenõutavaks muutunud viivis 1.57 eurot;

põhivõlgnevus (leping nr L89009911027) 78.29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

ja sissenõutavaks muutunud viivis 2.38 eurot.

põhivõlgnevus (leping nr L89010934433) 159 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 4.82 eurot.

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (leping nr L89007024136) summas 305.91

eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (leping nr L89008360569) summas 51.58

eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras;

2-23-130574

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (leping nr L89009911027) summas 78.29

eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras.

viivis alates 16.02.2024 kuni põhinõude (leping nr L89010934433) summas 159

eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 226.71 eurot, intressi 32.83 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80.11 eurot osas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 1072.48 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 702.83 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 66%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 34% ulatuses

hageja kanda ning 66% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 780.50 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215

eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

2-23-130574

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4,5 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (4,5 x 100) 450 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+20+450) 750 eurot, millest kostja

kanda jääb 66% ehk 495 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik