2-22-15438/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15438

Kohtuasi

P.T ja T.M-i hagi LUKUABISERVICE OÜ vastu

osanike üldkoosoleku otsuse tuvastamise ja

tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

LUKUABISERVICE OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) T.M (isikukood XXX)

Hageja (vastustaja) P.T (isikukood XXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Albert

Linntam ja vandeadvokaadi abi Elina Lumiste

Kostja LUKUABISERVICE OÜ (registrikood

14530753), seaduslik esindaja S.H

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-15438 osas,

millega maakohus mõistis LUKUABISERVICE OÜ-lt P.T ja T.M-i kasuks välja

4600,74 eurot ületavad menetluskulud ja viivise nendelt. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta LUKUABISERVICE OÜ-lt P.T ja T.M-i kasuks välja

mõistmata 4600,74 eurot ületavad menetluskulud ja viivis nendelt.

2. Jätta Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a otsus muus osas muutmata.

3. Rahuldada LUKUABISERVICE OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud LUKUABISERVICE OÜ kanda.

5. Määrata rahaliselt kindlaks T.M-i ja P.T ringkonnakohtus kantud menetluskulud

1532,54 eurot ja mõista need LUKUABISERVICE OÜ-lt solidaarselt P.T ja T.M-i

kasuks välja.

2-22-15438

6. Mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt T.M-i ja P.T kasuks välja võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt 1532,54 eurot

alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

7.1. Hagi rahuldada.

7.2. Tuvastada, et:

7.2.1. LUKUABISERVICE OÜ 11. augusti 2022. a osanike üldkoosolekul

valiti P.T kehtivalt ning tähtajatult LUKUABISERVICE OÜ juhatuse

liikmeks;

7.2.2. P.T ja LUKUABISERVICE OÜ vahel tekkis juhatuse liikme ametisuhe

hiljemalt alates 15. augustist 2022.

7.3. Kohustada LUKUABISERVICE OÜ-t (registrikood 14530753) andma

nõusolek ning tegema kõik muud vajalikud toimingud P.T (isikukood XXX)

kandmiseks äriregistrisse LUKUABISERVICE OÜ juhatuse liikmena.

7.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud LUKUABISERVICE

OÜ kanda.

7.5. Mõista LUKUABISERVICE OÜ-lt P.T ja T.M-i kasuks solidaarselt välja

menetluskulud 6133,28 eurot (maakohtus 4600,74 eurot + ringkonnakohtus

1532,54 eurot).

7.6. LUKUABISERVICE OÜ-l tuleb tasuda P.T-le ja T.M-ile hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.M (hageja I) ja P.T (hageja II) esitasid Harju Maakohtule hagi LUKUABISERVICE OÜ

(kostja) vastu tuvastamaks, et kostja 11. augusti 2022. a osanike üldkoosolekul valiti hageja II

kehtivalt ja tähtajatult kostja juhatuse liikmeks ning hageja II ja kostja vahel tekkis juhatuse

liikme ametisuhe hiljemalt alates 15. augustist 2022, samuti kohustamaks kostjat andma

tahteavaldused hageja II kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikud Q ja hageja I. Mõlemale osanikule kuulub 50%

kostja osakapitalist, s.o osa nimiväärtusega 1250 eurot. Äriregistri kohaselt on kostja

seaduslik esindaja S.H.

2 (13)

2-22-15438

1.2. Kostja põhikirja p 3.6 kohaselt valitakse ühingu juhatus tähtajatult ja juhatuse liikmete

arv on 1–5.

1.3. S.H edastas 29. juulil 2022 hagejale I üldkoosoleku kokkukutsumise teate koos

päevakorra ja otsuste eelnõudega. Üldkoosoleku päevakorras oli koosoleku korralduslike

küsimuste otsustamine ja juhatuse koosseisu puudutavad küsimused.

1.4. Kostja osanike koosolek toimus 11. augustil 2022. Sellel osales Q isiklikult ja volikirja

alusel hageja I lepinguline esindaja Albert Linntam. Hääletamisele pandi päevakorras olev

küsimus hageja II juhatusse valimisest. Hageja II juhatusse valimise poolt hääletas hageja I,

kelle häälega on esindatud 50% häältest. Samal koosolekul selgitas hageja I esindaja A.

Linntam, et tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 174 lg-st 3 ja isikuvalimise põhimõttest piisas

hageja II juhatusse valimiseks vähemalt ühest häälest ning seega oli otsus hageja II juhatusse

valimise kohta vastu võetud. 12. augustil 2022 kinnitas hageja II A. Linntami vahendusel, et

on nõus enda valimisega ühingu juhatusse. Sellekohane nõusolek edastati kostja juhatusele

kirjalikult 12. augustil 2022. S.H kinnitas hageja II lepingulisele esindajale telefoni teel, et on

e-kirja koos nõusolekuga kätte saanud.

1.5. Kostja juhatus ei olnud koosoleku hääletustulemustega nõus ja viivitas koosoleku

protokolli saatmisega. Hageja I esitas 24. augustil 2022 nõudekirja S.H-le ja koosoleku

protokollijale (advokaat W) koosoleku protokolli edastamiseks. S.H edastas protokolli 26.

augustil 2022. Protokollis esinesid sisulised ja vormistuslikud vead – protokoll kajastab

ebaõigesti hääletamise tulemusi ja sellel puuduvad allkirjad. Kostja juhatus eirab koosoleku

hääletustulemusi, mistõttu ei ole koosoleku protokolli tänaseni korrektselt vormistatud.

Hagejat II ei ole ebakorrektselt vormistatud protokolli alusel võimalik juhatuse liikmena

äriregistrisse kanda.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see tuleks jätta läbi vaatamata.

2.1. Kostja avaldas, et hagejad esitasid 30. augustil 2022 äriregistrile kandeavalduse hageja II

kostja juhatuse liikmena äriregistrisse kandmiseks. Vastavalt äriregistri määrusele ei saanud

aga kannet teha, kuna ei esitatud nõuetekohast koosoleku protokolli koos lisadega. Registri

määruse kohaselt ei ole protokoll allkirjastatud koosoleku juhataja S.H ja protokollija W poolt

ning protokollile ei ole lisatud koosolekul osalenud osanike nimekirja. Registripidajal ei olnud

võimalik teha kannet koosoleku helisalvestise alusel. Vastavalt ÄS §-le 49 ei tee registripidaja

kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

2.2. Kostja leiab, et juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg-st 2 ei ole

äriregistril võimalik kanda hagejat II kostja juhatuse liikmena äriregistrisse koosoleku juhataja

ja protokollija poolt allkirjastatud koosoleku protokolli esitamiseta. Selline protokoll aga

puudub ning koosoleku juhataja ja protokollija on selle allkirjastamisest keeldunud. Hagiga ei

ole võimalik kohustada kostjat andma tahteavaldusi hageja II kandmiseks äriregistrisse kostja

juhatuse liikmena, kuna selleks on vaja kohustada kolmandaid isikuid, s.o koosoleku juhatajat

ja protokollijat esitama allkirjastatud koosoleku protokoll, kuid nad ei ole siinses tsiviilasjas

kostjad.

2.3. Alternatiivselt leiab kostja, et üldkoosolekul otsustati mitte valida hagejat II juhatuse

liikmeks, kuna kooskõlas kostja põhikirja p-ga 3.3 on otsus (sh juhatuse valimise kohta) vastu

võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta

3 (13)

2-22-15438

otsustamise puhul kõigist häältest 51%. Samuti ei olnud hageja II koosoleku läbiviimise ajaks

esitanud oma nõusolekut juhatuse liikmeks valimiseks (ÄS § 184 lg 1). Hageja II esitas

nõusoleku alles järgmisel päeval pärast üldkoosoleku toimumist.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostja 11. augusti 2022. a osanike üldkoosolekul

valiti hageja II kehtivalt ja tähtajatult kostja juhatuse liikmeks ning hageja II ja kostja vahel

tekkis juhatuse liikme ametisuhe hiljemalt alates 15. augustist 2022. Maakohus kohustas

kostjat andma nõusolek ja tegema kõik muud vajalikud toimingud hageja II kandmiseks

äriregistrisse kostja juhatuse liikmena. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 5477,75 eurot ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt kuni

nende tasumiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja osanikud on Q ja hageja I. Mõlemale osanikule kuulub 50% ühingu

osakapitalist, s.o osa nimiväärtusega 1250 eurot;

-

kostja seaduslik esindaja on S.H;

-

kostja põhikirja p 3.6 kohaselt valitakse ühingu juhatus tähtajatult ja juhatuse liikmete

arv on 1–5;

-

S.H edastas 29. juulil 2022 hagejale I üldkoosoleku kokkukutsumise teate koos

päevakorra ja otsuste eelnõudega. Üldkoosoleku päevakorras oli koosoleku

korralduslike küsimuste otsustamine, osanik hageja I ettepanek nimetada juhatuse

liikmeks hageja II ja osanik Q ettepanek jätta juhatuse koosseis muutmata;

-

11. augusti 2022. a üldkoosolekul osalesid Q ja hageja I, keda esindas A. Linntam.

Pooled vaidlevad selle üle, kas juhatuse liikme valituks osutumiseks piisas 50% kohalolijate

häältest, kas hageja II pidi olema esitanud oma nõusoleku juhatuse liikme valimiseks

koosoleku läbiviimise ajaks või oli võimalik anda nõusolek tagantjärgi ning kas kostja II

üldkoosolekul valiti juhatuse liikmeks hageja II.

3.2. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on tsiviilasjas nr

2-16-11216 tehtud otsuse p-s 14 leidnud, et olukorras, kus vaieldakse selle üle, kas osanike

otsus on vastu võetud, on hagejal osanikuna õiguslik huvi tuvastada, kas otsus on vastu

võetud või mitte. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagejatel on õiguslik huvi

tuvastada, kas otsus on vastu võetud või mitte, ning hagejatel on õigus esitada tuvastushagi.

3.3. Vastavalt ÄS § 174 lg-le 1 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle

poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud

suurema häälteenamuse nõuet. Vastavalt ÄS § 174 3. lõike esimesele lausele loetakse isiku

valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel

heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 3.3 kohaselt on

osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest

või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta

teisiti.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-08 p-s 12 leidnud, et kuigi ÄS § 299 lg 1 kohaselt on

üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldjuhul vajalik, et selle poolt oleks antud vähemalt üle

4 (13)

2-22-15438

poole üldkoosolekul esindatud häältest, on ÄS § 299 lg 2 sellest oluline erand. Selle sätte

esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai

teistest enam hääli. Üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige

saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale

kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt

20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista

isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks või mitu isikut.

Seega võib valituks osutuda ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos

rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse

poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahenditele

tsiviilasjades nr 3-2-1-160-08 ja nr 3-2-1-97-11 (p 25).

Maakohus leidis, et kuna kostja põhikirjas ei sätestata isikuvalimiste puhul erandit ÄS § 174

lg-s 3 sätestatust, siis tuleb lähtuda ÄS § 174 lg-st 3 ja lugeda valituks kandidaat, kes sai

teistest enam hääli. Kohus luges kostja üldkoosoleku 11. augusti 2022. a protokolli,

helisalvestise ja üldkoosoleku transkriptsiooniga tuvastatuks asjaolu, et hageja II kui juhatuse

liikme poolt hääletas hageja I, kelle häältega on esindatud 50% häältest. Kuivõrd

isikuvalimistel vastuhääli ei anta ja kandidaate oli vähem kui vakantseid juhatuse liikme

kohti, siis otsustati kostja 11. augusti 2022. a üldkoosolekul valida hageja II kostja juhatuse

liikmeks.

3.4. ÄS § 184 lg 1 kohaselt valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt. Kui

ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme

volituse lõppemise või uue juhatuse registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu

otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku

protokoll või hääletusprotokoll. Isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.

Maakohus luges hageja II 12. augusti 2022. a nõusolekuga ja A. Linntami 12. augusti 2022. a

e-kirjaga kostja registris märgitud e-posti aadressile tuvastatuks, et hageja II kinnitas A.

Linntami vahendusel, et ta on nõus enda valimisega ühingu juhatusse.

Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-ga 2 tuleb hageja II nõusolek

lugeda kostja poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 15. augustil 2022. Seega

saab lugeda hageja II ametisuhte alguseks kostja juhatuse liikmena 15. augusti 2022.

3.5. 11. augustil 2022 kehtinud ÄS § 184 lg 1 teise lause kohaselt tuleb uue juhatuse liikme

registrisse kandmise avaldusele lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või

hääletusprotokoll. ÄS § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei

ole tähtaega ette nähtud. Vastavalt ÄS § 177 lg-le 5 osanike koosolek protokollitakse. Osanike

koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 lg-tes 1–6 sätestatut. ÄS § 304 lg 2

kolmanda lause järgi kirjutavad protokollile alla koosoleku juhataja ja protokollija.

See, et kostja varasemale juhatuse liikmele hääletamise tulemus ei meeldi ning koosoleku

juhataja ja protokollija ei ole valmis vabatahtlikult protokolli parandama ja allkirjastama, ei

tähenda, et otsust ei ole vastu võetud. Kohus tuvastas, et hageja II valiti 11. augustil 2022

toimunud kostja üldkoosolekul kostja juhatuse liikmeks. Äriregistri kanne hageja II juhatuse

liikmeks valimise kohta tuleb äriregistrisse teha käesoleva kohtuotsuse jõustumisel (11.

augustil 2022 kehtinud ÄS § 33 lg-d 1 ja 11 ning kehtiv äriregistri seaduse § 33 ja TsMS §

594).

5 (13)

2-22-15438

3.6. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda.

3.7. Maakohus määras hagejate põhjendatud menetluskuludena kindlaks riigilõivu 910 eurot

ja õigusabikulu 4567,75 eurot (käibemaksuga)

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi

vaatamata või teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hagejate kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja

taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja kostja vastuväited kohtu tegevuse kohta ning igakülgselt

analüüsimata kostja esitatud väited, samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud asjas esitatud

tõendeid. Eelnev on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.

4.2. Kostja leiab, et 11. augusti 2022. a üldkoosolekul otsustati mitte valida hagejat II juhatuse

liikmeks, kuna (i) hagejate viidatud kohtupraktika puudutab aktsiaseltsi nõukogu liikme, mitte

osaühingu juhatuse liikme valimist; (ii) kooskõlas kostja põhikirja p-ga 3.3 on otsus vastu

võetud (sh juhatuse valimise kohta), kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate

häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51%; (iii) hageja II ei olnud

koosoleku ajaks oma nõusolekut juhatuse liikme valimiseks esitanud. ÄS § 184 lg-st 1

tuleneb, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuse juhatuse liikme valimiseks ainult juhul, kui see

isik on esitanud enne otsuse vastuvõtmist oma nõusoleku. Hageja II esitas nõusoleku alles

järgmisel päeval pärast koosoleku toimumist. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses

igakülgselt kostja väiteid ja tõendeid analüüsinud, rikkudes sellega TsMS § 422 lg-t 8 ja § 436

lg-t 1.

4.3. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

ja kostja 19. detsembri 2022. a vastuväite kohtu tegevusele. Hageja II kostja juhatuse liikmena

äriregistrisse kandmiseks on vaja esitada koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud

koosoleku protokoll. Sellist protokolli pole ning koosoleku juhataja ja protokollija on selle

allkirjastamisest keeldunud. Siinses tsiviilasjas esitatud hagiga ei ole võimalik kohustada

kostjat andma tahteavaldusi hageja II kandmiseks äriregistrisse kostja juhatuse liikmena, kuna

selleks on vaja kohustada kolmandaid isikuid, s.o koosoleku juhatajat ja protokollijat esitama

allkirjastatud koosoleku protokoll ning nemad ei ole siinses tsiviilasjas kostjad. Seetõttu ei ole

hagejate nõuet võimalik rahuldada ja esineb TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud alus jätta hagi

läbi vaatamata.

4.4. Maakohus on ületanud kaalumispiire hageja lepinguliste esindajate õigusabile kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel. Hagejate menetluskulud

summas 5477,75 eurot ei ole põhjendatud ja proportsionaalsed ega arvesta vaidluse keerukust

ja mahtu, sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Tegemist ei olnud keerulise

menetlusega.

4.4.1. Hagejate lepingulistel esindajatel esimese astme menetluses kulunud 30,1 töötundi on

ebaproportsionaalselt palju, see ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kostja hinnangul on

advokaadist esindajate piisav ja põhjendatud hüvitatav ajakulu esimeses astmes kokku 9 tundi

(hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku 5 tundi, hagivastuse

analüüsimiseks ja seisukoha koostamiseks kokku 2 tundi, ettevalmistamiseks 12. aprilli 2023.

6 (13)

2-22-15438

a kohtuistungiks 1 tund ja istungil osalemiseks 1 tund). Ülejäänud õigusabikulud on

põhjendamatud ja ebavajalikud. Seega tuleb hagejate menetluskulu vähendada 21,1 tunni

võrra.

4.4.2. Hagejate lepinguliste esindajate tunnihind 182,71 eurot (koos käibemaksuga) ei ole

mõistlik ega põhjendatud. See tunnitasu on keskmisest kõrgem ja ülemäärane.

4.4.3. Kostja leiab, et hagejate esimese astme menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik

suurus on maksimaalselt 2206 eurot, mis koosneb õigusabikuludest 1296 eurot (9 tundi × 120

eurot/t + 20% käibemaks) ja tasutud riigilõivudest kokku 910 eurot.

Vastustajate seisukoht

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see läbi vaatamata või

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 4600,74 eurot ületavad

menetluskulud ja viivise nendelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

jätab kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata 4600,74 eurot ületavad menetluskulud ja viivise

nendelt. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse

otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle.

8. Ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamise osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid

TsMS § 654 lg 6 järgi tervikuna ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hagi oleks tulnud jätta

läbi vaatamata põhjusel, et hagejate nõue on õiguslikult perspektiivitu.

9.1. Iseenesest on õige kostja väide, et üldjuhul on osaühingu juhatuse liikme äriregistrisse

kandmiseks vaja esitada registrile tema valimise otsustanud koosoleku juhataja ja protokollija

poolt allkirjastatud koosoleku protokoll. Protokolli esitamise nõue tuleneb ÄS § 184 lg 1

kolmandast lausest, mille kohaselt uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb

lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja

koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Nõuded osaniku koosoleku protokollile, sh vajadus

see koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastada, tulenevad ÄS § 171 lg-st 5

koosmõjus § 304 lg-tega 1–6. Kuivõrd aga osanike koosoleku protokoll on üks juhatuse

liikme registrisse kandmise avaldusele lisatav dokument, kehtib selle esitamise nõue juhul,

kui juhatuse liige kantakse registrisse äriühingu sellekohase avalduse alusel.

9.2. Siinsel juhul on hagejad esitanud hagi tuvastamaks, et hageja II on kehtivalt valitud kostja

juhatuse liikmeks, ja kostja kohustamiseks andma nõusolek hageja II kostja juhatuse liikmena

äriregistrisse kandmiseks. Hagi rahuldamise korral tehakse äriregistri kanne äriregistri

seaduse § 33 ja TsMS § 594 järgi kohtulahendi alusel. Seejuures asendab kohtulahend kostja

7 (13)

2-22-15438

avaldust. Kuna äriregistri kanne hageja II kostja juhatuse liikmeks valimise kohta tehakse

kohtulahendi alusel, mitte kostja avalduse alusel, ei ole äriregistrile vaja esitada lisasid, mis

seaduse kohaselt tuleb esitada koos kostja avaldusega, sh 11. augusti 2022. a osanike

koosoleku protokolli.

9.3. Eelnevat arvestades ei muuda hagi õiguslikult perspektiivituks asjaolu, et puudub kostja

11. augusti 2022. a osanike koosoleku nõuetekohane, sh koosoleku juhataja ja protokollija

poolt allkirjastatud protokoll. Järelikult ei olnud maakohtul alust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p

2 alusel läbi vaatamata. Igal juhul ei oleks hagi menetlemine käsitatav menetlusõiguse normi

rikkumisena, kuna hagi läbi vaatamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu on kohtu

õigus, mitte kohustus. Seega ei olnud kostjal alust esitada maakohtu tegevuse kohta TsMS §

333 järgi vastuväidet.

10. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et 11. augusti 2022. a üldkoosolekul

otsustati mitte valida hagejat II kostja juhatuse liikmeks.

10.1. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole

osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema

häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt isiku valimisel loetakse valituks

kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

10.2. Maakohus tuvastas, et kostja põhikirja p 3.3 sätestab, et osanike otsus on vastu võetud,

kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise

puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti (vt maakohtu otsuse p

14.3). Seega on kostja põhikirjas reguleeritud osanike otsuse vastuvõtmist ÄS § 174 lg 1

tähenduses, nähes ette seaduses sätestatuga sarnase häälteenamuse nõude. Maakohus ei

tuvastanud ja kostja ei ole menetluses ka väitnud, et kostja põhikiri sisaldaks punkti isiku

valimiste kohta, mis näeks ette teisiti võrreldes ÄS § 174 lg-ga 3. Seega leidis maakohus

põhjendatult, et siinsel juhul tuleb lähtuda ÄS § 174 lg-st 3 ja lugeda valituks kandidaat, kes

sai teistest enam hääli (vt maakohtu otsuse p 14.7). Riigikohtu praktikale viidates märkis

maakohus õigesti, et valituks võib osutuda ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui

temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri.

10.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et ka isiku valimiste puhul tuleks lähtuda kostja

põhikirja p-st 3.3. Seadus eristab isikuvalimisi teistest osanike otsustest ja kostja põhikirja p

3.3 käib selle sõnastusest lähtuvalt selgelt osanike muude otsuste tegemise kohta ÄS § 174 lg

1 tähenduses. Maakohus lähtus TsMS § 174 lg 3 sisustamisel õigesti ka ÄS § 299 lg 2 kohta

käivast kohtupraktikast (eelkõige RKTKo 16.06.2008, 3-2-1-60-08, p 12), kuna nimetatud

sätted on sisult identsed, reguleerides vastavalt isikuvalimisi osaühingu ja aktsiaseltsi

üldkoosolekul. Ka Riigikohus on ÄS § 174 lg 3 kohta märkinud, et tegemist on erinormiga,

viidates oma varasematele seisukohtadele mh ÄS § 299 lg 2 kohta (vt RKTKo 27.10.2011, 3-

2-1-97-11, p 25).

10.4. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite põhjal, et kostja 11. augusti 2022. a

üldkoosolekul hääletas hageja II kostja juhatuse liikmeks valimise poolt hageja I, kelle

häältega on esindatud 50% häältest, ja kandidaate oli vähem kui vakantseid juhatuse liikme

kohti (põhikirja p 3.6 järgi). Nende asjaolude tuvastamist ei ole kostja apellatsioonkaebuses

vaidlustanud. Eelnevast järeldas maakohus põhjendatult, et kostja 11. augusti 2022. a

üldkoosolekul otsustati valida hageja II kostja juhatuse liikmeks. Kuna isikuvalimistel

vastuhääli ei arvestata (vt RKTKo 16.06.2008, 3-2-1-60-08, p 12), ei mõjuta hageja II valituks

8 (13)

2-22-15438

osutumist asjaolu, et osanik Q hääletas sisuliselt hageja II juhatuse liikmeks valimise vastu

(hääletades selle poolt, et juhatuse koosseisu ei muudetaks). Isiku valituks osutumise kehtivus

ei sõltu ka sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud

õige hinnang (vt RKTKo 20.06.2011, 3-2-1-58-11, p 14; RKTKo 16.06.2008, 3-2-1-60-08, p-

d 12 ja 13).

11. Samuti ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja II kehtivalt juhatuse liikmeks

valimise välistab see, et hageja II ei olnud andnud osanike koosoleku toimumise ajaks

nõusolekut enda juhatuse liikmeks valimiseks. ÄS § 184 lg 1 neljanda lause kohaselt on

juhatuse liikmeks valimiseks vajalik tema nõusolek. Sellest sättest ei tulene, et nõusolek peab

olema antud enne hääletuse toimumist. Ringkonnakohus on seisukohal, et isik võib anda

nõusoleku enda juhatuse liikmeks valimiseks, s.o enda ja äriühingu vahel tehingulise

õigussuhte tekkimiseks, ka pärast osanike otsuse tegemist. Ka õiguskirjanduses on märgitud,

et juhatuse liikme ametisuhte tekkimiseks tehingu alusel on vajalik juhatuse liikme eelnev

nõusolek või tagantjärele heakskiit tema valimise kohta juhatuse liikmeks (vt Saare, K. jt.

Ühinguõigus I. Juura 2015, p 3.2.2, vnr 512). Kuna isiku nõusolek on juhatuse liikme

ametisuhte tekkimise eelduseks (vt ka RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-152-08, p 12), nõustub

kolleegium maakohtuga, et sellisel juhul tekib juhatuse liikme ametisuhe äriühinguga alates

päevast, mil äriühing tema nõusoleku kätte saab. Maakohus tuvastas, et hageja II andis 12.

augustil 2022 nõusoleku enda valimiseks kostja juhatuse liikmeks ja kostja sai hageja II

nõusoleku kätte hiljemalt 15. augustil 2022. Kostja ei ole neid asjaolusid apellatsioonkaebuses

vaidlustanud. Eelnevat arvestades luges maakohus põhjendatult hageja II ametisuhte alguseks

kostja juhatuse liikmena 15. augusti 2022.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja üldiste etteheidetega maakohtule, mille kohaselt jättis

maakohus osad asjas esitatud väited ja tõendid analüüsimata ning rikkus kohtuotsuse

põhjendamise kohustust. Kolleegium selliseid rikkumisi ei tuvastanud.

13. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus kostja

vastu esitatud hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

põhjendatult kostja kanda.

14. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses hagejate maakohtus kantud menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus hagejate

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ja määras selle tulemusel kulud

kindlaks ülemäära suures summas.

14.1. Maakohus pidas hagejate lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatuks kokku 25 tunni

ulatuses, vähendades seda hagejate taotletuga võrreldes 5,1 tunni võrra, s.o istungiks

ettevalmistumise ja menetluskulude taotluste koostamise aja osas. Kostja arvates oli hagejate

lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu maakohtus 9 tundi, millest hagiavalduse ja hagi

tagamise avalduse koostamiseks kokku 5 tundi, hagivastuse analüüsimiseks ja seisukoha

koostamiseks kokku 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks

1 tund.

14.1.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult vähendanud hagejate

lepinguliste esindajate 5. mail 2023 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvat ajakulu

seoses menetluskulude taotluste koostamisega (31. oktoobril 2022 0,8 tundi, 14. novembril

2022 0,8 tundi, 15. novembril 2022 0,3 tundi, 5. mail 2023 (koos muude toimingutega) 1,6

tundi) ja kohtuistungiks ettevalmistumisega (6. märtsil 2023 kokku 2,7 tundi ja 3. mail 2023

9 (13)

2-22-15438

(koos kohtuistungil osalemisega ja kliendiga kirjavahetusega) 3,5 tundi) kokku 5,1 tunni

võrra. Kokku 4,6-tunnine ajakulu (9,7 - 5,1) kohtuistungiks valmistumise, istungil osalemise,

protokolli ülevaatamise, kliendiga suhtlemise ja menetluskulude nimekirjade koostamise

peale ei ole selgelt ülemäärane ja vastab mõistlikult ühe esindaja tööle. Selles osas ei ole

ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.

14.1.2. Hagejate 5. mai 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvate muude toimingute ja

nende ajakulu põhjendatust ei ole maakohus vaidlustatud otsuses hinnanud, rikkudes sellega

diskretsiooniõigust. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, hinnates ise selles

osas hagejatele osutatud õigusabi põhjendatust. Kuna asi ei olnud sedavõrd keerukas, et

põhjendatud oleks hüvitada mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused (TsMS § 175 lg

3), hindab ringkonnakohus, milline oleks olnud mõistlik ajakulu ühe esindaja puhul.

14.1.3. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hagejate lepingulistel esindajatel

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 12,5 tundi

(27. septembri 2022. a kuni 14. oktoobri 2022. a toimingud). Kolleegiumi hinnangul on

kõnealuse menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg dokumendi ja selle lisade sisu ja

mahtu (menetlusdokumendi sisuline osa 5 lk) arvestades põhjendatud 10 tunni ulatuses,

arvestades ka vajadust koguda tõendeid ja suhelda hagi koostamise käigus kliendiga.

14.1.4. Maakohtu 17. oktoobri 2022. a (hagi tagamise taotluse lahendamine) ja 26. oktoobri

2022. a (hagi menetlusse võtmine) määrustega tutvumise ning kliendiga suhtlemise ajakulu

kokku 0,4 tundi (17. oktoobri 2022. a ja 26. oktoobri 2022. a toimingud) on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud.

14.1.5. Hagejate 7. detsembri 2022. a menetlusdokumendi (seisukoht kostja vastuse kohta

hagile) koostamise ajakulu on põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses (taotletud 5,6 tunni

asemel), arvestades nii kostja vastuse (sisuline osa 3,5 lk) kui ka hagejate seisukoha (sisuline

osa 2 lk) sisu ja mahtu.

14.1.6. Hagejate 10. jaanuari 2022. a menetlusdokumendi (seisukoht kostja 19. detsembri

2022. a vastuväite kohta) koostamise ajakulu on selle sisu ja mahtu (sisuline osa u 0,75 lk)

arvestades põhjendatud 1 tunni ulatuses (taotletud 1,7 tunni asemel), arvestades seejuures ka

vajadust kostja kirjaliku vastuväitega tutvuda.

14.1.7. Põhjendatud on suhtlus kohtuga seoses kohtuistungitega kokku 0,2 tundi (s.o 1. märtsi

2023. a ja 9. märtsi 2023. a toimingud).

14.1.8. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu vähendada

täiendavalt 4,8 tunni võrra (2,5 + 1,6 + 0,7). Kokku on hagejate lepinguliste esindajate

põhjendatud ajakulu maakohtus seega 20,2 tundi.

14.2. Maakohus luges hagejate lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasuks 182,71 eurot

koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et see tunnitasu on põhjendamatult

kõrge ja ebamõistlik. Tegemist on tasumääraga, mis jääb keskmise keerukusega asjade puhul

kohtupraktikas aktsepteeritud vahemikku. Selline tunnitasu on kooskõlas siinse asja sisu ja

mahu ning hagejate lepinguliste esindajate kvalifikatsiooniga.

14.3. Eelnevat arvestades on hagejate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud koos

käibemaksuga 3690,74 eurot (20,2 × 182,71), millele lisanduvad riigilõivud 910 eurot. Kokku

on hagejate põhjendatud menetluskulud maakohtus seega 4600,74 eurot. Maakohtu otsus

10 (13)

2-22-15438

tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja seda summat

ületavad menetluskulud, s.o 877,01 eurot (5477,75 - 4600,74), ja viivise nendelt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb asja sisulise lahenduse ja menetluskulude jaotuse osas

rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja

kanda. Kulude jaotust ei mõjuta apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine menetluskulude

kindlaksmääramist puudutavas osas, kuna kaebuse rahuldamise määr on marginaalne ja

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4

kohaselt ei hüvitata.

16. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS §

175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

16.1. Hagejad esitasid 18. septembril 2024 menetluskulude nimekirja, milles palusid määrata

oma apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks summas 1689 eurot (koos käibemaksuga) ja

mõista see summa kostjalt hagejate kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnesid

hagejate kulud lepingulise esindaja õigusabikuludes kokku 8,2 tunni ulatuses, millest 1,6

tundi tunnihinnaga 265 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaat A. Linntam), 5,8 tundi

tunnihinnaga 205 eurot (ilma käibemaksuta; vandeadvokaadi abi E. Lumiste) ja 0,8 tundi

tunnihinnaga 95 eurot (ilma käibemaksuta; administratiivpersonal). Lepinguliste esindajate

ajakulu kujunes järgmiselt:

-

24. augustil 2023 (A. Linntam) kaebuse analüüs, arutelu kliendiga järgmiste sammude

üle – 0,4 tundi;

-

1. septembril 2023 (E. Lumiste) arutelu kliendiga juhtumi strateegia osas – 0,1 tundi;

-

5. septembril 2023 (E. Lumiste) kohtuotsuse analüüsimine, apellatsioonkaebuse

vastuse koostamine – 0,6 tundi;

-

7. septembril 2023 (E. Lumiste) apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 3,1 tundi;

-

11. septembril 2023 (E. Lumiste) apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ja esitamine

– 1,2 tundi;

-

11. septembril 2023 (A. Linntam) apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 0,7 tundi;

-

12. septembril 2023 (E. Lumiste) suhtlemine kliendiga – 0,1 tundi;

-

19. septembril 2023 (E. Lumiste) suhtlemine kliendiga – 0,1 tundi;

-

22. detsembril 2023 (E. Lumiste) kohtu poole pöördumine, suhtlemine seoses

kohtuistungi toimumise ajaga – 0,2 tundi;

-

2. jaanuaril 2024 (E. Lumiste) istungiaja kooskõlastamine – 0,1 tundi;

-

21. veebruaril 2024 (E. Lumiste) kostja avalduse ja kohtu kirja analüüsimine,

suhtlemine kliendiga – 0,2 tundi;

-

26. veebruaril 2024 (A. Linntam) vastus kliendi küsimusele kohtuistungi võimaliku

edasilükkamise kohta – 0,2 tundi;

-

5. aprillil 2024 (E. Lumiste) kohtunõude analüüs, vastuse koostamine ja kohtule

saatmine, kliendi teavitamine – 0,2 tundi;

-

5. septembril 2024 (A. Niinepuu) menetluskulude taotluse koostamine – 0,8 tundi;

-

18. septembril 2024 (A. Linntam) menetluskulude ülevaatamine – 0,2 tundi.

11 (13)

2-22-15438

Hagejad kinnitasid, et kõik nimekirjas kajastatud kulud on kantud seoses siinse tsiviilasja

menetlusega. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, taotlevad nad menetluskulude

hüvitamist koos käibemaksuga. Ühtlasi paluvad hagejad mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2.4. Kostja esitas 22. septembril 2024 vastuväited hagejate menetluskulude nimekirjale.

Kostja arvates on hagejate menetluskulud ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured, arvestades

vaidluse keerukust ja mahtu. Kostja arvates oli põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusele

vastamiseks kokku 3 tundi (taotletud 6,1 tunni asemel). Hagejate lepinguliste esindajate

tunnihinnad 205 eurot ja 265 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole kostja arvates põhjendatud,

vaid on ülemäära kõrged ja ka keskmisest kõrgemad. Kostja arvates on hagejate

apellatsioonimenetluse kulud põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt 734,40 euro ulatuses,

s.o 5,1 tundi õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

2.5. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate 18. septembri 2024. a menetluskulude nimekirjast

nähtuvad õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Siinsel juhul saab põhjendatuks pidada ajakulu,

mis võis mõistlikult tekkida ka ühe lepingulise esindaja kasutamise puhul (TsMS § 175 lg 3).

Kulunimekirjast nähtuvalt kulus hagejate lepingulistel esindajatel apellatsioonkaebusele

vastamiseks kokku 6,1 tundi (s.o 24. augusti 2023. a kuni 11. septembri 2023. a toimingud).

Kolleegium nõustub kostjaga, et see ajakulu on osaliselt ülemäärane. Arvestades maakohtu

otsuse, kostja apellatsioonkaebuse ja hagejate 12. septembri 2023. a vastuse (sisuline osa 3 lk)

sisu ja mahtu, on selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu koos selleks

vajalikus ulatuses maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimise ning kliendiga

suhtlemisega 5 tundi. Hagejate menetluskulude nimekirjas toodud muud toimingud ja nende

ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ka kostja ei ole muudele hagejate

lepinguliste esindajate toimingutele vastuväiteid esitanud.

2.6. Kolleegium leiab, et siinse asja mahtu ja keerukust ning lepinguliste esindajate

keskmiseid tunnitasumäärasid arvestades on hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu

põhjendatud 190 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Hagejate taotletud tunnitasud 205

eurot ja 265 eurot on siinse asja puhul ülemäära kõrged, kuna tegemist oli vähemahuka ja

keskmisest pigem vähem keeruka vaidlusega.

2.7. Eelnevat arvestades on hagejate põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses

1273 eurot [= (6,3 × 190) + (0,8 × 95)], millele lisandub käibemaks (vastavalt toimingu

tegemise ajale 20% või 22%) 259,54 eurot [= (5,4 × 190 × 0,2) + (0,9 × 190 × 0,22) + (0,8 ×

95 × 0,22)]. Kokku on hagejate hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus koos

käibemaksuga 1532,54 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Kuna hagejad

osalesid menetluses ühiselt ja paluvad mõista menetluskulud enda kasuks välja solidaarselt,

mõistab ringkonnakohus hagejate menetluskulud kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt.

Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hagejatele

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2.8. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude

jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

12 (13)

2-22-15438

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (13)