2-22-7684/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7684

Kohtuasi

O.Q hagi OSAÜHINGU ELTHAUS ja R.H vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

066/2022/701

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU ELTHAUS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) O.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Ants Kuningas

Kostja (apellant) OSAÜHING ELTHAUS (registrikood

10360656), lepinguline esindaja Igor Sumarok

Kostja (kaasapellant) R.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Indrek Repnau

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. veebruari 2024. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-7684

resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 9. veebruari 2024. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus

jättis R.H menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OSAÜHINGU ELTHAUS kanda.

5. Määrata rahaliselt kindlaks O.Q ringkonnakohtus kantud menetluskulud

summas 420 eurot ja mõista need OSAÜHINGULT ELTHAUS O.Q kasuks välja.

6. Mõista OSAÜHINGULT ELTHAUS O.Q kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt 420 eurot alates praeguse

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2-22-7684

7. R.H-l ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nimi initsiaalidega ja jätta

avalikustamata isikukood.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.Q (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi OSAÜHINGU ELTHAUS (kostja I) ja R.H

(kostja II) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 066/2022/701 (täiteasi)

lubamatuks hageja vara arvel, sh hageja ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade Oblika tn 35,

Tallinn ja Oblika tn 37 Tallinn arvel. Hageja palus jätta enda menetluskulud kostja I kanda ja

kostja II kulud tema enda kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kohtutäitur Andrei Krek alustanud kostja I

avalduse alusel täitemenetlust täiteasjas hageja abikaasa kostja II suhtes. Täitedokumendiks

on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas, millega mõisteti tagaseljaotsusega AS-lt Sinitta ja

kostjalt II solidaarselt kostja I kasuks välja 1 000 000 eurot.

1.2. Kohtutäitur on täiteasjas arestinud täitedokumendis nimetamata hageja vara asukohaga

Oblika tn 35 ja Oblika tn 37, Tallinn (Oblika tn kinnisasjad). Selle vara arvel ei saa nõuet

täita. Oblika tn kinnisasjad kuuluvad hageja ja kostja II ühisvara hulka, kuigi

kinnistusraamatusse on sisse kantud vaid kostja II. Hageja ja kostja II abielu on sõlmitud 11.

oktoobril 1991, mida kinnitab abielutunnistuse koopia. Oblika tn kinnisasjad on soetatud 22.

detsembril 2006, mida kinnitavad kinnistusraamatu väljavõtted. Abikaasade vararežiim on

varaühisus. Hageja ja kostja II ühisvara ei ole jagatud. Hageja suhtes ei ole ühtegi

täitedokumenti, mille alusel kohtutäituril oleks õigus hageja omandit arestida või

täitemenetluses enampakkumisel müüa. Alles ühisvara jagamise tulemusena selguvad

endistele ühisvara omanikele jäävad varaesemed, kohustused ja õigused, millele saab pöörata

sissenõude.

1.3. Sundtäitmine Oblika tn kinnisasjade arvel on lubamatu ka seetõttu, et kostja II andis

kostjale I 20. novembri 2019. a kompromissi koosseisus vaid tingimusliku käenduse, mis

välistas käendusest tuleneva kohustuse täitmise hageja ja kostja II kinnisasjade arvel.

Kompromissis on märgitud, et kostja I ei või kasutada oma nõuete rahuldamiseks AS Sinitta

vastu kostjale II kuuluvaid kinnistuid Tallinnas aadressidel Köömne 32, Oblika tee 35 ja 37.

Kostja II vastutas käendajana AS Sinitta kohustuste täitmise eest kogu oma muu varaga.

2 (10)

2-22-7684

1.4. Hageja esindaja on pöördunud kostja I poole ettepanekuga esitada kohtutäiturile avaldus

hageja vara arestist vabastamiseks, kuid kostja I ei ole sellega nõustunud ning on jätkuvalt

nõudnud kohtutäiturilt hageja ja kostja II ühisvara koosseisu kuuluva vara arestimist ja

sundmüüki täitemenetluses. Hageja teavitas oma sundtäitmist takistavast õigusest ka

kohtutäiturit, kuid viimane ei ole formaliseerituse printsiibist lähtudes arvestanud arestitud

vara kuulumist ühisvara hulka. Seetõttu polnud hagejal muud võimalust kui pöörduda

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse. Oma nõude õigusliku alusena viitas

hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 222.

Kostjate seisukohad hagiavalduse kohta

2. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata.

2.1. Kostja I leidis, et hageja nõudel puudub perspektiiv. Kuna hagejat ei ole täitedokumendis

märgitud, ei saa ta nõuda täitemenetluse tervikuna lubamatuks tunnistamist. Täitemenetlus on

suunatud kostja II vastu tehtud otsuse täitmisele ja seda alustati kostja II suhtes. Hagi ese on

valesti formuleeritud, kuna hageja nõue ei ole suunatud vara arestist vabastamisele. Hageja

jättis kinnisasjade arestimise vaidlustamata. Kehtiva täitedokumendi alusel alustatud

täitemenetlust ei saa tunnistada lubamatuks ainult kolmanda isiku vara arestimise tõttu.

2.2. Täitemenetluses on seatud Oblika tn kinnisasjadele keelumärge. Oblika tn kinnisasjad

kuuluvad kostjale II. Need arestiti, sest kostja II on kantud kinnistusraamatusse kinnisasjade

ainuomanikuna. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Oblika tn

kinnisasjad on hageja ja kostja II jagamata ühisvara.

2.3. Hageja viidatud 20. novembri 2019. a kokkulepe kostja I ja kostja II vahel on sõlmitud

lihtsas vormis ning enne täitedokumendiks oleva otsuse tegemist, milles ei ole sissenõude

pööramise piiranguid kajastatud.

2.4. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine on kostja I jaoks põhjendamatult koormav. Hagi

on suunatud täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmata jätmisele, mitte asja arestist

vabastamisele või hageja muu huvi kaitsmisele. Sundtäidetavat otsust ei ole veel täidetud.

Täitemenetluse lubamatuks tunnistamine takistab täitedokumendiks oleva kohtuotsuse

täitmist, mis rikub oluliselt kostja I õigusi. Kui hageja tõendab, et Oblika tn kinnisasjad on

ühisvara, on kostja I sunnitud esitama hageja ja kostja II vastu ühisvara jagamise hagi.

Tervikuna ei saa täitemenetlust lubamatuks tunnistada, sest selle raames realiseeritakse kostja

II lahusvara.

3. Kostja II võttis hagi õigeks. Kostjal I puudub nõue hageja vastu ning sundtäitmisel on

hageja ja kostja II ühisvara, mida ei ole jagatud. Kostja II on kostja I ees nõude osaliselt

täitnud, summas 206 723,25 eurot. Kostja II on valmis sõlmima kostjaga I kompromissi

ülejäänud nõude tasumiseks. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, kuna kostja I on

põhjustanud asjatu kohtuvaidluse.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise hageja vara, sealhulgas hageja

ühisvarasse kuuluvate Oblika tn kinnisasjade arvel lubamatuks. Maakohus jättis jõusse

Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2022. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

ning määras asendada jõustunud kohtuotsuses hageja nime initsiaalidega ja jätta

avalikustamata isikukood ja aadress. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja

3 (10)

2-22-7684

kostja II menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks

menetluskuludena välja 1409 eurot (984 eurot kulud õigusabile ja 425 eurot riigilõiv) ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

kostja I avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas, milles võlgnik on

kostja II;

-

täitedokumendiks täiteasjas on Harju Maakohtu tagaseljaotsus asjas nr 2-21-15513,

milles kostjalt II mõisteti välja võlgnevus solidaarselt AS-ga Sinitta;

-

hageja ei ole täiteasjas võlgnik ja ta polnud asjas nr 2-21-15513 kostja;

-

hageja ja kostja II on abielus ja neil on ühisvara, mis ei ole jagatud;

-

täitemenetluses on arestitud kinnistud, mis kinnistusraamatu kannete järgi kuuluvad

kostjale II;

-

muu hulgas on täitemenetluses arestitud Oblika tn kinnisasjad.

4.2. Maakohus ei nõustunud kostja I vastuväidetega hagile. Kostja I ei ole toonud esile ega

tõendanud asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus jätta hagi rahuldamata. Hageja suhtes ei

ole täitedokumenti ja hageja ei ole kostja I ees võlgnik.

4.3. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur teatas kostjale II 27. aprillil 2022 vara

arestimisest. Vara arestimise teates avaldas kohtutäitur, et kavatseb muu hulgas arestida

Oblika tn kinnisasjad. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kostja II oli kantud

kinnistusraamatusse Oblika tn kinnisasjade omanikuna. Hageja esindaja saatis kostjale I ja

kohtutäiturile 28. aprillil 2022 e-kirja, milles muu hulgas teatas, et Oblika tn kinnisasjad

kuuluvad ühisvara hulka. Hageja leidis, et käenduskohustus sellele varale ei laiene.

Kohtutäituri büroo töötaja vastas 3. mai 2022. a e-kirjas, et kohtutäitur lähtub täitemenetluse

formaliseerituse printsiibist ega pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Ta osundas, et

kinnistusraamatu andmetel on kostja II kinnisasja ainuomanik. 19. mail 2022 saatis

kohtutäitur kostjale II ja hageja esindajale kinnisasjade arestimise aktid, millega arestiti

Oblika tn kinnisasjad.

4.4. Maakohus ei nõustunud kostja I väitega, et hageja oleks pidanud esmalt vaidlustama

kohtutäituri vara arestimise toimingu. Maakohus viitas TMS § 5 lg-le 1 ja TMS § 217 lg-le 1.

Kuna hageja ei ole täitemenetluse osaline, puudus tal võimalus kohtutäituri arestimistoimingut

vaidlustada. Kuna hageja ei ole täitemenetluses võlgnik, oli tal võimalik esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi.

4.5. TMS § 222 lg 1 näeb ette, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara

arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule,

kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Riigikohus on selgitanud, et eelviidatud hagi võib

esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti

omandiõigus või piiratud asjaõigus. See isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või

sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 222 järgse hagi üks peamine

eesmärk on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara

ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest (RKTKm 2-19-4765, p 11.1).

4.6. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade

ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised

4 (10)

2-22-7684

õigused. Hageja ja kostja II abiellusid 11. oktoobril 1991. Pooled ei vaidle selle üle, et neil on

siiani varaühisuse suhe. Seega kuulub hageja ja kostja II abielu jooksul soetatud vara neile

mõlemale ühiselt ning õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, kumb abikaasadest on

kinnistusraamatusse sisse kantud vara omanikuna.

4.7. Kostja I esitas väljavõtte kinnistusraamatust mitme kinnisasja kohta, millele kohtutäitur

on seadnud arestimisest tuleneva keelumärke. Kostja I leidis, et hageja ei saa nõuda

sundtäitmise tervikuna lubamatuks tunnistamist, sest täitemenetlust viiakse läbi ka kostja II

lahusvara osas. Need kostja I väited on tõendamata. Ainult kinnistusraamatu kannete alusel ei

saa kohus tuvastada, et muu abielu jooksul omandatud vara, mille ainuomanikuna on kostja II

kantud kinnistusraamatusse, on tema lahusvara. Lisaks piiritles hageja oma nõuet menetluse

kestel ja palus sundtäitmise lubamatuks tunnistada oma vara, sealhulgas Oblika tn

kinnisasjade suhtes.

4.8. Lisaks sellele, et sundtäitmist viiakse läbi hageja ja kostja II ühisvaraks olevate

kinnisasjade suhtes, on kostja I sellisel viisil sundtäitmisega nõustumisel rikkunud lepingulist

kohustust. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja II sõlmis 20. novembril 2019 kostjaga I

kompromissikokkuleppe, mille p-s 20.3 selgesõnaliselt välistati sundtäitmine osade hageja ja

kostja II ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade arvel. Kostja I ei toonud menetluses esile ühtegi

asjaolu, mille esinemine võimaldaks tal seda kokkulepet rikkuda. Ainuüksi see, et

täitedokumendiks on hilisem tagaseljaotsus, ei õigusta lepingulise kohustuse rikkumist.

4.9. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada. Hagejal oli TMS § 222 lg 1

alusel õigus valida, kas nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist või vara arestist

vabastamist. Maakohus nõustus hagejaga, et seni, kuni abikaasade ühisvara on jagamata,

puudub õiguslik selgus küsimuses, millise vara suhtes on võimalik sundtäitmist läbi viia.

4.10. Asjas ei ole õiguslikku tähtsust sellel, milliseid makseid on kostja II kostjale I nõude

rahuldamiseks teinud.

4.11. Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2022. a määrusega keelati hagi tagamise korras

täiteasjas Oblika tn kinnisasjade müümine kuni käesolevas asjas menetluse lõppemiseni

jõustunud lahendiga. Kuna maakohus rahuldas hagi, tuleb 15. augusti 2022. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätta.

4.12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 462 lg 2 alusel rahuldas maakohus hageja

taotluse kõrvalda otsuse avaldamisel sellest hageja täisnimi ja asendada see initsiaalidega.

4.13. Kuna maakohus tegi otsuse kostja I kasuks, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi kostja I kanda. Kuigi kostja II võttis hagi kohe õigeks, ei ole ta taotlenud hagejalt

menetluskulude väljamõistmist (TsMS § 168 lg 6), mistõttu tuleb kostja II menetluskulud jätta

tema enda kanda. Kostja II menetluskulusid ei saa mõista välja kostjalt I, kuna TsMS ei

võimalda mõista ühe kostja menetluskulusid välja kaaskostjalt.

4.14. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leidis, et

hageja kulu õigusabile on põhjendatud 984 euro ulatuses (8,2 tundi tunnitasuga 120 eurot ilma

käibemaksuta) ja riigilõivu 425 euro osas, kokku 1409 eurot ulatuses. Vastavalt hageja

taotlusele mõistis maakohus kostjalt I välja ka seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

5 (10)

2-22-7684

5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud

palub kostja I jätta hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud materiaal- ja

menetlusõiguse norme, sh TsMS § 436 lg-t 1, §-i 439 ning § 351 lg-d 1 ja 2.

5.2. Maakohus on hageja esitatud nõuet täiendanud, mis on vastuolus seaduse ja Riigikohtu

praktikaga. Hagi ese peab olema piisavalt selgelt formuleeritud. Kostja I pööras menetluses

korduvalt tähelepanu sellele, et hageja esitatud nõue ei ole esitatud sõnastuses täidetav.

Korduvad hagi täpsustamised (24. mail 2022, 31. mail 2022, 8. detsembril 2023) ei anna alust

hagi rahuldada, kui hagi ese on ilmselgelt ekslikult formuleeritud.

5.3. 18. oktoobri 2023. a istungil ehk pärast 31. mai 2022. a menetlusdokumendi esitamist

kohustas kohus hagejat täpsustama oma hagi eset. Hageja tegi seda 8. detsembri 2023. a

menetlusdokumendis. Oma nõude täpsustamisel ei täitnud hageja kohtu antud juhiseid.

5.4. Kostja I jaoks on maakohtu otsus ootamatu, kuna hageja nõude lõplik sõnastus oli 8.

detsembri 2023. a menetlusdokumendi kohaselt „rahuldada hagi ja tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr 066/2022/701 lubamatuks“. Otsuse resolutsiooniga aga rahuldas kohus hageja

nõude järgmiselt: „tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 066/2022/701 hageja vara

arvel, sealhulgas hageja ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade Oblika tee 35, Tallinn ja Oblika

tee 37, Tallinn, arvel“. Olukorras, kus hageja oli esitanud mitu korda hagiavalduse täiendusi,

pidi kohus tegema kindlaks, mis on hageja konkreetne nõue. Maakohus jättis selle osas

selgitamiskohustuse täitmata.

5.5. Kohus on TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ja ei või teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus resolutsiooni formuleerides väljuda

hageja esitatud nõudest. Kostja I viitas Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-31-10, 3-

2-1-120-08 ja 3-2-1-97-08. Kostja I leiab, et kohtuotsuse resolutsiooni kujundamine hageja

asemel ei ole lubatud ning tegemist on protsessinormide ja kostja I õiguste olulise

rikkumisega. Maakohus ületas nõude piire ja rikkus TsMS §-i 439, tehes otsuse nõude kohta,

mis ei olnud hageja poolt selgelt ja täpselt esitatud.

Teiste menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja I kanda.

7. Kostja II kostja I apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja I kanda.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel

juhul vaidlustas kostja I maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ning jättis

hageja ja kostja I menetluskulud kostja I kanda. Kostja II ei ole vaidlustanud maakohtu otsust

osas, millega tema menetluskulud jäeti tema enda kanda. Seega on maakohtu otsus viimati

6 (10)

2-22-7684

nimetatud osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Ehkki kostja I

ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, ei

ole maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause järgi jõustunud.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse

otsuse p-s 4.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse peamise väitega, et maakohus on väljunud

asja lahendamisel hagi piiridest, rikkudes sellega menetlusõiguse normi (mh TsMS §-i 439).

11.1. Asja materjalidest nähtub, et 23. mail 2022 esitatud hagiavalduses palus hageja

tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Samasuguse nõude esitas hageja ka 24. mai

2022. a täpsustatud hagiavalduses. 31. mai 2022. a hagi täpsustuses palus hageja tunnistada

sundtäitmine täiteasjas lubamatuks hageja vara arvel, sh hageja ühisvarasse kuuluvate Oblika

tn kinnisasjade osas. Hageja selgitas, et tema eesmärk on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamine igasuguse hageja vara arvel, sh Oblika tn kinnisasjade osas. Maakohus võttis 2.

juuni 2022. a määrusega hageja hagi menetlusse. Eelnevast järeldub, et maakohus võttis

menetlusse hageja nõude selle 31. mail 2022 täpsustatud sõnastuses.

11.2. 8. detsembril 2023 esitatud menetlusdokumendis pealkirjaga „hageja nõude täpsustus“

palus hageja kohtul hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas lubamatuks. Ka selles

dokumendis selgitas hageja, et tema huvi on suunatud sellele, et sundtäitmisele esitatud

täitedokumenti ei täidetaks hageja ühisomandisse kuuluva vara suhtes. Eelnevat arvestades ei

saa kolleegiumi hinnangul hageja 8. detsembri 2023. a menetlusdokumendi põhjal järeldada,

et hageja oleks soovinud oma nõuet võrreldes 31. mai 2022. a hagi täpsustuses esitatuga

laiendada (TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses) ja taotleda sundtäitmise tervikuna lubamatuks

tunnistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt sai ka maakohus hageja nõudest aru selliselt, et

hageja palub sundtäitmise lubamatuks tunnistada oma vara osas, mitte tervikuna (vt maakohtu

otsuse p 34).

11.3. Isegi kui lugeda, et hageja laiendas oma nõuet 8. detsembri 2023. a

menetlusdokumendis TsMS § 376 lg 4 p 2 tähenduses, ei väljunud maakohus laiendatud

nõude piiridest, kui tunnistas sundtäitmise täiteasjas lubamatuks hageja vara arvel, sealhulgas

Oblika tn kinnisasjade arvel. Seda põhjusel, et rahuldatud nõue on hageja 8. detsembril 2023

esitatud täpsustatud nõudest kitsam. Sisuliselt oleks maakohtu otsus sel juhul käsitatav hagi

osalise rahuldamisena.

12. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja nõue piisavalt selgelt ja täpselt formuleeritud,

mistõttu maakohus sai selle lahendada ja ei pidanud selgitama hagejale täiendavalt vajadust

nõude täpsustamiseks. Apellatsioonkaebuse sellekohased etteheited on alusetud.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas TMS § 222 alusel

põhjendatult hageja vara, sh Oblika tn kinnisasjade arvel lubamatuks. Kolleegium nõustub

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid täies mahus ei korda (TsMS § 654 lg 6),

kuid osaliselt muudab ja täiendab neid järgmiselt.

13.1. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja II abiellusid 11. oktoobril 1991. Ringkonnakohus

täiendab maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga. Hageja esitatud kinnistusraamatu

väljavõtetest Oblika tn kinnisasjade kohta nähtub, et need kinnisasjad on omandatud 22.

detsembri 2006. a asjaõiguslepingu alusel ja kostja II on omanikuna kinnistusraamatusse

7 (10)

2-22-7684

kantud 22. jaanuaril 2007 (I kd, tl-d 12 – 13 pöördel). Maakohtu menetluses ei olnud pooltel

ka vaidlust selle üle, et hageja ja kostja II abielu sõlmiti 1991. aastal ja Oblika tn kinnisasjad

omandati 2006. aastal (vt nt 18. oktoobri 2023. a kohtuistungi protokoll, lk 2). Kostja I ei ole

vaidlustanud hageja väidet, et hagejal ja kostjal II on ühisvara varasuhe; samuti ei ole kostja I

väitnud, et ühisvara oleks jagatud. Kostja II on 18. jaanuari 2024. a seisukohas kinnitanud, et

sundtäitmisel on hageja ja kostja II ühisvara, mida ei ole jagatud.

13.2. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles maakohus tugines Oblika tn

kinnisasjade hageja ja kostja II ühisvara hulka kuulumise hindamisel kehtiva PKS §-le 25.

Kehtiv PKS jõustus 1. juulil 2010, seega pärast kõnealuste kinnisasjade omandamist. Kehtiva

PKS § 210 lg 2 ning PKS1995 § 14 lg 1, § 15 lg 1 järgi kohalduvad enne 1. juulit 2010 soetatud

vara abikaasade ühisvarasse kuulumise tuvastamisel vara soetamise ajal kehtinud

perekonnaseaduse sätted (vt nt RKTKo 19.06.2024, 2-17-15677, p 17). Sarnaselt kehtiva

PKS-ga nägi ka PKS1995 § 14 lg 1 ette, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on

abikaasade ühisvara. Siinses asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis võimaldaks

järeldada, et Oblika tn kinnisasjad oleksid PKS1995 § 15 lg 1 järgi kostja II lahusvara.

13.3. Eelnevat arvestades lähtus maakohus asja lahendamisel kokkuvõttes põhjendatult

sellest, et Oblika tn kinnisasjad kuuluvad hageja ja kostja II ühisvara hulka. Seejuures ei

vaidlusta kostja I ka apellatsioonimenetluses maakohtu järeldust, et Oblika tn kinnisasjad

kuuluvad hageja ja kostja II ühisvarasse.

13.4. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest välja p-s 35 märgitud

põhjendused, mille kohaselt sundtäitmine hageja ja kostja II ühisvarasse kuuluvate

kinnisasjade arvel on lubamatu ka põhjusel, et see rikub kostja I ja kostja II vahel 20.

novembril 2019 sõlmitud kokkulepet. Selle kokkuleppe rikkumine, mille pooleks hageja ise ei

ole, ei anna hagejale alust esitada TMS § 222 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. TMS § 222 järgses hagis saab hageja tugineda vaid sellele, et tal on

sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus.

14. Kolleegium nõustub maakohtuga mh selles, et TMS § 222 lg 1 andis hagejale õiguse

valida, kas esitada hagi talle kuuluva, sh ühisvara koosseisus oleva vara arestist vabastamiseks

või selle vara osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ka Riigikohus on möönnud, et

abikaasa saab nõuda teise abikaasa vastu alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui

sundtäitmine on pööratud abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale (RKTKm

04.02.2011, 3-2-1-166-10, p-d 12 ja 13).

15. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust,

mille kohaselt hageja ja kostja I menetluskulud jäid kostja I kanda, kuid kolleegium täiendab

selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Hagi rahuldamise tõttu tuli menetluskulud jätta

TsMS § 162 lg 1 järgi kostja(te) kanda. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kaaskostjad

osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, üks kostja võtab hagi kohe õigeks ja

kohtumenetlus on tingitud teise kostja vastuväidetest, on põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 165 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagile vastu vaielnud kostja kanda (vt RKTKo 04.04.2024,

2-22-17383, p 15.3). Arvestades, et siinsel juhul hagi rahuldati, kostja II ei olnud hagile vastu

vaielnud ja võttis selle õigeks ning kostja II osales menetluses oluliselt väiksemas ulatuses kui

kostja I, jättis maakohus seega põhjendatult hageja maakohtus kantud menetluskulud

tervikuna kostja I kanda ja kostja I menetluskulud tema enda kanda. Kostja I ei ole

apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude jaotusele ka vastuväiteid esitanud.

8 (10)

2-22-7684

16. Kostja I ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude

kindlaksmääramist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud, sh ületanud

diskretsiooni piire.

17. Vastavalt hageja maakohtus esitatud taotlusele ja TsMS § 462 lg-le 2 näeb

ringkonnakohus ette, et jõustunud kohtuotsuses asendatakse hageja nimi initsiaalidega ja

jäetakse avalikustamata tema isikukood.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Arvestades, et kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; kostja II apellatsioonkaebust

ei esitanud (ta kaasati menetlusse kaasapellandina) ja apellatsioonimenetluses sisuliselt ei

osalenud; kostja II ei olnud hagile vastu vaielnud ja võttis selle õigeks, kuid samas tuli hagejal

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 222 lg 3 kohaselt mh kostja II

vastu, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg-te 1 ja 2

alusel kostja I kanda (vt ka RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p-d 15–16.3).

19. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja

asja materjalidest nähtuvalt ei ole tal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud.

Seega kostjal II ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Järelikult tuleb

kindlaks määrata vaid hageja menetluskulude suurus.

19.1. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo

27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

19.2. Hageja esitas 15. septembril 2024 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata oma

apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks summas 420 eurot. Menetluskulude nimekirja

kohaselt seisnesid hageja kulud lepingulise esindaja õigusabikuludes kokku 3,5 tunni eest

tunnihinnaga 120 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu kujunes järgmiselt:

-

apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi;

-

maakohtu otsuse sisuline analüüs ja arutelu kliendiga 1 tund;

-

seisukoha koostamine apellatsioonkaebusele ja kohtule esitamine 2 tundi.

Hageja kinnitas, et kõik nimekirjas kajastatud õigusabikulud on kantud siinses tsiviilasjas.

Kuna hageja esindaja büroo HÜÜS OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, ei lisandu kuludele

käibemaksu. Hageja palus mõista kostjalt I välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

19.3. Kostja I hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

19.4. Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud ja nende

ajakulu on olnud põhjendatud, arvestades mh vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebuse ja

sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa

juristist esindaja puhul kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on

põhjendatud.

9 (10)

2-22-7684

19.5. Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses 420 eurot, mis

tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4

tuleb kostjal I tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

20. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude

jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)