2-24-104074/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-104074

Tsiviilasi

Bigbank aktsiaseltsi hagi N.G vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2 685.73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757, asukoht

XXX, 51004 Tartu);

hageja lepinguline esindaja Ivar Tammemäe (Balti

Võlgade Sissenõudmise Keskus osaühing, e-post xxx);

kostja N.G (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood

10183757) kasuks välja põhivõlg 1047.63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

21.47 eurot.

3. Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood

10183757) kasuks välja viivis põhinõude summalt 1047.63 eurot alates 06.04.2024

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi N.G (isikukood XXX) vastu

rahuldamata põhinõude 982.54 eurot, intressi 104.93 eurot, sissenõudmiskulu 5

eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 153.76 eurot

osas.

2-24-104074

5. Jätta menetluskulud 54% ulatuses Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757)

kanda ja 46% osas N.G (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt N.G ’lt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood

10183757) kasuks välja menetluskulud 46% ulatuses s.o summas 214.80 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal N.G ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Bigbank AS esitas 30.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes. Kohus tegi 31.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 04.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

04.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 05.04.2024 hagiavalduse N.G vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 2 030.17 eurot, 5 eurot sissenõudekulu, 104.93

eurot intress, 6 eurot lepingu haldustasu, 175.23 eurot viivise, viivise alates 06.04.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas,

riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 100 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 17.03.2022 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja ei täitnud

lepingut nõuetekohaselt, mistõttu ütles laenuandja lepingu 13.10.2023 üles.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et kontrollis

Rahvastikuregistrit, Politsei- ja Piirivalveameti registrit, maksehäireregistreid (Creditinfo,

Taust), Maksu- ja Tolliametist maksuvõlga. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks

2-24-104074

keskmise netotöötasu 3 250 eurot, millele lisandub muu sissetulek summas 1 000 eurot.

Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase

kolme kuu keskmine töötasu 1 448.33 eurot (neto). Võlgnik märkis, et tal puuduvad

igakuised krediidikohustused. Pank registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei

tuvastanud.

17.06.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga.

28.06.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Vastavalt lepingu põhitingimustele

väljastas hageja kostjale krediiti summas 5 000 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele

tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 75 eurot,

seega teostati kostjale krediidisumma väljamakse summas 4 925 eurot. Laekumiste

väljavõttes (hagiavalduse lisa nr 2) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud 3

877.37 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa (4925 – 3877.37)

1 047.63 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele saabus lepingu lõpptähtpäevale

05.02.2024, seega on nõue täies ulatuses sissenõutav. Tagastamata krediidisumma jääk on 1

047.63 eurot. Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhinõudelt summas 1 047.63 eurot alates lepingu lõpptähtpäevale

(05.02.2024) järgnevast päevast ehk alates 06.02.2024 kuni hagi esitamiseni 05.04.2024.

Viivise suurus on 21.47 eurot.

11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326 lg 1

alusel 05.09.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-24-104074

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-24-104074

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja kontrollis

Rahvastikuregistrit, Politsei- ja Piirivalveameti registrit, maksehäireregistreid (Creditinfo,

Taust), Maksu- ja Tolliametist maksuvõlga. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuteks

keskmise netotöötasu 3 250 eurot, millele lisandub muu sissetulek summas 1 000 eurot.

Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kliendi viimase

kolme kuu keskmine töötasu 1 448.33 eurot (neto). Võlgnik märkis, et tal puuduvad

igakuised krediidikohustused. Pank ei tuvastanud registripäringute põhjal täiendavaid

kohustusi. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist

ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja märgib, et vastavalt lepingu põhitingimustele väljastas hageja kostjale krediiti

summas 5 000 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja

üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 75 eurot, seega teostati kostjale

krediidisumma väljamakse summas 4 925 eurot. Laekumiste väljavõttes nähtub, et lepingu

katteks on kostja poolt laekunud 3 877.37 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa (4925 – 3877.37) 1 047.63 eurot. Vastavalt lepingu

põhitingimustele saabus lepingu lõpptähtpäev 05.02.2024, seega on nõue täies ulatuses

sissenõutav. Tagastamata krediidisumma jääk on 1 047.63 eurot. Hageja arvestab viivist

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 1

047.63 eurot alates lepingu lõpptähtpäevale (05.02.2024) järgnevast päevast ehk alates

06.02.2024 kuni hagi esitamiseni 05.04.2024. Viivise suurus on 21.47 eurot.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1047.63

eurot ja viivis 21.47 eurot ning viivis põhinõude summalt 1047.63 eurot alates 06.04.2024

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 982.54 eurot, intressi 104.93 eurot,

sissenõudmiskulu 5 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

153.76 eurot osas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-24-104074

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 2 321.33 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

1047.63 eurot ja viivise 21.47 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 46%.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% ulatuses hageja kanda ning 46%

ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

385 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (sh käibemaks).

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 79.33 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

385 eurot. Kohus on hagejale tagastanud enam tasutud riigilõivu. Riigilõiv 385 eurot on

seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis

tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on pöördunud võlgnevuse

kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud

õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve

summas 100 eurot, sh käibemaks.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja ei ole avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu

on hageja õigusabikulud põhjendatud ilma käibemaksuta, summas 81.97 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385 + 81.97) 466.97 eurot, millest

kostja kanda jääb 46% ehk 214.80 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-24-104074

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik