2-24-4289/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-4289

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tartu

Tsiviilasi

K.P hagi Promens Rõngu AS vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise 4554 eurot,

töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva töötasu

1296 eurot ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (töötaja): K.P (isikukood XXX, elukoht XXX-i),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post

XXX)

Kostja (tööandja): Promens Rõngu

AS (registrikood

10034023, asukoht Tehase 4, XXX-i, e-post XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.P hagi Promens Rõngu AS vastu.

2. Lugeda tuvastatuks, et Promens Rõngu AS-i poolne K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel

sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023 ei ole

tühine (ülesütlemine on kehtiv). Lugeda tuvastatuks, et K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel

sõlmitud tööleping lõppes Promens Rõngu AS-i poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023.

3. Jätta rahuldamata K.P TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõue 4554 eurot (bruto).

4. Jätta rahuldamata K.P esitatud töötasu nõue 1296 eurot (bruto).

5. Jätta rahuldamata K.P TLS § 100 lg 5 alusel esitatud alternatiivne hüvitise nõue 1296

eurot (bruto).

6. Jätta rahuldamata K.P esitatud viivise nõue.

7. Jätta menetluskulud hageja kanda.

8. Rahuldada Promens Rõngu AS menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise

avaldus osaliselt.

9. Määrata Promens Rõngu AS menetluskulude suuruseks 3500 eurot.

10.Välja mõista K.P-lt Promens Rõngu AS-i kasuks 3500 eurot.

11.Välja mõista K.P-lt Promens Rõngu AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (3500

eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

EELNEV MENETLUS

1. K.P (hageja, töötaja) esitas 20. detsembril 2023 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Promens Rõngu AS (kostja, tööandja) vastu. Töötaja taotles töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitist TLS §

109 lg 1 ja TLS 100 lg 5 alusel, töötasu, viiviseid ja kahju (menetluskulude) hüvitamist.

2. TVK tegi töövaidlusasjas nr 4-1/2234/23 15. veebruaril 2024 otsuse, millega jättis K.P

töövaidlusavalduse täies ulatuses rahuldamata ning otsustas:



Lugeda tuvastatuks, et Promens Rõngu AS-i poolne K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel

sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023 ei ole

tühine (ülesütlemine on kehtiv). Lugeda tuvastatuks, et K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel

sõlmitud tööleping lõppes Promens Rõngu AS-i poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 04.12.2023.



Jätta rahuldamata taotlus K.P ja Promens Rõngu AS-i vahel sõlmitud töölepingu

lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel 26.01.2024.



Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu TLS § 109 lg 1 alusel esitatud

hüvitise nõue 4554 eurot (bruto).



Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud töötasu nõue 1296 eurot

(bruto).



Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu TLS § 100 lg 5 alusel esitatud

alternatiivne hüvitise nõue 1296 eurot (bruto).



Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud kahju (menetluskulude)

hüvitamise nõue 1436 eurot.



Jätta rahuldamata K.P poolt Promens Rõngu AS-i vastu esitatud viivise nõue täies ulatuses.

HAGEJA NÕUE

3. Töötaja esitas 15. märtsil 2024 hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TVK

otsuse punktide 1.1-1.7 osas). Hagiavalduse (dtl 2-9) järgi taotleb hageja erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitist TLS §

109 lg 1 alusel 4554 eurot (bruto), hüvitist TLS § 35 või alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel

1296 eurot (bruto) alusel ja viiviste väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

4. Tartu Maakohus võttis 24. aprill 2024 määrusega menetlusse K.P hagi Promens Rõngu AS

vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitise summas 4554 eurot,

töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva töötasu summas 1296 eurot ja viivise

väljamõistmiseks.

5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Promens ja K.P 18. detsembril 2013 töölepingu nr 82/13

(dtl 52-53), millega töötaja asus tööle valvuri ametikohal. Ehkki lepingu p-s 1.1 on märgitud, et

töötaja asub tööandja juures tööle alates 1. jaanuarist 2014, on hageja töötanud AS Promens

(algse ärinimega aktsiaselts Rõngu Tehas) juures samal positsioonil alates märtsist 1995 ehk

peaaegu kogu oma tööelu erinevate töölepingutega.

27. novembril 2023 esitas tööandja töötajale ülesütlemisavalduse (dtl 55). Avalduse kohaselt

on „aastatel 2022 – 2023 toimunud mitu juhtumit, kus K.P on rikkunud kehtestatud

tööreegleid, sealhulgas ka ohutusnõudeid. Samuti on töötajal olnud mitmeid sõnavahetusi ja

kokkupõrkeid nii kaastöötajatega kui ka tööandja lepingupartneritega“. Tööandja lõpetas

töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel „seonduvalt töökohustuste rikkumisega“ alates 26.

jaanuarist 2024, mis pidi olema töötamise viimane päev.

4. detsembril 2023 esitas tööandja töötajale uue ülesütlemisavalduse (dtl 56), milles on

korratud, et leping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel seonduvalt töökohustuste rikkumisega,

kuid töötaja viimane tööpäev on 4. detsember 2023. Avalduses on toodud järgmine põhjendus:

„Seoses ilmsiks tulnud väga olulise töökorralduse rikkumisega 1. detsembril 2023 teatab

Promens AS, et lõpetab Teiega töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, kuna ettevõtte

huvisid silmaspidades ei ole koostöö enam võimalik“.

Töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise põhjusel, et 27. novembri 2023

ülesütlemisavalduses ei ole välja toodud milliseid kohustusi on töötaja rikkunud ja milles

rikkumine seisneb. Samuti ei ole 4. detsembri 2023 ülesütlemisavaldus selgem. Selles on

ülesütlemise alusena tuginetud väidetavale „väga olulisele töökorralduse rikkumisele 1.

detsembril 2023. a“. Töötaja ei rikkunud ühtegi „väga olulist töökorraldust“ ei 1. detsembril

2023 ega ka ühelgi muul kuupäeval. Sealjuures on tööandja seisukohalt tegemist nii olulise

rikkumisega, et tööandjal ei ole võimalik lähtuda enda 27. novembri 2023

ülesütlemisavaldusest vaid vältimatult on vajalik lõpetada töösuhe päevapealt.

Töötaja pöördus tööandja poole 12. detsembril 2023 paludes kohtumist, et „selgitada ja otsida

olukorrale õiglast lahendust, sest meiega on käitutud ebaõiglaselt ja tunneme, et oleme

töökiusu ohvrid, mis on leidnud juba pikemat aega AS Promens töötajatega“ (dtl 21). Töötajale

ei olnud arusaadav, miks tööandja lepingu üles ütles, sest tööandja ei selgitanud seda ei

suuliselt ega kirjalikult. Kohtumist aga aset ei leidnud, sest tööandja ei vaevunud kirjale

vastama.

Tööandja esitas enda põhjendused esimest korda alles 15. jaanuari 2024 vastuses töötaja

nõudele töövaidluskomisjonis. Tööandja on töötaja rikkumisteks pidanud töötaja suhtlusstiili,

tööandja mitteõigeaegset teavitamist, selgituste jagamisest keeldumist jms. Sealhulgas on

tööandja keskne väide ning ainus etteheide, mille kaudu ta sisustas enda 4. detsembri 2023

ülesütlemisavaldust „Vaatamata sellele, kuigi avaldaja oli 01.12.2023 tööl ja nägi kuidas Mati

K.P viib vastaspoole territooriumilt välja tööandja vara, ei ole avaldaja oma töökohustusi

täitnud. See tähendab, et muu hulgas 01.12.2023 ei takistanud avaldaja Mati K.P-l tööandja

territooriumilt tema vara väljaviimist, ei võtnud selles osas midagi ette ning isegi ei teavitanud

sellest vastaspoolt“. Hageja hinnangul ei ole tööandja vastavat väidet tõendanud. Sealjuures ei

ole tööandjal M. K.P-le endale mitte ühtegi etteheidet. Temaga sõlmitud tööleping lõpetati TLS

§ 79 alusel poolte kokkuleppel ning tööandja on kirjalikult kinnitanud, et tal ei ole M. K.P

vastu mistahes nõudeid ega pretensioone. Lisatud kompromiss on TVK poolt kinnitatud 2.

veebruari 2024 määrusega töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23. Hagile on lisatud ka M. K.P avaldus

TVK-le, kuivõrd see sisaldab tema enda kirjeldust toimunust, mh on selle avalduse lisade

juures foto kõnealusest tööriistakastist, mis aitab visualiseerida tööandja algse, kuid alusetu

etteheite sisu ja ulatust. Väärib märkimist, et tööandja ei pöördunud M. K.P vastu TVK-sse nt

varastatud asja tagastamise või hüvitamise nõudega, sellist nõuet ei esitanud tööandja ka

kohtusse ega ole ta esitanud ka nt kuriteoteadet, et M. K.P on tema vara varastanud. On selge,

et midagi sellist ei ole toimunud ning tööandja 15. jaanuari 2024 vastuse põhiväide, mis pidi

sisustama 4. detsembri 2023 ülesütlemisavalduse, on vale. Kui tööandjal ei ole etteheiteid M.

K.P-le, ei saa tal olla etteheiteid ka hagejale, sest kogu hagejale tehtava etteheite sisu on see, et

ta ei reageerinud M. K.P tegevusele. Tänaseks on aga üheselt selge, et M. K.P ei käitunud

valesti, ei varastanud tööandja vara ning tööandja on kirjalikult kinnitanud, et tal ei ole tema

vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.

Kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus alus, on tööandja poolt töötaja töölepingu erakorraline

ülesütlemine aluste puudumise tõttu TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Kuna tööandja ei esitanud

oma põhjendusi mitte ülesütlemisavalduses vaid alles töövaidluskomisjoni- või

kohtumenetluses, annab see töötajale TLS § 95 lg 3 kohaselt kahju hüvitamise nõude. Töötaja

kahjuks on tema õigusabikulud, mida ta peab kandma töölepingu ülesütlemist vaidlustades

seetõttu, et ta ei tea, miks on tööandja temaga sõlmitud lepingu lõpetanud. Seda isegi siis kui

ülesütlemine peaks hiljem osutuma põhjendatuks, sest tööandja esitab alles menetluse käigus

põhjendused, miks ta töölepingu erakorraliselt üles ütles. TvLS § 16 lg 2 kohaselt on

töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ning need

jaotatakse TsMS § 162 lg 1 alusel. Tegemist on omalaadse olukorraga, kus töötaja

materiaalõiguslikust kahju hüvitamise nõudest on menetluse käigus saanud menetlusõiguslik

kahju hüvitamise nõue, mis tuleb lahendada läbi menetluskulude jaotamise regulatsiooni.

Lisaks palub hageja välja mõista TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 4554 eurot (bruto), TLS § 100

lg 2 alusel etteteatamistähtaja rikkumise hüvitis 1296 eurot ja viivis või alternatiivselt saamata

jäänud töötasu 1296 eurot.

KOSTJA VASTUS

6. Tööandja oma vastuses (dtl 184-191) hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja hinnangul on töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Kostja selgitab, et hagejaga

töölepingu ülesütlemise aluseks on asjaolud, et aastatel 2022-2023 on toimunud mitu juhtumit,

kus hageja on rikkunud kehtestatud tööreegleid, sh ka ohutusnõudeid. Vaidlust ei ole selles, et

hageja töötas valvurina, kelle põhiliseks töökohustuseks oli tagada kostja vara säilimine, sh

takistada kostja territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Vaatamata sellele, et

hageja oli 1. detsembril 2023 tööl ja nägi kuidas M. K.P viib kostja territooriumilt välja

tööandja vara, ei ole hageja oma töökohutusi täitnud. See tähendab, et muu hulgas 1.

detsembril 2023 ei takistanud hageja M. K.P-l tööandja territooriumilt tema vara väljaviimist,

ei võtnud selles osas midagi ette ega isegi teavitanud sellest kostjat. Eeltoodust tekkis

tööandjal õigus tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kuna kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja

lõppemiseni.

Lisaks on asjakohatu ja alusetu hageja viide, et M. K.P ei varastanud tööandja vara ega teinud

ka midagi muud etteheidetavat, kuna M. K.P ja kostja vahel on töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23

sõlmitud kompromiss. M. K.P ja kostja sõlmisid töövaidlusasjas nr 4-1/2207/23

kompromissi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ja menetluskulude kokkuhoiu

eesmärgil. Samas see asjaolu ei muuda kuidagi faktilisi asjaolusid ja Mati K.P poolt toime

pandud tegevust. Kostja tugineb jätkuvalt nendele asjaoludele ka käesolevas asjas kui hagejaga

töölepingu lõpetamisega seotud asjaoludele, millega seoses on hageja oma töökohustusi

rikkunud.

Kahju hüvitamise nõudega kostja ei nõustu. TLS § 95 lg 3 eesmärk on katta muu kahju, mis

võis hagejal tekkida seoses tööandja poolt võimaliku TLS § 95 lg-s 2 toodud kohustuse

rikkumisega kui töövaidluskomisjonis ja kohtus hageja poolt kantud õigusabikulude

hüvitamine. Hageja ei ole kuidagi tõendanud, et kostja on üldse TLS § 95 lg-t 3 rikkunud ja

isegi kui see on toimunud, millega kostja ei nõustu, siis jääb selgusetuks, milline muu kahju on

hagejale seoses väidetava kostja rikkumisega TLS § 95 lg 3 alusel tekkinud. Kostja rõhutab, et

hageja õigusabikulude nõue ei ole TLS § 95 lg 3 regulatsiooniga hõlmatud. TLS § 95 lg 3 ei

hõlma hageja õigust nõuda kostjalt töövaidluskomisjonis ega kohtus hageja poolt kantud

õigusabikulude hüvitamist ja vastav hageja nõue TLS § 95 lg 3 alusel tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et kuna töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, siis ei esine alust

töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Sellisel juhul aga ei kuulu ka TLS § 109 lg 1

kohaldamisele, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Samuti ei kuulu ka TLS § 35

kohaldamisele, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Kuna käesolevas asjas esinevad TLS § 97 lg

3 eeldused ehk kostja ei pidanud töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaegu järgima ja

töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, siis ei kuulu käesolevas asjas ka TLS § 100 lg

5 kohaldamisele, kuna ka selle eeldused ei ole täidetud.

KOHTUISTUNG 26.08.2024 (dtl 208-212)

7. Hageja on seisukohal, et 4. detsembri 2023 töölepingu ülesütlemine on tühine aluse

puudumise tõttu. Hageja seletuste kohaselt oli tema tööülesanneteks territooriumi valvamine,

autode sisse- ja väljalaskmine, töötajate ja lubadega isikute tööandja territooriumile lubamine.

Samas ei olnud hageja kohustuseks autosid kontrollida. Hageja ei pidanud teadma mis autos oli

sisenemise ja väljumise hetkel. Hageja sõnul süüdistati teda selles, et ta lasi puitmaterjali

varastada. Autodel, mis tulevad Promensi territooriumile kaupa peale võtma, on tavaliselt

kaasas puidust alused/prussid, mis tuli hageja abikaasal enne kauba pealelaadimist maha tõsta

ja pärast tagasi autosse panna. Puidust alused kuulusid autojuhile, mitte hageja tööandjale ning

autojuhil oli õigus otsustada, kelle ta neid andis. See oli eelmiste juhatajate poolt nii öeldud ja

selline põhimõte kehtib tänaseni. 1. detsembril 2023 tõstis autojuht lauajupi maha ja andis selle

hageja abikaasale. Tööriistakastist ei teadnud hageja midagi. Ta nägi, et mingi vana määrdunud

kast oli, aga kas see oli enne juba auto peal, seda ta ei näinud. Juhul, kui tööandjal oli kahtlus,

et vara on varastatud, oleks tulnud esitada kuriteoteade, seda ei tehtud. Videotest ei ole aru

saada, et mingisugune tööandja vara on seal liikumises olnud.

8. Tööandjale sai teatavaks, vaadates videosalvestisi, et tehase territooriumile sõitis veoauto,

mida juhtis A. Lohk. Auto sõitis laadimisalale ja sellesse tõsteti üks tööriistakast. Siis sõitis

auto väravast välja. Värava taga auto peatus, tööriistakast tõsteti välja, M. K.P isiklikku

autosse. Veel vaadati videoid, kus M. K.P liigub mingi raske esemega välja enda auto juurde.

Saades selle info, leidis tööandja, et sellise töötajaga ei ole võimalik töösuhet jätkata. Ei ole

tähtsust, milline oli tööriistakasti väärtus. Esemed, mis on seotud ettevõtte majandustegevusega

ja asuvad ettevõtte valduses, selles osas valdus kuulub ettevõttele. Valduse rikkumine toimus

pärast seda, kui asi liikus ettevõtte territooriumilt välja. Pakkematerjal, mis autos oli, ei saanud

olla autojuhi oma. Kostja hinnangul on esitatud fotodega tuvastatud, et hageja abikaasa viib

ettevõtte territooriumilt välja mingit vara ja hageja laseb sellel juhtuda. See oli asjaolu, miks

tööandja pidi kiiresti reageerima. M. K.P ja tööandja sõlmisid kompromissi. See kompromiss

ei tee olematuks seda, mida hageja tegi. Kahju hüvitamise nõue on nüüdseks taandunud

kohtukulude väljamõistmise nõudele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et

töötaja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

10. Kohus loeb TVK-le esitatud tõendid ja seisukohad poolte taotlusel asja juurde võetuks.

11. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:



K.P ja AS Rõngu Promens sõlmisid 18. detsembril 2013 töölepingu nr 82/13 (dtl 52-

53), millega töötaja asus tööle valvuri ametikohal;



27. novembril 2023 ja 1. detsembril 2023 edastas tööandja töölepingu ülesütlemise

avaldused TLS § 88 lg 1 p 3 alusel;



4. septembril 2024 on pooled esitanud ühise avalduse, et käesoleva tsiviilasja nr 2-24-

4289 lahendamisel ei oma 27. novembril 2023 kostja poolt hagejale saadetud

töölepingu ülesütlemise avaldus tähtsust, kuna see ei lõpetanud hageja töölepingut ning

ühegi hageja nõude põhjendatus ei sõltu seetõttu 27. novembri 2023

ülesütlemisavaldusest. Hageja nõuete põhjendatus sõltub sellest, kas 4. detsembri 2023

ülesütlemisavaldus oli kehtiv või mitte ning selles küsimuses on pooltel jätkuvalt

vaidlus. Pooled paluvad seetõttu kohtul asja lahendamisel jätta 27. novembri 2023

ülesütlemisavalduse kehtivuse ja õiguspärasuse küsimused hindamata ja lahendada

tsiviilasjas nr 2-24-4289 üksnes 4. detsembri 2023 hageja töölepingu ülesütlemise

kehtivuse ja õiguspärasuse küsimust.

Tõendid on lisatud TVK-le 20.12.2023 töötaja esitatud avaldusele ning tööandja 16.01.2024

vastusele.

12. Töötaja palub tuvastada tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4554

eurot (bruto), hüvitis TLS § 35 või alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel 1296 eurot (bruto) ja

viiviseid.

13. Esmalt tuleb kohtul hinnata, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv.

Töötaja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kuna tööandjal ei

olnud töölepingu ülesütlemiseks seadusest tulenevat alust (TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 104 lg 1).

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. Töötaja on kohustatud TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt tegema kokkulepitud

tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning p 3 kohaselt täitma õigel ajal ja täpselt

tööandja seaduslikke korraldusi. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et

TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid

kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1

järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine

tühine (vt ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste tuvastamise kohta Riigikohtu 9.

aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p-d 11 ja 12).

14. Tööandja poolt 4. detsembril 2023 tehtud ülesütlemisavaldus on tööandja poolt

põhjendamata (TLS § 95 lg 2). Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist

põhjendama. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse

põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on välja jäänud. Kui tööandja otsustab

ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise

aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemise avalduses esitatud (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-21-14, p 12). Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine põhjusel, et

avaldusest ei selgunud ülesütlemise põhjus. Kostja avaldusest on aru saada, mis põhjusel ta

soovis töölepingu erakorraliselt lõpetada, ning ta on seda põhjendanud nii

töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses.

15. Kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud 4. detsembril 2023 seoses töökohustuste

rikkumisega. Seega tuleb kohtul hinnata, kas töötaja on eiranud tööandja korraldusi või

rikkunud töökohustusi.

Vaidlust ei ole selles, et töölepingu kohaselt töötas hageja valvurina (töölepingu p 2.1, dtl 52-

53). Lepingu p 2.2 kohaselt on töötaja tööülesanded, kohustused, õigused, vastutus ja

kvalifikatsiooninõuded määratud valvuri ametijuhendiga, mis on lepingu lahutamatu osa.

Kohtule valvuri ametijuhendit esitatud ei ole.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja

kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma,

tõlgendatakse lepingutingimust VÕS § 29 lg 3 kohaselt selliselt, nagu esimene pool seda

mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus on kolleegiumi varasema seisukoha järgi

poolel, kes sellele tugineb (Riigikohtu 18. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 13).

Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud,

saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (Riigikohtu

30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lisaks eeltoodule tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka

VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mh lepingu olemust ja eesmärki (p 4), samuti VÕS § 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes

sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-65-17, p 14).

Töölepingu p 2.2 tõlgendamiseks tuleb teha kindlaks poolte ühine tahte töölepingu sõlmimisel

või kui seda ei saa kindlaks teha, siis lähtuma mõistliku isiku arusaamisest ning arvestama nii

töölepingu olemust ja eesmärki kui ka töölepingu teisi tingimusi.

Hageja seletuste kohaselt oli tema tööülesanneteks territooriumi valvamine, autode sisse- ja

väljalaskmine, töötajate ja lubadega isikute tööandja territooriumile lubamine. Kostja

hinnangul on valvuri põhiliseks töökohustuseks tagada kostja vara säilimine, sh takistada kostja

territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Valvuri ametijuhendi puudumise tõttu,

tuleks arvestada mõistliku inimese arusaamist ning töölepingu olemust ja eesmärki ning valvuri

esmaseks töökohustuseks saab pidada tööandja vara kaitsmist ja säilitamist, sh takistada kostja

territooriumilt vara väljaviimist, vargust ja omastamist. Kohtu hinnangul on hageja osaliselt

vääriti mõistnud oma töökohustuste olemust. Hageja seletuste kohaselt pidi ta territooriumi

valvama, kuid sisustab seda kostjast ja mõistliku inimese lähtekohast vaadatuna erinevalt.

Hageja arvates võis autojuht anda kostja töötajatele pakendimaterjali, st puidust prusse ning, et

selline tegevus oli heaks kiidetud varasema juhatuse poolt ning kuna uus juhatus pole

teistsugust seisukohta avaldanud, on kõik õiguspärane. Kohus vastava väitega ei nõustu.

Esmalt selgitab kohus, et valvuri ülesandeks on mitte lubada võõraid tööandja territooriumile

ning tagada, et töötajad ega kolmandad isikud ei viiks tööandja territooriumilt välja tööandjale

kuuluvat vara. Kindlasti ei ole valvuri pädevuses otsustada, mida tööandja territooriumilt välja

võib viia, kuid töökorralduse reeglite p 9.16 kohaselt ei ole ilma kirjaliku loata lubatud

Promens AS-i territooriumilt välja viia mingeid ettevõttele kuuluvaid esemeid. Töökorralduse

reeglite p-st 11.7. tulenevalt kohustus töötaja tööandja vara suhtes toime pandud

õigusrikkumisest teada saamisel või põhjendatud kahtluse olemasolul teavitama sellest oma

otsest

ülemust

või

osakonnajuhatajat.

(4-1_2234_23-5

Tööandja

vastus

16.01.2024/235538470_Promens_AS_tookorralduse_reeglid_2020_-_Copy.pdf). Seega on

valvuri esmaseks töökohustuseks tagada, et töötajad või kolmandad isikud ei viiks tööandja

territooriumilt välja tööandjale kuuluvaid vallasasju ja põhjendatud kahtluse olemasolul

kohustus sellest teavitada oma otsest ülemust või osakonnajuhatajat.

Käesoleval juhul on tööandja tõendanud, et 1. detsembril 2023 lasi hageja tööandja

territooriumile veoki, millele hakati kaupa peale laadima. Tööandja tõenditest (4-1_2234_23-5

Tööandja

vastus

16.01.2024/235538472_Turvakaamera_salvestise_kuvatommised_ja_vastaspoole_selgitused_.

pptx) nähtub, et hageja abikaasa pani veoki peale tööriistakasti ning prussijupi. Kui veok

laadimisalalt lahkus ja väravast välja sõitis peatus veok parklas ning laadimistöid teostanud

hageja abikaasa tõstis veokilt maha sinna veidi aega tagasi tõstetud tööriistakasti ja prussijupi

ning paneb need oma autosse. Kui vastav tegevus oleks lubatud, ei oleks hageja abikaasa/kostja

töötaja pidanud kostja territooriumilt oma asjade välja toomiseks kasutama kaupa pealevõtvat

veokit. Seega tuleneb hageja abikaasa käitumisest, et tegemist oli keelatud tegevusega, sh selle

tegevuse eest oleks tulnud tööandjale selgitusi anda. Hageja on istungil kinnitanud, et ta nägi

parklas toimuvat, sh tööriistakasti tõstmist veokist oma abikaasa autosse. Lisaks on hageja

seletustega tõendatud ka asjaolu, et sarnast tegevust (kostja territooriumilt puidust prusside

väljaviimist) oli toimunud ka varem ning hageja valvurina aktsepteeris seda, pidades seda

lubatavaks tegevuseks. Ta selgitas, et puidust prussid olid autojuhtide omad ning neid võis

veoki juht vabalt jagada kostja töötajatele. Vastav asjaolu tõendab, et hageja oli teadlik nii 1.

detsembril 2023 toimuvast kui ka varasematest samasugustest toimingutest, jättes aga vastavast

tegevusest juhatust teavitamata, millega rikkus oma peamist töökohustust tagada tööandja vara

säilimine. TLS § 88 lg 1 p 3 eelduseks on töötaja eelnev hoiatamine. Kostja ei ole tõendanud,

et ta hoiatas hagejat kooskõlas TLS § 88 lg-ga 3 tööandja vara säilimise eest ning selgitas, et

sellise olukorra kordumisel (vara tööandja teadmata viimase territooriumilt väljaviimisel,

omastamisel jne) töösuhe lõpetatakse. Samas on tööandja vara kadumist, omastamist soodustav

käitumine eriliselt raske rikkumine, mille tõttu töölepingu ülesütlemisele ei pea eelnema töötaja

hoiatamist. Tegemist on rikkumisega, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed tööandjale,

samuti tööandja ning kolmandate isikute varale ja tööandja mainele. Kuna kostja esitatud

turvakaamerate salvestise kuvatõmmistega on tuvastatud ka varasem samalaadne tegevus, kus

hageja on võimaldanud oma abikaasal ettevõtte vara väljaviimist ettevõtte territooriumilt,

sellest teatamata jättes, siis ei olnud 1. detsembril 2023 toimunu esmakordne, mistõttu andis

hageja rikkumine kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et ta paneb samasuguseid rikkumisi toime

ka edaspidi. Eeltoodut arvesse võttes oli kostjal õigus öelda tööleping üles ilma

etteteatamistähtaega järgimata. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel sõlmitud tööleping

lõppes tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 3 alusel

04.12.2023.

16. Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, ei ole täidetud

tingimused töötaja poolt hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel ning kohus jätab hüvitise

nõude 4554 eurot (bruto) rahuldamata.

17. Kuna kostjal oli õigus öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata

(kohtuotsuse p-i 15 põhjenduste kohaselt), jätab kohus rahuldamata nii hageja töötasu nõude

1296 eurot (bruto) kui alternatiivselt TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitise nõude.

18. Kahju hüvitamise nõude osas märgib kohus järgmist. Poolte töövaidluskomisjonis tekkinud

kulud on TvLS § 16 lg 2 järgi kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Seega ei ole

käesoleval juhul tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid hageja menetluskuludega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

(TsMS § 144 p 1).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud 4340 eurot

(käibemaksuta), 31 tunni eest, tunnihinnaga 140 eurot.

Kohus märgib, et õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole

kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.

Õigusabikulude osas leiab kohus, et üldjuhul peaksid hageja kulud õigusabile olema suuremad

kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja

vastuse kirjutamine. Käesoleval juhul ei ole tsiviilasi keskmisest keerulisem ja mahukam ning

aeganõudvam ja kuigi kostja esindaja on esitanud sisukaid ja põhjendatud vastuseid, on kohtu

hinnangul esindaja ajakulu olnud siiski ülemäärane. Ajakulu on paisutanud kliendiga

kirjavahetus ja nõupidamised. Kohtu arvates ei pea nimetatud toimingute eest vastutama täies

ulatuses vastaspool. Samuti on ülepaisutatud ajakulu istungiaegade kooskõlastamise ja TVK

otsuse jõustumise osas infovahetus kohtuga. Poolte seisund menetluses nii õiguslikust kui ka

tõenduslikust vaatepunktist vaadates on olnud võrreldav, mistõttu ei saa pidada mõistlikuks

kostja suuremat esindajakulu kui hagejal. Mööndes, et esindajakulud ei pea olema mõlemal

poolel võrdsed, ei saa põhjendatud esindajakulude suurus niivõrd oluliselt erineda. Seda eriti

arvestades asjaolu, et mõlema poole esindajate tunnihind oli peaaegu sama.

Kohus peab kostja esindaja põhjendatuks ajakuluks 25 tundi. Sellest lähtudes loeb kohus kostja

põhjendatud esindajakuluks 3500 eurot, millise summa peab hageja hüvitama kostjale.

19. Kuivõrd kostja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, rahuldab kohus kostja taotluse välja

mõista K.P-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik