2-24-11174/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11174

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi T. O. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

27 970,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Holm Bank OÜ (registrikood 14080830);

lepinguline esindaja Helina Sild

Kostja: T. O. (isikukood xxxx)

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 22 958,57 eurot, intress 1455,77 ja viivis 743,33

eurot;

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras ajavahemiku 24.07.2024-27.09.2024 eest summas 507,16 eurot ja viivis

põhivõlalt alates 28.09.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni. alates 24.07.2024

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1400 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1.

mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevalt põhivõlg 22 958,57 eurot, intress 1455,77 ja viivis 743,33

eurot;

1.2.

mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi koostamisele

järgnevast kuupäevast, s.o alates 24.07.2024 tasumata põhivõlalt (22 958,57 eurot) kuni

põhivõla tasumiseni.

2. Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2022 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja

kostjale laenu 25 000 eurot. Laenulepingu lõpptähtaeg oli 10.12.2032 ja intressimäär 10,90%

aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 19,01% aastas eeldusel, et intressimäär on 10,90%

aastas, laenutähtpäev 10.12.2032, lepingu sõlmimise tasu 500 eurot, laen võetakse kohe

kasutusse. Lepingu p 2 kohaselt on Lepingu sõlmimise tasu 500 eurot, mille pank peab kinni

laenusaajale ülekandmisele kuuluvast laenusummast tasaarvelduse teel.

2.2. Kostja on edastanud Hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuisteks

sissetulekuteks 2800 eurot, kohustusteks 521 eurot ja ülalpeetavate arvuks 3. Lepingu sõlmimisel

tehti päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister - mõlema

andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud

sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Maksu- ja Tolliameti

päringust nähtuvalt on kostjal püsiv töösuhe aastast 2021 ja kostja aritmeetiline keskmine

sissetulek on 1716,67 eurot. Hageja on küsinud ja analüüsinud kostja kontode väljavõtteid, mille

tulemusena saadi kostja sissetulekuks 2727 eurot (arvesse võeti kostja konto väljavõttelt

nähtuvad O Oü maksed kostjale selgitusega „palgaleht“), kostja igakuiseks kohustuseks 802

eurot. Laenu andmisel võttis hageja kostja sissetulekuks arvesse võtnud konto väljavõtete

analüüsi tulemusena saadud 2727 eurot ja kohustustena 802,00 eurot, liitis sellele arvutatud

elatusmiinimumi 492,67 eurot, kokku 1294,67 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime

laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Kostja oli laene võtnud viielt erinevalt

krediidiasutuselt (S AS, B AS, B AS, AS I ja Xxxx Eesti filiaal). Kostja oli võtnud ühe laenu S

AS-ilt, B AS-ilt ning B AS-ilt. Xxxx Eesti filiaalilt oli kostja võtnud kaks laenu ja AS-ilt I kaks

järelmaksu. Nii laene kui ka järelmakse oli kostja järjepidevalt tasunud

2.3. Kostjal jäid on maksegraafikujärgsed põhiosamaksed osaliselt alates 10.10.2024 tasumata

ning intressi osamaksed alates 10.01.2024 on tasumata. Kostjal oli täielikult tasumata

10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on lepingu

ülesütlemise avalduse saatnud 05.04.2024 kostja e-postile xxxx ning tähitud kirjaga kostja poolt

lepingus märgitud elukoha aadressile Xxxx, milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse

summa tasumiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 19.04.2024 üles öelduks. Kuna kostja ei

reageerinud, lõppes leping 19.04.2024 ülesütlemisega. Hageja edastas Kostjale 19.04.2024

lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude.

2.4. Kostja tagastamata põhivõla jääk 23.07.2024 seisuga on 22 958,57 eurot, mille hageja palub

välja mõista. Intressi palub hageja välja mõista määraga 10,9% aastas perioodi 11.12.2023 kuni

19.04.2024 eest kokku 1455,77 eurot. Hagi esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis, suurusega 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas, perioodi 20.04.2024 kuni 30.06.2024 eest

ja suurusega 12,25% aastas ehk 0,033562% päevas perioodi 01.07.2024 kuni 23.07.2024 eest,

kokku 743,33 eurot. Alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 24.07.2024 nõuab

hageja viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

3. Kostja vastas hagile üksnes niipalju, et sai dokumendid kätte, sooviks jõuda kokkuleppele

maksegraafiku osas ja jätkata arvet tasumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 07.08.2024. Kostja hagile

sisulist vastust esitanud ei ole, kuid vastas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Ka hageja avaldas,

et soovib kirjalikku menetlust, mistõttu määras kohus 11.09.2024 asja läbivaatamise viisiks

kirjaliku menetluse, andis pooltele lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks 18.09.2024

ning teatas kohtuotsuse kuulutamise aja. Kostja vastas, et tahaks maksegraafikut. Hageja selgitas

seejärel kohtule, et on korduvalt saatnud menetluse ajal kostjale maksegraafiku, ent kostja ei ole

vastanud. Kohus selgitas kostjale, et osamaksetena kohus võlga välja mõista ei saa, et seda saaks

üksnes kompromissi kinnitamise kaudu. Kostja rohkem midagi kohtule ega hagejale ei vastanud.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis ning kas laen on tarbija kasutusse antud

5.1. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

5.2. Kohtule on esitatud kostja poolt 01.12.2022 digiallkirjastatud laenuleping nr xxxx. Lepingu

digitaalallkirja konteineris on leping, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et leping oli sõlmitud seadusega

nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 19,01%

aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 48,90%, st lepingujärgne

krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse määra piiresse.

Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 63), et laen 24 500 eurot kanti kostjale üle

01.12.2022. Ülejäänud laenusumma 500 euro ulatuses tasaarvestati lepingutasuga.

6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik).

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud selgituste

tõendamiseks esitanud Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringu vastuse (dtl 23) ja

maksehäireregistrite päringute vastused (dtl 21, 22), seejuures nähtub tõenditest, kelle kohta ja

mis kuupäeval päringud on tehtud. Hageja on esitanud laenutaotluse andmed (dtl 19) ning 5

konto väljavõtted. Kohus uuris esitatud tõendeid ning veendus, et hageja kogus kõikide kostja

kontode väljavõtted ning analüüsis korrektselt kostja sissetulekuid ja finantskohustusi. Tõendid

kinnitavad, et kostjal oli oma ettevõte, kust maksis endale palka. Ettevõttelt toimus ka muid

laekumisi (nt selgitustega laenu tagasimakse) kostja kontole, ent hageja võttis arvesse üksnes

palgana välja makstut. Konto väljavõtetelt ei nähtu asjaolusid, mis oleksid pidanud tekitama

kahtlusi kostja maksevõimes. Kostja oli võtnud erinevatelt krediidiandjatelt laenu, ent tasus neid.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

kohustust.

7. Lepingu üles ütlemine ja põhivõlg

Hageja on kohtule esitanud faktiväited ja tõendanud (dtl 25 ja 64), et kostjale saadeti lepingu

üles ütlemise teade. Hageja on esile toonud, et kostja oli selleks ajaks võlgnevuses kolme

tagasimaksega ning kostjale anti täiendav tähtaeg võla tasumiseks (kostja võlga ei tasunud).

Eeltoodust tulenevalt oli lepingu üles ütlemine kehtiv ning hageja on tõendanud teate saatmise

kostjale.

8. Hageja nõuded

Lepingu üles ütlemisega on muutunud sissenõutavaks kogu tasumata põhivõlg. Hageja on esile

toonud, et kostjal on tasumata 22 958,57 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus

mõistab põhivõla välja VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Kohus kontrollis, et lepingus oli kokku lepitud intressimääras 10,9 % aastas.

Hageja on esile toonud, et kostjal on tasumata intress perioodi 11.12.2023 kuni 19.04.2024 (st

kuni lepingu üles ütlemiseni) eest kokku 1455,77 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid

esitanud. Kohus mõistab intressi välja VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

Hageja nõuab viivist alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras.

Kohus kontrollis, et lepingus oli kokkulepe, et viivist saab nõuda lepingujärgses intressimääras

või seadusjärgses viivisemääras, kui see on kõrgem. Viivisemäär perioodil 20.04.2024 kuni

30.06.2024 oli 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas ja perioodil 01.07.2024 kuni hagi

esitamiseni 23.07.2024 12,25% aastas. Hagi esitamiseni nõuab hageja viivist 743,33 eurot,

viivise arvestus on esitatud hagiavalduses. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 20.04.2024-23.07.2024 eest ja mõistab kostjalt

välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 743,33 eurot.

TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ning mõistab

kostjalt välja viivise põhinõudelt kuni otsuse tegemiseni, so ajavahemiku 24.07.2024-27.09.2024

eest seadusjärgses määras summas 507,16 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras

alates 28.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

9. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv

1400 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega

07.08.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja

esitanud oma menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 27 970,12 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 1400 eurot. Seega on hagilt tasutud

riigilõiv summas 1400 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et kohus rahuldab hagi täielikult, tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, s.o riigilõivu 1400 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik