2-24-2889/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

27. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-2889

Tsiviilasi

S. S. P. hagi T. P. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S. S. P. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M. P.

(isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja T. P. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistung

22. august 2024 ja 17. september 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi elatise nõudes perioodi 01.09.2023-01.10.2023 eest (summas 268,73 eurot)

läbi vaatamata.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista T. P.lt välja S. S. P. kasuks välja ajavahemiku 01.07.2023 - 31.08.2023 ja

02.10.2023 - 26.09.2024 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku 3762,20 eurot.

4. Mõista T. P.lt S. S. P. kasuks alates 27.09.2024. a kuni S. S. P. täisealiseks saamiseni

(s.o kuni XXX) välja igakuiselt elatis summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma)+ 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatis tuleb tasuda M. P. arvelduskontole nr EEXXX ette vastava kuu 10.

kuupäevaks.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-24-2889

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. S. S. P. esitas seadusliku esindaja vahendusel 20.02.2024 hagi T. P. vastu elatise nõudes.

Hagi ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt taotleb hageja elatise väljamõistmist

tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2023-31.08.2023 ning 02.10.2023-19.02.2024 eest

seadusjärgses miinimummääras, samuti taotleb hageja elatise väljamõistmist alates

hagiavalduse esitamisest seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja koos lapsega. Hageja vanemad kolisid lahku alates juulist

2023; elasid koos ajavahemikus 01.09.2023-01.10.2023 ning elavad alates 02.10.2023 uuesti

lahus. Alates juunist 2023 ei ole kostja lapsele elatist tasunud. Kostja on kinnitanud hageja

esindajale, et ei hakka kunagi elatist maksma. Tagasiulatuva elatise nõue on arvutatud

miinimumelatise järgi. Hagejale ei ole teada kostja sissetulek.

Garaaži rendikulud ei saa olla lapsega seoses kantud kulud, kostja rentis garaaži enda

äritegevuse eesmärgil. Kolimise käigus olid mõned lapse esemed küll hoiul, kuid on

praeguseks eemaldatud ning laps asjade hoiustamisest hüve teeninud ei ole. Hageja seaduslik

esindaja leiab, et on soovinud saavutada lapse hoolduse ja elatise küsimuses kokkulepet

järjepidevalt, kuid kostja ei ole olnud nõus vastama ühelegi sisulisele küsimusele. Lastekaitse

poole pöördumised ebaõnnestusid seetõttu, et kostja on keeldunud ametnikele täiendava info

andmisest, mistõttu ei ole olnud võimalik hooldusõiguse teemadega jätkata. Kostjale on

korduvalt pakutud kompromisse katta lapse kulusid muul viisil mõistlike kokkulepete alusel.

Kohtus 22.08.2024 eelistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hageja vanemad elasid

eraldi juulis ja augustis 2023 (hageja elas emaga), seejärel taastus vanemate kooselu

perioodiks 01.09.2023-01.10.2023 ning alates 02.10.2023 elab hageja koos emaga jälle

kostjast eraldi. Hageja võttis eelistungil tagasi tagasiulatuva elatise nõude perioodi

01.09.2023-01.10.2023 eest. Hageja täpsustuse kohaselt jääb tagasiulatuva elatise nõude

perioodiks juuli ja august 2023 ning seejärel alates 02.10.2023 kuni hagi esitamiseni.

Kostja seisukoht

2. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja leiab, et tal ei ole võimaldatud lapsega kohtuda üle

poole aasta. Kuna lapse ema ei võimalda kostjal lapsega kohtuda ja tema eest hoolitseda, ei

ole elatise nõue põhjendatud. Lapse ema ei panustanud ühise kooselu vältel rahaliselt lapse

heaolusse. Pere kooselu ajal pidas perekonda ülal kostja. Kostja poolne hageja ülalpidamine

lõppes juulis 2023 ning kostja poolne vahetu ülalpidamine lõppes oktoobris 2023. Kostja

2(7)

2-24-2889

tasus igakuiselt kuni juunini 2024 garaaži renti 122 eurot kuus. Seal hoiustati ema ja lapse

asju.

Kostja soovib anda ülalpidamist vahetult, lapse eest hoolitsedes, seega PKS § 100 lg 1

kohaselt muul viisil. Hageja vanemad ei ole suhtluskorras kokku leppinud vaatamata kostja

pingutustele. Kostja on pöördunud nii sotsiaalameti, lastekaitse kui perelepituse poole, kuid

lapse ema ei ole ühegi pakutud võimalusega nõustunud.

Kostja kinnitas 22.08.2024 eelistungil, et alates oktoobrist 2023 ta ei ole lapsega koos elanud

ega talle elatist maksnud. Kostja väitis, et tasus reisil olles alates 01.07.2023 vähemalt 50%

hageja elamiskuludest. Kostja kinnitusel puudub tal hetkel sissetulek. Kostja elab teiste

inimeste abist. Kostjal on olnud raske tööd leida tulenevalt vaimse tervise probleemidest, teda

on negatiivselt mõjutanud lapse emast lahkuminek ja lapsest eemalviibimine. Kostjal oli

omandatud kutse, aga ta arvab, et see on aegunud, samuti ei ole ta selles valdkonnas tööd

teinud. Ta on olnud ettevõtja, aga temale kuuluval ettevõttel majandustegevus puudub.

17.09.2024 istungil teatas kostja, et kolmes äriühingus, kus on juhatuse liikmeks, tasu ei saa,

need on põhimõtteliselt mittetegutsevad äriühingud. Regulaarne sissetulek puudub, on lahti

öelnud kõigest materiaalsest. Pangakontot pole pikki aastaid kasutanud. Sularaha annavad

talle vanemad, pere, sõbrad-tuttavad; osad laenavad ja osad kingivad. Töö eest makstud pole,

tasulist tööd pole viimati teinud. Ei näe perspektiivi tööle minna, sest tasu võetakse võlgade

katteks ära. Kostja on üritanud end Töötukassas arvele võtta, aga et juhatuse liikme staatuse

maha võtmine on pikk protsess, siis on käega löönud sellele. Uurib võimalusi pankroti

väljakuulutamiseks, sest X OÜ-l on inkasso ees võlg. X OÜ-l aastal 2020 olnud kasumit 50

698 eurot enam alles ei ole, selle arvelt ongi kostja oma peret ülal pidanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja võttis 22.08.2024 eelistungil tagasiulatuva nõude perioodi 01.09.2023-01.10.2023

eest tasumisele kuulunud elatise osas tagasi, kuna sellel perioodil elasid hageja vanemad

perena koos ning kostja andis ülalpidamist vahetult. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagi

osalisele tagasivõtmisele. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni

hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja §

423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 01.09.2023-01.10.2023

eest läbi vaatamata.

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-s 1 on

sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi

(PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

PKS § 101 alusel arvutatud summa. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

3(7)

2-24-2889

eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). PKS § 101 lg-s 5 on sätestatud, et vanem

ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei

tulene teisiti (PKS § 116 lg 1).

6. Kohus menetleb elatise nõuet perioodil 1. juuli kuni 31. august 2023 ja alates 2. oktoober

2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited tuginevad sellele, et ta soovib

anda lapsele ülalpidamist vahetult suhtluskorra läbi, kuid lapse ema ei võimalda seda; kostjal

puudub sissetulek ning mingis ulatuses on kostja andnud ülalpidamist lapsega seotud kulude

kandmise läbi.

7. Rahvastikuregistri andmetel on hageja kostja laps. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela

hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole vähemalt alates oktoobrist 2023

lapsele ülalpidamist andnud ja seda vaatamata sellele, et hageja ema on lapsele ülalpidamise

andmist nõudnud. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest

96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad

tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest

ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p

11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava

hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk

elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks

kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult

peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

9. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei

ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust

rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kostja ei ole

väitnud, et on andnud hagejale ülalpidamist seadusjärgses miinimummääras elatist makstes.

Kostja vastuväidete kohaselt on ta mingis ulatuses andnud hagejale ülalpidamist hagejaga

seotud kulude kandmisega. Konkreetseid väiteid välja toodud ei ole, samuti ei ole kostja oma

vastuväiteid tõendanud. Kuivõrd elatist on nõutud alates 01.07.2023 ning kostja on

väidetavaid garaažikulusid kandnud enne seda perioodi, siis ei saaks need kulud ka olla

asjassepuutuvad. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on oma ülalpidamiskohustust

rikkunud kogu menetluses oleva nõude perioodil ning hageja oli õigustatud pöörduma

kohtusse oma õiguste kaitseks.

10. Kostja on kinnitanud, et ei kavatse hakata ülalpidamist andma raha maksmise teel ning on

nõus ülalpidamise andmisega vaid vahetult ise lapse eest hoolitsedes. Kohus leiab, et kostja ei

saa elatise vaidluses tugineda PKS § 100 lg 1 teises lauses sätestatule ja sisuliselt nõuda

4(7)

2-24-2889

sellega lapse elukorralduse muutmist selliselt, et hageja hakkaks elama kostja juures. Kohus

märgib, et kui uskuda kostja väiteid igasuguse sissetuleku puudumise kohta, siis ei saaks

taoline elukorraldus olla ka lapse huvides, kuivõrd lapse eest igapäevase hoolitsemisega

kaasnevad ka vältimatud kulutused toidule, riietele, eluasemele jne. Need kulud jääks kostja

väidete õigsust eeldades kandmata ja lapse eest vajalikul määral hoolitsemata. Kokkuvõtlikult

leiab kohus, et praegusel juhul ei esine PKS § 100 lg 1 teises lauses sätestatud mõjuvat

põhjust anda ülalpidamist muul viisil.

11. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on

seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole

sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.

12. PKS § 101 lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul ei eksisteeri PKS § 101 lg-s 6

sätestatud eelduseid elatise vähendamiseks. See, kui kostja üksnes soovib lapse eest senisest

suuremal määral hoolitseda, ei anna alust PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks. Esmalt tuleb

vanematel leppida omavahel kokku suhtluskord või taotleda selle kindlaksmääramist kohtus.

Alles kokkuleppe saavutamise või kohtulahendi tegemise järgselt saab kohus PKS § 101 lg 6

asjaolusid arvesse võtta.

Kohus märgib, et kuigi tõsiselt ei saa võtta kostja väiteid selle kohta, et ta on teinud kõik

võimaliku, saavutamaks lapse emaga lapsega suhtlemises kokkulepet. Kostjale on korduvalt

selgitatud, mida ta enda ja lapse õiguste kaitsmiseks tegema peab. Teada ei ole, et kostja oleks

reaalseid samme ette võtnud. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tal ei ole rahalisi võimalusi

taotleda kohtus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Kohtu selgituse peale, et tegemist

on taolise menetlusega, kus kohtul on aktiivne roll, esindajaid eelduslikult ei vajata ja ainus

kulu on 10 eurot riigilõiv, leidis kostja, et siis ta isegi pöörduks kohtu poole. Kohtu hinnangul

nähtub eeltoodust, et kostja ei olnud eelnevalt vaevunud uurima, milline on tema võimalus

õiguste kaitseks kohtus. See ei toeta versiooni aktiivsest püüdlusest tegutseda lapse huvides.

Samuti ei saa kohus jõuda järeldusele, et juhul, kui ema takistab isa ja lapse suhtlust (millist

olukorda ei saa praegu välistada), tuleks jätta elatis välja mõistmata. Lapse ja isa

suhtlusõiguse kaitseks on olemas teised abinõud.

Kohus selgitab, et kui tulevikus on suhtluskord kindlaks määratud sellises ulatuses, et kuulub

elatise puhul arvestamisele, siis on kostjal võimalus tulla kohtusse elatise vähendamise

nõudega.

13. Kostja on tuginenud sellele, et tal puudub sissetulek, mis annaks võimaluse elatise

väljamõistmiseks seadusjärgses miinimummääras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Miinimummäärast

väiksemas suuruses elatise väljamõistmiseks on alust üksnes juhul, kui esinevad PKS § 102 lg

2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud tingimused. PKS § 102 lg 2 kolmandas ja

neljandas lauses on sätestatud, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

PKS § 101 arvutatud elatise summa; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5(7)

2-24-2889

Kostja kinnitusel ei ole tal teisi alaealisi lapsi ega tuvastatud töövõimetust. Kohtu kogutud

tõenditest nähtub, et kostja on juhatuse liige kolmes ettevõttes (dtl 61-62, 65-69), kuid kostja

kinnitusel ta juhatuse liikme tasu ei saa. Kohus ei ole tuvastanud kostjal regulaarse sissetuleku

olemasolu, samuti ei ole kohus tuvastanud varaliste vahendite olemasolu, mille arvelt

ülalpidamist anda. Eksisteerib hüpoteetiline võimalus võõrandada mittetegutsevad äriühingud

ülalpidamise andmiseks, kuid kindel ei saa olla, et sealt mingeid rahalisi vahendeid vabaneb.

Samas ei ole kostja tõendanud, et tal puudub võimalus vajalikus määras sissetulekut hankida.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-12, p 15). Seega on kostjal aktiivne kohustus teenida endale sissetulekut ja ta ei vabane

lapse ülalpidamisest üksnes seetõttu, et tal sissetulek puudub.

Kohus lisab, et kogutud teave viitab ka kostja sissetulekute varjamisele. Kostja viimane

ametlik töökoht oli juulis 2019 (dtl 60). Eluliselt usutav ei ole kostja väide, et ta on pärast

seda elanud üksnes lähedaste armust. Eriti vähe usutav on, et lähedased ja sõbrad soostuvad

pikaajaliselt ülal pidama töövõimelist noort inimest, kel ei oleks sobiva töö leidmisega ilmselt

mitte mingisuguseid probleeme või taolisele isikule lõpmatuseni laenu andma. Kostja väiteid,

justkui takistaks tal viimasel ajal töö leidmist traumaatiline suhte lõpp, lapsest eemal

viibimine, kostja kuvandi suhtes negatiivsed artiklid internetis vms kummutab nii juba aastast

2019 nähtuv ametliku sissetuleku puudumine kui ka kostja enda kinnitus, et mittetöötamine

on tegelikult tema enda valik, kuna ta ei soovi tasuda enda võlgu.

Kokkuvõtlikult ei esine alust elatise välja mõistmata jätmiseks või alla miinimumi

vähendamiseks põhjusel, et kostjal puudub sissetulek.

14. Kohus ei ole tuvastanud elatise väljamõistmist takistavaid asjaolusid, seda nii

tagasiulatuva elatise kui ka alates hagi esitamisest tasumisele kuuluva elatise osas. Seega tuleb

ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras ning kohus rahuldab hagi. Selguse mõttes

mõistab kohus elatise välja kuni 26.09.2024 sissenõutavaks muutunud summas ja sealt edasi

alates 27.09.2024 igakuiselt tasumisele kuuluvas summas.

PKS § 101 kohane elatise summa oli perioodil 01.07.2023 kuni 31.03.2023 260,33 eurot kuus

ning on alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kohus mõistab välja elatise järgnevalt:

26.09.2024 seisuga on kogu sissenõutavaks muutunud elatis (sh tagasiulatuv elatisnõue), s.o

elatis perioodide 01.07.-31.08.2023 ning 02.10.23-26.09.2024 eest kokku 3762,20 eurot.

Alates 27.09.2024 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 287,72 eurot kuus

(272,76 eurot (baassumma)+ 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja on taotlenud jätta

menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et puudub alus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotusest. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmääramata.

6(7)

2-24-2889

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

7(7)