2-23-5938/28 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-5938

Tsiviilasi

R.I hagi W.G vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2628 eurot

Hageja (isa): R.I (isikukood XXX );

Hageja lepinguline esindaja (täisealine laps): F.R

(isikukood XXX);

Kostja (alaealine laps): W.G (isikukood XXX);

Kostja seaduslik esindaja (ema): I.C (isikukood XXX).

Menetluse liik

Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.I hagiavaldus.

2. Vähendada Tartu Maakohtu 22.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52036

kinnitatud kompromissi alusel R.I poolt W.G-le tasumisele kuuluva elatise suurust

selliselt, et R.I-l tuleb alates 01.10.2024 tasuda W.G-le elatist kuni tema täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx) 125 eurot kuus, k.a 2025. aasta märtsikuu eest 125 eurot.

3. Kohustada R.I-d tasuma W.G elatis I.C pangakontole iga kalendrikuu viimaseks

kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.I (edaspidi ka hageja) esitas 19.04.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse oma alaealise

lapse W.G (edaspidi ka kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Asjaoludest nähtuvalt

sõlmisid hageja ja kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja

tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi, mille kohus kinnitas 22.05.2015 määrusega.

Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma lapsele elatist igakuiselt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga kalendrikuu

viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab PKS § 97 p-de 1 või 2

tingimustele. Hageja taotles hagis, et kohus vähendaks tsiviilasjas nr 2-14-52036 temalt

kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise suurust summani 25 eurot kuus.

Hageja tõi välja, et tema halvenenud tervislik seisund ei võimalda tal teenida piisavalt

sissetulekut, et täita tsiviilasjas nr 2-14-52036 tehtud kompromissimäärusest lähtuvat

ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse ees. Lisaks on tal tekkinud ka võlgnevus

korteriühistu ees, mida ta tasub maksegraafiku alusel. Hagejal on täielik töövõimetus ning

haiguse pöördumatu süvenemine.

2. Kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) teatas 15.08.2023 hagivastuses, et ei nõustu elatise

vähendamise avaldusega. Kostja esindaja leidis, et hagejal on piisavalt vahendeid elatise

maksmiseks ka olukorras, kus tal on täielik töövõimetus. Kostja viitas ka sellele, et

hageja omandis on 3-toaline korter, mille ta saaks võõrandada ja kasutada sellest saadavat

raha muu hulgas kostjale elatise maksmiseks.

3. Hageja esitas läbi oma lepingulise esindaja (täisealise tütre F.R-i ) 18.09.2023 kohtule

täiendavad seisukohad ja tõendid hageja tervisliku seisundi ja võlgnevuste kohta.

4. Kohus koostas 19.10.2023 kohtunõude, milles selgitas pooltele vaidlusega seotud

asjaolusid, sh kummagi poole tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja selgituste

ja tõendite esitamiseks. Sellest lähtuvalt esitasid pooled oma täpsustused ja täiendavad

tõendid (kostja 30.10.2023 ja hageja 23.11.2023).

5. Kohus pidas asjas 26.06.2024 kohtuistungi, millel kohus kuulas pooled ära ja proovis

suunata neid kompromissile. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille

järgi maksaks hageja alates 2024.a juulikuust kuni kostja täisealiseks saamiseni 2025.a

märtsikuus kostjale elatist 125 eurot kuus. Kohus selgitas pooltele ka arvutuskäiku, mille

alusel kohus sellise kompromissettepanekuni jõudis. Hageja esindaja avaldas istungil

nõusolekut kohtu pakutud kompromissi suhtes, kuid kostja ja tema seaduslik esindaja

keeldusid sellisest kompromissettepanekust. Kostja seaduslik esindaja teatas istungil, et ei

soovi enam, et hageja maksaks kostjale elatist, ning lubas sellest ka kohtutäiturit

teavitada. Ühtlasi arutas kohus pooltega asja sisulise läbivaatamisega seotud küsimusi.

Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks täiendava tähtaja kuni

02.07.2024, misjärel jätkab kohus asja sisulise läbivaatamisega. Kohus selgitas hagejale,

et kui ta saavutab kostjaga kohtuvälise kokkuleppe, siis on tal võimalik esitada kohtule ka

hagist loobumise avaldus. Pooled avaldasid istungil nõusolekut, et nad ei soovi asjas

täiendavat istungit ja kohus saab asja läbi vaadata ka kirjalikus menetluses.

6. Kuivõrd pooled ei teavitanud kohut kompromisskokkuleppe sõlmimisest ega ka hagist

loobumisest, määras kohus 14.08.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus

menetluses ja teeb otsuse teatavaks hiljemalt 27.09.2024.

7. Hageja teatas 13.09.2024 kohtule, et on jätkuvalt nõus tasuma kostjale elatist summas,

nagu kohus tegi kompromissettepaneku 26.06.2024 istungil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et hageja on alaealise kostja isa. Samuti

tegi kohus kindlaks, et hageja ja kostja seaduslik esindaja (ema I.C ) sõlmisid Tartu

Maakohtu Põlva kohtumaja tsiviilasjas nr 2-14-52036 kompromissi, mille kohus kinnitas

2

22.05.2015 määrusega. Kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist

igakuiselt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses iga

kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest kuni laps vastab PKS § 97 p-de

1 või 2 tingimustele.

9. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on tasunud alates 2021.a detsembrist kostjale

elatist summas 292 eurot kuus. Sellist asjaolu on kostja seaduslik esindaja kinnitanud

oma 15.08.2023 menetlusdokumendis ning ka sellele lisatud pangakonto väljavõtetest

nähtub, et perioodil 2021.a jaanuarist kuni 2023.a juunikuuni on kohtutäitur Aive Kolsari

vahendusel tasutud kostja seadusliku esindaja kontole kostja kasuks elatist, kusjuures

alates 2021.a detsembrist on elatist laekunud ühes kalendrikuus vähemalt 292 euro

ulatuses. Kostja seaduslik esindaja kinnitas ka 26.06.2024 kohtuistungil, et hageja on

kuni 2024.a juunikuuni tasunud elatist 292 eurot kuus.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lõikele 1 on poolel õigus pärast

sellise otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse

kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

11. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.

aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte

esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse

muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus on lahendi

nr 2-20-9571 p-s 13 selgitanud, et need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1.

jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem

peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.

12. Seega oli hageja antud juhul õigustatud muu hulgas ka PKS § 2172 lg 2 alusel pöörduma

elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes sealjuures õigusliku olukorra

muutumisele. Hageja esindaja väljendas 26.06.2024 istungil, et tugineb oma elatise

vähendamise haginõude juures ka õigusliku olukorra muutumisele.

13. Arvestades, et hageja esitas hagi elatise vähendamiseks kohtule 19.04.2023, siis on tal

õigus TsMS § 459 lg 2 alusel nõuda talt välja mõistetud elatise vähendamist alates

19.04.2023.a, kusjuures PKS § 2172 lg 2 alusel saab elatist vähendada summani, mis

vastab kehtiva PKS § 101 regulatsioonile.

14. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

kõnealuse paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

3

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps

viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

15. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator),

mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse

sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva

aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.

16. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse kostja sünnikuupäev ning märkida, et kostja ei

ole viimase aasta jooksul hageja juures viibinud ühes kalendrikuus üle kuue ööpäeva ning

lapsetoetus makstakse lapse emale (nende asjaolude üle pooltel kohtule arusaadavalt

vaidlust ei ole), siis moodustaks alates 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 alusel kostja

kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis alates hagiavalduse esitamisest

19.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx kokku 6318,31 eurot vastavalt

alltoodule:

16.1. perioodil 19.04.2023 kuni 30.04.2023 kokku 104,13 eurot (260,33€ : 30 x 12

päeva);

16.2. perioodil 01.05.2023 kuni 31.12.2023 kokku 2082,64 eurot (260,33€ x 8 kuud);

16.3. perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 kokku 780,99 eurot (260,33€ x 3 kuud);

16.4. perioodil 01.04.2024 kuni 28.02.2025 kokku 3164,92 eurot (287,72€ x 11 kuud);

16.5. perioodil 01.03.2025 kuni xxxxxxxxxx kokku 185,63 eurot (287,72€ : 31 x 20

päeva).

17. Kohus tegi kindlaks, et hageja on alates hagiavalduse esitamisest 19.04.2023 kuni 2024.a

juunikuuni tasunud kostjale elatist kokku 4204,80 eurot [(292€ : 30 x 12 päeva) + (292€ x

14 kuud)], ning eelduslikult on hageja tasunud kostjale elatist ka 2024.a juuli, augusti ja

septembri eest kokku 876 eurot (292€ x 3 kuud). Seega kokku on hageja tasunud kostjale

elatist alates 19.04.2023 kuni 2024.a septembrikuuni summas 5080,80 eurot (4204,80€ +

876€).

18. Võttes arvesse otsuse p-des 16 ja 17 toodud asjaolusid, tuleks hagejal tasuda kehtiva PKS §

101 alusel kostjale elatist alates 2024.a oktoobrist kuni kostja täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxx veel juurde kokku 1237,51 euro ulatuses (6318,31€ - 5080,80€), mis

kõnealuse perioodi kohta moodustaks 206,25 eurot kuus (1237,51€ : 6 kuud).

19. Lisaks õigusliku olukorra muutumisele (s.o PKS § 2172 lg 2) on hageja oma elatise

vähendamise nõude puhul tuginenud ka sellele, et tema tervislik seisund on sedavõrd

palju halvenenud ja tal on täielikult puuduv töövõime, mistõttu ei ole tal võimalik teenida

piisavalt sissetulekut, et maksta kostjale senises ulatuses elatist (TsMS § 459 ja PKS §

102 lg 2). Vastavalt PKS § 102 lõikele 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kusjuures mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus.

4

20. Kohus leiab hageja poolt esitatud tõendite ja asjaolude alusel, et antud juhul esineb lisaks

õigusliku olukorra muutumisele ka PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhjus elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, milleks antud juhul on

kohtuotsuse p-s 18 arvutatud 206,25 eurot kuus. Hageja on tõendanud oma täielikku

töövõimetust, samuti seda, et tema tervislik seisund on pärast tsiviilasjas nr 2-14-52036

kompromissi sõlmimist oluliselt halvenenud ning et tema varaline seis on selline, mis ei

võimalda tal ilma ise olulistesse makseraskustesse sattumiseta tasuda kostjale elatist

seniajani makstud ulatuses. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et hoolimata eeltoodud

asjaoludest on hageja korrektselt tasunud alates 2021.a detsembrist kuni praeguseni

kostjale elatist 292 eurot kuus, mis on rohkem kui kehtiv PKS § 101 regulatsioon juba

alates 01.01.2022 seadusjärgse miinimumelatisena ette näeb.

21. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus õiglaseks vähendada kohtuotsuse p-s 18

välja arvutatud igakuist PKS § 101 järgset elatist veel täiendavalt 81,25 euro võrra ning

määrata, et hageja kohustub alates 01.10.2024 tasuma kostjale kuni tema täisealiseks

saamiseni xxxxxxxxxx elatist 125 eurot (206,25€ - 81,25€) kuus, sh ka 2025.a märtsikuu

eest 125 eurot.

22. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

tsiviilasja nr 2-14-52036 kompromissimääruse p-le peab hageja tasuma kostjale elatist iga

kalendrikuu viimaseks päevaks järgneva kalendrikuu eest. Kohus peab kohtuotsuse

selguse ja täidetavuse huvides põhjendatuks täpsustada ja määrata, et hagejal tuleb

käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud elatis tasuda kostja seadusliku esindaja (ema I.C

) kontole hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

23. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Kuivõrd pärast hagi esitamist on hageja tasunud kostjale 9 kuu jooksul

elatist kokku 2628 eurot (292€ x 9 kuud), siis on hagi hinnaks antud juhul 2628 eurot.

MENETLUSKULUD

24. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

25. Kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole kumbki pool menetluskulusid kandnud (hageja ei ole

tasunud riigilõivu ja kumbki pool ei ole kasutanud tasulist lepingulist esindajat), siis peab

kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik

5