2-23-101009/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Priit Lember

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

27.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-101009

Kohtuasi

T T hagi HKM Invest OÜ vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes

või kohustuse täitmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T T (isikukood: xxx; xxx),

Kostja: HKM Invest OÜ (registrikood 14188639; Tornimäe tn 5,

10145 Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

1 000 eurot

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada loobumise tõttu menetlus T T viivisenõuet ja alternatiivset lepingu täitmise nõuet

puudutavas osas.

2. Jätta T T hagi HKM Invest OÜ vastu rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta hageja T T kanda.

4. Kostjal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

T T (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse järgselt kohtule hagi HKM Invest OÜ vastu

põhivõlgnevuse ja viivise ning alternatiivselt lepingu täitmise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt J A (isikukood xxx) (edaspidi Kinkija) ja HMK Invest OÜ (registrikood

141886399) (edaspidi Kostja) sõlmisid 01.08.2022 võlaõigusliku lepingu (hagi lisa 1), mille

tulemusena väljastas Kostja Kinkijale kinkekaardi väärtuses 1000 eurot Kostja poolt

korraldatavatel matkadel ja retkedel osalemiseks. Kinkija tasus kinkekaardi eest 1000 eurot (hagi

lisa 2). 08.08.2022 loovutas Kinkija eelnimetatud lepingust tulenevad õigused hagejale (T T,

isikukood xxx ja tema abikaasale (T T, isikukood xxx) sedasi, et kinkis kinkekaardi hagejale ja

tema abikaasale pulmakingiks. Kinkija ja hageja on sõlminud VÕS § 259 lg 1 mõistes

kinkelepingu, mille alusel on Kinkija loovutas kõik kinkekaardiga seotud õigused hagejale.

Hageja pöördus kinkekaardist tulenevate õiguste realiseerimiseks korduvalt kostja poole:

a) 13.08.2022 pöördus hageja e-kirja teel kostja e-maili aadressil xxx , et kinkekaardi matka

planeerimist alustada (hagi lisa 3), Kostja ei vastanud.

b) 31.08.2022 pöördus hageja uuesti e-kirja teel kostja poole, tuletades meelde 13.08.2022 tehtud

pöördumist (hagi lisa 3). kostja ei vastanud.

c) Vahemikus 31.08 – 14.10.2022 pöördus hageja kostja poole korduvate telefonikõnedega, kuid

Kostja koduleheküljel xxx olev telefoninumber +xxx andis kinnist tooni või ei vastatud ning

kontakti ei olnud võimalik luua.

d) 14.10.2022 pöördus hageja (hageja tel nr +xxx) Kostja telefoninumbrile (kostja tel nr +xxx)

tekstisõnumiga, viidates 13.08.2022 e-kirja saatmisele, soovile realiseerida kinkekaart ning soovile

korduvatele pöördumistele tagasisidet saada (hagi lisa 4).

e) 25.10.2022 pöördus hageja e-kirja teel kostjat esindava raamatupidaja poole e-maili aadressile

xxx, kirjeldades ettevõtte telefoninumbri mitte kättesaadavust ja tagasiside saamise soovist (hagi

lisa 3)

f) 28.10.2022 vastas kostja esindaja xxx (perenime ei ole teada), et hageja pöördumistele

vastatakse peatselt (hagi lisa 3).

g) 21.12.2022 pöördus hageja uuesti kostja telefoninumbrile +xxx tekstisõnumiga, viidates endiselt

kontakti loomise soovile (hagi lisa 4).

h) Kuivõrd hagejal ei õnnestunud kostja tegevusetuse tõttu kinkekaarti 4 kuu jooksul alates selle

väljastamisest realiseerida, siis esitas hageja enda tahteavalduse 21.12.2022 kostjat e-kirja teel

aadressidel: xxx ja xxx soovist kinkekaardiga lunastatud teenuse kasutamise õigusest loobuda (s.t

Kinkija ja kostja vahel sõlmitud leping üles öelda) ja palus lepingu alusel tasutud summa

tagastamist kuupäevaks 10.01.2023 (hagi lisa 3).

Hageja soovis kostjalt tellida personaalset matka endale ja oma abikaasale, kuna plaaniliste

matkade maksumused olid alla 100 euro inimese kohta, kinkekaardi väärtus ületab seda

mitmekordselt ning ülejääki ei tagastataks. Seetõttu ei olnud kostja viide plaanilistele matkadele

registreerimise kohta asjakohane (hageja 21.09.2023 seisukoht).

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel kinkekaardi eest tasutud tasu (1 000 eurot)

tagastamist. Hageja on Kinkija ja kostja vahel sõlmitud lepingu VÕS § 116 lg 1 alusel üles öelnud

tulenevalt oluliselt lepingu rikkumisest. Kostja poolne oluline lepingurikkumine seisneb selles, et

kostja ei ole vaatamata hageja korduvatelt pöördumistele võimaldanud hagejal realiseerida

kinkekaardist tulenevad õigusi.

29.08.2024 menetlusdokumendis (vt ka 26.09.2024 täpsustus) loobus hageja kostja vastu esitatud

viivise nõudest ning alternatiivsest lepingu täitmise nõudest. Hageja sõnul on ta kaotanud usalduse

kostja vastu ega tunneks end kostja korraldataval matkal turvaliselt, mistõttu täitmisnõue ei ole

enam asjakohane.

Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kuni käesolevani pole hagi esitaja T T meile ühtegi registreeringut kinkekaardi kasutamiseks

mistahes viisil esitanud. Ei alates kaardi väljastamisest juba nüüdseks toimunud sündmustele ega

ka tulevikku plaanitutele. Samuti pole esitatud ühtegi tellimust kolmandatelt isikutelt sooviga

kasutada tasumiseks kõnealust J A’e tellimusel väljastatud kinkekaarti.

Kinkekaarti puudutav info on meie kodulehel igal ajal kõigile kättesaadavalt esitatud ja loogiline

ning mõistlik eeldus on, et kinkekaardi omanikuks saades inimene läheb kaardil viidatud

kodulehega tutvuma, saamaks kaardi kasutamise võimalustest infot. Peale kinkekaardi omanikuks

saamist on hageja korduvalt meie poole pöördunud nii telefonitsi kui kirjalikult. Paraku peale

esmast suhtlust pole tundnud ühelgi matkal osalemise vastu huvi, ei registreerudes ega pärides

ühegi konkreetse matkaga seonduvat. Päringud on peale esimest suhtlust olnud alati korduvalt

samasisulised – milliseid teenuseid pakume ning, et meiega polevat võimalik kontakteeruda.

Olgugi, et hagejal on olnud info teenuste kohta kahtlemata olemas, võimalus kinkekaarti

realiseerida, registreerudes matkadele ja neil osaledes. Lisaks telefonivestlustele on hagejale

vastatud täiendavalt ka kirjalikult selgesõnaliselt, kuidas on võimalik retkedele registreeruda, sh

edastatud täiendavalt viide kodulehele. Kostja kahtlustab, et hageja tegelik eesmärk on raha

saamine, mitte kinkekaardi sihtotstarbeline kasutamine.

Kostja on valmis jätkuvalt täitma kinkekaardiga seotud omapoolseid kohustusi ja pakkuma oma

teenuseid. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Menetluse käik

02.10.2023 määrusega jättis kohus kostja menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata. 22.02.2024

teatas kohus pooltele kohtukoosseisu vahetumisest ning tegi pooltele kompromissipakkumise.

Järgnenud kompromissiläbirääkimised lõppesid edutult. 26.07.2024 kirjaga selgitas kohus pooltele

menetluslikku seisu ning kohalduvat õigust, palus pooltel selgitada hulka õiguslikke ning faktilisi

küsimusi ning määras tähtajad. Seisukohti, tõendeid või taotlusi sai esitada kuni 02.09.2024 ning

neile vastata kuni 13.09.2024, samal tähtpäeval lõppes asjas eelmenetlus. Kohus määras otsuse

avaldamise 27.09.2024.

Hageja esitas selgitused 29.08.2024 ning kostja 03.09.2024. Kohus teatas pooltele 09.09.2024, et

võtab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel asja materjalide juurde ning

menetleb kostja 03.09.2024 esitatut, kuigi see oli esitatud ühepäevase hilinemisega.

29.08.2024 loobus hageja seni esitatud viivisenõudest ja alternatiivsest lepingu täitmise nõudest.

Osalist nõuetest loobumist kinnitas hageja üle oma 26.09.2024 täpsustuses.

Kohtu põhjendused

Esmalt lahendab kohus nõuetest loobumise küsimuse ja määrab kindlaks, millises ulatuses hagi

sisuliselt läbi vaadatakse.

Hageja on teatanud, et loobub viivisenõudest ja alternatiivsest täitmisnõudest. Lähtudes TsMS § 4

lg-st 2 ja § 5 lg-st 1 on hagejal vaba voli määrata, milliste nõuete menetlemist ta kohtult soovib.

Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja osaliselt või täielikult hagist loobuda kuni asjas tehtud

lahendi jõustumiseni. Loobumise korral lõpetab kohus selles osas menetluse otsust tegemata

(TsMS 428 lg 1 p 3).

Kuna hageja on 29.08.2024 teatanud viivisenõudest ja täitmisnõudest loobumisest, lõpetab kohus

selles osas menetluse. Oma 12.09.2024 seisukohas ei ole kostja loobumisele vastu vaielnud ega

täiendavate kulude väljamõistmist nõudnud.

Vastavalt TsMS §-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Pärast hageja loobumist jääb menetlusse hageja nõue kostjalt 1 000 eurose põhivõla

väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.

Kohtu hinnangul tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.

Pooltel ei ole vaidlust kinkekaardi tellimise ning selle eest tasumist puudutavate asjaolude üle.

Samuti ei eita kostja hageja poolt kostja poole pöördumist hageja poolt märgitud kuupäevadel ning

sidevahenditel. Seetõttu ei käsitle kohus detailselt seda puudutavaid tõendeid ja asjaolusid.

Kostja vastuväidete keskmeks on vaidlus kinkekaardi realiseerimise viisi üle, st kas e-postiga või

tekstisõnumitena saadetud pöördumised olid hageja poolt piisavad või oli hageja kohustatud

kasutama plaaniliste matkade registreerumise veebivormi.

Esmalt tuleb kohtul kvalifitseerida poolte õigussuhe ning hageja nõudenorm.

Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse § 189 lg 1, st hageja nõuab kostjalt pärast kinkekaardi

lepingust taganemist selle tagasitäitmist. Hageja soovib tagasi saada kinkekaardi eest tasutud 1 000

eurot ning omalt poolt tagastada kinkekaardi ning sellest tulenevad õigused.

Hageja nõude esmasteks eeldusteks on niisiis hageja ja kostja vahel kehtiva lepingulise suhte

olemasolu ning sellest VÕS § 116 lg 1 kehtivalt taganemine. Nii VÕS § 116 lg 1 kui ka § 189 lg 1

annavad lepingust taganemise ning selle tagasitäitmise õiguse üksnes lepingupoolele. Seega peab

kohus tuvastama, kas hageja on lepingu pool või saab muul alusel nimetatud õigusi käsutada.

Hagejal pidi vastav õigus olemas olema taganemisavalduse esitamise hetkel 21.12.2022 (dtl 44).

Vastupidisel juhul ei olnud ta õigustatud lepingust taganema ega nõudma selle jätkuna lepingu

tagasitäitmist.

Pooled ei vaidle, et esmalt sõlmis kostjaga lepingu kinkekaardi tellimiseks J A, kes kinkis

kinkekaardi edasi hagejale. Kohtu hinnangul on kinkekaardi tellimise tehing ning sellest tulenevad

õigused ja kohustused käsitletavad käsunduslepingulise suhtena (VÕS § 619).1 Üks pool kohustub

korraldama või võimaldama kinkekaardi omanikul osaleda vastaval üritusel (matk või loodusretk)

ning teine pool tasub selle eest. Vaidlust ei ole, et 1000 eurot on J Ae poolt kostjale tasutud

02.08.2022 (dtl 41).

Hageja leiab, et kinkekaardi kinkimise tõttu on kõik nimetatud lepingust tulenevad õigused temale

VÕS § 259 lg 1 alusel üle antud, sh õigus lepingust taganeda ning nõuda selle tagasitäitmist.

Kostja leiab, et kinkekaart on üksnes maksevahend, seda ei saa raha vastu vahetada (dtl 84).

VÕS § 259 lg 1 kohaselt saavad kinkelepingu esemeks olla nii kehalised esemed (asjad) kui ka

muud juriidilised esemed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 järgi on juriidilises mõttes

esemeteks ka õigused ja muud hüved. Seega on põhimõtteliselt võimalik kinkimise teel üle anda ka

lepingulise suhtega seotud õigusi. Siiski, lepinguliste õiguste üleandmisel tuleb lähtuda

erireeglitest ehk nõuete loovutamise ja ülemineku (VÕS § 164-174) ja lepingu ülevõtmise (VÕS §

179) sätetest.

VÕS § 164 lg 1 ja § 174 alusel võivad kaks isikut (J A ja hageja) kokku leppida, et teatud õigused

loovutatakse teisele isikule (hagejale).

Antud juhul on küsimuse all lepingu täitmise nõudeõiguse (matka korraldamise) ja lepingust

taganemise õiguse üleandmine hagejale. VÕS § 174 alusel õiguste üleandmisel tuleb eristada

varalisi õigusi ning mittevaralisi õigusi (sh kujundusõigusi). Kinkekaardist tuleneva kohustuse

täitmine (matka korraldamise nõudmine) kui varalise hüve üleandmise nõudeõigus on üleantav.

Seda kinnitab muu hulgas kinkekaartide tavapärane käive: kinkekaardi omaniku õigus nõuda sellel

märgitud kaupa või teenust on praktikas vaikimisi tunnustatud. Lepingust taganemise õigus on

sellest erinev. Tegemist on mittevaralise kujundusõigusega, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik

VÕS § 164 lg 1 ja § 174 alusel teisele isikule loovutada. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole võimalik

nimetatud viisil lepingu ülesütlemise või tühistamise õigust üle anda.2 Lepinguga seotud

1 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2013 otsus asjas nr 2-13-30552 ning selles sisalduvad ringkonnakohtu

põhjendused: kinkekaardi tellimine ja realiseerimine on käsitletav käsundilaadse õigussuhtena.

2 Vt ka Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 861-862, p 3.

kujundusõigused on lahutamatult seotud lepingu kui tervikuna ning seetõttu ei saa neid valikuliselt

lahutada komplekssest vastastikusest lepingulisest suhtest. Seega ei saanud J A kinkekaardi

kinkimisega hagejale üle anda lepingust taganemise kujundusõigust.

Järgnevana tõusetub küsimus, kas üksnes lepingust tulenevate õiguste üleandmise asemel on J Aelt

hagejale üle läinud kogu lepinguline suhe koos kõigi vastastikuste õiguste ja kohustustega. VÕS §

179 lg 1 kohaselt on lepingu tervikuna ülevõtmine võimalik üksnes teise lepingupoole ehk kostja

nõusolekul.

Nõusolek on tahteavaldus, mida kohus peab tõlgendama vastavalt TsÜS § 75 lg-tele 1-2. Kostja

nõusolek pidi olema antud taganemisavalduse esitamise hetkeks 21.12.2022, st sellel hetkel pidi

hageja olema saanud juba lepingu pooleks. Nõusolek peab olema spetsiifiline, st tahteavaldus

suunatud just nimelt kogu lepingulise suhte ülevõtmisele hageja poolt.

Asjas on tõenditena esitatud poolte e-kirjavahetus kuni taganemisavalduseni (dtl 38, 42-44) ning

hageja tekstisõnumid (dtl 45). Esitatud tõenditest ega ka kostja menetluse vältel esitatud

seisukohtadest ei nähtu otsest sõnaselget kostja tahteavaldust anda nõusolek lepingu ülevõtmisele

(TsÜS § 68 lg 2). Taganemisele eelnenud kirjavahetus on olnud suures osas ühepoolne ning

seisneb hageja päringutes kostjale matka korraldamise kohta. 28.10.2022 vastus kostja

raamatupidaja poolt ei käsitle mis tahes viisil lepingulisi küsimusi. Kohtu hinnangul ei saa kostja

käitumisele omistada ka kaudse tahteavalduse tähendust (TsÜS § 68 lg 3). Nõusolekut võib

väljendada ka tegudes, kuid ka see tahteavaldus peab olema spetsiifiline ja konkreetne: kostja teod

peavad olema väljendanud nõusolekut just nimelt selleks, et ta aktsepteerib hagejat kogu

lepingulise suhte vastaspoolena. Kostja käitumisest seda ei nähtu. Kostja on küll aktsepteerinud

hagejat kinkekaardi kasutajana ning olnud valmis pakkuma talle matkateenust (vähemalt

kohtumenetluse vältel), kuid kinkekaardist taganemisele ja selle „rahaks ümbervahetamisele“ ehk

tagasitäitmisele on kostja olnud vastu. Vaidlustest kinkekaardi realiseerimise üle ei saa teha

mõistlikku järeldust, et kostja oleks andnud nõusoleku kogu lepingulise suhte ülevõtmiseks hageja

poolt.

Seetõttu leiab kohus, et hageja ei saanud J Aelt üle võtta kinkekaardi lepingut tervikuna VÕS §

179 lg 1 alusel. Kuna ka sel alusel lepingulise suhte ülevõtmist ei toimunud, ei läinud lepingust

taganemise kujundusõigus ja selle tagasitäitmise nõudeõigus hagejale üle.

Kuna hageja ei saanud lepingust taganeda, ei saanud ta teostada ka VÕS § 189 lg 1 sätestatud

tagasitäitmise õigust ning nõuda J Ae poolt tasutud 1 000 euro üleandmist. Hageja hagis esitatud

nõue 1 000 euro hüvitamiseks jääb seetõttu rahuldamata.

Kohus möönab, et J Ae ja kostja kinkekaardi tellimise lepingut on võimalik tõlgendada ka

lepinguna kolmanda isiku (hageja) kasuks vastavalt VÕS § 80 lg-le 1. Sellisel juhul on aga

kolmandal isikul ehk hagejal üksnes lepingu täitmise nõudeõigus (VÕS § 80 lg 2). Kolmas isik ei

saa lepingust taganeda ega nõuda selle endale tagasitäitmist. Seetõttu ei muudaks lepingu selliselt

kvaliftseerimine asja lahendust. Hageja on täitmisnõudest loobunud ega pea seda usalduse kaotuse

tõttu asjakohaseks õiguskaitsevahendiks.

Hageja nõuet 1 000 euro tagastamiseks ei ole võimalik kvalifitseerida ka lepinguvälise nõudena, nt

alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028-1036). Hageja ei ole kostjale sooritust teinud ehk

talle 1 000 eurot üle andnud.

Kuna hagi jääb rahuldamata põhimõttelisel põhjusel lepingust taganemise kujundusõiguse

puudumise tõttu, ei analüüsi kohus detailselt kinkekaardi realiseerimise üksikasju ning poolte

vastavaid väiteid.

Kohus peab siiski õiglaseks märkida, et kostja käitumine ei ole kohtu hinnangul olnud hageja

suhtes korrektne. Mitte miski kostja kinkekaardi tingimustes ei viita, et plaaniliste matkade

registreerimise veebivorm oleks ainus ja kohustuslik kinkekaardi realiseerimiskanal. Vastupidi,

näidisena esitatud xxx saare matka tutvustaval lehel on personaalsete pöördumiste kanaline esile

toodud ka e-post xxx: „TELLI ERALDI RETK: Vaid oma sõpruskonnale või näiteks

töökollektiivile saad tellida eraldi retke, küsi pakkumist xxx“ (mõlemad tõendid esitatud kostja

03.09.2024 seisukoha lisadena). Kohtule arusaadavalt sooviski hageja seda teha: tellida eraldi retke

endale ja oma abikaasale ning kasutas selleks pöördumiseks e-posti xxx. Kostja poolt ei ole

heatahtlik hiljem viidata, et hageja ei kasutanud kinkekaardi realiseerimiseks õiget sidekanalit ja

vormi. Isegi kui kinkekaart on mõeldud üksnes plaaniliste matkade eest tasumiseks ning seda ei

saa kasutada nö. eramatkadeks (seda paistavad kinnitavat 03.09.2024 kuvatõmmisena esitatud

kinkekaardi tingimused – „Kinkekaardiga on võimalik tasuda osaluse eest kõigil avalikel

plaanilistel matkadel ja retkedel kinkekaardile märgitud vääringus“), oleks olnud korrektne seda

kliendile sõnaselgelt selgitada.

Eeltoodud kohtu tähelepanekud ei muuda siiski asja lahendust ega ole õiguslikult siduvad. 1 000

euro tagastamist ei saa hageja nõuda vastava taganemis- ja tagasitäitmisõiguse puudumise tõttu.

Lepingu täitmise vastu ei ole hagejal usalduse kaotuse tõttu huvi.

Tsiviilasja hinna määramine ja riigilõivu tagastamise taotlemine

Pärast osalist nõuetest loobumist on hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi 1 000 eurot.

Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 310 eurot. Vastavalt lõplikule hagi hinnale oleks

hageja pidanud pelgalt 1 000 eurose nõude esitamise eest maksma sel hetkel kehtinud

riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi riigilõivu 245 eurot. Kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

tagastatakse loobumise korral pool tasutud riigilõivust, on hagejal õigus taotleda riigilõivu

ülejäägist poole tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 peab hageja esitama kohtule selleks

avalduse ning märkima arvelduskonto, kuhu tagastust soovitakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel jäävad kohtuasja menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks ega

mõista neid hagejalt kostja kasuks välja.

/digitaalselt allkirjastatud/

Priit Lember

Kohtunik