2-23-13325/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-23-13325

Tsiviilasi

Messente Communications OÜ hagi Finology OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7555,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Messente Communications OÜ (registrikood

12418041), lepinguline esindaja vandeadvokaat D.Z

Kostja Finology OÜ (registrikood 14822935), seaduslik

esindaja R.B

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Messente Communications OÜ (registrikood 12418041) hagi

Finology OÜ (registrikood 14822935) vastu.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Messente Communications OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Messente Communications OÜ (hageja) esitas 20. septembril 2023 Tartu Maakohtule

hagiavalduse Finology OÜ (kostja) vastu. Hageja esitas hagiavalduse parandatud terviktekstid

14. novembril 2023 ja 24. novembril 2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

6818,79 eurot, millest põhivõlgnevus on 6142,83 eurot ja perioodil 11.08.2022–19.09.2023 on

sissenõutavaks muutunud viivis 675,96 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

tasumata põhinõudelt (6142,83 eurolt) alates 20. septembrist 2023 kuni selle kohase

tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 5. detsembri 2023

kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt on hageja tarkvaraettevõte, mis pakub ettevõtjatele rahvusvahelist

sõnumiedastusteenust. Kostja registreeris end hageja kliendiks 15.12.2021. Poolte vahel sõlmiti

leping alates kostja kasutajaks registreerimisest. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud teenuse

osutamise leping, mille alusel hageja teostab kostjale sõnumiedastusteenust. 2022. aasta juulis

kasutas kostja SMS-teenust Hispaania numbritele xxxxxx korda ning Eesti numbritele 5 korda.

Hispaania numbritele osutatud ühe SMS-i hinnaks on 0,028 eurot ning Eesti numbritele

osutatud SMS-i hinnaks on 0,056 eurot. Vastavalt teenuse kasutustingimustele edastas hageja

31.07.2022 kostjale 2022. aasta juulis osutatud teenuste eest arve nr M220731429 summas

6142,83 eurot. Arve maksetähtaeg oli 10.08.2022. Kostja ei tasunud arvet õigeaegselt, mistõttu

edastas hageja kostjale 19.09.2022 ning 22.09.2022 meeldetuletused arve tasumiseks. Kostja ei

tasunud arvet ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevuselt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis perioodi 11.08.2022–19.09.2023 eest on

675,96 eurot.

Kostja vastus

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustused ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 31. mail 2024 (TsMS § 3141 lg 2 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 1. juulil 2024. Kostja hagile ei

vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud

tuleb jätta hageja kanda.

4. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

5. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma

talle selle eest tasu.

2 (4)

Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled teenuse osutamise lepingu, mille alusel

teostas hageja kostjale sõnumiedastusteenust. Selline leping on käsitatav käsunduslepinguna.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS

§ 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 järgi on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle

kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise

eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes

küsimustes. Poolte tahet tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1

järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka RKTKo

05.06.2019, 2-17-17217/37, p 15). Seega tuleb käesolevas asjas kindlaks teha, kas mõlemad

pooled on avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks.

Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 621, mille esimene lõige sätestab, et

ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad ja

tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja mille abil ta saab enne

tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

sätte eesmärgiks on kaitsta isikute usaldust internetis lepingu sõlmimise korral, tagades talle

võimalus oma tellimus enne selle ärasaatmist veel kord üle vaadata ja vajaduse korral

sisestusvead ära parandada. Tellimuse all tuleb mõista igasugust kliendipoolset ettevõtjale

suunatud ja mingi soorituse saamisele suunatud avaldust, ükskõik kas selle näol on õiguslikus

mõttes tegemist pakkumuse (mis peaks olema reegel), nõustumuse või ettepanekuga

pakkumuse esitamiseks (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, § 621, p 4.1).

VÕS § 621 lg 2 näeb ette, et enne VÕS § 621 lg-s 1 nimetatud tellimuse edastamist teeb

ettevõtja lepingu teisele poolele teatavaks: 1) lepingu sõlmimise tehnilised etapid; 2) kas

ettevõtja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb lepingu teisele poolele

kättesaadavaks; 3) tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks; 4)

lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled; 5) ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised

võimalused nendega tutvumiseks. Eeltoodust nähtub, et VÕS § 621 lg 2 p 1 kohaselt peab

ettevõtja (hageja) enne tellimuse edastamist lepingu teisele poolele teatavaks tegema lepingu

sõlmimise tehnilised etapid, st toimingud, mida peab ettevõtja (hageja) ühelt poolt ja teine

lepingupool teiselt poolt tegema selleks, et leping saaks sõlmitud. Sealhulgas peab teise

lepingupoole jaoks olema selge, millal on tema oma tellimusega õiguslikult seotud ning millal

tekivad ettevõtjal lepingulised kohustused.

Lepingulise suhte olemasolu kindlaksmääramine ja nõude kvalifitseerimine on õiguse

kohaldamise küsimus, kusjuures kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja on

esitanud kohtule lepingu, mis on allkirjastamata ja milles ei ole poolte andmeid (dtl 12–19,

tõlge dtl 101–104). Tegemist on tüüptingimustega, mis on kättesaadavad veebilehel kasutajaks

3 (4)

registreerimisel (dtl 11, tõlge dtl 100). Lepingu sõlmimise üldreeglid kehtivad ka

tüüptingimustega lepingu sõlmimisel. Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud

kohtule väljavõtte veebilehelt konto loomise võimalikkuse kohta (dtl 11, tõlge dtl 100). Lisaks

on hageja esitanud kohtule väljavõtte kasutaja registreerimisest (dtl 61, tõlge dtl 99), kust

nähtub konto nimi „Mejor“, kostja nimi ja aadress, konto loomise kuupäev (15.12.2021) ning

konto haldajaks on märgitud Marko Pilisner, kes ei ole kostja juhatuse liige.

Kohus on hagejale tõendamiskoormist selgitanud 12. augusti 2024 kohtumääruses (dtl 90, 91).

Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja tegi tahteavalduse (esitas tellimuse)

sõnumiedastusteenuse saamiseks. Samuti ei nähtu, millise sisuga tahteavalduse kostja

sõnumiedastusteenuse saamiseks tegi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja registreeris konto

hageja veebilehel. Isegi, kui kostja konto registreeris, siis üksnes konto registreerimine

arvutivõrgus ei tekita poolte vahel lepingulisi kohustusi teenuse osutamiseks ja selle eest

tasumiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud teenuse osutamist kostjale. Kohus märgib, et

hageja poolt koostatud arve ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel. Lepingu sõlmimise

eelduseks on vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe

olulistes küsimustes, mida hageja praegusel juhul tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus hagiavalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)