Legislator Case Law & Legislation
2-23-9534/18 AI generated

2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-9534/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

Legislator headnote

AI generated

2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9534

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10 721,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: K. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K. V.lt (isikukood xxxx) OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

kasuks välja 5175,25 eurot (põhivõlg 4790,48 eurot ja seisuga 04.07.2023

sissenõutavaks muutunud viivis 384,77 eurot) ning alates 05.07.2023 viivis põhivõla

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

sissenõudmiskulude 69 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 857,77 euro nõudes,

samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määra ületavas osas.

4. Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata

kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2380 eurot, millest

vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Kersti Vaherilt OMEGA INVEST OÜ

kasuks välja 1356,60 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Välja

mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

2-23-9534

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1. OMEGA INVEST OÜ esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi K. V. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagis esitatu kohaselt sõlmisid kostja portaalihalduri OÜ O vahendusel e-teenuste

keskkonnas investoritega järgmised laenulepingud:

2.1.

17.09.2020 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 1, mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 3030 eurot, intressiga 31% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti vastavalt lepingu

sõlmimise päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr

1 maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot).

Viivise määraks lepiti kokku 0,084% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 40,7% aastas.

2.2.

19.03.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 2), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 400 eurot, intressiga 25% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 4 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 2 maha

lepingutasu 8 eurot, tagatisfondi tasu 14 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,068% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 32% aastas.

2.3.

26.04.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 3), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 210 eurot, intressiga 20% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 3 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,054% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 30,7% aastas.

2.4.

17.05.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 4), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 260 eurot, intressiga 24% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 4 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 7,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,4% aastas.

2 (27)

2-23-9534

2.5.

21.06.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 5), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 160 eurot, intressiga 24% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 5 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 4,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 37,60% aastas.

2.6.

26.07.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 6), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 300 eurot, intressiga 26% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 6 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 10,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,071% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,7% aastas.

2.7.

16.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 7), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2000 eurot, intressiga 32% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 7 maha

lepingutasu 40 eurot, tagatisfondi tasu 70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,087% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 41,5% aastas.

2.8.

30.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 8), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2700 eurot, intressiga 33% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 8 maha

lepingutasu 54 eurot, tagatisfondi tasu 94,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise

määraks lepiti kokku 0,09% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 43,1% aastas.

2.9.

Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid, rikkudes sellega oma kohustusi,

olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

2.10. Hageja täpsustas viivisenõuet 31.08.2024. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt enda

kasuks välja mõista laenulepingutest tulenevalt:

(a) põhivõlgnevused 7246,71 eurot;

(b) intressid 727,52 eurot;

(c) võla sissenõudmiskulude hüvitised 69 eurot;

(d) viivised laenude osamaksetelt enne laenulepingute ülesütlemist 29,05 eurot;

(e) viivised alates laenulepingute ülesütlemisest kuni 04.07.2023 summas 1213,21 eurot;

(f) viivised põhivõlgnevuselt 7246,71 eurolt määraga 0,054% päevas alates 05.07.2023

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

(g) samuti menetluskuludena riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulud 980 eurot ning viivise

menetluskuludelt alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3 (27)

2-23-9534

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel 14.11.2023. Kostja ei ole hagile

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Hageja nõuded tulenevad kaheksast laenulepingust, mis vastavad tarbijakrediidilepingu

tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on

eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale

laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

12). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, on viidatud laenusuhete puhul

tegemist tarbijakrediidi-lepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

5. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et kostja ja investorid

sõlmisid internetiportaali OÜ O vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingud,

mis koosnevad hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üld-

tingimustest. Kostja on allkirjastanud laenulepingud ja nendele lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehed (dtl 25-28; 42-45; 51-54; 60-63; 68-71; 77-80; 87-90; 97-100).

5.1.

Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille

pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavaldused laenude saamiseks ning

portaalihaldur OÜ O edastas kostjale lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival

andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.

6. Nähtuvalt nõude loovutamise teadetest loovutas OÜ O laenulepingutest tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale. Nõude loovutamiste kohta edastas OÜ O kostjale teatised (dtl 101-108).

7. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja

lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepingu-vabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p

14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13). Tulenevalt VÕS § 406² lg-st 1 on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

7.1.

Laenulepingu nr 1 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 40,70% aastas (dtl 25).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.09.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

4 (27)

2-23-9534

7.2.

Laenulepingu nr 2 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 32% aastas (dtl 42). VÕS

§ 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 19.03.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei ületanud

lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.3.

Laenulepingu nr 3 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 30,70% aastas (dtl 51).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.04.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.4.

Laenulepingu nr 4 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,40% aastas (dtl 60).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.05.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.5.

Laenulepingu nr 5 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 37,60% aastas (dtl 68).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 21.06.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.6.

Laenulepingu nr 6 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,70% aastas (dtl 77).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.07.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.7.

Laenulepingu nr 7 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 41,50% aastas (dtl 87).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 16.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.8.

Laenulepingu nr 8 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 43,10% aastas (dtl 97).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8.1.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

5 (27)

2-23-9534

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

8.2.

Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-st 3 peab krediidi-

andja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50

lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidi-võimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, p 21).

8.3.

Laenulepingu nr 1 kohta esitas kostja 17.09.2020 laenutaotluse 3030 euro saamiseks

ning tema krediidilimiidiks hinnati 5000 eurot. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks

1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks 400 eurot, finantskohustused

puuduvad, ülalpeetavate arvu pole märgitud (dtl 111-112).

8.3.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 112). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 116). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 116) ja saadi vastus 963 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.

Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse O OÜ elatusmiinimumi 207 eurot ja

olemasolevate O OÜ laenude osamaksete summa 229,79 eurot, sest need ületasid kliendi

poolt taotlusesse märgitud majapidamiskulude ja finantskohustuste summat. Lepingu

sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)

suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

8.3.2.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus on eelpool viidanud

kohtu kohustusele kontrollida seda omal algatusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

6 (27)

2-23-9534

järgmist ei saa hüljata vaatamata sellele, et lihtsa rahalise nõude puhul peaks hageja koostama

äärmiselt mahuka hagiavalduse.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma

vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 31.01.2018,

2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses

vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.3.3.

VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks

kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbija-

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks.

Seoses laenulepinguga nr 1 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt laenulepingust

tulenevaid makseid rikkudes sellega oma kohustusi, olles viivituses enam kui kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 17.05.2022, 17.06.2022, 17.07.2022, 17.08.2022

maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 10.08.2022 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos

avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles (dtl 201 ja 115). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles portaalihaldur portaali

kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel investorite nimel laenulepingu nr 1

7 (27)

2-23-9534

kirjalikult üles 25.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise teatise samal kuupäeval

portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 114).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tuleneb, et kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks

tahte väljendamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui

see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet

ülesütlemise kohta lugenud (dtl 113). Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali

konto postkastist lugenud, mistõttu saab leida, et kostjale oli tagatud mõistlik võimalus

teatega tutvuda. Siiski tuleb portaalihalduri tahteavaldus sarnaselt elektronkirjaga kostjale

kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O OÜ portaali konto serverisse

saabumisest. Sarnaselt elektronkirjaga võib eeldada, et portaalihalduri kiri jõuab tema enda

portaali serverisse selle saatmise päeval (vt RKTKo 29.11.2021, 2-19-14714, p 11.2 ja

RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 13). Seega saab portaalihalduri tahteavalduse laenulepingu

nr 1 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 01.09.2022 ning lepingust tulenevad

nõuded muutusid sissenõutavaks 02.09.2022.

8.3.4.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kokku 2220,64 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

1742,50 eurot, intress 164,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot (VÕS § 1132 lg 1

alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022), viiviste võlgnevus summas 16,15

eurot seisuga 25.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu

ülesütlemisest summas 294,52 eurot (arvestatud alates 26.08.2022 kuni 04.07.2023,

viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus

kokkulepitud määr), 313 päeva × 0,94095; dtl 206 ja 235). Laenulepingust nr 1 tulenevate

kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 2484,44 eurot (sh põhivõla katteks

1287,51 eurot ja intressi katteks 1196,94 eurot; dtl 206 ja 20).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 1 tulenev põhinõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 1

alusel sai kostja laenu 3030 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi

tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud

krediidisumma oli 2878 eurot (dtl 118). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm

tasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud

laenusummast tagastanud 1287,51 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu

sõlmimise kuupäeval (17.09.2020) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies

ulatuses rahuldamata. Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud

makse 1196,94 eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

laenusumma 393,56 eurot (2878 – 2484,44).

8 (27)

2-23-9534

8.3.5.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 1 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 16,15 eurot perioodi 18.05.2022 kuni 25.08.2022 eest viivisemääraga 31% aastas (dtl

235). Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa

krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus leiab, et VÕS

§ 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et

see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise 4,71 eurot vastavalt

osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise

kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

86,30

18.05.2022

01.09.2022

2,02

88,49

18.06.2022

01.09.2022

1,47

90,75

18.07.2022

01.09.2022

0,91

93,06

18.08.2022

01.09.2022

0,31

Kokku:

4,71

8.3.6.

Hageja palub välja mõista viivise kostjale soodsamas määras kui lepinguga kokku

lepitud (s.o viivisemääraga 0,054% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(26.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 294,52 eurot. Hageja viivisenõue kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 393,56 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (02.09.2022) kuni 04.07.2023 eest 31,45 eurot.

8.4.

Laenulepingu nr 2 kohta esitas kostja 19.03.2021 laenutaotluse 400 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 7000 eurot (vabaks liimiks märgiti 5616,39 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1(dtl 121-122).

8.4.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 123). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 127). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 127) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.

Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse taotluses märgitud majapidamiskulusid 300

eurot, finantskohustusi 300 eurot) ja ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot.

Seega arvestati kohustustena kokku 772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O

OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

9 (27)

2-23-9534

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul ei ole kasutatav krediidiskoor usaldusväärne

olukorras, kus kostjal on finantskohustusi juurde tulnud, kuid krediidiandja kostjale

krediidilimiiti samade sissetulekute juures suurendanud 2000 euro võrra. Krediidiandja oleks

pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või

nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu

teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja

ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.4.2.

Seoses laenulepinguga nr 2 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt

laenulepingust tulenevaid makseid rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (so 19.05.2022, 19.06.2022,

19.07.2022, 19.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

12.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 202 ja 126). Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 2 kirjalikult üles 29.08.2022 (dtl 202), edastades kostjale

ülesütlemise teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 125).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 124).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 2 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 05.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 06.09.2022.

8.4.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevus on kokku 409,79 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

võlgnevus 325,46 eurot, intressivõlgnevus summas 25,99 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3

eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022 kuupäeval),

viiviste võlgnevus summas 1,03 eurot seisuga 29.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud

viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 54,31 eurot (arvestatud alates 30.08.2022

kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui

laenulepingus kokkulepitud määr), 309 päeva × 0,1757484; dtl 207 ja 235). Laenulepingust nr

10 (27)

2-23-9534

2 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 172,77 eurot (sh

põhivõla katteks 74,55 eurot ja intressi katteks 98,23 eurot; dtl 208 ja 36).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 2 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 2

alusel sai kostja laenu 400 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 8 eurot, tagatisfondi tasu

14 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli

377,50 eurot (dtl 129). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

74,55 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(19.03.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 98,23

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

204,73 eurot (377,50 – 172,77).

8.4.4.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 2 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 1,02 eurot perioodi 20.05.2022 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 25% aastas (dtl

235).

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise 0,37 eurot vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

6,59

20.05.2022

05.09.2022

0,16

6,57

20.06.2022

05.09.2022

0,11

6,87

20.07.2022

05.09.2022

0,07

7,01

20.08.2022

05.09.2022

0,03

Kokku:

0,37

8.4.5.

Hageja palub välja mõista viivise kostjale soodsamas määras kui lepinguga kokku

lepitud (s.o viivisemääraga 0,054% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(30.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 54,31 eurot.

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 204,73 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 16,18 eurot.

8.5.

Laenulepingu nr 3 kohta esitas kostja 26.04.2021 laenutaotluse 400 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1817,88 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 138-139).

8.5.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 141). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 127). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 127) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

11 (27)

2-23-9534

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.

Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse taotluses märgitud majapidamiskulusid 300

eurot, finantskohustusi (300 eurot) ja ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot.

Seega arvestati kohustustena kokku 772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O

OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma

vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus

leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks

Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kuna

seekordne laenutaotlus oli esitatud vaid kuu hiljem eelmisest, siis oleks krediidiandja pidanud

üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust hindama. Kohus asub

seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.5.2.

Seoses laenulepinguga nr 3 märkis hageja, et kostja ei tasunud lepingust tulenevaid

makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam

kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 26.05.2022, 26.06.2022, 26.07.2022,

26.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 19.08.2022

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles (dtl 202 ja 134). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel investorite nimel

laenulepingu nr 3 kirjalikult üles 05.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise teatise samal

kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 133).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 132).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 3 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 12.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 13.09.2022.

8.5.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

12 (27)

2-23-9534

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 3 tulenev võlgnevus on kokku 144,36 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

võlgnevus summas 114,71 eurot, intressivõlgnevus summas 6,81 eurot, sissenõudmiskulude

hüvitis 3 eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022),

viiviste võlgnevus summas 1,10 eurot seisuga 05.09.2022 ning sissenõutavaks muutunud

viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 18,71 eurot (arvestatud alates 06.09.2022

kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas, 302 päeva × 0,0619434; dtl 209 ja 236).

Laenu-lepingust nr 3 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas

129,26 eurot (sh põhivõla katteks 95,30 eurot, intressi katteks 33,83 eurot ja osamaksete

viivise katteks 0,13 eurot; dtl 209 ja 46).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 3 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 3

alusel sai kostja laenu 210 eurot, millest arvati maha lepingtasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,30

eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli

196,20 eurot (dtl 137). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

95,30 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(26.04.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 33,83

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

67,07 eurot (196,20 – 129,13).

8.5.4.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 3 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 1,10 eurot perioodi 27.05.2022 kuni 05.09.2022 eest viivisemääraga 20% aastas (dtl

236).

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt

tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

8,84

27.05.2022

12.09.2022

0,21

8,99

27.06.2022

12.09.2022

0,15

9,14

27.07.2022

12.09.2022

0,1

9,29

27.08.2022

12.09.2022

0,03

Kokku:

0,49

Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,13 eurot 20% aastamääraga, siis tulevad

viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses

määras, s.o 8% aastas, summas 0,05 eurot. Viiviste katteks enam tasutud summa võrra

vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

viivis 0,41 eurot (0,49 – 0,08).

8.5.5.

Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,054% päevas,

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 summas 18,71

eurot.

13 (27)

2-23-9534

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 67,07 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (13.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 5,20 eurot.

8.6.

Laenulepingu nr 4 kohta esitas kostja 17.05.2021 laenutaotluse 160 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1739,34 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

350 eurot, finantskohustusteks 350 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 148-149).

8.6.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 141). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 145). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 145) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena

arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 350 eurot ja finantskohustusi 350 eurot

ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud (172 eurot). Seega arvestati kohustustena

kokku 872 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud

LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu

tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma

vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus

leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks

Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kuna

2021 aasta mais esitatud laenutaotlus oli esitatud vaid kuu hiljem kui eelmine, siis oleks

krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust

hindama. Kostjale jäi nüüdseks igakuisteks vabade rahaliste vahendite jäägiks vaid 126 eurot

(998 – 872). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.6.2.

Seoses laenulepinguga nr 4 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust

tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 17.05.2022, 17.06.2022,

17.07.2022, 17.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

10.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 203 ja 144). Kuna kostja võlgnevust ei

14 (27)

2-23-9534

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 4 kirjalikult üles 25.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise

teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 203 ja 143).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 142).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 4 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 01.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 02.09.2022.

8.6.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 4 tulenev võlgnevus on kokku 201,21 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

võlgnevus 154,36 eurot, intressivõlgnevus 10,89 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot

(VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022) viiviste

võlgnevus summas 1,56 eurot seisuga 25.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates

laenulepingu ülesütlemisest summas 31,40 eurot (arvestatud alates 26.08.2022 kuni

04.07.2023, viivisemääraga 0,065% päevas, 313 päeva × 0,100334; dtl 210 ja 236).

Laenulepingust nr 4 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas

152,02 eurot (sh põhivõla katteks 105,65 eurot ja intressi katteks 46,38 eurot; dtl 210 ja 55).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 4 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 4

alusel sai kostja laenu 260 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu

7,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli

244,70 eurot (dtl 147). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

105,65 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(17.05.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 46,38

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

92,68 eurot (244,70 – 152,02).

8.6.4.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 4 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 1,56 eurot perioodi 18.05.2022 kuni 25.08.2022 eest viivisemääraga 24% aastas (dtl

236).

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise 0,58 eurot vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras järgmiselt:

15 (27)

2-23-9534

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

10,78

18.05.2022

01.09.2022

0,25

10,99

18.06.2022

01.09.2022

0,18

11,21

18.07.2022

01.09.2022

0,11

11,43

18.08.2022

01.09.2022

0,04

Kokku:

0,58

8.6.5.

Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,065% päevas,

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (26.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 31,40

eurot.

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 92,68 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (02.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 7,41 eurot.

8.7.

Laenulepingu nr 5 kohta esitas kostja 21.06.2021 laenutaotluse 160 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1629,61 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

350 eurot, finantskohustusteks 350 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 154-155).

8.7.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 156). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 151). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 151) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena

arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 350 eurot ja finantskohustusi 350 eurot

ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud (172 eurot). Seega arvestati kohustustena

kokku 872 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud

LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu

tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kostja oli igakuiselt kolm kuud esitanud

laenutaotlusi, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu

teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,

selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,

mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor

kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel

tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt

kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine

eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi

16 (27)

2-23-9534

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale,

et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.7.2.

Seoses laenulepinguga nr 5 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust

tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 21.05.2022, 21.06.2022,

21.07.2022, 21.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

14.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 203 ja 159). Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 5 kirjalikult üles 29.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise

teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 203-204 ja 158).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 157).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 5 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 05.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 06.09.2022.

8.7.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 5 tulenev võlgnevus on kokku 133,78 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

võlgnevus 101,95 eurot, intressivõlgnevus 7,40 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot

(VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022), viiviste

võlgnevus summas 0,93 eurot seisuga 29.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates

laenulepingu ülesütlemisest summas 20,48 eurot (arvestatud alates 30.08.2022 kuni

04.07.2023, viivisemääraga 0,065% päevas, 309 päeva × 0,0662675; dtl 211 ja 236). Laenu-

lepingust nr 5 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 85,15 eurot

(sh põhivõla katteks 58,06 eurot, intressi katteks 27,05 eurot ja viivise katteks 0,04 eurot; dtl

212 ja 64).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 5 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 5

alusel sai kostja laenu 160 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu

4,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli

147,70 eurot (dtl 153). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

58,06 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(21.06.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 27,05

17 (27)

2-23-9534

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

62,59 eurot (147,70 – 85,11).

8.7.4.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 5 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 0,93 eurot perioodi 22.05.2022 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 24% aastas (dtl

236-237).

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt

tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

6,47

22.05.2022

05.09.2022

0,15

6,60

22.06.2022

05.09.2022

0,11

6,73

22.07.2022

05.09.2022

0,07

6,87

22.08.2022

05.09.2022

0,02

Kokku:

0,35

Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,04 eurot 24% aastamääraga, siis tulevad

viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses

määras, s.o 8% aastas, summas 0,01 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa

abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

viivis summas 0,32 eurot (0,35 – 0,03).

8.7.5.

Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,065% päevas,

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (30.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 20,48

eurot.

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 62,59 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 4,95 eurot.

8.8.

Laenulepingu nr 6 kohta esitas kostja 26.07.2021 laenutaotluse 300 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 5000 eurot (vabaks liimiks märgiti 3054,17 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

200 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 168-169).

8.8.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 171). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 165). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 165) ja saadi vastus 981 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena

arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 200 eurot ja finantskohustusi 300 eurot

ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku

672 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI

18 (27)

2-23-9534

(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete

lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kostja oli igakuiselt neli kuud esitanud

laenutaotlusi, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu

teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,

selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,

mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor

kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel

tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord,

kus kliendi sissetulekuid on kuni 20% ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid.

Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse

tuvastatud 981 eurot või krediidiandja poolt arvestatud 1100 eurot. Krediidiandja oleks

pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või

nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu

teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja

ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.8.2.

Seoses laenulepinguga nr 6 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust

tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 26.05.2022, 26.06.2022,

26.07.2022, 26.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

19.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 204 ja 164). Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 6 kirjalikult üles 05.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise

teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 204 ja 163).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 162).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 6 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 12.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 13.09.2022.

8.8.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

19 (27)

2-23-9534

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8.8.4.

Laenulepingust nr 6 tulenev võlgnevus on kokku 307,40 eurot, s.o tagastamata laenu

põhiosa võlgnevus summas 243,65 eurot, intressivõlgnevus summas 19,89 eurot, viiviste

võlgnevus summas 1,13 eurot seisuga 05.09.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates

laenulepingu ülesütlemisest summas 39,73 eurot (arvestatud alates 06.09.2022 kuni

04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui

laenulepingus kokkulepitud määr), 302 päeva × 0,131571; dtl 212-213 ja 237).

Laenulepingust nr 6 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas

109,41 eurot (sh põhivõla katteks 56,36 eurot, intressi katteks 52,91 eurot ja viivise katteks

0,14 eurot; dtl 213 ja 72).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 6 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 6

alusel sai kostja laenu 300 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu

10,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma

oli 282 eurot (dtl 167). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

56,36 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(26.07.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 52,91

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

172,73 eurot (282 – 109,27).

8.8.5.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 6 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 1,13 eurot perioodi 27.05.2022 kuni 05.09.2022 eest viivisemääraga 26% aastas (dtl

237).

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt

tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

6,95

27.05.2022

12.09.2022

0,17

7,10

27.06.2022

12.09.2022

0,12

7,25

27.07.2022

12.09.2022

0,08

7,40

27.08.2022

12.09.2022

0,03

Kokku:

0,40

Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,14 eurot 24% aastamääraga, siis tulevad

viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses

määras, s.o 8% aastas, summas 0,05 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa

abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

viivis summas 0,32 eurot (0,40 – 0,09).

8.8.6.

Hageja palub välja mõista viivise lepingujärgsest määrast vähendatud määraga

0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (06.09.2022) kuni

04.07.2023 summas 39,73 eurot.

20 (27)

2-23-9534

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 172,73 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (13.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 13,39 eurot.

8.9.

Laenulepingu nr 7 kohta esitas kostja 16.12.2021 laenutaotluse 2000 euro saamiseks

ning tema krediidilimiidiks hinnati 8000 eurot (vabaks liimiks märgiti 5838,66 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

300 eurot, finantskohustusteks 200 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 178-179).

8.9.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 171). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 175). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 175) ja saadi vastus 992 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1100 eurot. Kostja kohustustena

arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 300 eurot ja finantskohustusi 300 eurot

ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku

772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI

(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete

lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kõnesolev laen oli sama krediidiandja juures

juba seitsmes, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu

teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,

selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,

mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor

kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel

tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord,

kus kliendi sissetulekuid on kuni 20% ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid.

Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse

tuvastatud 992 eurot või krediidiandja poolt arvestatud 1100 eurot. Kergekäeliselt on

suurendatud kosja laenulimiiti 8000 euroni olukorras, kus kostja sissetulekud on jäänud

samaks. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja

pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks

piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt

tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et

krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.9.2.

Seoses laenulepinguga nr 7 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust

tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 16.05.2022, 16.06.2022,

16.07.2022, 16.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

21 (27)

2-23-9534

09.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 204-205 ja 174). Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja

11.11 alusel investorite nimel laenulepingu nr 7 kirjalikult üles 24.08.2022, edastades kostjale

ülesütlemise teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 205 ja 173).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 172).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 7 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 31.08.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 01.09.2022.

8.9.3.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8.9.4.

Laenulepingust nr 7 tulenev võlgnevus on kokku summas kokku 2481,38 eurot, s.o

tagastamata laenu põhiosa võlgnevus summas 1941,19 eurot, intressivõlgnevus summas 205

eurot, viiviste võlgnevus summas 3,04 eurot seisuga 24.08.2022 ning sissenõutavaks

muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 329,15 eurot (arvestatud alates

25.08.2022 kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas

määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr), 314 päeva × 1,0482426; dtl 214 ja 237).

Laenulepingust nr 7 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas

270,41 eurot (sh põhivõla katteks 58,82 eurot, intressi katteks 211,51 eurot ja viivise katteks

0,08 eurot; dtl 214 ja 81).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 7 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 7

alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvati maha lepingutasu 40 eurot, tagatisfondi tasu

70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli

1889,50 eurot (dtl 177). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

58,82 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(16.12.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 211,51

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

1619,17 eurot (1889,50 – 270,33).

8.9.5.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 7 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 3,04 eurot perioodi 17.05.2022 kuni 24.08.2022 eest viivisemääraga 32% aastas (dtl

237).

22 (27)

2-23-9534

Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja

osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt

tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

15,70

17.05.2022

31.08.2022

0,37

16,12

17.06.2022

31.08.2022

0,27

16,54

17.07.2022

31.08.2022

0,17

16,98

17.08.2022

31.08.2022

0,06

Kokku:

0,87

Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,08 eurot 32% aastamääraga, siis tulevad

viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses

määras, s.o 8% aastas, summas 0,02 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa

abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele

viivis summas 0,81 eurot (0,87 – 0,06).

8.9.6.

Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määrast vähendatud määras

0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.08.2022) kuni

04.07.2023 summas 329,15 eurot.

Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa

krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus leiab, et VÕS

§ 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et

see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub viivisenõue

rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 1619,17 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (01.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 129,73 eurot.

8.10. Laenulepingu nr 8 kohta esitas kostja 30.12.2021 laenutaotluse 2700 euro saamiseks

ning tema krediidilimiidiks hinnati 8000 eurot (vabaks liimiks märgiti 3962,65 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

300 eurot, finantskohustusteks 260 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 188-189).

8.10.1. Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 181). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 185). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 185) ja saadi vastus 992 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1100 eurot. Kostja kohustustena

arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 300 eurot ja finantskohustusi 260 eurot

ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku

732 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI

(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete

lubatava vahekorra.

23 (27)

2-23-9534

Kohus on eelpool viidanud kohtu kohustusele kontrollida vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel. Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud

sisuliselt kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja

ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju

kostja majanduslikule seisule. Piisava põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja

varasem finantskäitumine, mis on oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kõnesolev

laen oli sama krediidiandja juures juba kaheksas, siis oleks krediidiandja pidanud üha

kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole

selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud

andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata.

Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O

OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord, kus kliendi sissetulekuid on kuni 20%

ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid. Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes

selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse tuvastatud 992 eurot või krediidiandja poolt

arvestatud 1100 eurot. Võttes arvesse, et kostja oli aasta jooksul samalt krediidiandjalt

laenanud kokku 6360 eurot, siis oli täiendava 2700 eurose laenu taotlemine ilmselge märk

sellest, et kostja on sattunud laenuorjusesse. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude

kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt

täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli

pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava

kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses

piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.10.2. Seoses laenulepinguga nr 8 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust

tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 30.05.2022, 30.06.2022,

30.07.2022, 30.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

23.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 205 ja 184). Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 8 kirjalikult üles 07.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise

teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 205 ja 173).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 182).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 8 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 14.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 15.09.2022.

8.10.3. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

24 (27)

2-23-9534

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8.10.4. Laenulepingust nr 8 tulenev võlgnevus on kokku summas kokku 3342,06 eurot, s.o

tagastamata laenu põhiosa võlgnevus summas 2622,89 eurot, intressivõlgnevus summas

287,08 eurot, viiviste võlgnevus summas 4,12 eurot seisuga 07.09.2022 ning sissenõutavaks

muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 424,91 eurot (arvestatud alates

08.09.2022 kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas

määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr), 300 päeva × 1,4163606; dtl 215 ja 237-238).

Laenulepingust nr 8 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas

373,05 eurot (sh põhivõla katteks 77,12 eurot ja intressi katteks 295,93 eurot; dtl 215 ja 91).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 8 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 8

alusel sai kostja laenu 2700 eurot, millest arvati maha lepingutasu 54 eurot, tagatisfondi tasu

94,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma

oli 2551 eurot (dtl 187). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise

kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud

77,12 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval

(30.12.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 295,93

eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

2177,95 eurot (2551 – 373,05).

8.10.5. Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 8 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 4,12 eurot perioodi 31.05.2022 kuni 07.09.2022 eest viivisemääraga 33% aastas (dtl

237-238).

Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise summas 1,12 eurot

vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

20,63

31.05.2022

14.09.2022

0,48

21,20

01.07.2022

14.09.2022

0,35

21,78

31.07.2022

14.09.2022

0,22

22,38

31.08.2022

14.09.2022

0,07

Kokku:

1,12

8.10.6. Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määrast vähendatud määras

0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (08.09.2022) kuni

04.07.2023 summas 424,91 eurot.

Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset

viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub

viivisenõue rahuldamisele osaliselt - kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2177,95 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (15.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 167,82 eurot.

25 (27)

2-23-9534

8.11. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4790,48 eurot,

laenulepingute kestvuse aja osamaksete viivised 8,64 eurot ning viivised alates lepingute

ülesütlemisest kuni 04.07.2023 summas 376,13 eurot.

9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.07.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,054% päevas. Kuivõrd laenulepingute järgne

intressimäära kokkulepe on tühine, kuulub hageja lisanduva viivisenõue rahuldamisele

osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.07.2023 kuni otsusega

rahuldatud põhinõude 4790,48 euro tasumiseni, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 69 eurot.

Laenulepingute kehtivuse ajal on kostjale kaheksal korral saadetud tasulisi meeldetuletuskirju,

mistõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 1 sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist

summas 24 eurot (s.o 3 × 8). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõudmiskulude hüvitise pärast laenulepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade

eest summas 45 eurot (s.o 25 + (4 x 5)).

10.1. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;

vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks

vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi ligikaudu 57% ulatuses, siis jäävad kõik menetluskulud 57%

ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.

12. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluses

ei osalenud ja asja materjalidest menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega määrab kohus

kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

13. Kohus lähtub hageja menetluskulude nimekirjast, mis on esitatud hagi terviktekstis (dtl

228). Kohus on 28.08.2023 määranud hagejale tähtaja täiendava menetluskulude nimekirja

esitamiseks, kuid hageja seda esitanud ei ole. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

tema menetluskuluks riigilõiv 840 eurot ja esindajakulud 1540 eurot. Hageja esindajal on

07.04.2023 kulunud hagiavalduse koostamiseks 7 töötundi ja 21.08.2023 hagi täpsustuse ning

hagi tervikteksti koostamiseks 4 töötundi. Hageja esindaja tunnitasu määr oli 140 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

26 (27)

2-23-9534

kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb

õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta.

14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

14.1. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei saa 140

eurost vandeadvokaadi tunnitasu pidada ebamõistlikuks. Hagis on esitatud nõue kaheksa

laenulepingu alusel ning asjaoludega tuli siduda ning komplekteerida märkimisväärselt suur

hulk tõendeid. Seetõttu tuleb esindaja nimetatud 11 tundi pidada mõistlikuks ajakuluks.

15. Riigilõiv 840 eurot on kohtukuluna põhjendatud ja vajalik ning tuleb hagejale hüvitada.

16. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2380 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni eest tasumääraga 140 eurot/h ja

riigilõiv 840 eurot) ning mõistab selle kostjalt välja vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 57% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

1356,60 eurot.

17. Lähtudes hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et

välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

18. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

27 (27)