2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedtasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla
Legislator headnote
AI generated2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Antero Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-9534
Tsiviilasi
OMEGA INVEST OÜ hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 721,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Kostja: K. V. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista K. V.lt (isikukood xxxx) OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)
kasuks välja 5175,25 eurot (põhivõlg 4790,48 eurot ja seisuga 04.07.2023
sissenõutavaks muutunud viivis 384,77 eurot) ning alates 05.07.2023 viivis põhivõla
tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla
sissenõudmiskulude 69 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 857,77 euro nõudes,
samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määra ületavas osas.
4. Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.
5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata
kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2380 eurot, millest
vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Kersti Vaherilt OMEGA INVEST OÜ
kasuks välja 1356,60 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Välja
mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
2-23-9534
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1. OMEGA INVEST OÜ esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi K. V. vastu võlgnevuse
nõudes.
2. Hagis esitatu kohaselt sõlmisid kostja portaalihalduri OÜ O vahendusel e-teenuste
keskkonnas investoritega järgmised laenulepingud:
2.1.
17.09.2020 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 1, mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 3030 eurot, intressiga 31% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti vastavalt lepingu
sõlmimise päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr
1 maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot).
Viivise määraks lepiti kokku 0,084% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 40,7% aastas.
2.2.
19.03.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 2), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 400 eurot, intressiga 25% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 4 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 2 maha
lepingutasu 8 eurot, tagatisfondi tasu 14 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,068% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 32% aastas.
2.3.
26.04.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 3), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 210 eurot, intressiga 20% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 3 maha
lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,054% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 30,7% aastas.
2.4.
17.05.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 4), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 260 eurot, intressiga 24% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 4 maha
lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 7,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,4% aastas.
2 (27)
2-23-9534
2.5.
21.06.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 5), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 160 eurot, intressiga 24% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 5 maha
lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 4,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 37,60% aastas.
2.6.
26.07.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 6), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 300 eurot, intressiga 26% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 6 maha
lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 10,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,071% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,7% aastas.
2.7.
16.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 7), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2000 eurot, intressiga 32% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 7 maha
lepingutasu 40 eurot, tagatisfondi tasu 70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks
lepiti kokku 0,087% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 41,5% aastas.
2.8.
30.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 8), mille alusel
väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2700 eurot, intressiga 33% aastas ja
tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse
igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise
päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 8 maha
lepingutasu 54 eurot, tagatisfondi tasu 94,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise
määraks lepiti kokku 0,09% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 43,1% aastas.
2.9.
Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid, rikkudes sellega oma kohustusi,
olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
2.10. Hageja täpsustas viivisenõuet 31.08.2024. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt enda
kasuks välja mõista laenulepingutest tulenevalt:
(a) põhivõlgnevused 7246,71 eurot;
(b) intressid 727,52 eurot;
(c) võla sissenõudmiskulude hüvitised 69 eurot;
(d) viivised laenude osamaksetelt enne laenulepingute ülesütlemist 29,05 eurot;
(e) viivised alates laenulepingute ülesütlemisest kuni 04.07.2023 summas 1213,21 eurot;
(f) viivised põhivõlgnevuselt 7246,71 eurolt määraga 0,054% päevas alates 05.07.2023
kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;
(g) samuti menetluskuludena riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulud 980 eurot ning viivise
menetluskuludelt alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude
hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3 (27)
2-23-9534
3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel 14.11.2023. Kostja ei ole hagile
vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Hageja nõuded tulenevad kaheksast laenulepingust, mis vastavad tarbijakrediidilepingu
tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping on
krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või
kohustub andma tarbijale krediiti. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on
eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale
laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p
12). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, on viidatud laenusuhete puhul
tegemist tarbijakrediidi-lepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
5. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata
anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on
jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et kostja ja investorid
sõlmisid internetiportaali OÜ O vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingud,
mis koosnevad hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üld-
tingimustest. Kostja on allkirjastanud laenulepingud ja nendele lisatud Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabelehed (dtl 25-28; 42-45; 51-54; 60-63; 68-71; 77-80; 87-90; 97-100).
5.1.
Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille
pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavaldused laenude saamiseks ning
portaalihaldur OÜ O edastas kostjale lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival
andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
6. Nähtuvalt nõude loovutamise teadetest loovutas OÜ O laenulepingutest tulenevad nõuded
kostja vastu hagejale. Nõude loovutamiste kohta edastas OÜ O kostjale teatised (dtl 101-108).
7. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja
lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd
tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele
lepingu-vabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),
millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles
sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,
kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p
14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13). Tulenevalt VÕS § 406² lg-st 1 on
tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi
andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude
kulukuse määra enam kui kolm korda.
7.1.
Laenulepingu nr 1 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 40,70% aastas (dtl 25).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.09.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
4 (27)
2-23-9534
7.2.
Laenulepingu nr 2 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 32% aastas (dtl 42). VÕS
§ 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 19.03.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei ületanud
lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.3.
Laenulepingu nr 3 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 30,70% aastas (dtl 51).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.04.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.4.
Laenulepingu nr 4 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,40% aastas (dtl 60).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.05.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.5.
Laenulepingu nr 5 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 37,60% aastas (dtl 68).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 21.06.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.6.
Laenulepingu nr 6 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,70% aastas (dtl 77).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.07.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.7.
Laenulepingu nr 7 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 41,50% aastas (dtl 87).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 16.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
7.8.
Laenulepingu nr 8 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 43,10% aastas (dtl 97).
VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei
ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.
8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus
kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
hindama tarbija krediidivõimelisust.
8.1.
VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste
lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas
krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-
13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab
krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate
kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
5 (27)
2-23-9534
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49
lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §
49 lg 1 p 5).
8.2.
Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-st 3 peab krediidi-
andja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,
arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni
kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50
lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja
kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto
väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, peab ta
tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute
laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et
laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja
saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis
(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija
krediidi-võimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete
ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral
tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, p 21).
8.3.
Laenulepingu nr 1 kohta esitas kostja 17.09.2020 laenutaotluse 3030 euro saamiseks
ning tema krediidilimiidiks hinnati 5000 eurot. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks
1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks 400 eurot, finantskohustused
puuduvad, ülalpeetavate arvu pole märgitud (dtl 111-112).
8.3.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 112). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 116). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 116) ja saadi vastus 963 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.
Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse O OÜ elatusmiinimumi 207 eurot ja
olemasolevate O OÜ laenude osamaksete summa 229,79 eurot, sest need ületasid kliendi
poolt taotlusesse märgitud majapidamiskulude ja finantskohustuste summat. Lepingu
sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)
suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.
8.3.2.
Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus on eelpool viidanud
kohtu kohustusele kontrollida seda omal algatusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
6 (27)
2-23-9534
järgmist ei saa hüljata vaatamata sellele, et lihtsa rahalise nõude puhul peaks hageja koostama
äärmiselt mahuka hagiavalduse.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise
valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori
skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud
krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma
vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei
ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta
krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Riigikohus
on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust
piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,
vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla
sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 31.01.2018,
2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses
vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus
lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.3.3.
VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse
tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole
suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul
ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja
muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4
või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud
tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks
kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks
midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.
VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbija-
krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult
või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on
andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa
tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise
korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine
tühiseks.
Seoses laenulepinguga nr 1 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt laenulepingust
tulenevaid makseid rikkudes sellega oma kohustusi, olles viivituses enam kui kolme
üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 17.05.2022, 17.06.2022, 17.07.2022, 17.08.2022
maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 10.08.2022 kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos
avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral
lepingu üles (dtl 201 ja 115). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles portaalihaldur portaali
kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel investorite nimel laenulepingu nr 1
7 (27)
2-23-9534
kirjalikult üles 25.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise teatise samal kuupäeval
portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 114).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tuleneb, et kindlale isikule
(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see
muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks
tahte väljendamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui
see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus
loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on
mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet
ülesütlemise kohta lugenud (dtl 113). Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali
konto postkastist lugenud, mistõttu saab leida, et kostjale oli tagatud mõistlik võimalus
teatega tutvuda. Siiski tuleb portaalihalduri tahteavaldus sarnaselt elektronkirjaga kostjale
kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O OÜ portaali konto serverisse
saabumisest. Sarnaselt elektronkirjaga võib eeldada, et portaalihalduri kiri jõuab tema enda
portaali serverisse selle saatmise päeval (vt RKTKo 29.11.2021, 2-19-14714, p 11.2 ja
RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 13). Seega saab portaalihalduri tahteavalduse laenulepingu
nr 1 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 01.09.2022 ning lepingust tulenevad
nõuded muutusid sissenõutavaks 02.09.2022.
8.3.4.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Laenulepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kokku 2220,64 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa
1742,50 eurot, intress 164,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot (VÕS § 1132 lg 1
alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022), viiviste võlgnevus summas 16,15
eurot seisuga 25.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu
ülesütlemisest summas 294,52 eurot (arvestatud alates 26.08.2022 kuni 04.07.2023,
viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus
kokkulepitud määr), 313 päeva × 0,94095; dtl 206 ja 235). Laenulepingust nr 1 tulenevate
kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 2484,44 eurot (sh põhivõla katteks
1287,51 eurot ja intressi katteks 1196,94 eurot; dtl 206 ja 20).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 1 tulenev põhinõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 1
alusel sai kostja laenu 3030 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi
tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud
krediidisumma oli 2878 eurot (dtl 118). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm
tasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud
laenusummast tagastanud 1287,51 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu
sõlmimise kuupäeval (17.09.2020) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies
ulatuses rahuldamata. Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud
makse 1196,94 eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata
laenusumma 393,56 eurot (2878 – 2484,44).
8 (27)
2-23-9534
8.3.5.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 1 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 16,15 eurot perioodi 18.05.2022 kuni 25.08.2022 eest viivisemääraga 31% aastas (dtl
235). Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa
krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni
mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku
koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus leiab, et VÕS
§ 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et
see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.
Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise 4,71 eurot vastavalt
osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise
kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
86,30
18.05.2022
01.09.2022
2,02
88,49
18.06.2022
01.09.2022
1,47
90,75
18.07.2022
01.09.2022
0,91
93,06
18.08.2022
01.09.2022
0,31
Kokku:
4,71
8.3.6.
Hageja palub välja mõista viivise kostjale soodsamas määras kui lepinguga kokku
lepitud (s.o viivisemääraga 0,054% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
(26.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 294,52 eurot. Hageja viivisenõue kuulub
rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhivõlalt 393,56 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (02.09.2022) kuni 04.07.2023 eest 31,45 eurot.
8.4.
Laenulepingu nr 2 kohta esitas kostja 19.03.2021 laenutaotluse 400 euro saamiseks ning
tema krediidilimiidiks hinnati 7000 eurot (vabaks liimiks märgiti 5616,39 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1(dtl 121-122).
8.4.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 123). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 127). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 127) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.
Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse taotluses märgitud majapidamiskulusid 300
eurot, finantskohustusi 300 eurot) ja ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot.
Seega arvestati kohustustena kokku 772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O
OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija
sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise
9 (27)
2-23-9534
valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori
skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud
krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgmisel tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul ei ole kasutatav krediidiskoor usaldusväärne
olukorras, kus kostjal on finantskohustusi juurde tulnud, kuid krediidiandja kostjale
krediidilimiiti samade sissetulekute juures suurendanud 2000 euro võrra. Krediidiandja oleks
pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või
nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu
teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm
24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja
ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p
25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu
sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.4.2.
Seoses laenulepinguga nr 2 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt
laenulepingust tulenevaid makseid rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (so 19.05.2022, 19.06.2022,
19.07.2022, 19.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
12.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 202 ja 126). Kuna kostja võlgnevust ei
tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel
investorite nimel laenulepingu nr 2 kirjalikult üles 29.08.2022 (dtl 202), edastades kostjale
ülesütlemise teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 125).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 124).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 2 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 05.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 06.09.2022.
8.4.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Laenulepingust nr 2 tulenev võlgnevus on kokku 409,79 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa
võlgnevus 325,46 eurot, intressivõlgnevus summas 25,99 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3
eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022 kuupäeval),
viiviste võlgnevus summas 1,03 eurot seisuga 29.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud
viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 54,31 eurot (arvestatud alates 30.08.2022
kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui
laenulepingus kokkulepitud määr), 309 päeva × 0,1757484; dtl 207 ja 235). Laenulepingust nr
10 (27)
2-23-9534
2 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 172,77 eurot (sh
põhivõla katteks 74,55 eurot ja intressi katteks 98,23 eurot; dtl 208 ja 36).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 2 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 2
alusel sai kostja laenu 400 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 8 eurot, tagatisfondi tasu
14 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli
377,50 eurot (dtl 129). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
74,55 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(19.03.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 98,23
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
204,73 eurot (377,50 – 172,77).
8.4.4.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 2 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 1,02 eurot perioodi 20.05.2022 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 25% aastas (dtl
235).
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise 0,37 eurot vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
6,59
20.05.2022
05.09.2022
0,16
6,57
20.06.2022
05.09.2022
0,11
6,87
20.07.2022
05.09.2022
0,07
7,01
20.08.2022
05.09.2022
0,03
Kokku:
0,37
8.4.5.
Hageja palub välja mõista viivise kostjale soodsamas määras kui lepinguga kokku
lepitud (s.o viivisemääraga 0,054% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
(30.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 54,31 eurot.
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 204,73 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 16,18 eurot.
8.5.
Laenulepingu nr 3 kohta esitas kostja 26.04.2021 laenutaotluse 400 euro saamiseks ning
tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1817,88 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 138-139).
8.5.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 141). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 127). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 127) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
11 (27)
2-23-9534
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.
Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse taotluses märgitud majapidamiskulusid 300
eurot, finantskohustusi (300 eurot) ja ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot.
Seega arvestati kohustustena kokku 772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O
OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija
sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise
valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori
skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud
krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma
vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei
ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta
krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus
leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks
Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kuna
seekordne laenutaotlus oli esitatud vaid kuu hiljem eelmisest, siis oleks krediidiandja pidanud
üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust hindama. Kohus asub
seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.5.2.
Seoses laenulepinguga nr 3 märkis hageja, et kostja ei tasunud lepingust tulenevaid
makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles viivituses enam
kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 26.05.2022, 26.06.2022, 26.07.2022,
26.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 19.08.2022
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles (dtl 202 ja 134). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles
portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel investorite nimel
laenulepingu nr 3 kirjalikult üles 05.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise teatise samal
kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 133).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 132).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 3 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 12.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 13.09.2022.
8.5.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
12 (27)
2-23-9534
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Laenulepingust nr 3 tulenev võlgnevus on kokku 144,36 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa
võlgnevus summas 114,71 eurot, intressivõlgnevus summas 6,81 eurot, sissenõudmiskulude
hüvitis 3 eurot (VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022),
viiviste võlgnevus summas 1,10 eurot seisuga 05.09.2022 ning sissenõutavaks muutunud
viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 18,71 eurot (arvestatud alates 06.09.2022
kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas, 302 päeva × 0,0619434; dtl 209 ja 236).
Laenu-lepingust nr 3 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas
129,26 eurot (sh põhivõla katteks 95,30 eurot, intressi katteks 33,83 eurot ja osamaksete
viivise katteks 0,13 eurot; dtl 209 ja 46).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 3 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 3
alusel sai kostja laenu 210 eurot, millest arvati maha lepingtasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,30
eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli
196,20 eurot (dtl 137). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
95,30 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(26.04.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 33,83
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
67,07 eurot (196,20 – 129,13).
8.5.4.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 3 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 1,10 eurot perioodi 27.05.2022 kuni 05.09.2022 eest viivisemääraga 20% aastas (dtl
236).
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt
tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
8,84
27.05.2022
12.09.2022
0,21
8,99
27.06.2022
12.09.2022
0,15
9,14
27.07.2022
12.09.2022
0,1
9,29
27.08.2022
12.09.2022
0,03
Kokku:
0,49
Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,13 eurot 20% aastamääraga, siis tulevad
viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses
määras, s.o 8% aastas, summas 0,05 eurot. Viiviste katteks enam tasutud summa võrra
vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
viivis 0,41 eurot (0,49 – 0,08).
8.5.5.
Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,054% päevas,
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 summas 18,71
eurot.
13 (27)
2-23-9534
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 67,07 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (13.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 5,20 eurot.
8.6.
Laenulepingu nr 4 kohta esitas kostja 17.05.2021 laenutaotluse 160 euro saamiseks ning
tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1739,34 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
350 eurot, finantskohustusteks 350 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 148-149).
8.6.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 141). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 145). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 145) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena
arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 350 eurot ja finantskohustusi 350 eurot
ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud (172 eurot). Seega arvestati kohustustena
kokku 872 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud
LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu
tagasimaksete lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise
valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori
skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud
krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma
vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei
ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta
krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus
leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks
Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kuna
2021 aasta mais esitatud laenutaotlus oli esitatud vaid kuu hiljem kui eelmine, siis oleks
krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust
hindama. Kostjale jäi nüüdseks igakuisteks vabade rahaliste vahendite jäägiks vaid 126 eurot
(998 – 872). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.6.2.
Seoses laenulepinguga nr 4 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust
tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 17.05.2022, 17.06.2022,
17.07.2022, 17.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
10.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 203 ja 144). Kuna kostja võlgnevust ei
14 (27)
2-23-9534
tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel
investorite nimel laenulepingu nr 4 kirjalikult üles 25.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise
teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 203 ja 143).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 142).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 4 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 01.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 02.09.2022.
8.6.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Laenulepingust nr 4 tulenev võlgnevus on kokku 201,21 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa
võlgnevus 154,36 eurot, intressivõlgnevus 10,89 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot
(VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022) viiviste
võlgnevus summas 1,56 eurot seisuga 25.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates
laenulepingu ülesütlemisest summas 31,40 eurot (arvestatud alates 26.08.2022 kuni
04.07.2023, viivisemääraga 0,065% päevas, 313 päeva × 0,100334; dtl 210 ja 236).
Laenulepingust nr 4 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas
152,02 eurot (sh põhivõla katteks 105,65 eurot ja intressi katteks 46,38 eurot; dtl 210 ja 55).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 4 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 4
alusel sai kostja laenu 260 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu
7,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli
244,70 eurot (dtl 147). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
105,65 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(17.05.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 46,38
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
92,68 eurot (244,70 – 152,02).
8.6.4.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 4 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 1,56 eurot perioodi 18.05.2022 kuni 25.08.2022 eest viivisemääraga 24% aastas (dtl
236).
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise 0,58 eurot vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras järgmiselt:
15 (27)
2-23-9534
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
10,78
18.05.2022
01.09.2022
0,25
10,99
18.06.2022
01.09.2022
0,18
11,21
18.07.2022
01.09.2022
0,11
11,43
18.08.2022
01.09.2022
0,04
Kokku:
0,58
8.6.5.
Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,065% päevas,
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (26.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 31,40
eurot.
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 92,68 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (02.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 7,41 eurot.
8.7.
Laenulepingu nr 5 kohta esitas kostja 21.06.2021 laenutaotluse 160 euro saamiseks ning
tema krediidilimiidiks hinnati 3500 eurot (vabaks liimiks märgiti 1629,61 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
350 eurot, finantskohustusteks 350 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 154-155).
8.7.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 156). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 151). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 151) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena
arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 350 eurot ja finantskohustusi 350 eurot
ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud (172 eurot). Seega arvestati kohustustena
kokku 872 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud
LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu
tagasimaksete lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kostja oli igakuiselt kolm kuud esitanud
laenutaotlusi, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu
teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,
selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,
mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor
kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel
tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt
kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole
tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse
hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine
eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi
16 (27)
2-23-9534
(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale,
et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.7.2.
Seoses laenulepinguga nr 5 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust
tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 21.05.2022, 21.06.2022,
21.07.2022, 21.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
14.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 203 ja 159). Kuna kostja võlgnevust ei
tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel
investorite nimel laenulepingu nr 5 kirjalikult üles 29.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise
teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 203-204 ja 158).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 157).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 5 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 05.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 06.09.2022.
8.7.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Laenulepingust nr 5 tulenev võlgnevus on kokku 133,78 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa
võlgnevus 101,95 eurot, intressivõlgnevus 7,40 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot
(VÕS § 1132 lg 1 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022), viiviste
võlgnevus summas 0,93 eurot seisuga 29.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates
laenulepingu ülesütlemisest summas 20,48 eurot (arvestatud alates 30.08.2022 kuni
04.07.2023, viivisemääraga 0,065% päevas, 309 päeva × 0,0662675; dtl 211 ja 236). Laenu-
lepingust nr 5 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 85,15 eurot
(sh põhivõla katteks 58,06 eurot, intressi katteks 27,05 eurot ja viivise katteks 0,04 eurot; dtl
212 ja 64).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 5 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 5
alusel sai kostja laenu 160 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu
4,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli
147,70 eurot (dtl 153). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
58,06 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(21.06.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 27,05
17 (27)
2-23-9534
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
62,59 eurot (147,70 – 85,11).
8.7.4.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 5 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 0,93 eurot perioodi 22.05.2022 kuni 29.08.2022 eest viivisemääraga 24% aastas (dtl
236-237).
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt
tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
6,47
22.05.2022
05.09.2022
0,15
6,60
22.06.2022
05.09.2022
0,11
6,73
22.07.2022
05.09.2022
0,07
6,87
22.08.2022
05.09.2022
0,02
Kokku:
0,35
Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,04 eurot 24% aastamääraga, siis tulevad
viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses
määras, s.o 8% aastas, summas 0,01 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa
abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
viivis summas 0,32 eurot (0,35 – 0,03).
8.7.5.
Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määras 0,065% päevas,
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (30.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 20,48
eurot.
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 62,59 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (06.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 4,95 eurot.
8.8.
Laenulepingu nr 6 kohta esitas kostja 26.07.2021 laenutaotluse 300 euro saamiseks ning
tema krediidilimiidiks hinnati 5000 eurot (vabaks liimiks märgiti 3054,17 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
200 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 168-169).
8.8.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 171). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 165). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 165) ja saadi vastus 981 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot. Kostja kohustustena
arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 200 eurot ja finantskohustusi 300 eurot
ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku
672 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI
18 (27)
2-23-9534
(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete
lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kostja oli igakuiselt neli kuud esitanud
laenutaotlusi, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu
teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,
selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,
mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor
kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel
tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord,
kus kliendi sissetulekuid on kuni 20% ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid.
Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse
tuvastatud 981 eurot või krediidiandja poolt arvestatud 1100 eurot. Krediidiandja oleks
pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või
nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu
teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm
24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja
ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p
25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu
sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.8.2.
Seoses laenulepinguga nr 6 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust
tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 26.05.2022, 26.06.2022,
26.07.2022, 26.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
19.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 204 ja 164). Kuna kostja võlgnevust ei
tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel
investorite nimel laenulepingu nr 6 kirjalikult üles 05.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise
teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 204 ja 163).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 162).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 6 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 12.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 13.09.2022.
8.8.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
19 (27)
2-23-9534
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.8.4.
Laenulepingust nr 6 tulenev võlgnevus on kokku 307,40 eurot, s.o tagastamata laenu
põhiosa võlgnevus summas 243,65 eurot, intressivõlgnevus summas 19,89 eurot, viiviste
võlgnevus summas 1,13 eurot seisuga 05.09.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates
laenulepingu ülesütlemisest summas 39,73 eurot (arvestatud alates 06.09.2022 kuni
04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui
laenulepingus kokkulepitud määr), 302 päeva × 0,131571; dtl 212-213 ja 237).
Laenulepingust nr 6 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas
109,41 eurot (sh põhivõla katteks 56,36 eurot, intressi katteks 52,91 eurot ja viivise katteks
0,14 eurot; dtl 213 ja 72).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 6 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 6
alusel sai kostja laenu 300 eurot, millest arvati maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu
10,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma
oli 282 eurot (dtl 167). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
56,36 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(26.07.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 52,91
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
172,73 eurot (282 – 109,27).
8.8.5.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 6 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 1,13 eurot perioodi 27.05.2022 kuni 05.09.2022 eest viivisemääraga 26% aastas (dtl
237).
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt
tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
6,95
27.05.2022
12.09.2022
0,17
7,10
27.06.2022
12.09.2022
0,12
7,25
27.07.2022
12.09.2022
0,08
7,40
27.08.2022
12.09.2022
0,03
Kokku:
0,40
Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,14 eurot 24% aastamääraga, siis tulevad
viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses
määras, s.o 8% aastas, summas 0,05 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa
abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
viivis summas 0,32 eurot (0,40 – 0,09).
8.8.6.
Hageja palub välja mõista viivise lepingujärgsest määrast vähendatud määraga
0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (06.09.2022) kuni
04.07.2023 summas 39,73 eurot.
20 (27)
2-23-9534
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 172,73 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (13.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 13,39 eurot.
8.9.
Laenulepingu nr 7 kohta esitas kostja 16.12.2021 laenutaotluse 2000 euro saamiseks
ning tema krediidilimiidiks hinnati 8000 eurot (vabaks liimiks märgiti 5838,66 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
300 eurot, finantskohustusteks 200 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 178-179).
8.9.1.
Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 171). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 175). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 175) ja saadi vastus 992 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1100 eurot. Kostja kohustustena
arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 300 eurot ja finantskohustusi 300 eurot
ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku
772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI
(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete
lubatava vahekorra.
Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude
kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole
hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava
põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on
oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kõnesolev laen oli sama krediidiandja juures
juba seitsmes, siis oleks krediidiandja pidanud üha kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu
teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit,
selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat,
mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor
kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel
tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord,
kus kliendi sissetulekuid on kuni 20% ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid.
Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse
tuvastatud 992 eurot või krediidiandja poolt arvestatud 1100 eurot. Kergekäeliselt on
suurendatud kosja laenulimiiti 8000 euroni olukorras, kus kostja sissetulekud on jäänud
samaks. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja
pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et
kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks
piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt
tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo
31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et
krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.9.2.
Seoses laenulepinguga nr 7 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust
tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 16.05.2022, 16.06.2022,
16.07.2022, 16.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
21 (27)
2-23-9534
09.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 204-205 ja 174). Kuna kostja
võlgnevust ei tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja
11.11 alusel investorite nimel laenulepingu nr 7 kirjalikult üles 24.08.2022, edastades kostjale
ülesütlemise teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 205 ja 173).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 172).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 7 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 31.08.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 01.09.2022.
8.9.3.
Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.9.4.
Laenulepingust nr 7 tulenev võlgnevus on kokku summas kokku 2481,38 eurot, s.o
tagastamata laenu põhiosa võlgnevus summas 1941,19 eurot, intressivõlgnevus summas 205
eurot, viiviste võlgnevus summas 3,04 eurot seisuga 24.08.2022 ning sissenõutavaks
muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 329,15 eurot (arvestatud alates
25.08.2022 kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas
määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr), 314 päeva × 1,0482426; dtl 214 ja 237).
Laenulepingust nr 7 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas
270,41 eurot (sh põhivõla katteks 58,82 eurot, intressi katteks 211,51 eurot ja viivise katteks
0,08 eurot; dtl 214 ja 81).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 7 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 7
alusel sai kostja laenu 2000 eurot, millest arvati maha lepingutasu 40 eurot, tagatisfondi tasu
70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma oli
1889,50 eurot (dtl 177). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
58,82 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(16.12.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 211,51
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
1619,17 eurot (1889,50 – 270,33).
8.9.5.
Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 7 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 3,04 eurot perioodi 17.05.2022 kuni 24.08.2022 eest viivisemääraga 32% aastas (dtl
237).
22 (27)
2-23-9534
Võttes arvesse otsuse käigus toodud põhjendusi mõistab kohus kostjalt lepingu kehtivuse aja
osamaksetelt välja viivise vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt
tuvastatud lepingu ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
15,70
17.05.2022
31.08.2022
0,37
16,12
17.06.2022
31.08.2022
0,27
16,54
17.07.2022
31.08.2022
0,17
16,98
17.08.2022
31.08.2022
0,06
Kokku:
0,87
Kuna kostja on osamaksete viivise katteks tasunud 0,08 eurot 32% aastamääraga, siis tulevad
viiviste katteks tehtud maksed põhjendatuks lugeda nende tasumisel kehtinud seadusjärgses
määras, s.o 8% aastas, summas 0,02 eurot. Viiviste makseteks tehtud enam tasutud summa
abil vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele
viivis summas 0,81 eurot (0,87 – 0,06).
8.9.6.
Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määrast vähendatud määras
0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.08.2022) kuni
04.07.2023 summas 329,15 eurot.
Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa
krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni
mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku
koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus leiab, et VÕS
§ 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et
see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub viivisenõue
rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras põhivõlalt 1619,17 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (01.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 129,73 eurot.
8.10. Laenulepingu nr 8 kohta esitas kostja 30.12.2021 laenutaotluse 2700 euro saamiseks
ning tema krediidilimiidiks hinnati 8000 eurot (vabaks liimiks märgiti 3962,65 eurot). Kostja
märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks
300 eurot, finantskohustusteks 260 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1 (dtl 188-189).
8.10.1. Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 181). Laenu andmiseks tehti
päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei
olnud (dtl 185). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi
(dtl 185) ja saadi vastus 992 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse
arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri
andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei
pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt
võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1100 eurot. Kostja kohustustena
arvestati taotlusesse märgitud majapidamiskulusid 300 eurot ja finantskohustusi 260 eurot
ning ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot. Seega arvestati kohustustena kokku
732 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI
(Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete
lubatava vahekorra.
23 (27)
2-23-9534
Kohus on eelpool viidanud kohtu kohustusele kontrollida vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimist omal algatusel. Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud
sisuliselt kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja
ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju
kostja majanduslikule seisule. Piisava põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja
varasem finantskäitumine, mis on oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kuna kõnesolev
laen oli sama krediidiandja juures juba kaheksas, siis oleks krediidiandja pidanud üha
kriitilisemalt kostja poolt võetava laenu teenindamise võimekust hindama. Kohtule pole
selgitatud krediidiskoori kujunemise valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud
andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata.
Seega ei kajasta hageja märgitud krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul on O
OÜ sise-eeskirjade abil kunstlikult loodud olukord, kus kliendi sissetulekuid on kuni 20%
ulatuses arvesse võetud suuremana kui need olid. Krediidiskoori kujunemisel on oluline vahes
selles, kas kostja sissetulekutena lähevad arvesse tuvastatud 992 eurot või krediidiandja poolt
arvestatud 1100 eurot. Võttes arvesse, et kostja oli aasta jooksul samalt krediidiandjalt
laenanud kokku 6360 eurot, siis oli täiendava 2700 eurose laenu taotlemine ilmselge märk
sellest, et kostja on sattunud laenuorjusesse. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude
kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt
täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli
pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-
13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava
kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3) valguses
piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.10.2. Seoses laenulepinguga nr 8 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud lepingust
tulenevaid makseid kohaselt rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles
viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 30.05.2022, 30.06.2022,
30.07.2022, 30.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti
23.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg
võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 205 ja 184). Kuna kostja võlgnevust ei
tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel
investorite nimel laenulepingu nr 8 kirjalikult üles 07.09.2022, edastades kostjale ülesütlemise
teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 205 ja 173).
Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 182).
Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu
saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb
portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O
OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse
laenulepingu nr 8 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 14.09.2022 ning
lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 15.09.2022.
8.10.3. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94
sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on
võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).
VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu
üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste
24 (27)
2-23-9534
täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad
kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.10.4. Laenulepingust nr 8 tulenev võlgnevus on kokku summas kokku 3342,06 eurot, s.o
tagastamata laenu põhiosa võlgnevus summas 2622,89 eurot, intressivõlgnevus summas
287,08 eurot, viiviste võlgnevus summas 4,12 eurot seisuga 07.09.2022 ning sissenõutavaks
muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisest summas 424,91 eurot (arvestatud alates
08.09.2022 kuni 04.07.2023, viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas
määras, kui laenulepingus kokkulepitud määr), 300 päeva × 1,4163606; dtl 215 ja 237-238).
Laenulepingust nr 8 tulenevate kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas
373,05 eurot (sh põhivõla katteks 77,12 eurot ja intressi katteks 295,93 eurot; dtl 215 ja 91).
Kohus leiab, et laenulepingust nr 8 tulenev nõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu
ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 8
alusel sai kostja laenu 2700 eurot, millest arvati maha lepingutasu 54 eurot, tagatisfondi tasu
94,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud krediidisumma
oli 2551 eurot (dtl 187). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm tasude tasumise
kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud laenusummast tagastanud
77,12 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise kuupäeval
(30.12.2021) null, siis jääb hageja nõue intressi mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud maksed summas 295,93
eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma
2177,95 eurot (2551 – 373,05).
8.10.5. Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 8 kehtivuse aja osamaksetelt
summas 4,12 eurot perioodi 31.05.2022 kuni 07.09.2022 eest viivisemääraga 33% aastas (dtl
237-238).
Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise summas 1,12 eurot
vastavalt osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemise kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt:
Tasumata
osamakse
Viivise algus
Viivise lõpp
Võlgnevuses oldud
päevad
Summa
20,63
31.05.2022
14.09.2022
0,48
21,20
01.07.2022
14.09.2022
0,35
21,78
31.07.2022
14.09.2022
0,22
22,38
31.08.2022
14.09.2022
0,07
Kokku:
1,12
8.10.6. Hageja palub välja mõista viivise lepinguga kokku lepitud määrast vähendatud määras
0,054% päevas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (08.09.2022) kuni
04.07.2023 summas 424,91 eurot.
Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus saada seadusjärgset
viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub
viivisenõue rahuldamisele osaliselt - kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2177,95 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu
ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (15.09.2022) kuni 04.07.2023 eest kokku 167,82 eurot.
25 (27)
2-23-9534
8.11. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 4790,48 eurot,
laenulepingute kestvuse aja osamaksete viivised 8,64 eurot ning viivised alates lepingute
ülesütlemisest kuni 04.07.2023 summas 376,13 eurot.
9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja nõuab kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 05.07.2023 kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,054% päevas. Kuivõrd laenulepingute järgne
intressimäära kokkulepe on tühine, kuulub hageja lisanduva viivisenõue rahuldamisele
osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.07.2023 kuni otsusega
rahuldatud põhinõude 4790,48 euro tasumiseni, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 69 eurot.
Laenulepingute kehtivuse ajal on kostjale kaheksal korral saadetud tasulisi meeldetuletuskirju,
mistõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 1 sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist
summas 24 eurot (s.o 3 × 8). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista
sissenõudmiskulude hüvitise pärast laenulepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade
eest summas 45 eurot (s.o 25 + (4 x 5)).
10.1. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral
välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;
vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks
vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi
(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega jätab kohus nõude sissenõudmiskulude
hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuna kohus rahuldab hagi ligikaudu 57% ulatuses, siis jäävad kõik menetluskulud 57%
ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.
12. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud
kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluses
ei osalenud ja asja materjalidest menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega määrab kohus
kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
13. Kohus lähtub hageja menetluskulude nimekirjast, mis on esitatud hagi terviktekstis (dtl
228). Kohus on 28.08.2023 määranud hagejale tähtaja täiendava menetluskulude nimekirja
esitamiseks, kuid hageja seda esitanud ei ole. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on
tema menetluskuluks riigilõiv 840 eurot ja esindajakulud 1540 eurot. Hageja esindajal on
07.04.2023 kulunud hagiavalduse koostamiseks 7 töötundi ja 21.08.2023 hagi täpsustuse ning
hagi tervikteksti koostamiseks 4 töötundi. Hageja esindaja tunnitasu määr oli 140 eurot.
Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses
26 (27)
2-23-9534
kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb
õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta.
14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.
Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,
mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
14.1. Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei saa 140
eurost vandeadvokaadi tunnitasu pidada ebamõistlikuks. Hagis on esitatud nõue kaheksa
laenulepingu alusel ning asjaoludega tuli siduda ning komplekteerida märkimisväärselt suur
hulk tõendeid. Seetõttu tuleb esindaja nimetatud 11 tundi pidada mõistlikuks ajakuluks.
15. Riigilõiv 840 eurot on kohtukuluna põhjendatud ja vajalik ning tuleb hagejale hüvitada.
16. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks
suuruseks 2380 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni eest tasumääraga 140 eurot/h ja
riigilõiv 840 eurot) ning mõistab selle kostjalt välja vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 57% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
1356,60 eurot.
17. Lähtudes hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et
välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
18. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Antero Maksing
kohtunik
27 (27)