2-23-9534/18 · 2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

Legislator headnote

AI generated

2-23-9534/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9534

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi K. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10 721,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: K. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista K. V.lt (isikukood xxxx) OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

kasuks välja 5175,25 eurot (põhivõlg 4790,48 eurot ja seisuga 04.07.2023

sissenõutavaks muutunud viivis 384,77 eurot) ning alates 05.07.2023 viivis põhivõla

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2456,23 euro, intressi 727,52 euro, võla

sissenõudmiskulude 69 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 857,77 euro nõudes,

samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määra ületavas osas.

4. Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata

kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 2380 eurot, millest

vastavalt menetluskulude jaotusele mõista Kersti Vaherilt OMEGA INVEST OÜ

kasuks välja 1356,60 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Välja

mõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

2-23-9534

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1. OMEGA INVEST OÜ esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi K. V. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagis esitatu kohaselt sõlmisid kostja portaalihalduri OÜ O vahendusel e-teenuste

keskkonnas investoritega järgmised laenulepingud:

2.1.

17.09.2020 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 1, mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 3030 eurot, intressiga 31% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti vastavalt lepingu

sõlmimise päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr

1 maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot).

Viivise määraks lepiti kokku 0,084% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 40,7% aastas.

2.2.

19.03.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 2), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 400 eurot, intressiga 25% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 4 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 2 maha

lepingutasu 8 eurot, tagatisfondi tasu 14 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,068% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 32% aastas.

2.3.

26.04.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 3), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 210 eurot, intressiga 20% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 3 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,054% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 30,7% aastas.

2.4.

17.05.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 4), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 260 eurot, intressiga 24% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 4 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 7,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,4% aastas.

2 (27)

2-23-9534

2.5.

21.06.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 5), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 160 eurot, intressiga 24% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 5 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 4,80 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,065% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 37,60% aastas.

2.6.

26.07.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 6), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 300 eurot, intressiga 26% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 3 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 6 maha

lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 10,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,071% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 34,7% aastas.

2.7.

16.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 7), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2000 eurot, intressiga 32% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 7 maha

lepingutasu 40 eurot, tagatisfondi tasu 70 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks

lepiti kokku 0,087% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 41,5% aastas.

2.8.

30.12.2021 sõlmis kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping nr 8), mille alusel

väljastati investorite poolt kostjale laen summas 2700 eurot, intressiga 33% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 5 aastat, millise laenu kohustus kostja tagastama ja tasuma intresse

igakuiste maksetena vastavalt lisatud maksegraafikule. Laenusumma kanti lepingu sõlmimise

päeval kostja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt laenulepingule nr 8 maha

lepingutasu 54 eurot, tagatisfondi tasu 94,50 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise

määraks lepiti kokku 0,09% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli 43,1% aastas.

2.9.

Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid, rikkudes sellega oma kohustusi,

olles viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

2.10. Hageja täpsustas viivisenõuet 31.08.2024. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt enda

kasuks välja mõista laenulepingutest tulenevalt:

(a) põhivõlgnevused 7246,71 eurot;

(b) intressid 727,52 eurot;

(c) võla sissenõudmiskulude hüvitised 69 eurot;

(d) viivised laenude osamaksetelt enne laenulepingute ülesütlemist 29,05 eurot;

(e) viivised alates laenulepingute ülesütlemisest kuni 04.07.2023 summas 1213,21 eurot;

(f) viivised põhivõlgnevuselt 7246,71 eurolt määraga 0,054% päevas alates 05.07.2023

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

(g) samuti menetluskuludena riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulud 980 eurot ning viivise

menetluskuludelt alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3 (27)

2-23-9534

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel 14.11.2023. Kostja ei ole hagile

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Hageja nõuded tulenevad kaheksast laenulepingust, mis vastavad tarbijakrediidilepingu

tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepinguga on

eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab tarbijale

laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

12). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, on viidatud laenusuhete puhul

tegemist tarbijakrediidi-lepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

5. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et kostja ja investorid

sõlmisid internetiportaali OÜ O vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingud,

mis koosnevad hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üld-

tingimustest. Kostja on allkirjastanud laenulepingud ja nendele lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehed (dtl 25-28; 42-45; 51-54; 60-63; 68-71; 77-80; 87-90; 97-100).

5.1.

Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille

pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavaldused laenude saamiseks ning

portaalihaldur OÜ O edastas kostjale lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival

andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.

6. Nähtuvalt nõude loovutamise teadetest loovutas OÜ O laenulepingutest tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale. Nõude loovutamiste kohta edastas OÜ O kostjale teatised (dtl 101-108).

7. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja

lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepingu-vabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p

14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13). Tulenevalt VÕS § 406² lg-st 1 on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

7.1.

Laenulepingu nr 1 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 40,70% aastas (dtl 25).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.09.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

4 (27)

2-23-9534

7.2.

Laenulepingu nr 2 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 32% aastas (dtl 42). VÕS

§ 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 19.03.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei ületanud

lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.3.

Laenulepingu nr 3 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 30,70% aastas (dtl 51).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.04.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.4.

Laenulepingu nr 4 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,40% aastas (dtl 60).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 17.05.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.5.

Laenulepingu nr 5 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 37,60% aastas (dtl 68).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 21.06.2021 lepingu sõlmimise ajal 20,09%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.6.

Laenulepingu nr 6 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,70% aastas (dtl 77).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 26.07.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.7.

Laenulepingu nr 7 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 41,50% aastas (dtl 87).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 16.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

7.8.

Laenulepingu nr 8 kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 43,10% aastas (dtl 97).

VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud määr oli 30.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Seega ei

ületanud lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:



omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja



hindama tarbija krediidivõimelisust.

8.1.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

5 (27)

2-23-9534

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

8.2.

Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-st 3 peab krediidi-

andja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50

lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidi-võimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, p 21).

8.3.

Laenulepingu nr 1 kohta esitas kostja 17.09.2020 laenutaotluse 3030 euro saamiseks

ning tema krediidilimiidiks hinnati 5000 eurot. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks

1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks 400 eurot, finantskohustused

puuduvad, ülalpeetavate arvu pole märgitud (dtl 111-112).

8.3.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 112). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 116). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 116) ja saadi vastus 963 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.

Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse O OÜ elatusmiinimumi 207 eurot ja

olemasolevate O OÜ laenude osamaksete summa 229,79 eurot, sest need ületasid kliendi

poolt taotlusesse märgitud majapidamiskulude ja finantskohustuste summat. Lepingu

sõlmimisega ei mindud vastuollu O OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)

suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

8.3.2.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kohus on eelpool viidanud

kohtu kohustusele kontrollida seda omal algatusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

6 (27)

2-23-9534

järgmist ei saa hüljata vaatamata sellele, et lihtsa rahalise nõude puhul peaks hageja koostama

äärmiselt mahuka hagiavalduse.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Krediidiandja oleks pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma

vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli pangakonto väljavõtteta

krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 31.01.2018,

2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses

vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.3.3.

VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks

kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbija-

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks.

Seoses laenulepinguga nr 1 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt laenulepingust

tulenevaid makseid rikkudes sellega oma kohustusi, olles viivituses enam kui kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega (s.o 17.05.2022, 17.06.2022, 17.07.2022, 17.08.2022

maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti 10.08.2022 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos

avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

lepingu üles (dtl 201 ja 115). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles portaalihaldur portaali

kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel investorite nimel laenulepingu nr 1

7 (27)

2-23-9534

kirjalikult üles 25.08.2022, edastades kostjale ülesütlemise teatise samal kuupäeval

portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 114).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tuleneb, et kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks

tahte väljendamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui

see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet

ülesütlemise kohta lugenud (dtl 113). Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali

konto postkastist lugenud, mistõttu saab leida, et kostjale oli tagatud mõistlik võimalus

teatega tutvuda. Siiski tuleb portaalihalduri tahteavaldus sarnaselt elektronkirjaga kostjale

kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O OÜ portaali konto serverisse

saabumisest. Sarnaselt elektronkirjaga võib eeldada, et portaalihalduri kiri jõuab tema enda

portaali serverisse selle saatmise päeval (vt RKTKo 29.11.2021, 2-19-14714, p 11.2 ja

RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010, p 13). Seega saab portaalihalduri tahteavalduse laenulepingu

nr 1 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 01.09.2022 ning lepingust tulenevad

nõuded muutusid sissenõutavaks 02.09.2022.

8.3.4.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4).

VÕS § 195 lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Laenulepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kokku 2220,64 eurot, s.o tagastamata laenu põhiosa

1742,50 eurot, intress 164,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 3 eurot (VÕS § 1132 lg 1

alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest 12.07.2022), viiviste võlgnevus summas 16,15

eurot seisuga 25.08.2022 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu

ülesütlemisest summas 294,52 eurot (arvestatud alates 26.08.2022 kuni 04.07.2023,

viivisemääraga 0,054% päevas (kostjale vastu tulles väiksemas määras, kui laenulepingus

kokkulepitud määr), 313 päeva × 0,94095; dtl 206 ja 235). Laenulepingust nr 1 tulenevate

kohustuste täitmiseks on kostja teinud makseid summas 2484,44 eurot (sh põhivõla katteks

1287,51 eurot ja intressi katteks 1196,94 eurot; dtl 206 ja 20).

Kohus leiab, et laenulepingust nr 1 tulenev põhinõue tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu nr 1

alusel sai kostja laenu 3030 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 60,60 eurot, tagatisfondi

tasu 90,90 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud

krediidisumma oli 2878 eurot (dtl 118). Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 II lausest lepingutasu jm

tasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud. Kohus tuvastab, et kostja on üleantud

laenusummast tagastanud 1287,51 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu

sõlmimise kuupäeval (17.09.2020) null, siis jääb hageja nõue intressi välja mõistmiseks täies

ulatuses rahuldamata. Seega arvab kohus põhivõlgnevuse katteks ka intresside jaoks tehtud

makse 1196,94 eurot. Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

laenusumma 393,56 eurot (2878 – 2484,44).

8 (27)

2-23-9534

8.3.5.

Hageja palub välja mõista viivise laenulepingu nr 1 kehtivuse aja osamaksetelt

summas 16,15 eurot perioodi 18.05.2022 kuni 25.08.2022 eest viivisemääraga 31% aastas (dtl

235). Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa

krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus leiab, et VÕS

§ 113 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et

see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus mõistab kostjalt lepingu kehtivuse aja osamaksetelt välja viivise 4,71 eurot vastavalt

osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtu poolt tuvastatud lepingu ülesütlemise

kuupäevani VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras järgmiselt:

Tasumata

osamakse

Viivise algus

Viivise lõpp

Võlgnevuses oldud

päevad

Summa

86,30

18.05.2022

01.09.2022

2,02

88,49

18.06.2022

01.09.2022

1,47

90,75

18.07.2022

01.09.2022

0,91

93,06

18.08.2022

01.09.2022

0,31

Kokku:

4,71

8.3.6.

Hageja palub välja mõista viivise kostjale soodsamas määras kui lepinguga kokku

lepitud (s.o viivisemääraga 0,054% päevas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(26.08.2022) kuni 04.07.2023 summas 294,52 eurot. Hageja viivisenõue kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 393,56 eurolt alates kohtu poolt tuvastatud lepingu

ülesütlemisele järgnevast kuupäevast (02.09.2022) kuni 04.07.2023 eest 31,45 eurot.

8.4.

Laenulepingu nr 2 kohta esitas kostja 19.03.2021 laenutaotluse 400 euro saamiseks ning

tema krediidilimiidiks hinnati 7000 eurot (vabaks liimiks märgiti 5616,39 eurot). Kostja

märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks majapidamiskulude suuruseks

300 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavate arvuks 1(dtl 121-122).

8.4.1.

Hageja selgitab kostja krediidivõimelisuse hindamist (dtl 123). Laenu andmiseks tehti

päring AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei

olnud (dtl 127). Keskmise netopalga kontrollimiseks tehti päring Pensioniregistri andmebaasi

(dtl 127) ja saadi vastus 998 eurot. Vastavalt O OÜ-s kehtivatele sise-eeskirjadele võetakse

arvesse kliendi poolt öeldud sissetulek kui see ei ole üle 20% suurem kui pensioniregistri

andmebaasist kontrolli teel saadud sissetulek. Seda eelkõige seetõttu, et pensioniregister ei

pruugi kajastada kogu kliendile laekuvaid regulaarseid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

võeti kliendi sissetulekuna arvesse kliendi poolt öeldud 1000 eurot.

Kliendi kohustuste arvutamisel võeti arvesse taotluses märgitud majapidamiskulusid 300

eurot, ﬁnantskohustusi 300 eurot) ja ülalpeetavate arvu pealt arvestatud kulud 172 eurot.

Seega arvestati kohustustena kokku 772 eurot. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu O

OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija

sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Lähtudes eeltoodud selgitusest on laenu andmisel jäetud sisuliselt kontrollimata kostja muude

kohustuste olemasolu, majapidamiskulude suurus ja ülalpeetavate arv. Krediidiandja pole

hageja selgitusest nähtuvalt hinnanud ka nende mõju kostja majanduslikule seisule. Piisava

põhjalikkusega on välja selgitamata jäänud ka kostja varasem finantskäitumine, mis on

oluliseks teabeks laenulepingu sõlmimisel. Kohtule pole selgitatud krediidiskoori kujunemise

9 (27)

2-23-9534

valemit, selle kujunemist ning arvutamisel kasutatud andmeid. Liiatigi ei ole selgitatud skoori

skaalat, mille abil saaks kohus selle olemust hinnata. Seega ei kajasta hageja märgitud

krediidiskoor kostja tegelikku laenuvõimekust ega oma vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmisel tõendamisväärtust. Kohtu hinnangul ei ole kasutatav krediidiskoor usaldusväärne

olukorras, kus kostjal on finantskohustusi juurde tulnud, kuid krediidiandja kostjale

krediidilimiiti samade sissetulekute juures suurendanud 2000 euro võrra. Krediidiandja oleks

pidanud asjaolude kontrollimiseks nõudma vähemalt kostja pangakonto väljavõtet või

nõudma kostjalt täiendavaid selgitusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu

teave oli pangakonto väljavõtteta krediidivõimelisuse hindamiseks piisav (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja

ulatuses vastava kohustuse täitmiseks Riigikohtu lahendi (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

25.3) valguses piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8.4.2.

Seoses laenulepinguga nr 2 on hageja märkinud, et kostja ei tasunud kohaselt

laenulepingust tulenevaid makseid rikkudes sellega oma lepingust tulenevaid kohustusi, olles

viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (so 19.05.2022, 19.06.2022,

19.07.2022, 19.08.2022 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed). Kostjale anti

12.08.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis täiendav kahenädalane tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles (dtl 202 ja 126). Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles portaalihaldur portaali kasutamise üldtingimuste p-de 11.10 ja 11.11 alusel

investorite nimel laenulepingu nr 2 kirjalikult üles 29.08.2022 (dtl 202), edastades kostjale

ülesütlemise teatise samal kuupäeval portaalihalduri konto postkasti (dtl 202 ja 125).

Kohtule nähtub, et kostja ei ole talle edastatud teadet ülesütlemise kohta lugenud (dtl 124).

Samas on näha, et kostja on teatud liiki teateid portaali konto postkastist lugenud, mistõttu

saab leida, et kostjale on tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda. Siiski tuleb

portaalihalduri tahteavaldus kostjale kättetoimetatuks lugeda ühe nädala möödudes teate O

OÜ portaali konto serverisse saabumisest. Seega saab portaalihalduri tahteavalduse

laenulepingu nr 2 ülesütlemise kohta kostjale kättetoimetatuks lugeda 05.09.2022 ning

lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 06.09.2022.

8.4.3.