2-24-3081/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

27.09.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3081

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn,

Virbi tn 20 korteriühistu vastu 1511,74 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood: 11269248, asukoht: Liivalaia tn 8,

10118 Tallinn);

Avaldaja volitatud esindaja: B J (asukoht: Liivalaia

8, 15040 Tallinn, tel: 888 8091, e-post: xxx);

Puudutatud isik: Korteriühistu Tallinn, Virbi 20

(registrikood: 80272497, e-post: xxx);

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: D L

(Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata puudutatud isiku 01.07.2024 taotlused

tagastada avaldusele lisatud fotod, nõuda avaldajalt välja

kindlustusleping ning kuulata vande all üle puudutatud isiku

seaduslik esindaja V K.

2. Avaldus rahuldada.

3. Mõista puudutatud isikult korteriühistult Tallinn, Virbi 20

(registrikood 80272497) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248) kasuks välja 1 805,35 (üks tuhat

kaheksasada viis eurot ja 35 senti) eurot, millest 1 511,74 eurot on

põhinõue ja 293,62 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.

4. Mõista puudutatud isikult

korteriühistult Tallinn, Virbi 20

(registrikood 80272497) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248) kasuks välja viivis põhinõudelt 1 511,74 eurolt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Mõista puudutatud isikult korteriühistult Tallinn, Virbi 20

(registrikood 80272497) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248) kasuks välja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot.

3. Mõista puudutatud isikult korteriühistult Tallinn, Virbi 20

(registrikood 80272497) avaldaja Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248) kasuks välja viivis menetluskulult 50 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldaja seisukohad

1. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 1 511,74 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisena 293,62 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras alates 23.02.2024.

2. Avalduse kohaselt toimus 2021. aasta märtsis Tallinnas Virbi 20 korteris nr xxx

kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli hoone keskkütteradiaatori sulgkraani leke,

mille tagajärjel said korteri siseviimistlus ja kodune vara kahjustada. Avaldaja

kindlustusvõtja esindaja avastas kahju 05.03.2021. Kahjujuhtumi toimumise kohta

on avaldaja avanud toimiku nr XXX. Korter ja selle vara olid kahjujuhtumi hetkel

kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldaja juures,

mille kinnituseks on väljastatud poliis nr XXX. Kahjujuhtumi tagajärgede

kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 1 511,74 eurot.

3. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 10.03.2021 fikseeriti korteril nr xxx kahjustused.

Elutoa laminaatparkett oli pundunud ja põrandavaip oli veekahjustustega.

22.03.2021 edastas avaldaja koostööpartner XXX OÜ remondi eelkalkulatsiooni

summas 1 019,18 eurot. 25.03.2021 edastas avaldaja ettevõttele xxx OÜ kahjude

kõrvaldamiseks garantiikirja nr xxx summas 829,18 eurot. Eelkalkulatsioonis

märgitud kahjude kõrvaldamise summast oli avaldaja maha arvestatud

kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot.

4. xxx OÜ teavitas avaldajat, et lisaks 22.03.2021 eelkalkulatsioonis väljatoodule oli

korteril lisakahjustusi. Seetõttu saatis xxx OÜ 07.04.2021 täiendava hinnapakkumise

nr 14171-1 summas 562,56 eurot. 12.04.2021 edastas avaldaja xxx OÜ-le

täiendavate kahjude kõrvaldamiseks garantiikirja nr xxx summas 562,56 eurot.

14.04.2021 edastas xxx OÜ arve nr 15026 summas 1 391,74 eurot, mille avaldaja

tasus.

5. Vara omanik soovis ka koduse vara ehk veekahjustusega vaiba maksumuse

hüvitamist. Nimelt oli veelekke tagajärjel vaip märgunud, mistõttu kaotas see

kuivades oma vormi. Kuivõrd vaiba puhastamine ei oleks andnud soovitud tulemust,

hüvitas avaldaja vaiba maksumuse summas 120 eurot. Vaiba hinna määramisel

lähtus avaldaja omaniku esindaja pakutud hinnast, kuivõrd avaldajale teadaolevalt

on sarnaste vaipade turuhind reaalsuses oluliselt kõrgem. Eeltoodust tulenevalt on

hüvitise kujunemise arvestuskäik järgmine: 1 391,74 (remonttööd) + 120,00 (vaip) =

1 511,74 eurot.

6. 14.12.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/960,

milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 1

511,74 eurot hiljemalt 14.01.2022. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet

määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 09.03.2022

kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/208, milles andis nõude tasumiseks aega hiljemalt

16.03.2022. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida,

pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub

nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud

isik ei ole avaldaja nõuet tasunud.

7. Asja materjalidest nähtub, et kahjujuhtum toimus Virbi 20 korteris nr xxx lekkinud

keskkütteradiaatori sulgkraani tõttu. Korteriühistu esindaja kinnitas, et nähtavasti oli

Virbi 20-xxx toimunud kahjujuhtumi tekkepõhjuseks radiaatori kraani defekt. VÕS §

492 lg 1 järgi läks nõudeõigus üle avaldajale. Avaldaja viitas KrtS § 4 lõikele 3 ja

lõikele 4. Keskkütteradiaator koos sulgkraaniga ei kuulu eriomandi eseme hulka.

Avaldaja viitas KrtS § 34 lõikele 2, § 35 lg 2 punktile 1 ja § 12 lõikele 1. Puudutatud

isiku kohustuseks oli hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest.

8. Avaldaja hinnangul näitab keskkütteradiaatori sulgkraani leke, et see ei olnud

korras ning seda ei olnud hooldatud nõuetekohaselt. Seega ei ole korteriühistu

täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt. Avaldaja on seisukohal, et

nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega otseses kausaalsuses. Korteriomaniku ja

korteriühistu vaheline suhe on käsitatav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes.

Avaldaja viitas ka VÕS § 620 lõikele 2. Seega sai korteriühistult nõuda hoone

keskkütteradiaatorite ja nende osade hooldamisel keskmisest kõrgemat hoolsust.

Puudutatud isik oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi

reaalosa korrashoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustasid teiste

korteriomanike korteriomandeid. See kohustus hõlmab keskkütteradiaatorite ja

nende osade hooldamist selliselt, et korteriomanikele ei tekitataks kahju.

9. Puudutatud isik jäi tegevusetuks, kuigi tema kohustuseks oli vähemalt kontrollida

keskkütteradiaatori sulgkraanide korrasolu. Avaldaja viitas VÕS §-le 127 ja 128,

samuti § 132 lõikele 3. Viivist on arvestatud põhinõudelt 1 511,74 eurolt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 17.03.2022 kuni 22.02.2024, so 708 päeva

ning viivise summa on 293,62 eurot. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot.

Puudutatud isiku seisukohad

10. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik leidis, et avaldusele lisatud fotod ei tõenda

kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju. Puudutatud isik leidis, et fotod on lubamatud tõendid, sest

pildifailides pole märgitud nende tegemise aega, kohta ega fotosid teinud isiku andmeid. Fotod ei ole

seotud ülevaatuse aktiga. Avaldaja peab tõendama, et fotod on tehtud kindlustusvõtja korteris. Avaldaja

peab tõendama fotode tegemise aega. Kui fotod on tehtud enne kindlustusperioodi algust, ei ole avaldajale

üle läinud nõue puudutatud isiku vastu.

11. Kindlustusperiood sai alguse 01.03.2021 ning kindlustusjuhtum leidis väidetavalt aset 05.03.2021.

Avaldaja ei ole toonud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ülevaatuse aktis märgitud kindlustusjuhtumi

toimumise kuupäeva. Ülevaatuse akt oli koostatud 10.03.2021 ega saa olla tõendiks, mis välistaks

igasuguse mõistliku kahtluse selles, et kindlustusjuhtum toimus XXX kindlustuspoliisi kehtivuse vältel.

Ülevaatuse akt tõendab kindlustusjuhtumi toimumist, kuid mitte täpset aega. Puudutatud isik pidas

kaheldavaks, kuidas toimus kindlustusjuhtum vaid viis päeva pärast kindlustusperioodi algust. Nõue läheb

kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel üle vaid siis, kui kahju hüvitatakse kehtiva kindlustuslepingu

alusel.

12. Kui kohus võtab vastu avaldaja esitatud fotod, siis tõendavad nad puudutatud isiku väidet, et

kindlustusjuhtum leidis aset enne kindlustusperioodi algust. Neljandast fotost nähtub tumesinine või must

hallitus, mis ei teki isegi ühe-kahe nädala jooksul. Vee voolamise kuju on esimesel, teisel ja neljandal

pildil samasugune. Puudutatud isik leidis, et järelikult tekkis kahju enne, kui hakkas kehtima

kindlustusleping. Kahjud on tekkinud pikema aja jooksul ja sulgkraani leke oli väike.

13. Kui kindlustusvõtja A K oli teadlik lekkivast kraanist ning tekkinud kahjustustest, ning seejärel sõlmis

kindlustuslepingu kompensatsiooni saamiseks, ei teatanud ta kindlustusandjale kõigist olulisematest

asjaoludest kindlustuseseme suhtes VÕS § 440 lg 1 kohaselt. Kui kindlustusvõtja A K oli kraani

lekkimisest teadlik, kuid ei olnud sellest avaldajat teavitanud, oli avaldajal oli õigus kindlustuslepingust

taganeda. Puudutatud isik pidas ebaselgeks, miks ei kontrollinud avaldaja kindlustusjuhtumi realiseerumise

aega. Kui avaldaja tuvastas, et kindlustusjuhtum leidis aset enne kindlustusperioodi algust, kuid otsustas

kahju hüvitada, on tegemist hea usu põhimõtte vastase käitumisega VÕS § 6 lg 1 mõttes ja nõue tuleb jätta

rahuldamata. Avaldaja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimimise aega.

14. Puudutatud isik ei vastuta sulgkraani lekkimise eest. Kuigi puudutatud isik nõustus, et korteriomandi

eriomandi hulka ei kuulu keskkütteradiaator koos sellele paigaldatud sulgkraaniga, ei saa ühistu vastutada,

kui korteriomanik omavoliliselt vahetab keskkütteradiaatorid ilma korteriühistu loata ja ilma viimast

teavitamata. Fotodelt nähtub, et radiaator oli vahetatud. Korteriühistu ei ole korterites keskkütteradiaatorite

vahetust korraldanud. Sulgkraani vahetust ei ole samuti ühistu korraldanud kahjustada saanud korteris.

Vastupidist peab tõendama avaldaja.

15. Kui kindlustusvõtja korraldas sulgkraani või radiaatori vahetuse, lõi ta ise eeldused kahjujuhtumi

tekkimiseks. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 139. Kuna ühistu ei osalenud kahju tekkimises, tuleb

kahjuhüvitist vähendada nullini VÕS § 139 lg 1 alusel.

16. 01.07.2024 seisukohtades jäi puudutatud isik oma väidete juurde. Avaldaja esitas üksnes

kindlustuspoliisi, mitte kindlustuslepingu. Kindlustuspoliisi näol on tegemist vaid kinnitusega lepingu

sõlmimise ja selles sisalduvate tingimuste kohta. Kuna antud juhul puudutab vaidlus kindlustusjuhtumi

asetleidmise kuupäeva, siis kindlustusleping on eriti oluline tõend, kuna see määrab kindlustuskaitse

alguse kuupäeva. Sellest sõltub vahetult asjaolu, kas avaldajal on või ei ole tekkinud õigus esitada

regressinõue puudutatud isiku vastu. Puudutatud isikul puudub aga võimalus tutvuda vaidlusaluse

kindlustuslepingu sisuga. Puudutatud isik taotles, et avaldaja esitaks kindlustuslepingu, mille kehtivuse

kinnitamiseks oli väljastatud koos avaldusega esitatud poliis.

17. Avaldaja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Puudutatud isik pidas avaldaja fotosid

jätkuvalt lubamatuteks tõenditeks. Puudutatud isik taotles fotode kõrvaldamist. Enamikes korteritest on

vanad kütteradiaatorid, mis on näha esitatud fotolt. Vastavat asjaolu soovib puudutatud isik tõendada

puudutatud isiku juhatuse liikme V K vande all antud ütlustega. Selleks taotleb puudutatud isik

kohtuistungi korraldamist. Vastuses avaldusele oli puudutatud isik märkinud, et kuigi soovib ta asja

läbivaatamist kirjalikus menetluses, ei välista ta võimalust taotleda kohtuistungi määramist tõendite

vahetuks uurimiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.

18. Avaldaja peab tõendama, et puudutatud isik korraldas kahjustada saanud korteris kütteradiaatori

vahetuse. Asjaolu, et kütteradiaatoreid ei vahetatud, tõendavad puudutatud isiku majandusaasta aruanded

aastatel 2009-2023, kust ei nähtu keskkütteradiaatorite vahetuse töid. Puudutatud isik soovib tõendada, et

ta ei ole sanktsioneerinud ega läbi viinud keskkütteradiaatorite ja lekkinud sulgkraani vahetust

kindlustusvõtja A Ki korteris Virbi 20 KÜ juhatuse liikme V K. V K oli puudutatud isiku juhatuse

esimeheks aastast 2013 kuni 2022.

19. V K osales vahetult kindlustusjuhtumi likvideerimises. Enne 2021.a arutati võimaliku tööna

keskkütteradiaatorite vahetamist, kuid kuna küttesüsteemiga seotud õnnetusi ei olnud ja see ei põhjustanud

kaebusi, siis vahetamise küsimust korteriomanike koosolekul ei tõstatatud ega pandud hääletusele. Seda

võib puudutatud isiku juhatuse liige V K kinnitada.

20. Kui keskkütteradiaatorid olid vahetatud enne, kui A K soetas korteriomandi Virbi 20-xxx, võttis ta uue

omanikuna kõik riskid üle. Keskkütteradiaatorid kuuluvad ühistu liikmete kaasomandisse AÕS § 70 lg 3

mõttes. Puudutatud isik viitas AÕS § 72 lõikele 1, KrtS §-le 35. Radiaatoreid sai vahetada ainult

kaasomanike kokkuleppel. Radiaatori vahetus oli omavoliline ja selle eest puudutatud isik ei vastuta.

21. Menetluskuludena palus puudutatud isik avaldajalt välja mõista kulud õigusabile 1511,74 eurot ja

viivise. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tunnis 9 tunni eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle

käesolevas asjas selle üle, et 2021. aasta märtsis toimus Tallinnas, Virbi 20-xxx korteris kahjujuhtum, mis

tekkis keskkütteradiaatori sulgkraani lekke tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et veelekke tulemusena sai

korter kahjustusi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et keskkütteradiaator kujutab endast elamu küttesüsteemi

osa ja kuulub sellest tulenevalt korteriomanike kaasomandisse.

23. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, kas avaldajale on

kindlustusvõtja nõue üle läinud ning kas korteriühistu peab tasuma põhinõudena 1 511,74 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisena 293,62 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses

määras alates 23.02.2024.

24. Kohus selgitas 20.05.2024 eelistungil (dtl 77-80), et puudutatud isik peab oma vastuväiteid nõudele

tõendama ja põhistama ning üksnes lepingulise esindaja seletused ei ole piisavad nõude rahuldamata

jätmiseks. Kohus selgitas, et erialavaldkonda kuuluvaid väiteid tuleb tõendada asjatundja arvamusega ja

vastuväidete kohta tuleb esitada tõendid. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud puudutatud isik esile

konkreetseid faktilisi asjaolusid, millistele tuginedes ta soovis nõudele vastu vaielda. Puudutatud isik ei

esitanud väiteid tõendavaid tõendeid.

25. 01.07.2024 esitas puudutatud isik mitmeid tõendeid puudutavaid taotlusi, millised kohtu hinnangul

rahuldamisele ei kuulu. Esmalt leidis puudutatud isik, et avaldaja esitatud kindlustuspoliis ei tõenda

kindlustuskaitse alguse kuupäeva, sest puudutud isik pidas kahtlaseks kindlustusjuhtumi toimumist paar

päeva pärast kindlustuskaitse alguskuupäeva. Seetõttu leidis puudutatud isik, et avaldajalt tuleb välja

nõuda kindlustusleping.

26. Kohus jätab antud taotluse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi faktilist asjaolu,

mille alusel võiks eeldada, et lisaks kindlustuspoliisile oli olemas ka kindlustusleping, milles on

kindlustuskaitse alguskuupäev märgitud erinevalt võrreldes kindlustuspoliisiga. Kohus ei saa välja nõuda

tõendeid, mida ei eksisteeri ning tõendeid ei saa välja nõuda ka pelgalt menetlusosalise spekulatiivsete

kahtluste alusel, mida ükski teine tõend ega faktiline asjaolu ei toeta. Tõendeid ei saa välja nõuda selleks,

et menetlusosaline saaks hakata tõenditest uusi asjaolusid otsima. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega

tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kahelda kindlustuspoliisile märgitud kindlustuskaitse

alguskuupäevas. VÕS § 434 lg 1 näeb ette, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Kindlustusvõtja

nõudel peab poliisi väljastama kirjalikult. Seega on kindlustuspoliis kirjalik dokument, mis tõendab

kindlustuslepingu sõlmimist. Kindlustuspoliis on kohtule esitatud. Seadusest ei tulene kindlustusandjale

kohustust sõlmida lisaks veel üks kirjalik kindlustusleping ning puudutatud isik ei ole isegi üldsõnaliselt

selgitanud, miks ta arvab, et selline eraldiseisev leping eksisteerib.

27. Puudutatud isik esitas 01.07.2024 taotluse, et kohus tagastaks avaldajale viimase esitatud fotod

kindlustusjuhtumi toimumise kohta, sest tegu on lubamatute tõenditega. Puudutatud isik ei põhistanud,

miks on fotod lubamatuteks tõenditeks. Seadusest ei tulene, et kohtule esitatavate fotode failidest peab

nähtuma fotode tegemise kuupäev. Puudutatud isik ei ole põhistanud väidet, et fotod ei ole tehtud

kindlustusvõtja korterist ning vastupidiselt väitele, et fotod ei ole tehtud kindlustatud korterist, on

puudutatud isik ise samadele fotodele tuginedes asunud väitma, et korteriomanik on ise radiaatori korteris

vahetanud. Muus osas ei ole puudutatud isik taotlust põhistanud ega välja toonud peale spekulatiivse

kahtluse ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võis kindlustusjuhtum toimuda mõnel muul kuupäeval.

Kindlustusjuhtumi toimumise kuupäev on välja toodud ehitise ülevaatusaktis ja kohtul puudub alus selles

kuupäevas kahelda ainuüksi seetõttu, et aktile lisatud fotode failidest ei nähtu nende tegemise kuupäeva.

28. Kohus leiab, et avaldusele lisatud fotode tagastamiseks puudub õiguslik alus. TsMS § 229 lg 1

sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille

alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud

või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 238 lg 1 järgi

võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 2 näeb ette, et kui seadusest või

poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda

asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Seadusest ei tulene, et kindlustusandja ei või

tõendada kindlustusjuhtumi toimumist kahjustatud korterist tehtud fotodega. Samuti ei tulene seadusest

vorminõudeid fotodele. Seega on avaldaja esitatud tõendid asjakohased ja vorminõuetele vastavad. Kui

puudutatud isiku hinnangul näeb kahjustada saanud korter välja teistsugune ja fotod ei ole tehtud

kahjustatud korterist või ei olnud tehtud avaldaja viidatud ajal, oli puudutatud isikul endal võimalik oma

faktiväidet tõendada.

29. 01.07.2024 esitas puudutatud isik ühtlasi taotluse kuulata vande all üle tema seaduslik esindaja V K,

kelle ütlustega soovis ta tõendada, et enamikes ühistu korteritest olid vanad kütteradiaatorid. Kohus jätab

taotluse rahuldamata. TsMS § 268 võimaldab vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata tõendama

kohustatud poole üksnes siis, kui teine pool sellega nõustub. Avaldaja ei ole kohtule teatanud, et ta on

taotlusega nõus. Ühtlasi ei oleks tegu asjakohaste ütlustega. Puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi

asjaolu, millest tulenevalt vastutas keskkütteradiaatori sulgkraani rikke eest korteriomanik. Ainuüksi

tulenevalt asjaolust, et mõnes korteris võisid radiaatorid olla omanike endi vahetatud, ei muuda vahetatud

radiaatorid korteri eriomandi osadeks ega välista korteriühistu vastutust küttesüsteemi korrasoleku eest.

Seega ei oma asjas tähtsust see, kas enamikes korterites olid radiaatorid vahetamata või mitte.

30. Avaldaja väitis avalduses, et kindlustatud korteris tekkinud kahjude hüvitamiseks kulus 1 511,74 eurot,

arvestades omavastutust. Korteris sai vee tõttu kahjustada elutoa laminaatparkett ning põrandavaip. Kahju

tekkis radiaatori sulgkraani lekke tõttu, sest see ei olnud korras ning oli jäänud nõuetekohaselt hooldamata.

31. Puudutatud isik pidas kaheldavaks kindlustusjuhtumi toimumise aega, kuna kohtule esitatud fotode

failidest ei nähtunud fotode tegemise aega. Lisaks viitas puudutatud isik, et osadest fotodest nähtus

hallitus, mis ei teki ühe või kahe nädala jooksul. Puudutatud isik ei vastuta sulgkraani lekkimise eest, sest

korteriomanik on omavoliliselt radiaatori vahetanud. Kohaldamisele kuulub VÕS § 139.

32. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited ei võimalda jätta avaldust rahuldamata. KrtS § 4 lg 1 järgi

on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad,

mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise

korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Igale eriomandi esemele peab olema

eraldi juurdepääs. KrtS § 4 lg 3 sätestab, et eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone

püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis,

kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et

korteris asunud radiaator ei kuulunud eriomandi eseme hulka. Kohus osundab, et isegi juhul, kui mõni

korteriomanik keskkütteradiaatori ise vahetas, ei muutunud radiaator sellest tulevalt eriomandi osaks.

33. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi

eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Eeltoodust tulenevalt on korterites asuvate kütteradiaatorite

korrasoleku ja hoolduse kohustus ühistul sõltumata sellest, millised radiaatorid on korteritesse paigaldatud.

Puudutatud isik on ise väitnud, et ta ei ole teinud ühtegi keskkütteradiaatoritega seotud tööd. Seega on

puudutatud isik nõustunud, et ta ei ole teinud radiaatorite korrashoiu tagamiseks vajalikke toiminguid,

sealhulgas kontrollinud sulgkraanide korrasolekut.

34. Puudutatud isik leidis, et kuna radiaatori oli korteriomanik ise vahetanud, kuulub kohaldamisele VÕS §

139 ja kahju tuleb vähendada nullini. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju

osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik

vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt peaks korteriomanik ise

vastutama radiaatori sulgkraani lekke eest. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et korteriomanik

oleks sulgkraani mõnel viisil kahjustanud. Korterites paiknevate radiaatorite korrashoiu ja hoolduse

kohustus lasus korteriühistul. Korteriühistul tuli tagada, et radiaatorite sulgkraanid on hooldatud ja korras

sõltumata sellest, millised radiaatorid korterites olid. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et

sulgkraan lekkis seetõttu, et nimelt korteriomanik oli radiaatori paigaldanud ebaõigesti või suisa sulgkraani

avanud või seda rikkunud. Ainuüksi puudutatud isiku spekulatsioonide alusel ei saa kohus jätta avaldust

rahuldamata.

35. Avaldaja esitas kohtule kodukindlustuse poliisi (dtl 8-10), mis oli väljastatud 22.01.2021. Poliisi järgi

oli kindlustusvõtjaks A K ning kindlustusperioodiks oli 01.03.2021 kuni 28.02.2022. Poliisi alusel oli

kindlustatud varaks korter ning kindlustatud oli varakindlustuse kogurisk. Omavastutuse suurus

kindlustusjuhtumi puhul oli 190 eurot. Kohtul puudub alus kahelda poliisile märgitud kindlustuskaitse

kehtivuse algusajas.

36. 10.03.2021 koostas XXX OÜ ülevaatuse akti (koos lisaga dtl 11-18), mille kohaselt toimus kahju

juhtum 05.03.2021. Kindlustusvõtja sõnul hakkas lekkima keskkütteradiaatori kraan elutoas. Korteri

põrand oli vee all, märgunud oli põrandavaip. Kraan oli tugevalt tilkunud. Korter oli ostetud seinal oleva

radiaatoriga ning juhtunust oli teavitatud ühistut. Akti järgi oli elutoas pundunud laminaatparkett ja vaip

saanud kahjustada. Aktile lisatud fotodest nähtub lekkima hakanud radiaatori kraan ning veekahjustused

elutoa põrandal.

37. Puudutatud isik ei ole ühegi tõendiga tõendanud väidet, et kindlustusjuhtum ei toimunud aktis märgitud

ajal ega kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Ainuüksi puudutatud isiku lepingulise esindaja seletuste alusel ei

saa kohus lugeda tõendatuks, et fotolt nähtuvad kahjustused pidid olema tekkinud pikema ajaperioodi

jooksul. Vastava valdkonna asjatundja arvamust puudutatud isik kohtule ei esitanud.

38. XXX OÜ esitas eelkalkulatsiooni (dtl 19), mille kohaselt kulus laminaatparketi kahjustuste

kõrvaldamiseks kokku 1019,18 eurot. Avaldaja koostas selle alusel garantiikirja (dtl 20). xxx OÜ esitas

avaldajale ja kindlustusvõtjale pakkumise summas 562,56 eurot (dtl 21), misjärel esitas avaldaja sellele

summale garantiikirja (dtl 22). xxx OÜ esitas töö eest arve kahe pakkumise alusel summas 1391,74 eurot

(dtl 23), mille avaldaja tasus (dtl 24). Vaiba eest tasus avaldaja kindlustusvõtjale täiendavalt 120 eurot (dtl

25). Kahju suuruse kohta puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud, mistõttu loeb kohus tekkinud kahju

eeltoodud tõendite alusel tõendatuks.

39. Avaldaja esitas puudutatud isikule 14.12.2021 tagasinõude summas 1511,74 eurot (dtl 26-27) ning

09.03.2022 juba kohtuhoiatuse (dtl 28-29). Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja teavitas puudutatud isikut

oma nõudest kohtuväliselt.

40. Avaldaja esitas kohtule ka XXX OÜ blanketil 11.03.2021 allkirjastatud teate (dtl 30), milles KÜ Virbi

20 esindajana V K kinnitas, et 2021. a märtsis toimus Virbi 20-xxx juhtum, kus korter sai kannatada.

Juhtumi põhjuseks oli märgitud „nähtavasti“ radiaatori toru peale kinnitatud kraani defekt. Sõna

„nähtavasti“ oli märgitud seetõttu, et kraani keeramisega veeleke kõrvaldati ja enam kraan ei tilkunud.

Akti järgi teostati tekkepõhjuse ülevaatus visuaalsel teel. Puudutatud isik ei ole menetluses vastu vaielnud

asjaolule, et veelekke põhjustas keskkütteradiaatori sulgkraani leke. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks sulgkraani lekke eest vastutanud korteriomanik, kes oleks

kraani kuidagi kahjustanud või seda ise ebaõigesti ühendanud.

41. Puudutatud isik esitas kohtule foto radiaatorist (dtl 82) ning väitis, et sellised radiaatorid olid enamikes

elamu korterites. Ainuüksi ühe foto alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks asjaolu, kas või millised

radiaatorid olid teistes või enamikes elamu korterites. Sisuliselt ei oma kohtu arvates aga radiaatori tüüp

tähtsust, sest korteriühistul lasus kohustus kontrollida korterites radiaatorite ja sulgkraanide korrasolu.

Puudutatud isik esitas kohtule korteriühistu majandusaasta aruanded aastatest 2009 kuni 2023 (dtl 84-331),

millistest ei nähtu, et oleks läbi viidud kogu elamus radiaatorite vahetus. Seda, kas või milliseid toiminguid

on ühistu teinud radiaatorite korrasoleku kontrollimiseks, aruannetest ei nähtu. Puudutatud isik ei ole

väitnud, et ta oleks mistahes toiminguid seoses radiaatoritega teinud. Seega on põhjendatud avaldaja väide,

et korteriühistu oli tegevusetu ja jättis seadusest tuleneva kohustuse täitmata.

42. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole esile

toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis välistaks tema vastutuse kütteradiaatori sulgkraani lekke eest.

Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud väiteid, milliste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumit aset

leidnud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 1 805,36 eurot, millest 1 511,74 eurot on

põhinõue ja 293,62 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Alates 23.02.2024 tuleb puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1 511,74 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

43. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7,

et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud

menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel,

mis oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Eeltoodu tõttu tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõista 50 eurot. Kooskõlas avaldaja

taotlusega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskulult 50 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 lahendiga.