Legislator Case Law & Legislation
2-23-12704/6 AI generated

2-23-12704/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-12704/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

IN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146 võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.

Legislator headnote

AI generated

2-23-12704/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: IN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146 võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.

Keywords

AI generated
documents subject to special treatment banking documents third-party documents missing case documents paper trail production of documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

27.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12704

Kohtuasi

IN avaldus Tallinn, Õismäe tee 146 korteriühistu vastu

Tallinn, Õismäe tee 146 korteriühistu juhatuse

kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

IN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja IN (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada IN määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. IN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, paludes kohustada korteriühistut

võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2-23-12704

Avalduse kohaselt pöördus avaldaja 19.07.2023 korteriühistu juhatuse poole dokumentide

tutvumise sooviga. Avaldusele juhatus ei vastanud. 04.09.2023 pöördus avaldaja korteriühistu

juhatuse poole uuesti, millele juhatuse liige JR vastas, et temal ei ole võimalik avaldust

rahuldada, kuna kõik dokumendid on teise juhatuse liikme KTi käes ning viimane ei võimalda

nendele ligipääsu ei juhatuse liikmele ega ka revisjonkomisjonile. Avaldaja hinnangul on JR

vastus käsitatav dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisena, kuna on tõenäoline,

et KT jätab ka 04.09.2023 avalduse vastuseta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 11.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse

võtmast ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu

määruse

põhjenduste

kohaselt

ei

võtnud

kohus

avaldust

menetlusse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel, kuna avaldaja ei ole

pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud

kohustuslikust korrast ning avaldaja taotletavat eesmärki ei ole seetõttu võimalik saavutada.

Avaldaja ei ole kohtusse pöördunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 45 lg-s 3

sätestatud tähtaja jooksul, kuivõrd nimetatud tähtaeg möödus 30.08.2023 ehk 6 nädalat pärast

teabetaotluse esitamist (19.07.2023).

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse kohaselt pöördus ta korteriühistu poole 04.09.2023 teistkordselt. Avaldus on

kohtule esitatud 04.09.2023 pöördumise alusel. Seadus ei keela avalduse korduvat esitamist

ning iga uue esitamisega hakkab kulgema uus tähtaeg. See, et hagita korras esitatud avalduses

oli viide ka eelnevale e-kirjavahetusele avaldaja ja puudutatud isiku vahel ei saa olla takistuseks

esitatud avalduse menetlemiseks. Kui maakohus leidis, et avalduse terviktekst oli puudulik, tuli

kohtul võimaldada avaldajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte lahendada

menetlusse võtmisel ka avaldaja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi. Maakohus oleks

pidanud selgitama, missuguseid asjaolusid tuleb tõendada avalduse materiaalõiguslike

eesmärkide saavutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on menetlusosalisi

ebavõrdselt kohelnud.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus

rahuldatakse.

6. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu

tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib

korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise

2-23-12704

võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike

üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue

nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul

vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

7. Riigikohus on osaniku teabenõude kontekstis selgitanud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3

mõtteks on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Alles siis,

kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge,

et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt RKTKm

14.02.2018, 2-16-3492, p 11). Kui ÄS § 166 lg 3 eeldused ei ole täidetud, sh kui mööda on

lastud seaduses sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga

teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka

kohtu poole (vt RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-77-12, p 19). Analoogia korras saab viidatud

Riigikohtu seisukohtadest lähtuda ka korteriomaniku teabenõude puhul.

8. Maakohus leidis, et avaldaja ei järginud KrtS § 45 lg-s 3 ettenähtud õigust lõpetavat tähtaega.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et seadus ei näe ette, et nõude teabe saamiseks või

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe korra. Nimetatut kinnitab ka

eelnevalt viidatud Riigikohtu lahend. Maakohus hindas vaidlustatud määruses üksnes seda, kas

avaldaja avaldus on tähtaegne, kui ta pöördus korteriühistu juhatuse poole 19.07.2023. Avaldaja

toob määruskaebuses aga põhjendatult esile, et ta pöördus korteriühistu poole ka 04.09.2024,

millest ei olnud avalduse esitamise ajaks (06.09.2023) möödunud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud

tähtaeg. Avaldaja märkis ka maakohtule esitatud avalduses, et ta kordas oma dokumentidega

tutvumise nõuet 04.09.2023. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa avaldaja avaldust

lugeda tähtaegseks, kui ta pöördus korteriühistu juhatuse poole 04.09.2023. Avaldusest

nähtuvalt on avaldaja loetlenud dokumendid, millega tutvumist ta soovib ja millistele

küsimustele vastust, ning korterühistu juhatuse liige on sellest 04.09.2023 nõudele vastates ka

aru saanud, kuid teatanud, et tal ei ole võimalik taotlust rahuldada. Kui maakohtule jäi

ebaselgeks, millisele pöördumisele avaldaja tugineb või vajalik oli avalduse täiendamine, oleks

maakohus pidanud avaldajale määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1

järgi. Maakohus seda teinud ei ole.

9. Kuivõrd avaldaja viimasest korteriühistu juhatuse poole pöördumisest ei olnud avalduse

esitamiseks möödunud õigust lõpetav tähtaeg, ei olnud maakohtul praegusel juhul vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel alust avalduse menetlemisest keelduda.

10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

11. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,

ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)