2-23-12704/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedIN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146 võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.
Legislator headnote
AI generated2-23-12704/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: IN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146 võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
27.09.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-12704
Kohtuasi
IN avaldus Tallinn, Õismäe tee 146 korteriühistu vastu
Tallinn, Õismäe tee 146 korteriühistu juhatuse
kohustamiseks avaldajal dokumentidega tutvumise
võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
IN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja IN (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule
avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Rahuldada IN määruskaebus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. IN (avaldaja) esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 146
korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu, paludes kohustada korteriühistut
võimaldama 19.07.2023 ja 04.09.2023 avaldustes nimetatud dokumentidega tutvumist.
Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2-23-12704
Avalduse kohaselt pöördus avaldaja 19.07.2023 korteriühistu juhatuse poole dokumentide
tutvumise sooviga. Avaldusele juhatus ei vastanud. 04.09.2023 pöördus avaldaja korteriühistu
juhatuse poole uuesti, millele juhatuse liige JR vastas, et temal ei ole võimalik avaldust
rahuldada, kuna kõik dokumendid on teise juhatuse liikme KTi käes ning viimane ei võimalda
nendele ligipääsu ei juhatuse liikmele ega ka revisjonkomisjonile. Avaldaja hinnangul on JR
vastus käsitatav dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisena, kuna on tõenäoline,
et KT jätab ka 04.09.2023 avalduse vastuseta.
Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 11.09.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse
võtmast ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
Maakohtu
määruse
põhjenduste
kohaselt
ei
võtnud
kohus
avaldust
menetlusse
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel, kuna avaldaja ei ole
pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud
kohustuslikust korrast ning avaldaja taotletavat eesmärki ei ole seetõttu võimalik saavutada.
Avaldaja ei ole kohtusse pöördunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 45 lg-s 3
sätestatud tähtaja jooksul, kuivõrd nimetatud tähtaeg möödus 30.08.2023 ehk 6 nädalat pärast
teabetaotluse esitamist (19.07.2023).
Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta
menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Määruskaebuse kohaselt pöördus ta korteriühistu poole 04.09.2023 teistkordselt. Avaldus on
kohtule esitatud 04.09.2023 pöördumise alusel. Seadus ei keela avalduse korduvat esitamist
ning iga uue esitamisega hakkab kulgema uus tähtaeg. See, et hagita korras esitatud avalduses
oli viide ka eelnevale e-kirjavahetusele avaldaja ja puudutatud isiku vahel ei saa olla takistuseks
esitatud avalduse menetlemiseks. Kui maakohus leidis, et avalduse terviktekst oli puudulik, tuli
kohtul võimaldada avaldajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mitte lahendada
menetlusse võtmisel ka avaldaja nõudega seonduvaid keskseid küsimusi. Maakohus oleks
pidanud selgitama, missuguseid asjaolusid tuleb tõendada avalduse materiaalõiguslike
eesmärkide saavutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on menetlusosalisi
ebavõrdselt kohelnud.
Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi
maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus
rahuldatakse.
6. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu
tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 kohaselt võib
korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise
2-23-12704
võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike
üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue
nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul
vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või
dokumentidega tutvumist võimaldama.
7. Riigikohus on osaniku teabenõude kontekstis selgitanud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3
mõtteks on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Alles siis,
kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge,
et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt RKTKm
14.02.2018, 2-16-3492, p 11). Kui ÄS § 166 lg 3 eeldused ei ole täidetud, sh kui mööda on
lastud seaduses sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga
teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka
kohtu poole (vt RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-77-12, p 19). Analoogia korras saab viidatud
Riigikohtu seisukohtadest lähtuda ka korteriomaniku teabenõude puhul.
8. Maakohus leidis, et avaldaja ei järginud KrtS § 45 lg-s 3 ettenähtud õigust lõpetavat tähtaega.
Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et seadus ei näe ette, et nõude teabe saamiseks või
dokumentidega tutvumise võimaldamiseks võiks esitada vaid ühe korra. Nimetatut kinnitab ka
eelnevalt viidatud Riigikohtu lahend. Maakohus hindas vaidlustatud määruses üksnes seda, kas
avaldaja avaldus on tähtaegne, kui ta pöördus korteriühistu juhatuse poole 19.07.2023. Avaldaja
toob määruskaebuses aga põhjendatult esile, et ta pöördus korteriühistu poole ka 04.09.2024,
millest ei olnud avalduse esitamise ajaks (06.09.2023) möödunud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud
tähtaeg. Avaldaja märkis ka maakohtule esitatud avalduses, et ta kordas oma dokumentidega
tutvumise nõuet 04.09.2023. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa avaldaja avaldust
lugeda tähtaegseks, kui ta pöördus korteriühistu juhatuse poole 04.09.2023. Avaldusest
nähtuvalt on avaldaja loetlenud dokumendid, millega tutvumist ta soovib ja millistele
küsimustele vastust, ning korterühistu juhatuse liige on sellest 04.09.2023 nõudele vastates ka
aru saanud, kuid teatanud, et tal ei ole võimalik taotlust rahuldada. Kui maakohtule jäi
ebaselgeks, millisele pöördumisele avaldaja tugineb või vajalik oli avalduse täiendamine, oleks
maakohus pidanud avaldajale määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1
järgi. Maakohus seda teinud ei ole.
9. Kuivõrd avaldaja viimasest korteriühistu juhatuse poole pöördumisest ei olnud avalduse
esitamiseks möödunud õigust lõpetav tähtaeg, ei olnud maakohtul praegusel juhul vaidlustatud
määruses esitatud põhjendustel alust avalduse menetlemisest keelduda.
10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
11. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule,
ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)