2-23-11672/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. september 2024

Tsiviilasja number

2-23-11672

Tsiviilasi

O.B hagi L.G vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

992 eurot 97 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.G apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) O.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja

N.E, lepinguline esindaja Z.X

Kostja (apellant) L.G (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.G apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 8. jaanuari 2024.

a otsus tsiviilasjas nr 2-23-11672 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. O.B (hageja) esitas 16. augustil 2023 hagi L.G (kostja) vastu elatise nõudes, mida täpsustas

28. augustil 2023 ja 11. septembril 2023. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest (16. augustist 2023), s.o igakuine elatis

baassummas 249 eurot 78 senti, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on

maha arvatud perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 märgitud ½ lapsetoetusest kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on elatise summa 260 eurot 33

senti. Hageja palus märkida, et väljamõistetud elatis tuleb üle kanda iga kuu 10. kuupäevaks

N.E arveldusarvele selgitusega „elatis“. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja tagasiulatuv elatis alates 1. aprillist 2023 kuni 31. juulini 2023 kokku 140 eurot. 12.

detsembri 2023. a kohtuistungil loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja jäi nõude

juurde välja mõista kostjalt hageja kasuks miinimumelatis alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja seaduslik esindaja tema ema N.E. Kostja on hageja isa.

Hageja seaduslik esindaja ja kostja lahutasid abielu XXXXXX Perekonnaseisuameti kaudu.

Kuni aprillini 2023 maksis kostja elatist seadusega ettenähtud viisil. Alates aprillist 2023

keeldus kostja maksmast elatisraha seadusega ettenähtud viisil ehk 260 eurot 33 senti kuus.

Hagiavalduse esitamise hetkel ei tasu kostja seadusega sätestatud määras miinimumelatist.

Hageja seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et hageja on alaealine laps ning

mõlemad vanemad on kohustatud hoolitsema lapse vajaduste rahuldamise eest ja tagama tema

arenguks vajalikud materiaalsed vahendid.

Hageja igakuised keskmised vajadused on järgmised: eluase (krediit- ja kommunaalkulud)

278 eurot, kulutused toidule 200 eurot (6,6 eurot päevas), kulutused tervishoiule 10 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, trenn 40 eurot,

meelelahutused 40 eurot, kooli kulutused 15 eurot, sõidupilet 15 eurot, telefon 15 eurot,

kokku 663 eurot. Lapse ema ei nõua elatist suuremas summas kui seaduses sätestatud ning

seetõttu ei ole ta kohustatud tõendama oma sissetulekuid ja lapse vajadusi.

Hageja ei nõustu 150 euro suuruse elatisega ega sellega, et kostja ostab riideid vastavalt

võimalustele. Kostja väidab, et ta andis lapsele 1000 eurot, mis ei vasta tegelikkusele. 1000

eurot on pärandus. Hageja on seisukohal, et kostja igakuine sissetulek võimaldab hagejale

elatist maksta. Hageja seaduslik esindaja selgitas istungil, et ta on töövõimetuspensionil ja ei

tööta, kuu sissetulekuks on 318 eurot. Kostja ei ole alates 2023. a septembrist elatist maksnud.

Kostja on alati mitteametlikult töötanud. Ei ole tõenäoline, et kostja elab ära 35 euroga kuus.

Tal on pool maja ja kolm autot.

2. Kostja oli nõus maksma elatist 150 eurot kuus, tagasiulatuva elatise nõudele vaidles vastu,

kuna enne maksis rohkem. Alates 2021. a-st hakkas kostja maksma lapsele elatist. Maksis

ilma kohtuotsuseta 300 eurot iga kuu, samuti suhtles kogu aeg lapsega, andis talle taskuraha,

viis autoga trenni, poodi, jalutama. Käis lapsega Tallinnas riideid ja jalanõusid ostmas, enne

kooli ostis koolitarbeid. Laps elas mitu kuud tema juures, suvel ka. Laps sõitis koos isaga

kruiisile, Atlandi saartele, Rootsi, samuti käis ta lapsega tihti spaas. Kulude nimekiri on

ebamõistlik. Juunini 2022 maksis kostja iga kuu 300 eurot arvele, lisaks ostis riided, andis

taskuraha ja laps elab tihti isa juures. Kostja ei nõustu sellega, et ta ei täitnud oma

lapsevanema kohustusi – vaatamata sellele, et kostja on töötu ja hetkel on tal ka tugevad

tervisehäired ning läbib arstikontrolli, leidis kostja võimaluse maksta elatisraha. Ametlik

sissetulek on kostjal 35 eurot, kostja on tugiisik.

Kostjal on võimalus maksta elatist mitte suuremas summas kui 150 eurot kuus. Võimalusel

jätkab kostja lapse toetamist sellega, et ostab riideid ja annab taskuraha. Samuti võib laps

tema juures viibida siis, kui soovib. Täiendavalt märkis kostja, et kaks nädalat tagasi andis ta

lapsele enda viimased hoiused 1000 eurot, kuna laps helistas ja ütles, et tal läks arvuti katki,

aga arvutit on õppimiseks vaja. 1000 eurot ei olnud vanaema pärandus.

Nii isa kui ka ema peavad tegema kõik võimaliku lapse ülalpidamiseks. Seega võib ema

samuti minna tööle. Isa on seni kõik endast oleneva teinud lapse ülalpidamiseks, ta suhtleb

lapsega iga päev. Kostja leidis, et kui emal on raske last ülal pidada, siis on kostja nõus

sellega, et laps elab temaga. Kostja selgitas istungil täiendavalt, et töötab siin-seal, jalad ja

käed on haiged ega saa tööd teha. Töövõimetust kostjal tuvastatud ei ole. Töötuna arvel ka ei

ole, on ühe naisterahva hooldaja. Varem töötas mitteametlikult autojuhina.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus lõpetas 8. jaanuari 2024. a otsusega menetluse hageja nõudes kostja vastu

tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks nõudest loobumise tõttu. Maakohus rahuldas hagi

elatise nõudes osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 69 eurot 38 senti (s.o

2023. a augusti eest elatis summas 34 eurot 69 senti ja 2023. a septembri eest elatis summas

34 eurot 69 senti) ning alates 1. oktoobrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise

elatise 260 eurot 33 senti (baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus kohustas kostjat tasuma

väljamõistetud elatis iga kalendrikuu eest ette 10. kuupäevaks N.E arveldusarvele selgitusega

„elatis“. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt on hageja nõudeks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine

elatis miinimummääras ja muutuvas suuruses alates hagi esitamisest, s.o 16. augustist 2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtuistungil jäänud enda nõude juurde. Kostja

on avaldanud, et saab maksta elatist 150 eurot kuus, kuna tema sissetulek on 35 eurot ja tervis

on halb.

Hageja on alaealine ja elab koos emaga. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab

alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.

Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras (sh muutuvas suuruses), siis ei

olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Maakohus ei ole tuvastanud miinimumelatise vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid. Kostja on

enda kirjalikes seisukohtades avaldanud, et tema majanduslik ja tervislik seisund on hetkel

väga halb, ta on töötu, ametlik sissetulek on 35 eurot, ta on tugiisikuks. Kostja on enda

väidete tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtted ja epikriisid. Kohtuistungil selgitas

kostja täiendavalt, et ta siiski töötab siin-seal, jalad ja käed on haiged ega saa tööd teha.

Töövõimetust tänaseks kostjal tuvastatud ei ole. Töötuna arvel kostja ka ei ole, on ühe

naisterahva hooldajaks. Varem töötas kostja mitteametlikult autojuhina. Kohtu hinnangul ei

ole kostja esitatud tõenditest tuvastatav selline terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida

sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud 35 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et

töötas autojuhina. Esitatud epikriisidest ei ole tuvastatav, et kostja haigusseisund takistaks tal

endiselt autojuhina töötamast. Pangakonto väljavõttest nähtub rahaliste vahendite liikumine,

seega ei ole usutav, et kostja ainukeseks sissetulekuks on 35 eurot kuus. On usutav, et kostja

teenib mitteametlikku sissetulekut. See on kohtu hinnangul põhjendatav ka sellega, et

vaatamata avaldatud sissetulekule on kostja nõus elatist maksma 150 eurot kuus. Siinkohal

märgib kohus, et lapse enda arvele mitteregulaarsete väiksemate ülekannete tegemine ja/või

lapsele taskuraha andmine, riiete ostmine, ei ole samastatav elatise kohustuse täitmisega. PKS

§ 101 lg 6 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Kuigi kostja on oma

menetlusdokumentides avaldanud, et laps on ka tema juures viibinud, ei ole kostja viidatud

sätte kohaldamiseks vajalikke asjaolusid konkreetselt esile toonud ega ka tõendanud. Elatise

maksmise kohustust ei muuda lapsega suhtlemine. Hooldusõiguse üle vanemate vahel

vaidlust ei ole. Asjas vaidluse all oleva 1000 euro päritolu osas pooled tõendeid esitanud ei

ole. Avaldatud on, et selle raha eest osteti lapsele arvuti. Kostja ei ole taotlenud, et seda tuleks

arvestada ülalpidamise andmisena muul viisil (PKS § 100 lg 1 teine lause).

Hagi esitamisest, s.o 16. augustist 2023 on igakuine miinimumelatis 260 eurot 33 senti

(baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Kostja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja hagejale 10. augustil 2023 elatist 225 eurot 64

senti ja 10. septembril 2023 elatist 225 eurot 64 senti. Maakohus arvestas eeltoodut ja sellest

lähtuvalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 69 eurot 38 senti (s.o augusti 2023. a eest

elatis 34 eurot 69 senti ja septembri 2023. a eest elatis 34 eurot 69 senti) ning alates 1.

oktoobrist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 260 eurot 33 senti

(baassumma 249 eurot 78 senti, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

Maakohus rahuldas hageja taotluse ja määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445

lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, leides, et maakohtu otsus pole

põhjendatud ning paludes määrata elatise summaks 150 eurot kuus. Kostja väitel on tema

võimalused piiratud, mistõttu ei ole ta võimeline maksma elatist 260 eurot kuus. Kostja

sissetulek on 35 eurot, kostja elab oma elukaaslase kulul. Kostja tervis on väga halb, mis ei

võimalda tal töötada. Varem maksis kostja elatist 300 eurot kuus ja aitas last. Võimaluse

korral aitab kostja last ka nüüd. Kostja on nõus, et laps elab pool kuud tema juures. Maakohus

jättis kostja väited ja esitatud andmed arvestamata. Lapse ülalpidamine ei ole ainult rahaline,

see saab olla ka nii, et laps viibib kostja juures, kus kostja võimaldab talle kõik vajaliku –

söögi, riided, asjad, viib kooli, aitab, tegeleb lapsega. Kui lapse ema sissetulek on 318 eurot,

siis kuidas ta osaleb lapse ülalpidamisel 260 eurot kuus. Lapse ema ei esitanud kohtule

pangaväljavõtet ega arveid (mh kommunaalarveid). Lapse ema müüb oma korterit hinnaga 18

000 eurot ja elab koos oma vanema pojaga, kes teda aitab. Tema võimalused on suuremad.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on oma

seisukohti piisavalt ja põhjalikult põhistanud ning andnud hinnangu kõigile asjas tähtsust

omavatele poolte esitatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Kostja ei ole täiendavalt PKS

§ 102 lg 1 sätestatud aluseid välja toonud ega tõendanud. Kostja ei ole töövõimetu ning

samuti puuduvad kostjal teised ülalpeetavad, kes võiksid jääda ebavõrdsesse olukorda

võrreldes hagejaga. Elatise miinimummäära nõudmisel ei pea kulusid tõendama. Kostja ei saa

tugineda vaid asjaolule, et tal sissetulek puudub.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Kostja on vaidlustanud elatise väljamõistmise suuremas summas kui 150 eurot kuus.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult mõistnud elatise välja PKS § 101

alusel arvutatud summas. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud

vääralt materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega

korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

8. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kostja viitab, et ta pole võimeline väljamõistetud suuruses elatist maksma. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa

peab esinema mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus võib PKS § 102 lg 2 kohaselt olla mh vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-

s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis oleks

käsitatavad mõjuva põhjusena ja mis võimaldaks elatisesummat vähendada. Nagu nähtub

maakohtu lahendist ja maakohtu istungi protokollist, pole kostjal töövõimetust tuvastatud (dtl

114), kostja pole ka töötuna arvel (dtl 116). Kostja on istungil avaldanud, et on ühe

naisterahva hooldajaks, varem töötas mitteametlikult autojuhina (dtl 116). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et esitatud tõenditest (epikriisidest) tulenevalt ei ole tuvastatav selline

terviseseisund, mis takistaks kostjal teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui tema avaldatud

35 eurot kuus. Maakohus viitas muu hulgas, et on usutav, et kostja teenib mitteametlikku

sissetulekut.

Kostja on märkinud, et on nõus, et laps elab pool kuud tema juures. Esitatud asjaoludest ei

nähtu, et laps elaks tegelikult pool kuud kostja juures. Ringkonnakohtule jääb ka

arusaamatuks, et kui kostja ei jõua praegusel hetkel elatist maksta PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses, siis kuidas on kostja võimeline hagejale tagama kõik eluks vajaliku siis, kui laps

elaks pool kuud tema juures.

Kostja viited selle kohta, et hageja ema müüb oma korterit 18 000 euro eest ja elab koos oma

vanema pojaga, kes teda aitab, ei ole aluseks, et vähendada kostja makstavat elatist alla PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa.

Kuna hageja nõudis elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, ei pidanud hageja tõendama

oma igakuiseid kulusid. Vastupidised kostja väited ei ole põhjendatud.

Eeltoodut arvestades ei ole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning maakohtu otsus

tuleb jätta muutmata.

9. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)