Legislator Case Law & Legislation
3-24-2136/2 AI generated

3-24-2136/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2136/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Ragnar Salumäe esitas 22.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 200 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on see,

Legislator headnote

AI generated

3-24-2136/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 200 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on see,

Keywords

AI generated
financial hardship capacity to incur bill liability hardship exception lack of economic substance effective currency clause hunting prerogative
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2136

Määruse kuupäev

26. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Ragnar Salumäe kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju 200 euro hüvitamise nõudes (jalutuskäik

02.05.2024)

Menetlusosalised

Kaebaja Ragnar Salumäe

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1. Kaebaja Ragnar Salumäe esitas 22.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

vastu. Kaebuse nõudeks on mittevaralise kahju 200 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on see,

et 02.05.2024 ei võimaldanud Viru Vangla talle jalutuskäiku. Kaebaja esitas 06.05.2024

vastustajale kahju hüvitamise taotluse, mille vastustaja jättis rahuldamata otsusega nr 6-

16/24/74-2. Vastustaja tunnistas eksimust, vabandas ja pakkus tagantjärele jalutust, aga

kaebaja hinnangul ei ole see piisav.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot.

Kaebaja taotleb hüvitist 200 eurot, seega on HKMS § 133 lg 1 sätestatud eeldus täidetud. Ka

sisulisest aspektist ei saa kaebaja õiguste intensiivseks riiveks pidada seda, kui kaebaja on

ühel korral ilma jäänud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 alusel talle ette nähtud

jalutuskäigust.

4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist muuhulgas väärikuse alandamise tõttu. Vangistuse tingimustes

sisustatakse väärikuse alandamist VangS § 41 lg 1 kaudu - kinnipeetavat koheldakse viisil, mis

austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem

kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab

kinnipidamistingimuste kõrvalekalle nõutavast ja nende mõju isikule ületama teatava

raskusastme või intensiivsuse.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralise kahju tekkimist ja suurust ei ole

võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju

põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas

kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise

raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

5. Kaebuses esitatud asjaolude põhjal ei saa pidada tõenäoliseks, et kaebajale on ühe

jalutuskäigu toimumata jäämisega põhjustatud sellist valu või kannatusi, mis annaks aluse

käsitleda seda väärikuse alandamisena või määrata kaebajale rahaline hüvitis. Seda, et kaebaja

ilmajätmine jalutuskäigust oli õigusvastane, on vastustaja kahju hüvitamise taotluse

lahendamisel juba tunnistanud. Samuti on vastustaja pakkunud kaebajale lisa-jalutuskäiku.

Kohtu hinnangul on see tehtud vea heastamiseks kohane ja piisav. Põhjendatud ei ole

täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine asja lahendamiseks.

6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks