2-20-18884/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18884

Tsiviilasi

A-Velg osaühingu hagi Pineparks osaühingu (endise nimega

BlueGlass Interactive osaühing) vastu võla ja kahju hüvitamise

nõudes ning leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

66 339.07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja A-VELG osaühing (registrikood 11703911, asukoht

Turu 18/1, Tartu);

hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Leonid Tolstov

ja Siret Saks Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: xxx);

kostja Pineparks osaühing (endise nimega BlueGlass

Interactive osaühing, registrikood 12902297, asukoht

Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn;

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann

(THOR Advokaadibüroo, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata A-Velg osaühingu hagi Pineparks osaühingu (endise nimega BlueGlass

Interactive osaühing) vastu võla, kahju hüvitise, leppetrahvi, viivise ja hinna alandamise

nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

2-20-18884

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on A-VELG osaühingu hagi BlueGlass Interactive osaühingu

vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja

A-Velg OÜ nõue hageja ja kostja Pineparks osaühingu (endise nimega BlueGlass Interactive

osaühingu) vahel 31.01.2019 sõlmitud töövõtulepingust nr 1009181/1, millega kostja kohustus

looma hagejale uue veebilehe ja e-poe.

Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled lepingu punktis 3 kokku, et töövõtja teostab kokkulepitud

töid neljas etapis: 1. etapp – disain (04.02-22.02); 2. etapp HTML/CSS (25.02-15.03); 3. etapp

Development (18.03-18.05); 4. etapp – kliendi testi periood (13.05-24.05). Hageja lepingujärgne

tasu oli 23 750 eurot (millele lisandub käibemaks), mis tuli tasuda viies osas. Tänaseks on hageja

tasunud kostjale 26 362.50 eurot. Kostja pidi hagejale üle andma valmis töö 24. mail 2019. a.,

kuid pole seda siiani teinud.

Töövõtulepingu lisadest nähtub, millised funktsionaalsused teostatud tööl peavad olema. Näiteks

on töövõtulepingu lisas nr 1 Kirjeldus: A-velg_1 välja toodud, millised peaksid olema uue

loodava kodulehe ülesanded ja milline peaks olema disain. Uus koduleht peab sisaldama

eelkõige sellised mooduleid nagu: e-pood/tellimiskeskus, teenuste broneerimine ja informatiivset

osa. Lisaks peab koduleht olema seotud ERPLY tarkvaraga, mille kaudu on nähtavad laoseis ja

tellimused. Veebileht peab olema mitmekeelne ning võimaldama erinevates keeltes näidata

erinevat infot (nt Soome kliendile infot transpordivõimaluste kohta, Venemaa kliendile infot

Tax-Free kohta jne). Lisaks nähtub, et teostatud veebilehe disain peab olema uus, lihtne ja

mugav ning ilus ja tänapäevane ning inspiratsiooniks on hageja välja toonud ka kolm veebilehte,

kelle disain hagejale meeldib.

Töövõtulepingu lisas nr 2 on välja toodud vajalik info e-poe loomiseks. Eeltoodud tõendist

nähtub näiteks, et e-poes peab olema võimalik tasuda pangalingiga krediitkaardiga ning

ülekandega. Samuti aga peab e-poe moodul võimaldama järelmaksu lepingu sõlmimist. Lisaks

on töövõtulepingu lisas nr 2 välja toodud, millist infot peab e-poest nägema erinevatel juhtudel

(kui kaup on laos olemas, kui kaup on ainult tellimisel, kui kaup on ainult Tartu laos) ning

milliseid filtreid peab sisaldama otsingumenüü („rear + front“ veljed, „Tartu ladu“), samuti aga,

millist infot peab e- pood kuvama kui klient eeltoodud filtreid rakendab. Veel on töövõtulepingu

lisas nr 2 välja toodud, millist infot kauba kohta e-pood kliendile kuvama peab. Näiteks iga toote

juures peab olemas olema tootja ja kaubamärk, velgede juures peab olema info, kas need on

mõeldud ainult suvel kasutamiseks või aastaringselt, rehvide osas peab olema info nii kiirus- ja

koormusindeksi kohta, kui ka kütusekulu kohta. Samuti on töövõtulepingu lisas nr 2 välja

toodud, milliste parameetrite järgi peab kliendil olema võimalik teostada otsinguid e-poes

(rehvide ja velgede otsing parameetrite, automudeli, auto numbri, järgi, veljetarvikute otsing,

akude otsing) ning millist infot tuleb kliendilt ostukorvis küsida ning kuidas ja mis infot

klientidele kuvada (nt kui klient valib „tulen ise järgi“ siis tuleb kuvada hageja aadress, kus

tooted asuvad). Töövõtulepingu lisas nr 2 on hageja taaskord esitanud inspiratsiooniks ka teiste

ettevõtete kodulehed, kus on hageja meelest head lahendused, et kostjal oleks lihtsam oma tööd

teha.

Töövõtulepingu lisa nr 3 sisaldab kirjeldust, mida ootab hageja broneerimissüsteemilt. Sealt

nähtub, kuidas peab süsteemi nägema klient, kes aega broneerib ning milliste variantide vahel

2-20-18884

peab klient saama valida. Samuti on välja toodud, kuidas peab broneerimissüsteem välja nägema

hageja jaoks ning millist infot see peab sisaldama.

Lähtudes töövõtulepingu punktides 1.1.-.1.1.2. ning sealhulgas ka töövõtulepingu lisadest, peab

lepingutingimustele vastav töö sisaldama töövõtulepingu lisades välja toodud funktsionaalsusi

ning need peavad ka toimima (st seal ei tohi esineda e-poe kasutamist takistavaid puudusi või

sellised puudusi, mis tekitaks hagejale suurt kahju, näiteks e-pood ei tohiks võimaldada

autorehvi ostmist 3 euroga). Lisaks eelnevale, juhul, kui kohus leiab, et eeltootust ei nähtu,

millistele tingimustele pidid arendustööd vastama, siis tulenevalt VÕS § 77 lg-st 1 juhul, kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, tuleb kohustus täita

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. See tähendab, et igal juhul peavad kostja

poolt üle antavad tööd vastava vähemalt keskmisele kvaliteedile, st teostatud töö peab

võimaldama e-poodi kasutada viisil, mis ei tekita hagejale suurt majanduslikku kahju ning

lisatööd.

Hageja selgitab, et lepingus märgitud vaheetappidel polnud töö valmimise seisukohast iseseisvat

tähendust – hageja jaoks ei olnud nt esimese või teise vaheetapi raames valminud töö iseseisvalt

kasutatav. Hageja jaoks omas väärtust vaid lepingu lõppresultaat ehk lõplikult valminud ja

eesmärgipäraselt toimiv veebileht. Veebilehe valmistamine ei ole kõrvutatav tavapärase

töövõtulepinguga, mida oleks võimalik etapiviisiliselt üle anda. Sõltumata sellest, mitu %

veebilehe arendusest kostja hinnangul on tänaseks tehtud (menetluses on kõlanud erinevad

valmidusastmed 80% ja 92,5%), ei saa hageja veebilehte oma majandus- ja kutsetegevuse

tarbeks kasutada, ehk veebilehe majanduslik väärtus hageja jaoks on null. Erinevad arendajad

kasutavad erinevaid programmeerimisvõtteid, mis tähendab, et pooliku töö parandamine või ka

töö üle võtmine kellegi kolmanda poolt ei ole praktikas võimalik. Tellijale ei ole vahet, kas

kuskil serveris on valmis 50% või 95% kogu veebilehest. Kui see ei vasta kasutamisotstarbele

ehk seda ei ole võimalik kasutada, siis on see tellija jaoks väärtusetu. Esimese etapi ehk disaini

kvaliteeti ei saa enne veebilehe lõplikku valmimist hinnata. See kinnitab veelkord, et töö

jagamine etappideks oli tinglik ja selle eesmärgiks oli korraldada vahepealset arveldamist.

Etappide kaupa tööde vastu võtmine ei saa mõjutada lepingulist lõpptulemit, seega oli lepingu

eesmärgiks ikkagi lõpliku töö üleandmine. Kuivõrd üksikutele etappidele vastav töö pole

eraldiseisvalt kasutatav, ei saanud etappide üleandmisel ka seda sisuliselt hinnata, kas vastava

etapi töö toimib iseseisvalt või mitte. Ühe etapi lõpetamata jätmine ei tinginud seda, et järgmist

etappi alustada ei oleks saanud.

Hageja väidet lepingu eesmärgi (tööde tervikuna üleandmine) kohta tõendab kokku lepitud viisil

arveldamine. Lepingu lisas olevast hinnapakkumisest ei nähtu etappide maksumused

(konkreetsed tööd hinnapakkumusest) ning seda ei ole võimalik ka tuletada hinnapakkumisel

märgitud erinevate summade kokku liitmisel. Asjaolu, et lepingu punkt 4.2 sätestab

protsentuaalselt tasu, ei tähenda seda, et tegelikkuses saaks rääkida etapiviisilisest tööde

teostamisest, veelgi enam etappidest, mis näiteks oleksid kasutatavad või eraldiseisvad.

Veebileht peab lõpuks koos toimima kõikide etappide summana.

Oktoobris 2019 toimunud kohtumisel juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et hagejal on

töödega kiire ning neil oli vaja saada uus veebileht toimima enne sügisese rehvivahetuse

hooaega. Kostja selgitas viidatud koosolekul, et saavad lehe valmis hiljemalt detsembris 2019.

27. mail 2020. a toimus uus koosolek, kus lisaks hagejale osales sõltumatu ekspert TK.

Koosolekul juhtis hageja taaskord kostja tähelepanu asjaolule, et veebileht ei ole lõpetatud.

Samuti selgitas hageja, et ei näe enam võimalust kostjaga koostööd teha ning seda eelkõige

põhjusel, et kostjal puuduvad vajalikud teadmised tellitud töö teostamiseks. 01. juulil 2020 esitas

2-20-18884

hageja lepinguline esindaja töövõtulepingust nr 100918/1 taganemise teate ja

kompromissettepaneku.

Lepingu punktis 3.1 on sätestatud tööde teostamise tähtajad, mille kohaselt pidi töö tervikuna

valmima hiljemalt 24. mail 2019. a. Viidatud töö ei ole aga tänaseni valmis. Seda on kinnitanud

sõltumatu ekspert TK (Hagi lisa 7 – TK sõltumatu eksperthinnang). Samuti on seda nii oktoobris

2019. a kui ka 27. mail 2020. a toiminud koosolekul kui ka oma seisukohtades (nt Hagi lisad nr

2, 3 ja 5) kinnitanud ka kostja ise.

Pooled leppisid kokku lepingu punktis 3.1 tähtaegades, millal kostja peab tehtud töödega valmis

saama. Arvestades asjaoluga, et vaheetappide pikkus on mõned nädalad või kuud, siis pidi kostja

aru saama, et töö tuleb teostada hiljemalt 24. maiks 2019. a. Lisaks on kostja ka oma 28. jaanuari

2019. a kell 10:32 saadetud e-kirjas öelnud: „Et alustame kiiresti arendusega, et saada ikka enne

suve valmis“ (Hagi lisa 8 – 28.01.2019. a e-kiri). 2019. a oktoobris toimunud koosolekul lubas

kostja, et töö valmib detsembris.

Kostja on ise väljendanud (26.01.2022.a esitatud lisa 1 – oktoobri 2019.a transkriptsioon), et

2019.a oktoobri seisuga oli kostjal oma hinnangul valmis 85% töödest ehk töö ei ole olnud

nõuetekohane. 15.11.2021.a vastuses hagile väidab kostja, et valmis on 92,5% töödest. Olgu

öeldud, et viidatud töö valmisoleku protsendid on tegelikult suvalised ning veebilehe

valmisolekut pole võimalik nii mõõta. Samas, kui kostja soovib täna väita, et valmis on 92,5%

töödest, siis peaks veebilehe lõpetamisega seonduv ajakulu olema 35 tundi (võttes arvesse

lepingus kokku lepitud töömahtu 475 h – hagi lisa 1 (estimate-A-Velg Koduleht, E-pood_2).

Oluline on siiski see, et kostja on omaks võtnud, et 2019.a oktoobris ei olnud veebileht 100%

valmis.

Hageja on kostjale andnud vastavalt seadusele täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Kostja

kinnitab ligikaudu aasta pärast tööde valmimise tähtaega, ka ise, et veebileht ei toimi

(27.05.2020 kohtumise transkriptsioon).

Sõltumatu ekspert TK on oma arvamuses leidnud järgmist: „Minu arvamus on see, et lehe

struktuur ja üldine plaan on valmimisjärgus aga mitte piisavalt, et sellega edasi minna. Ainuüksi

2,5 tunnine lehel surfamine tuvastas, et seal on nii palju suuremaid ja väiksemaid tegelemist

vajavaid probleeme. Live minek hetkeolukorras tähendaks A-Veljele suurt majanduslikku kahju

ja maine kahju.“ (Hagi lisa nr 7). Lisaks on TK kirjeldanud tööl olevaid puudusi, mille ta avastas

11. aprillil 2020. a läbiviidud testimise käigus. Asjaolu, et veebileht ei toimi nii nagu peab

kinnitas ka kostja ise nii oktoobris 2019. a kui ka 27. mail 2020 toimunud koosolekutel. Samuti

on puuduste olemasolu 22. aprillil 2020 kinnitanud ka X (kostjapoolne projektijuht).

Lepingu punkti 7.1 kohaselt annab kostja hagejale töö ja selle osad üle kirjalikult teavitades

sellest kontaktisikut e-posti teel. Lepingu p 7.3 kohaselt kohustub kostja esitama vormikohase

teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille hageja peab üle vaatama ja kas allkirjastama

või teavitama puudustest. Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi tööde üleandmis-vastuvõtmis

akti, millega hageja saaks tutvuda ja allkirjastada. Seega ei ole kostja hagejale ühtegi tööd üle

andnud.

Etapis nr 1 tehtud töid ei ole hageja hinnangul üle antud ning neid ei saa ka lugeda vastu võetuks.

Etapi nr 1 osas on hageja edastanud 18.02.2019 e-kirja, milles märgib (Kostja vastus hagile, lisa

10, lk 10): Disaini suhtes on ikka veel mõned küsimused aga sellega tegeleme jooksvalt, ma

arvan. Meil on ikkagi väga keeruline hinnata disaini enne kui hakkame testimisega. Sisuliselt

ütleb hageja, et enne testimist ei ole hagejal esimest etappi võimalik üle vaadata. See näitab

2-20-18884

omakorda, et tööde etappideks jaotamine oli suvaline ning üksikutel etappidel polnud töö kui

terviku seisukohast iseseisvat tähendust.

Etapi nr 1 kohta, mille üleandmine pidi toimuma 22.02.2019 (tööde kestvus 04.02. – 22.02.2019)

on kostja edastanud hagejale e-kirja (kostja vastus hagile lisa 10, lk 8): Kas olete jõudnud disaini

veel vaadata ja soovita midagi hetkel muuta või võime edasi liikuda? Nagu ka varasemalt

öeldud siis väikseid muudatusi saame teha ka edaspidi. Hageja on e-kirjale vastanud

21.02.2019.a, et ma arvan, et liigume ikka edasi. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, et 1. etapp

oleks üle antud. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et sellist etappi oleks üleüldse võimalik üle

anda ning et sel oleks mingit iseseisvat tähendust, arvestades lepingu lõppeesmärki. Hageja

väljendas selgelt, et tal on keeruline disaini hinnata enne kui hageja saab alustada testimisega.

Etapi nr 1 töökäskudega seonduvalt ei olnud hageja mistahes soovidega viivituses. Kostja ei ole

tõendanud etapi nr 1 puhul tähtaegset üleandmist ega ka tööde üleandmist.

Etapp nr 2 algas (HTML tööd) 21.02.2019. XML linkide osas (millega hilinemist kostja hagejale

pidevalt ette heidab) on 18.02.2019 vastanud kostja ise, et XML lingid hetkel on piisavad (Kostja

vastus hagile lisa 2, lk 9): Tänud lingi eest, sealt saab natukene rohkem informatsiooni kätte ja

hetkel sellest piisab, kui midagi on siis küsin. Kuna kostja on väitnud, et XML failidega seonduv

on oluline just nimelt etapi nr 2 teostamiseks, siis on kostja küsinud XML faile ka pärast

väidetavat 2. etapi teostamist (25.03.2019.a väljastatud arve 2. etapi eest). Infot XML failide

kohta on küsinud kostja etapi nr 2 arveldamisele järgmisel päeval – 26.03.2019.

Lepingu punkti 6.4. kohaselt kohustus kostja viivitamatult teatama hagejale kõigist tööde

kvaliteeti ja tähtaegset valmimist ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest. Seega oli

kostjal kohustus viivitamata anda hagejale teada puudulikust infost, mille hankimine

potentsiaalselt viivitab töö valmimist. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud. Vastupidi,

hageja oli see, kes juba enne lepingu sõlmimist püüdis anda kostjale kogu informatsiooni, mis oli

hageja teada vajalik töö teostamiseks. Kostja täiendavat infot ei küsinud. Kostja ei saa lepingu

tähtaega enda jaoks selliselt kunstlikult pikendada, kui ta lepingu täitmise käigus esitab muudkui

uusi küsimusi ja päringuid, mida ta oleks võinud esitada juba lepingu sõlmimise hetkel või

mõnes varasemas staadiumis.

Näiteks sai hageja 26. märtsil 2019. a kostjalt e-kirja, et „Taotluse ülevaatamine ning vastamine

võtab ca 2 nädalat ning kogu protsess kuni 3-4 nädalat – seega palun tegelge sellega intensiivselt

sest antud informatsioon pidi jõudma meieni enne kodulehe arenduse algust.“ (Hagi lisa 11 –

kostja 26. märtsi 2019. a e-kiri). Kostja ei olnud aga hagejat sellest varasemalt teavitanud. Kui

kostjale oli eelnev informatsiooni teada, siis hiljemalt tööde alustamisega oleks kostja pidanud

hagejat ka teavitama. Koheselt peale kostjalt vastava teate saamist, esitas hageja maanteeametile

taotluse. Kuna kostja hagejale rohkem infot ei andnud valis hageja paketi nr 2, mis osutus valeks.

Sellest teavitas kostja aga hagejat alles 2019. a sügisel, st umbes 3-5 kuud peale seda, kui kostja

oleks pidanud töö valmis saama.

Lisaks, hageja tegi 08. aprillil 2019. a ettepaneku kohtuda ja arutada läbi need küsimused ja

teemad, mille kohta on kostjal rohkem infot vaja ning palus edastada ka teemad ja küsimused,

mis ei ole kostjale arusaadavad. Kostja edastas hagejale 09. aprillil 2019. a mõned küsimused,

mida koosolekul arutati. Muus osas eeldas hageja, et kostjal küsimusi ei ole (hagi lisa 12 –

hageja 08.-09. aprilli 2019. a e-kirjavahetus). Kostja ei ole kordagi hagejat teavitanud

asjaoludest, mis tingiksid kokkulepitud tähtaja ületamise. Lähtudes eeltoodust on kostja

korduvalt rikkunud ka lepingu punkti 6.4. Selline kostjapoolne rikkumine on kaasa toonud

hageja usalduse kaotuse. Asjaolu, et kostja on lepingut rikkunud, teostatud tööd ei vasta

kokkulepitud tingimustele ning, et kostjal puuduvad vajalikud teadmised töö kvaliteetseks

teostamiseks tingiski hagejapoolse lepingust taganemise.

2-20-18884

Etapp nr 3 algas kostja hinnangul pärast etapi nr 2 lõppu ehk pärast arve väljastamist. Kostja

kirjeldab 3. etapi sisu järgmiselt (15.11.2021.a vastuse punkt 3.22.3): Nimetatud etapis saadi

juurdepääs laoprogrammile ning integreeritud andmevahetuse saidi ja laoprogrammi vahel

(tellimused, kaubad, kliendid). Kostja integreeris aja broneerimise mooduli ja laiendas selle

funktsionaalsust vastavalt kliendi soovile ja lepingus täpsustatud. Töötati välja peidetud lehed,

et kuvada kliendi autoteeninduses broneeritud aeg iga tõstuki jaoks. Lisatud on velgede ja

rehvide otsing parameetrite järgi kliendi pakutava teenuse kaudu (wheel-sise.com). Samuti

lisasime rehvide ja velgede otsingu auto numbri järgi (Maanteeamet).

Hageja toob välja, et veebileht ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järgi rehve/velgi ning

siduda neid väärtusega, millega hageja soovib neid ostjatele müüa. Esiteks leht kuvab ebaõige

mõõduga rehvid autole, kuigi Maanteeameti süsteemi kaudu peaks autole saama valida

nõuetekohased rehvid. Teiste sõnadega kui klient ostab rehvid autonumbri järgi, siis ei pruugi

need autoga sobituda. Teiseks võimaldab e-pood osta veebipoest rehve 15 eurot tükk, mis on

ilmselgelt turihinnaga mittevastavuses.

Etapi nr 4 kohta toob hageja välja, et kliendi testimise faasis ei oma veebileht olulisi kokku

lepitud tingimusi, mille pidi kostja looma varasemas kolmes etapis.

Näiteks ei olnud võimalik rehve ja velgi otsida vastavalt lepingus kokku lepitud parameetritele.

Sellise funktsionaalsuse olemasolus on pooled kokku leppinud lepingu lisas 3 - Kodulehe

moodulid: 2.1.E-POOD – TELLIMISKESKUS. Kaup Tartu laos ja tellimisel (xml-failid) ja lisas

avelg.ee_2.1.pdf, milles kokku lepitud parameetriteks oli - 1. rehvide otsing parameetrite järgi –

filtrid – kaubamärk (tootja), rehvi laius, rehvi kõrgus, rehvi diameeter; rehvi tüüp (suvi, lamell,

naast); uus või kasutatud. Samuti eksis e-pood hindade kajastamisel, võimaldades rehve osta

näiteks 15 euro eest.

11.04.2020.a testikasutamisest ilmnesid järgmised puudused:

1. Lehe kasutamine arvutist: otsingust peaks tulema laosesis esimesena (vaikimisi järjestus);

otsingus peaks olema ka laoseisu järgi võimalik asju järjestada, EveryPay tasu;

makseveakoodid on inglise keelsed; ostukorvi veakoodid on inglise keelsed, poes olevate

toodete hinnad ei ole õiged, pooleli oleva makse käigus ei saa ostukorvi peale vajutada, et

ostukorvi minna, makstes on sisse logimise info inglise keelne, vene keeles on lehekülg

kolme keelne, tööaja broneerimine on võimalik ainult eesti keeles; tööaega on võimalik

broneerida ainult ühe ajaühiku kaupa (mis saab siis kui klient soovib mitut teenust osta);

Broneeri tööaeg all peaks autoremondiga muud asjad ära kaduma (ntx rehvid hoiul);

Broneeri tööaeg seal on autoremondi valikuga poolik broneerimine; FaceBooki link viib

FaceBooki lehele, mitte firma FB lehele; Instagrami link viib Instagrami lehele, mitte firma

Instagrami lehele; Like us in FB puudu; Toodete võrdlusfunktsioon puudub; Liizi

kalkulaatori funktsioon kehva (mis edasi); Liisi kalkulaatori all Holm krediidifirma taotlus

(Liizi võib kohtusse anda); ARK otsing ei tööta 111AAA (vale nr paned, siis jääb ketrama ja

saad igasuguseid numbreid panna sinna; Kulleri teenus on erinev uus vs vana leht;

Maksmisel saab panna suvalist postiindeksit; A-Velje järelmaks on tegelt ESTO järelmaks

(seda ei tohiks nii reklaamida); Järelmaksude linke ei ole maksmisel (peale A-Velje

järelmaksu); Saatmise kohta oleks rohkem infot vaja (kelle teenust kasutatakse ja kas klient

saab ise valida?); Filtris panna kasutatud rehvid, siis viskab hunnik rehve tarnija laos, mis

oleks nagu kasutatud - kust need tulevad?; pealehe punase auto pilt koosneb pikslitest-häiriv;

Kasulikku 3 tabi on mõttetud (kirjeldus ei muutu); telefoni numbrid võiks olla mingile

standardile vastavad; registreerumisel on privaatsuspoliitika tühi.

2-20-18884

2. Kodulehe kasutamine mobiilist: FaceBooki link viib FaceBooki lehele, mitte firma FB

lehele; Instagrami link viib Instagrami lehele, mitte firma Instagrami lehele; Like us in FB

puudu; filters nupp muutmata, vene keeles on lehekülg 3 keelne; Saada sõnum on poolenisti

inglise keelne; Saada sõnum on poolenisti inglise keelne; Keele vahetus ebameeldiv; poes

olevate toodete hinnad ei ole õiged, toodete võrdlusfunktsioon puudu, Liizi kalkulaatori

funktsioon kehva (mis edasi); Liisi kalkulaatori all Holm krediidifirma taotlus (Liizi võib

kohtusse anda); ARK otsing ei tööta 111AAA (vale nr paned, siis jääb ketrama ja saad

igasuguseid numbreid panna sinna.

Hiljemalt 27.05.2020.a oli kostja suutlikkus arendusprojektiga edasiste tööde teostamiseks

hageja vaates täielikult ammendunud ning tähtaegselt mistahes töid ei olnud kostja hagejale üle

andnud.

Eelnevalt välja toodud asjaolude pinnalt nähtub, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Kostja

on ületanud kõik kokkulepitud tähtajad, ega ole tähtaegade ületamise ohust hagejat teavitanud.

Samuti on välja toodud, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks (Hagi

lisad nr 2 ja 3), kuid ka selle aja jooksul ei ole kostja suutnud oma kohustust täita. Kostjale oli

teada, et hagejal on uue veebilehe ja e-poe loomisega kiire ning kokkulepitud tähtaegadest kinni

pidamine oli hageja jaoks äärmiselt oluline. Sõltumatu eksperdi TK hinnangul on tänaseks

parimal juhul valmis saadud 50% töödest (Hagi lisa nr 7). Koosolekul ilmnes, et kostjal

puuduvad vajalikud teadmised kvaliteetseks töö tegemiseks, mistõttu on töö parandamine või

uue töö kostja poolt tegemine võimatu. Hageja eeldas kostjalt professionaalset käitumist ja

lähenemist hageja tellimusele, kus kostja oleks pidanud juba eeltööna välistama kõik takistused

ja probleemid, mis raskendavad töö valmimist tähtajaliselt. Kostja on endale ise võtnud riski ja

vastutuse tagada lepinguliselt kokkulepitud tähtajaks hageja tellimuse valmimine.

Hageja on lepingust taganenud nii 27. mail 2020. a toimunud koosolekul suuliselt (Hagi lisa nr

3), kui ka saatnud 1. juulil 2020. a taganemisteate (Hagi lisa nr 5).

Hageja on taganenud lepingust vastavalt lepingu punktile 10.2.3, mille kohaselt on tellijal (ehk

hagejal) õigus ühepoolselt leping üles öelda, teatades sellest töövõtjale 5 kalendripäeva ette kui

töövõtja (kostja) rikub tööde teostamise tähtaega. Hageja leiab, et kostja on rikkunud tööde

teostamise tähtaega, seega on hageja õiguspäraselt lepingust taganenud – kostja ei täitnud töö

valmistamise kohustust lepingus kokku lepitud tähtajaks.

Hageja on võtnud ühendust ka uue teenuse pakkujaga, kes selgitas, et kostja poolt teostatud töid

ei ole võimalik kasutada ja parandada vaid selle asemel tuleks teha täiesti uus töö (Hagi lisa 13 –

uue pakkuja e-kiri). Seetõttu ei ole hagejal ka juba väidetavalt täidetud kohustuse vastu enam

huvi. Lisaks eelnevale on hageja tänaseks sõlminud lepingu teise teenuse pakkujaga, kes on juba

pool tööst (2 kuuga) ära teinud ning üks osa uuest veebilehest toimib. See ilmestab eriti hästi

asjaolu, et lepinguga kokkulepitud tähtajad olid mõistlikud ning töö oli selle ajaga teostatav ning

tööde tähtajaks mitteteostamine tuleneb puhtalt kostjapoolsest rikkumisest ja puudulikest

teadmistest.

Veel leiab hageja, et kostja on rikkunud ka töövõtulepingu punkti 6.3, mille kohaselt kohustub

tellija kasutama tööde teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu, kvaliteetseid tehnilisi

lahendusi, mis vastavad infotehnoloogia ja kommunikatsiooni praktikas kehtivatele nõuetele.

Seda aga kostja teinud ei ole. Uus ettevõtte on töö teostanud vaid mõne kuuga, samas, kui kostja

ei suutnud seda aastaga. Hageja leiab, et kostja on lihtsalt kasutanud hageja raha selleks, et

õppida ja katsetada omamata mingitki ettekujutust, kuidas asi peaks toimima. See näitab, et

kostja ei kasutanud vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu.

2-20-18884

Hageja selgitab, et lepingulise soorituse väärtus koos puudustega on tema vaates null ehk poolik

veebileht (sõltumata valmiduse astmest) on hageja jaoks mis tahes rahalise väärtuseta. Esiteks,

sõltumata sellest, kas valmis on 85%, 92,5% või mis tahes muu protsent kogu töödest, ei saa

hageja veebilehte kasutada sihipäraselt ehk selleks, milleks hageja on veebilehe tellinud.

Olemasolevas valmiduses veebilehte ei ole võimalik kasutada, sest ei tööta otsingumootorid ega

ka veebipood. Teiseks ei ole hagejal võimalik paluda kellelgi ka sama töö ümber teha, sest teiste

poolt alustatud tööd mitte keegi edasi teha ei soovi. Samuti pole sellist poolikut veebilehte, mis

on arendatud vastavalt hageja spetsiifilistele vajadustele, võimalik ühelegi kolmandale isikule

võõrandada. Seega ka selle veebilehe turuväärtus on null eurot.

Lisaks, lepingu punkt 11.2, mis asub peatükis nr 11, mille pealkiri on leppetrahv, näeb ette

hageja õiguse vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat 200 eurot + KM iga ületatud

päeva pealt. Tänaseks on kostja tööde üleandmisega viivituses 579 päeva, millest tulenevalt on

hagejal õigus vähendada lõppsummat 115 800 euro (lisandub KM) võrra. Viidatud sätte näol on

tegemist poolte vahel kokku lepitud leppetrahviga juhuks, kui kostja ei anna tööd kokku lepitud

tähtajaks üle. Seega on antud juhul hagejal lisaks õigus nõuda ka kostjalt leppetrahvi summas 23

750 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 28 500 eurot. Kuna hageja õigus vähendada

lõppsummat on suurem, kui lepingu eest tasumisele kuuluv summa, milleks on 23 750 eurot,

millele lisandub käibemaks, st kokku summas 28 500 eurot, nõuab hageja leppetrahvi samas

summas, mis tuli lepingu kohaselt tähtaegselt valminud töö eest tasuda.

Hageja selgitab, et viidatud töövõtulepingu sätte (p 11.2) kohaselt tekib hagejal õigus

lõppsummat vähendada ka juhul, kui valmis töö hagejale üle antakse, st et hageja saab kostjalt

nii toimiva ja lepingutingimustele vastava veebilehe, kui ka vähendab veebilehe eest tasumisele

kuuluvat summat vastavalt töövõtulepingu punktis 11.2. sätestatud valemile. Kuna säte asub

töövõtulepingus leppetrahvi peatüki all, siis käsitlebki hageja eeltoodud kokkulepet

leppetrahvina töö tähtaegselt üle andmata jätmise tõttu.

Hageja teavitas enne hagiavalduse esitamist kostjat oma õigusest leppetrahvi nõuda 27. mail

2020. a toimunud koosolekul (Hagiavalduse lisa nr 3), kus hageja selgitas kostjale, et juhul kui

kostja on nõus asja kohtuväliselt lahendama ning tagastab hageja poolt juba makstud summad, ei

nõua hageja kostjalt töövõtulepingu punktis 11.2 sätestatud leppetrahvi, mida aga kohtusse

pöördumisel tehakse.

Hageja leiab, et alternatiivse nõudealusena on tal tekkinud õigus ka hinna alandamise tõttu nõuda

kogu lepingu alusel tasutud raha tagasi. Hageja leiab alternatiivselt, et tema 01.07.2020 esitatud

taganemise teadet saab lugeda ka hinna alandamise avalduseks. Hageja on 01.07.2020.a hinna

alandamise avalduse tulemina alandanud hinda nullini. Nullini hinna alandamine on lepingu

kohaselt lubatav (lepingu punkt 11.2, mis näeb ette hageja õiguse vähendada tööde eest

tasumisele kuuluvat summat 200 eurot + KM iga ületatud päeva pealt) ja käesoleval juhul

põhjendatud. Kuivõrd hageja on lepingu hinna alandanud nullini on hagejal õigus hinna

alandamise tulemina nõuda kostjalt tagasi 26 362.5 eurot. Hagejal on õigus küsida hinna

alandamise tulemina tagasi nõutavalt summalt viiviseid vastavalt VÕS § 113 lg-le 1. Kostja sai

hinna alandamise avalduse kätte 01.07.2020.a ning tähtaeg, mis hageja poolt anti, oli

08.07.2020.a. Seega on kostja olnud viivituses 26 363.5 euro tagastamisega alates 09.07.2020.a.

Viivisnõudeks perioodi 09.07.2020 – 31.12.2023.a eest on olnud 5232.22 eurot.

Juhul, kui kohus leiab, et 01.07.2020 avaldus ei ole käsitletav hinna alandamisena, esitab hageja

13.03.2024 menetlusdokumendiga alternatiivse hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 2

sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja palub

lugeda 13.03.2024 menetlusdokument alternatiivseks hinna alandamise avalduseks.

2-20-18884

Asjaolu tõttu, et kostja ei saanud tellitud tööd tähtaegselt valmis, pidi hageja lisaks tegema

investeeringuid oma olemasolevale veebilehele summas 2844 eurot. Hageja on kostjale

selgitanud, et olemasolev veebileht on vana ega rahulda enam hageja vajadusi piisavalt, seetõttu

telliti ka uus veebileht. Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, ei oleks pidanud hageja oma

olemasolevat veebilehte täiendama hakkama ning viidatud kahju ei oleks hagejale tekkinud.

Samuti on hageja sõlminud lepingud Maanteeametiga ning tasunud vastavalt ka arveid. Samas,

kui hageja ei ole saanud teenust kasutada, kuna kostja ei ole veebilehte tänaseni valmis saanud.

Selliselt tekitas kostja hagejale kahju summas 1409.23 eurot. Maanteeametiga sõlmis hageja

lepingu kostja juhendamisel ja kostja poolt antud valeinformatsiooni tõttu maksis hageja mitu

kuud Maanteeametile saamata vastavat teenust kasutada. Hageja selgitab, et kostja andis hagejale

teada, et viimane peab sõlmima Maateeametiga lepingu (Hagiavalduse lisa nr 11), mida hageja

ka tegi. Seega on hageja käitunud kostja juhiste järgi ning seetõttu vastutab kostja tekkinud kahju

eest.

Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus kaasata hindamiseks sõltumatu ekspert, kelle kulud on

kohustatud kandma lepingut rikkunud pool. Hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii

eksperdi TK poole kui ka Advokaadibüroo LMP poole ning kandud sellega seoses kahju summas

2259.20 eurot (1500 eksperthinnang ja 795.20 Advokaadibüroo LMP tasu). Eksperdi kulud

summas 1500 eurot on mõistlikud ning praktikas ka tavalised. Eksperdile tasuti sularahas.

Kahju tõendavate arvete kohta märgib hageja, et hageja juhatuse liikmele kuulub kaks ettevõtet

A-Velg OÜ ning Veljekoda osaühing. Ettevõtted on omavahel tihedalt seotud, A-Velg OÜ

tegeleb veebilehega ning Veljekoda osaühing pakub eeltoodu veebilehe kaudu oma tooteid ja

teenuseid. Seetõttu läheb üsna tihti ka sassi, millise ettevõtte alt teenuseid tellitakse ning kumb

ettevõtte teenuse eest tasub (nt ka riigilõiv on tasutud kogemata just Veljekoda osaühing

kontolt). Hiljem on toimunud aga ka tasaarveldus ning A-Velg on Veljekoda osaühingule

viimase poolt tasutud summad tagastanud. Sisuliselt on Veljekoda osaühing ajanud A-Velg asja

ning nende vahel on käsundita asjaajamise suhe. Seega näitavad ka Veljekoda osaühingule

esitatud arved hageja poolt kantud kahju suurust, kuna nad on lihtsalt ekslikult esitatud valele

ettevõttele ning asjaajamise lihtsustamiseks on Veljekoda osaühing need ka tasunud.

Advokaadibüroo poolt väljastatud arvete kohta selgitab hageja, et hageja lepinguline esindaja

töötas varasemalt Advokaadibüroos LMP, mis aga alates 07. oktoobrist 2020. a jagunes ning

alates 07. oktoobrist 2020. a töötab hageja lepinguline esindaja Advokaadibüroos

Pallo&Partnerid. Kui lepinguline esindaja soovis süsteemist LawTime enda arvuti kõvakettale

salvestada hagejale Advokaadibüroo LMP poolt esitatud arved, siis süsteem LawTime pani

päiseks ning arve saajaks automaatselt Advokaadibüroo Pallo&Parnterid.

II Kostja vastuväited

2. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob välja, et vaidlustab hageja

A-Velg OÜ poolt tööde osas esitatud väited tervikuna. Tööd teostati 92.5% osas ning selles osas

on tööd hageja poolt üle vaadatud ja vastuvõetud ning nende eest on ka tasutud.

Kostja Blueglass Interactive OÜ ülesanne oli luua A-Velg OÜ-le interneti e-pood. Esimeseks

etapiks oli disain (projekteerimine) ehk kus, mis asub ja kuidas veebileht välja näeb. See on nagu

maja ehitamine, mis algab projekteerimisest. Käesoleva projekti raames oli selle jaoks arvestatud

ca 18 päeva. Kogu töö toimus spetsiaalses süsteemis, kus klient näeb kogu arhitektuuri (disaini)

ja saab kommenteerida kõiki komponente, sh mis talle ei meeldi või kuidas ta soovib midagi

parandada ja täiendada. Sama etapp sisaldab liidestust failidega, mis hoiavad toodete infot

2-20-18884

(XML). BlueGlass Interactive OÜ pidi seadistama toodete impordi kodulehele, aga kohe algusest

A-Velg OÜ ei esitanud piisavalt informatsiooni ja ei esitanud kõiki faile, mille järgi Blueglass

Interactive OÜ pidi tööd tegema. Tööde lõpetamiseks kogu vajalikku XML informatsiooni ei

esitanud A-Velg OÜ, mis tõttu ei saanud nimetatud osas BlueGlass Interactive OÜ töid ka

teostada. Kostja küsis seda XML-i e-kirjaga (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 2 ja lisa 7,

lk 3 ja 4), 06.02.2019 andis AVelg OÜ teada, et pole XML faili saanud (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 rida 2 ja lisa 7, lk 1 punkt 1). See fail ei olnud olemuselt aga piisav nagu nähtub

A-Velg OÜ enese vastusest kliendihalduse tarkvaras (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 4

ja lisa 8, lk 1 punkt 1). Kahjuks esitas A-Velg OÜ BlueGlass Interactive OÜ-le ainult 1 faili

selles etapis (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 1 rida 4 ja lisa 9, lk 1 punkti 1 ees). Seega puudub

alus etteheideteks töövõtjale, et tööd pole tervikuna lõpetatud. Töid ei saanudki tervikuna

lõpetada, sest hageja jäi oma kohustustega täitmisega viivitusse (Kostja 15.11.2021 seisukoht,

lisa 10, lk 9 e-kiri 18.02.2021 kell 11:34). Veebipoe enda arendamise alustamiseks kasutati aega,

mis ilmus kaupadega failide puudumise tõttu, sest A-Velg OÜ ei edastanud kõike, mis oli vajalik

enne etapi alustamist. A-Velg OÜ oli nõus edasi liikuma teise etappi (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6, rida 5, lisa 10 – 21.02.2019 kell 14:48 e-kiri lk 8, lk 9 e-kiri 18.02.2019 11:26

ja lk 3, 25.03.2019 e-kiri 10:59) ja tasus arve esimese etapi eest (Kostja 15.11.2021 seisukoht,

lisa 2, lisa 11 (arve invoice 348 tasumine) lisa 6 rida 5 ja selle kohta ka lisa 12, lk 1 05.03.2019

e-kiri 14:06 tasumise kinnitus). St A-Velg OÜ võttis selle 1. etapi vastu endast lähtuva puuduse

tõttu, nõustus selle kõrvaldamisega hiljem ja BlueGlass Interactive OÜ liikus edasi teise etappi.

Töövõtja tegi omalt poolt tööd vastutustundlikult ja korrektselt arvestades A-Velg OÜ-st

tulenevaga.

Teine etapp “html/css” - see tähendab eelmises etapis tehtud disaini interaktiivseks tegemist. St,

et nupud saab hõljuma ja klikkida ja tuleb teha kujundus, mis töötab iga ekraani suurusega.

Selles etapis BlueGlass Interactive OÜ kodeerib lehe välimuse kujunduse järgi, teeb vaate

mobiili sõbralikuks ja et see välja näeb sama kõigis brauserites. Selle etapi käigus oli plaanitud

ka liidestada XML failid toodetega ja alustada liidestust majandustarkvaraga. 05.03.2019 saadi

A-Velg OÜ käest veel 1 fail toodetega, nüüd sai edasi tegeleda veel ühe XML faili

integreerimisega (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 7 ja lisa 12, lk 1 all 05.03.2019 e-kiri

14:06). Sellest nähtub selgelt, et A-Velg OÜ oli teabe edastamisega viivituses, kuna saatis

05.03.2019 alusinformatsiooni, mis tuli esitada esimeses etapis (punkt 3.4.2 ja 3.22.1). Blueglass

Interactive OÜ esitas selle etapi tööd e-kirjas ülevaatamiseks 10.03.2021 (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 rida 8 ja lisa 10, lk 3, 11.03.2019 kell 11:17 e-kiri). Seejuures A-Velg OÜ ei

vastanud ning BlueGlass Interactive OÜ saatis 15.03.2019 e-kirja kell 9:50 (lisa 10, lk 4) ja

19.03.2019 11:24 e-kiri kokkuvõte toimunud telefonikõne kohta, millega selgitati, et oodatakse

jätkuvalt infot (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 10 ja lisa 19, lk 3). Seejuures lubas A-

Velg OÜ esindaja sellega tegeleda ise alles alates 19.03.2019 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa

10, lk 3, 19.03.2019 12:15 e-kiri). BlueGlass Interactive OÜ saatis 25.03.2019 e-kirja kell 10:59

(Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 2, e-kiri 25.03.2019 kell 10:59, mis oli arve II etapi eest

(Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 3) ja selgitas, et AVelg OÜ-le vastused on pikalt veninud ja

seetõttu ei saa lepingu tähtajad enam paika pidada (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, lk 2).

25.03.2019 esitas klient palve, et BlueGlass Interactive OÜ suhtleks hoopis ise Maanteeametiga

(Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 12 ja lisa 10, lk 2 – 25.03,2019, e-kiri kell 13:26), kuid

see ei olnud võimalik. Seejärel edastas kostja väga detailsed juhised, et see oleks A-Velg OÜ-l

endal võimalik (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 12, 13 ja lisa 10, lk 1, 26.03.2019 e-kiri

kell 11:22). A-Velg OÜ siiski esitas taotluse ise ja andis selles teada projektihaldus tarkvaras

28.03.2019 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 10, rida 14 ja lisa 13, lk 1, 3 lõik). Samuti andis A-

Velg teada, et tal on jätkuvaid probleeme XML failidega ja selle tõttu oli takistatud kostja töö

teostamine (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 14 ja lisa 13, lk 1, punkt 2 lehekülje all).

BlueGlass Interactive OÜ sai ligipääsu majandus- ja laotarkvarale Erply hageja poolt alles

28.03.2019, see on 10 päeva pärast II etapi algust (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 15 ja

2-20-18884

lisa 14). Nüüd oli A-Velg nõus edasi liikuma kolmanda etapi juurde, sest tasus arve teise etapi

eest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 11 01.04.2029 invoice nr 349 tasumine). Töövõtja tegi

omalt poolt tööd vastutustundlikult ja korrektselt.

Kolmas etapp oli arendus. See tähendab, et BlueGlass Interactive OÜ teeb kogu funktsionaalsuse

osa, ehk siis kõik integratsioonid ladudega, Maanteeametiga, e-poe funktsionaalsus, maksmine,

tarne jne. Kuna see etapp oli väga mahukas, siis selleks oli töövõtulepingus, et esimene etapp

(disain) sisaldab lao integreerimist paralleelselt disainiga, muidu ei jõuaks kogu arendust valmis

teha kolmanda etappi lõpuks. Arendusetapis tehti tööd veebipoe installeerimisel ja seadistamisel,

funktsionaalsuse juurutamisel, toodete parameetrite filtreerimise funktsionaalsuse loomisel. Tööd

takistas kõigi kaupadega seotud XML failide puudumine, kuna kõik filtreerimisel kuvatavad

parameetrid ja nende seosed ei olnud teada. Tuletasime A-Velg OÜ-le meelde failide puudumist

ja palusime need esitada (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 14, lisa 13, lk 1 all ja lisa 10 lk

5, punkt 5). 11.04.2019 saabus fail koos kaupadega (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 17

ja lisa 15), mis osutus liiga suureks ning oli vaja luua faili lisatöötlus, et välistada kõik selles

sisalduvad kauba duplikaadid ja vähendada kaupade arvu 70 000 kuni ~3 000, klienti teavitati

sellest õigeaegselt (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 19 ja lisa 16, lk 2 ja 3). Selles faasis

sai ka lepingu tähtaeg kliendiga arutatud ja A-Velg OÜ aktsepteeris, et lepingu tähtajad enam ei

pea paika (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 20 ja lisa 17 lk 8, e-kiri 13.05.2019 kell

17:33). Samas e-kirja palus A-Velg OÜ ka ajapikendust 3. etapi arve tasumiseks. 3. arenduse

etapi eest tasumiseks BlueGlass Interactive pakkus, et arve tasumine võib toimuda 50% ja 50%

osamaksetena (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 21 ja lisa 17, lk 8). Tasuti 31.05.2019

lõpuks arved ilma (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 17, lk 6, lisa 4 ja lisa 11 [arve invoice 350

tasumised 20.05.2019 ja 31.05.2019], et selle eest oleks pretensioone esitatud. Samas oma

kohtusse esitatud menetlusdokumentides väidab A-Velg OÜ et töid ei lõpetatud, kui nii, siis

mille eest üldse A-Velg OÜ raha maksetähtaja pikendust paludes tasus? Siiski on vaja siin

märkida, et selles etapis toimus ka esimese etapi töid, mida A-Velg viivituste tõttu ei olnud

võimalik varem lõpetada. Edastatud süstematiseerimata XML failide töötlemine võttis palju

lisaaega, mis polnud sugugi plaanis ja oli põhjus, miks väljuti esialgsest töömahust. Nt

25.05.2019 teatas A-Velg OÜ, et ta pole Maanteeametist ikka vastust saanud (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 rida 23 ja lisa 18, lk 2). 31.05.2019 edastas kostja genereeritud võtmed, mis ta

pidi saatma pangale, et saada pangalinkide ning Liisi järelmaks liigipääsud (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 rida 24 ja lisa 19, lk 1). 10.06.2019 saatis BlueGlass Interactive e-kirja, kus

selgitas, et ootab ikka vastuseid oma küsimustele ja infot: - Maanteeameti infot – küsis kostja ca

3 kuud tagasi; - Pankade vastus – edastasime, mida vaja on; - Racingline velgede hinnad + info

velgede kohta; - Latakko velgede ja rehvide hinnad (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 25

ja lisa 17, lk 4 10.06.2019, e-kiri kell 11:33). Samas e-kirjas selgitas BlueGlass Interactive OÜ

ka väga selgelt:“... Loodan, et saate aru, et selliselt tööprotsess ei toimi ja igakord kui tuleb info,

mida me enne ei teadnud tuleb meil asju jälle sättida ja vahest ka ümber teha, sest ma ei osanud

mingite asjadega arvestada sest projekti informatsioon on puudulik. Siinkohal sooviksime teie

kommentaare, kuidas me projektiga lõpuni jõuame ja, et me püsiksime arvestatud eelarves on

meil vaja kogu informatsiooni korraga kätte saada.“ (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 26

ja lisa 17, lk 4 10.06.2019 e-kiri kell 11:33). A-Velg OÜ annab sellele oma vastuse kuid märgib,

et ootab jätkuvalt ise Akud'e XML Latakko poolt (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6, rida 27 ja

lisa 17, lk 3), mis tõttu oli tööde takistus jätkuvalt A-Velg OÜ poolt. 20.06.2019 sai kostja

lõpuks ligipääsu Maanteeameti infosüsteemile, mis oli üle 3 kuu hiljem, kui etapi alguse tähtaeg

18.03.2021 (lisa 6 rida 28 ja lisa 17, lk 1 keskel ja lk 3). Perioodis 20.06.2019 kuni 16.08.2019

sai teostatud väiksemaid ülesandeid vastavalt A-Velg OÜ antud infole (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 read 30 kuni 36). 20.06.2019 seisuga ei olnud BlueGlass Interactive OÜ-le

edastatud Aludiski (edasimüüja XML toodetega) hindasid, see oli omakorda seotud jätkuvalt

XMLi ja majandus- ja laotarkvara arendusega, st selles osas ei saanud kostja tööd jätkata.

28.06.2019 tuli A-Velg OÜ välja uue sooviga, et ta soovib lisada otsingu uudiste lehele, mis

2-20-18884

kujutas endast lisatööd. 01.07.2019 sai kostja viimaks Aludiski toodete hinnad A-Velg OÜ-lt.

Samas andis A-Velg teada, et seal tuleb arvestada täiendavad hinnad olemasolevale hinnakirjale

(Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 31 ja lisa 20). See omakorda nõudis täiendavat

arendusaega kostjalt. Blueglass Interactive OÜ edastas 09.07.2019 e-kirja, et kostja ootab ikka

Latakko Akude XML faili. 24.07.2019 edastati kliendile atribuutide nimekiri, mida ja kuidas

saab kasutada Erply's. Täna väidab klient, et kostja ei ole teinud Erply integratsioon üldse ja ei

suhelnud temaga selle teemast isegi (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 33). 23.08.2019 sai

BlueGlass Interactive OÜ EveryPay (pangalingid) vajalikud andmed, mis vajalik maksemooduli

seadistamiseks (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 34, lisa 21, lk 3, e- kiri 23.08.2019

11:30:37). 16.08.2019 edastas klient info selle kohta, et on sõlminud lepingu Itella Smartpostiga

ja on edastanud selle kohta info, mida tuli arendusel täiendavalt arvestada. 16.08.2021 andsime

projektihaldus tarkvaras kliendile teada, et vaja on nüüd lahendada küsimus 4. etapi arvega

seonduvas (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 36 ja lisa 22, lk 1 ja 2). BlueGlass Interactive

OÜ annab väga detailse ülevaate, kus selgitab, et töötamine olukorras, kus alusinfot edastatakse

mitme kuu hilinemisega ei ole aktsepteeritav ...“ Mis puudutab arvet, siis saame aru, et tahate

testida jne enne, kuid testimise periood oleks pidanud olema mitu kuud tagasi. Praegu on

olukord selline, kus meie ootasime informatsiooni ning seetõttu kannatame meie ning teostatud

tööde eest tasu ei saa. Nagu ka enne oleme korduvalt öelnud, siis meie tahame teiega tööd edasi

teha ning kuskile ära ei kao, kuid leiame, et arve tasumine võiks siiski olla tänase päeva jooksul

ehk jääks juulikuusse ning informatsiooni puudumine meie tööd mõjutada ei tohiks ja ei saa.“

Pärast seda toimus kliendiga 23.08.2019 suhtlus, kus klient asus seisukohale, et veebilehe disain

on vaja olulises osas ümber teha. See kohtumine on ka lindistatud kliendi poolt, kus klient vaid

süüdistas, kuid jättis tähelepanuta omapoolse tegevuse tähtaegade mittejärgimisel (Kostja

15.11.2021 seisukoht, lisa 22, lk 1 ja 2, hageja vastused rasvase trükiga). Tulemusena tegi kostja

disaini ülesehituse ümber A- Velg OÜ jaoks tasuta ja ümber (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6,

rida 37, lisa 23 vs lisa 24), kuigi see kujutab endast projekti välist lisatööd, sest disain oli 1 etapis

juba kinnitatud (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 23 ja ka lisa 17, lk 1 keskel disaini kinnitamise

kohta). Kohtumisel arutati detsember 2019 tähtaega eeldusel, et klient edastab tööde

lõpetamiseks kogu vajaliku informatsiooni. Sellele, et koostöö jätkus viitab ka asjaolu, et A-Velg

OÜ soovis kasutada kostja disainmaterjale motoshow reklaamides (Kostja 15.11.2021 seisukoht,

lisa 6, rida 38 ja lisa 25, lk 1), mida kostja ka võimaldas. Lehe arendustööde jätkamiseks

küsisime 09.10.2021 krüpteeritud file (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 39), mis neile

saatis Maanteeamet ja edastada meile edasi, et tegeleda autonumbri otsinguga. Lisaks küsime

auto parameetrite otsingu kohta täiendavat informatsiooni. A-Velg ei reageerinud sellele 2

nädalat, kuigi väidetavalt oli tal objekti lõpetamisega väga kiire nagu selgub hagiavaldusest ja

selle täpsustusest (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 40, lisa 26 leht 1). Vastus edastati

alles 22.10.2021 (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 40 ja lisa 26 leht 2). Kliendi edastatud

Maanteeameti andmetest aga selgus, et Maanteeameti AVP teenuses ei sisaldu kliendi poolt

soovitud põhiandmeid ning selles osas tuleb sõlmida uus leping (Kostja 15.11.2021 seisukoht,

lisa 6 rida 41 ja lisa 27 lk 3). See takistas lehekülje edasiarendust, sest lahendust polnud võimalik

teostada konkreetsel viisil nagu klient oma uute muutunud soovide kohaselt soovis. Klient oli

kõige sellega kursis ja esitas ka täpsustatud päringu Maanteeametile (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 27, lk 8). Seejärel jäid asjad kliendi poolt taas venima. 15.12.2019 toimus

kliendiga kohtumine, kus sai arutatud, et eeldusel, et kliendi poolt kõik vajalik informatsioon,

mis on arenduse lõpetamiseks laekub, saab tööd lõpetada aprill-mai 2020 (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 6 rida 42). Kliendile saadeti seejuures meeldetuletus kiri 03.01.2020 (Kostja

15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 43 ja lisa 27, lk 34). Kliendile sai selgelt rõhutatud kuniks

küsimused ei ole Maanteeametiga lahendatud ei saa sisuliselt edasi liikuda (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 27, lk 54, e-kiri 3. jaanuar 2020, 11:03). Seejärel tõusetus 09.01.2020 aga juba

järgmine probleem, mis seisnes kliendi tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises,

selleks tuli leida konkreetne lahendus arvestades kliendi tarkvara. Kliendile esitati selles osas

konkreetsed küsimused, mis on vajalikud selle arenduse lõpule viimiseks. Nimetatud küsimused

2-20-18884

on jätkuvalt vastuseta ja A-Velg poolt vastamata (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 44 ja

lisa 28 lk 2, e-kiri 9. Jan 2020, 16:48). 20.01.2020 saatis Maanteeamet uued API teenuse

andmed, mis lõpuks võimaldas omavahel siduda wheel-size (Auto parameetrite otsingu) ja

liiklusregistri otsingu. 06.02.2020 teavitas kostja hagejat, et Maanteeameti põhiandmed ei klapi

sõidukitel olevate ja neid omavahel siduda ei ole võimalik (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6

rida 47). Seega oli kliendi jaoks lisaarendusena tehtud suur töö, kuid lahendus polnud sisuliselt

võimalik, sest Maanteeameti poolt edastatud info alusel ei olnud võimalik varasemalt tuvastada

(Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 28 lk 4-5, e-kiri 6. veebruar 2020, 16:34). Seejärel 12.02.2020

soovis kostja edasi liikuda, et vastaks viimastele küsimustele ja asuks lehte sisuliselt testima.

Samal ajal kostja omaltpoolt uuris, kuidas toodete sünkimise saab veel paremaks teha ja alustati

uue sünkimise lahenduse arendusega. 19.02.2020 kirjutab klient, et leht ei leia tema

autonumbriga õiget tooteid (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 39 ja lisa 29, e-kiri 19. veeb.

2020, 21:36). Oleme küsinud täpsustusi, et kuidas saab parandada parameetri otsingut, aga ei

saanud vastust siiamaani (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 30 – e-kiri 20. veebruar 2020, kell

10:54). 27.03.2020 klient küsis luba kolmandale isikule leht üle vaadata, et oma poolt hinnang

teha. Andsime loa (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 50).

Selles etapis saidi ka juurdepääs laoprogrammile ning integreeritud andmevahetusele saidi ja

laoprogrammi vahel (tellimused, kaubad, kliendid). Kostja integreeris aja broneerimise mooduli

ja laiendas selle funktsionaalsust vastavalt kliendi soovile ja lepingus täpsustatule. Töötati välja

peidetud lehed, et kuvada kliendi autoteeninduses broneeritud aeg iga tõstuki jaoks. Lisatud on

velgede ja rehvide otsing parameetrite järgi kliendi pakutava teenuse kaudu (wheel-size.com).

Samuti, palju hiljem, kuna klient ei sõlminud Maanteeametiga lepingut õigeaegselt (tuletasime

meelde ja küsisime andmeid mitu korda), lisasime rehvide ja velgede otsingu auto numbri järgi

(Maanteeamet). See oli A-Velg jaoks suurim probleem, nagu hiljem selgus, on enamik

pretensioone algas sealt. Samas läks see kavast välja A-Velg OÜ enda tõttu, kuna edastatud

alusteave oli esitatud oluliselt hiljem ja puudustega, mis ei lähtunud BlueGlass Interactive OÜ-st.

A-Velg OÜ oli teadlik sellest, et aeg mis oli planeeritud (veebruar - mai 2019) projektiga

tegemiseks on lõppenud, tellija oli sellest teadlik ja peale maikuu 2019 ei saanud enam kohese

valmisoleku vormis tegeleda projektiga, sest oli juba ette planeeritud teised projektid. Jätkasime

projekti kallal tööd kahjumiga, töötades õhtuti, sest tahtsime klienti aidata ja projekti lõpule viia.

Lepingu perioodist oluliselt hiljem toimus 15.12.2019 koosolek, kus klient avaldas soovi

ühtlustada otsing auto numbri ja parameetrite järgi. Sellega seoses tehti tohutut tööd, kuna selle

käigus selgus, et Maanteeamet tagastab andmed auto kohta väga kaootilises vormis ja isegi ühe

automudeli puhul saab auto nime märkida täiesti erineval viisil. Mis takistas meil otsingut

täielikult ühendamast, seda selgitati ka A-Velg OÜ-le (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida

47, lisa 28 lk 4-5).

Neljas etapp – testimine kliendipoolt. Kuna iga klient teab oma ärist palju rohkem ja seal on

palju spetsiifilisi asju, siis selleks oli mõeldud testimise etapp kliendi vajaduste viimistlemiseks.

Kliendi tagasiside järel saab loodut täpsustada, täiendada ning kõrvaldada arendustegevuse

ebakõlad. Nii saab ebakõlad funktsionaalsuses kõrvaldada, täiendada ja täpsustada. Selles etapis

peab klient katsetama saidi toimimist ja esitama aruande dokkimata jätmise ja puuduste kohta,

mille BlueGlass Interactive OÜ peab parandama. Kaupade veebipoe otsing sisaldab paljusid

konkreetseid parameetreid, mida ei saa ette näha ja need pidi klient esitama testimise käigus.

Vähemasti ta lubas seda teha, aga lõpuks ei esitanud üksikasjalikku 4. testimise etapi

parandusvajaduste kirjeldust kunagi. Selgitame, et 17.04.2020 A-Velg saatis kolmanda isiku

kommentaarid (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 51), mille osas oleme oma tagasisidega

vastanud igale punktile (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 6 rida 51 ja lisa 30 ja selle alalisad

[tuleb käsitleda koonddokumendina], kommentaarid track changes funktsioonis, ka lisa 31).

2-20-18884

Kliendi viidatud vead ei olnud vead, vaid hagejast tulenevad väga spetsiifilised puudused, mis on

lõpetamata arendustööle omased ja nende likvideerimine nõuab abi ja testimist kliendi poolt.

Klient seda valmis võimaldama ei olnud, kuigi tööde teostamine oli kliendist tulenevalt veninud

üle igasuguse mõistliku projekti teostamise aja. Ootasime kliendi poolt tagasiside, sest ei osanud

ja saanud iga väikest detaili ise tuvastada, kuna see sõltub kliendi vajadusest.

BlueGlass Interactive juhib siinkohal tähelepanu, et projekt oli A-Velg minetuste tõttu veninud

enam kui aasta plaanitust pikemaks, ometi suutis hageja juba eeldatavasti 27.04.2020 jõuda

seisukohale, et enam sellist kodulehte ei taha, miks muidu oleks klient jätnud sisuliselt BlueGlass

Interactive OÜ lisas 30 toodud kommentaaridele ja märkustele vastamata. Sellele viitab ka see,

et 27.05.2021, mille kohta on hageja esitanud lindistuse ei ole koostöö arutamine, vaid püüdlus

leida võimalusi lepingust väljumiseks. Selle kinnituseks on TK koostatud (Kostja 15.11.2021

seisukoht, lisa 37) ja Y allkirjastatud ettepanek (22.12.2020 hagiavalduse lisa 4). Olukorras, kus

hagejal oli enam kui aasta aega anda info töö lõpetamiseks seda ei tehtud. Nüüd oli vaja aga

mingil põhjusel leping lõpetada võimalikult kiiresti, ilma andmata täiendavaid tähtaegasid või

võimaldada 4 etapp lõpetada.

Kostja on lasknud tööd üle vaadata osas, mis on võimalik teostada, sõltumatul asjatundjal, kelle

sõnul on samuti etapid 1, 2, 3 valminud ning 4. etapi testimist pole võimalik kontrollida, sest A-

Velg OÜ pole esitanud üldse sisulist dokumenti, mida saaks pidada loogiliselt struktureeritud

infotehnoloogilise testimise töödokumendiks (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 40 -

eksperdihinnang-AS).

Blueglass Interactive OÜ teostas töid vastavalt punktile 3.4 (töövõtulepingu punkt 3). Tööd

valmisid etapi kaupa nii nagu lepingus kirjas on, seda mahus mis oli võimalik saavutada A-Velg

OÜ poolt viivituse pärast ja ebatäieliku infot arvestades. Blueglass Interactive on teinud oma töö

hoolikalt ja vastutustundlikult. Osas, mis see on tegemata, ei saanud seda teha kliendi materjalide

puudumise tõttu. A-Velg OÜ-le kirjutati mitmel korral (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 17 lk

4, e-kiri 10. Jun 2019 kell 11:33), et kostjal ei olnud võimalust seda teostada ja oodatakse

materjale kliendilt ja et meil muud teised projektid ootel. Hoiatati, et on väga raske tema

projektiga tegeleda väljas pool kokkulepitud tähtaegasid. A-Velg OÜ ise aktsepteeris ja nõustus,

et enam ei pea lepingu tähtaegadest kinni pidama, sest põhjus, miks töö on tegemata on temast

lähtuv.

Töö on valmis üle 92.5% nagu poolte poolt on arveldatud. E-pood toimib, majandustarkvara

liidestatud, toodetega failid liidestatud, broneerimissüsteem tehtud, otsing parameetrite ja auto

numbri järgi tehtud, kõik muu ka tehtud. Väikesed vead esinesid viimases etapis, kus klient

hakkas tööd ülevaatama ja leidis väga spetsiifilised puudused auto numbri järgi otsingus, kuid

see ongi kliendi poolse testimise ehk viimase etapi eesmärk. Väike osa tööst on lõpetamata, sest

A-Velg ei ole seniajani tehtud tööd põhjalikult testinud ja andnud sisulist konstruktiivset

tagasisidet (17.04.2021 tagasiside ei ole kindlasti selleks).

Lisaks pole käesoleval juhul hageja tõendanud lepingutingimustele mittevastavust tööde

üleandmise või vastuvõetuks lugemise hetkel ja see mittevastavus ei tulenenud ühelgi juhul

hagejast endast. Hageja kohustus on käesoleval juhul tõendada, et VÕS § 642 lg 1 järgi

koosmõjus VÕS § 643 ja 644 lg 1, 2 ja 645 lg 2 töö ei vasta vastuvõetud osas

lepingutingimustele ja sellest on kostjale tähtaegselt teatatud. Hageja pole selliseid asjaolusid ega

tõendeid lepinguga mõistlikus seoses välja toonud.

A-Velg OÜ poolt oli lepingu kontaktiks Y, kes suhtles BlueGlass Interactive OÜ- ga perioodil

20.11.2018 kuni 27.03.2020. Samuti kaasati 2019 aasta teisel poolel W ja hiljem kaasas 2020

aastal TK A-Velg OÜ esindajana (Kostja 15.11.2021 seisukoht, lisa 37 dokumendi koostamise

2-20-18884

info alusel on TK koostanud 29.05.2021 A-Velg OÜ dokumendi [22.12.2020 hagiavaldus lisa 4],

mille siis Y on digitaalselt allkirjastanud), kes faktiliselt tegutses A-Velg OÜ projektijuhina

alates 27.03.2020. St TK ei saa olla nn sõltumatu ekspert, kuna ta on selgelt tegutsenud ühe

poole juhise alusel ja pärast seda kui kõik tähtajad olid A-Velg OÜ poolt ületatud. A-Velg OÜ

esindaja TK esitatud nn sõltumatu eksperthinnang ei ole asjas tähendust omav tõend, sest

nimetatud dokumendist ei selgu üldse üksikasjalikud etteheited (struktureeritud testimise

töödokument), mida oleks võimalik lepingu etappidega siduda. Hageja sõltumatu eksperdi

käsitlus jääb lepingu täitmise raames arusaamatuks, sest TK ei saa olla samal ajal hageja testija

ja sõltumatu ekspert. Lisaks teatud vigade esinemine käesolevas etapis on täiesti tavaline ja

aktsepteeritud, sest töö on jätkuvalt A-Velg OÜ tõttu pooleli neljandas etapis. Tellija ülesanne oli

e-poodi testida ja vigu tuvastada, mille järel on ta kohustatud andma BlueGlass Interactive OÜ-le

võimaluse tööde parandamiseks. Seda ei ole tänaseni A-Velg OÜ poolt lõpuni tehtud.

Kui töö protsessis tekib vaidlusi või seisakuid, mis ei sõltu töövõtjast ja segavad töö jätkamist,

siis üle 2 (kahe) päeva viivitusest lükkub valmimistähtaeg edasi vastava päevade arvu võrra

(Töövõtuleping punkt 3.1.5). Nimetatud punkti alusel ei saa väita, et pooltel oleks üldse lepingus

olnud siduvad tähtajad, kui esineb tellija ehk hageja enese informatsiooni andmise viivitus.

Tellija kohustuseks oli varustada kostjat tööde tegemiseks vajaliku informatsiooniga

(töövõtulepingu punkt 5.4).

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole loogiliselt ära selgitanud, kuidas ja milliseid tähtaegasid

kostja rikkus ning milles rikkumine tegelikult töövõtulepingu mittetäitmise osas seisnes.

Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.1 antakse töö või selle osas üle kirjalikult kontaktiisikut

teavitades e-posti teel. Osades, milles lepingu täitmine on võimalik teavitati hageja kontaktiisikut

e-posti teel. Seejuures ei vasta tõele käsitlus, mida on kirjeldanud hageja, vaid kui e-posti teel

vastavalt lepingu punktile 7.3 hageja vastuväiteid ei esita 5 tööpäeva jooksul, siis loetakse tööd

vastuvõetuks. See on kooskõlas ka lepingu punktiga 5.2. Sellega on kooskõlas ka poolte

praktikaga, kus A-Velg OÜ on esitatud arved tasunud. Miks peaks lepingu järgi A-Velg OÜ

tasuma tööde eest, mille osas on tal pretensioone. Väited, et tal on lepinguga teostatud tööde osas

pretensioone asus kõigi etappide lõikes avaldama alles 27.05.2020 ehk siis väljaspool lepinguga

määratud pretensiooni tähtaega. Selles osas tuleb hageja väited jätta tähelepanuta kui

asjakohatud.

BlueGlass Interactive OÜ vaidlustab tervikuna hageja avaldusi tähtaegade osas. Kostja ei ole

rikkunud lepingu tööde üleandmise tähtaegasid. Kostja on tööd teinud ulatuses, mis hageja

sisendit arvestades oli võimalik ning selles ulatuse sai tööd lugeda vastuvõetuks lepingu järgi.

Lõpetamata osas on viivitus tingitud A-Velg OÜ-st, mitte kostjast. Isegi kui ei ole selgesõnaliselt

e-kirjas hageja aktsepti, siis lepingu vastuvõtmise tingimusi arvestades tuleb tööd nimetatud osas

lugeda vastuvõetuks ja seda kinnitab ka hageja poolt arvete tasumine. Miks muidu hageja oleks

need arved tasunud. Tööde valmimine jäi sõltuma tervikuna hageja enese tegevusest, kuna kostja

andis hagejale teada, et tööd on võimalik teha aktiivse tööplaani väliselt ja vastavalt võimalusele.

Seda aktsepteeris ka hageja ise.

Erinevalt hageja avaldatust pole ta sisuliselt kunagi andnud täiendavat tähtaega viisil, et tööd

oleks võimalik lõpuni teha. Hageja pole ühelgi juhul määratlenud, mis on tema jaoks lepingu

rikkumine ja kas üldse saab rääkida kostja rikkumisest viisil, et rikkumine on oluline. Üksnes

selgelt määratletud täiendava tähtaja andmine koos arusaadava ja sisuliselt hinnatava

pretensiooniga saab endast kujutada VÕS järgi olulist lepingu rikkumisest teavitamist ja

täiendava tähtaja määramist kostjale. Hageja pole tänaseni esitanud informatsiooni, mis oleks

võimalik ja vajalik tööde lõpuni tegemiseks.

2-20-18884

Hageja etteheited töövõtulepingule ja nende tingimustele on asjakohatud, sest poolte vahel

valmistati ette lepingut mitu nädalat (perioodis 20.11.2018 kuni 31.01.2019) ja selle tingimused

räägiti üksikasjalikult läbi. Kostja esitatud projektihalduse tarkvara ja e-kirjad tõendavad, et

esiteks on kostja püsivalt palunud hagejalt vajalikku informatsiooni, mille esitamisega venitas

hageja, kuid pole seda andnud tänaseni. Teiseks on e-kirjavahetusega tõendatud ka see, et hageja

ise andis kostjale teada, et tal ei õnnestu järgida lepingu tähtaegasid ja see on sobilik.

Kolmandaks kuna tööd jäid venima hagejast tulnud põhjustel, siis pooled ei määranud üldse

tööde lõplikku valmimise tähtaega, vaid sõltus hageja poolse vajaliku teabe esitamisest, mida ei

esitatud vajalikul kujul kunagi.

Hageja väidetav käitumine arvestades tema enese selgitusi ei ole järjekindel, miks oleks pidanud

hageja tasuma töövõtulepingu järgselt etappide kaupa tööde osas, mille järgi ta oleks pidanud

laskma selle VÕS § 643 järgi üle vaatama. Samuti mistahes pretensioonidest teavitamine oleks

pidanud toimuma lepingus määratletud 5 tööpäevase tähtaja jooksul. Seejuures tegelikkuses on

hageja tasunud tööde eest, mis oli võimalik hageja enese viivitusi arvestades BlueGlass

Interactive OÜ-l teostada. Nimetatud osas on tööd vastuvõetud ja selles osa puudub alus

mistahes pretensioonideks. Seda kinnitab ka tegelikkuses hageja poolt tasumine.

Hageja oleks pidanud käesoleval juhul VÕS § 116 lg 1 alusel taganemise realiseerimiseks andma

kostjale kohaselt täiendava mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks VÕS § 114 järgi alates hetkest,

kui tema poolt oli lepingu täitmiseks kogu vajalik informatsioon esitatud. Lisaks on taganemist

käesoleval juhul vaja käsitleda VÕS § 647 erisätte alusel. Nende sätete alusel järeldub, et isegi

kui tööl esinevad puudused on olulised ning takistavad selle eesmärgipärast kasutamist, ei too

ainuüksi lepingutingimustele mittevastavas kaasa veel olulist lepingurikkumist, kui puudused on

võimalik parandamise või uue toot tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema.

Olulisele lepingurikkumisele tuginemise võimalus tekib tellijal seega alles juhul kui ta on esmalt

pakkunud töövõtjale võimalust rikkumise parandamise või uue töö tegemisega heastada, andes

selleks töövõtjale täiendava tähtaja või nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 järgi.

Nimetatud eelduseid aga hageja ei täitnud. Kostja on seisukohal, et taganemise avalduse

tegemine on töövõtu olemust arvestades käesoleval juhul tagajärjetu, sest ei vasta VÕS § 116 lg

4 lause I toodud tingimustele. Kostja vaidlustab kõik hageja poolt taganemise õigustuseks toodud

faktiväiteid, kuna need ei vasta tõele. Kostja ei ole välja toonud, mida ta sisuliselt käsitleb

lepingu rikkumisena, et see lepingu rikkumine oleks oluline ja et asjas oleks hageja viivitust

arvestades üldse esitatud täiendav tähtaeg, mida saaks täita. Hageja viidatud TK nn ekspertiisakt

ei vasta olemuselt mistahes kujul ekspertiisiaktile mõistlikult esitatud tingimustele või IT auditi

dokumendile. Pigem nähtub dokumendist, et hageja on isikule andnud ülesande ja selle pinnalt

on kirjutatud, mida hagejale vaja on.

Kostja viitab, et hageja avaldatu ebajärjekindlust viitab seegi, et töövõtulepinguga seotud

asjaoludel, et saa hageja käsitleda töövõtulepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist ühe

dokumendi pinnalt samal viisil. Hageja taganemine ja õigus leping üles öelda ei ole õiguslikult

samatoimelised. Analüüsides lepingu ülesütlemise kohta hageja dokumentides toodut, siis

hagejal näib olevat jäänud tähelepanuta töövõtulepingu tellija poolse ülesütlemise erinorm, mis

muundab täiesti asjakohatuks selle, mida hageja on avaldanud 22.12.2020 hagiavalduse punktis

2.6.4. Hageja ülesütlemise osas esineb käesoleval juhul VÕS § 655 lg 1 erinorm, mille kohasel

on kostjal igal juhul õigus juba teostatud tööde eest tasu saada. Seejuures aga ei kohaldu VÕS §

655 lg 2, mis näib olevat hageja alternatiivne käsitlus. Samuti ei pea kostja ajakohaseks väiteid

ega tõendeid selle kohta, mida hageja on avaldanud mõne muu töövõtja kohta. Seda enam, et

väidetud asjaolud ja e-kiri ei ole ühelgi juhul sõlmitud töövõtulepingu sisulise hindamise aluseks.

2-20-18884

Kuna käesoleval juhul ei ole täidetud taganemise eeldused ja tehtud taganemise avaldus on

õiguslikult tagajärjetu, siis ei teki käesoleval juhul ka tagasitäitmise võlasuhet. Ebaselgeks jääb

ka see, et kui hageja ei ole väidetavalt lepingu järgi ühtegi tööd üle andnud, siis mille eest on

hageja lepingu järgi üldse tasunud. Vastupidiselt hagejale on kostja seisukohal, et ta on tööd

etapi kaupa üle andnud ja tööd on kas vastuvõetud, sest nende eest on tasutud.

Esitatud leppetrahvinõue on tervikuna põhjendamata, sest selle esitamise eeldused ei ole täidetud

ning hageja ei ole oma menetlusdokumentides tõendanud, et tal on lepingujärgne

leppetrahvinõue. Kogu projekt jäi venima hageja viivituse tõttu info edastamisel ja kolmandate

osapoolte poolt info mitte saamisel, mis oli hageja enese vastutusalas. Hageja aktsepteeris

viivitusi ja muuhulgas seda, et töö on tervikuna võimalik lõpetada väljaspool lepingus toodud

ajagraafikut. Muudes lõpptähtaegades pooled enam kokku ei leppinud, sest see polnud ka

võimalik, kuna hagejal tuli esitada info, mida lõppastmes üldse ei esitatud. Seega ei saa rääkida

ka leppetrahvinõudest. Töövõtulepingu punkti 11.2 tingimust arvestades saab teha lõppastmes

vähendusi, kuid selle alusel ei saa esitada eraldi nõuet. Konkreetses sättes on räägitud

lõppsumma vähendamisest arvutusliku tehte eeldusena, mis tähendab, et leppetrahvi arvutuskäik

ei saa minna negatiivseks nagu seda on käsitlenud hageja. Hageja ei saa kohtumenetluses esitada

negatiivse tehtena tulemusena miinusmärgiga nõuet. Kostja ei nõustu, et hageja oleks üheski

dokumendis arusaadavalt andnud oma pretensioonidest kostjale teada leppetrahvi osas.

Maanteeameti lepingu osas esitatud nõue on asjakohatu, kuna konkreetne vajadus lähtus hageja

enese soovist. Selleks, et vastavat funktsionaalsust luua pidi hageja sõlmima lepingu

Maanteeametiga, ilma selleta ei oleks olnud võimalik üldse saavutada lehel vajalikku

funktsionaalsust. St kuna soov vastav funktsionaalsus saavutada lähtus hageja enda soovist ei ole

selle saavutamise vajalikud tingimused ka kostjale kuidagi ette heidetavad, mille tõttu

Maanteeameti arvete osas esitatud nõue on asjakohatu ja kahju nõude eelduste osas

põhjendamata.

„Sõltumatu eksperdi“ kulu ei ole käesoleval juhul mõistlikult üldse seotud töövõtulepinguga.

Tegemist oli hageja poolt palgatud isikuga, kes kaasati selleks, et asuda kostja loodud e-poe

süsteemi testima. Vähemasti väideti nii seda kostjale. Hiljem selgus aga hageja käsitleb isikut kui

sõltumatut eksperti. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdiga, kui isik tegutseb hageja esindaja ja

koostab talle dokumente.

Investeeringud vanasse kodulehte summas 2844 eurot ei ole loogiliselt kuidagi seotud

töövõtulepinguga. Selles osas on kahjunõude eeldused täitmata ning selline vajadus ei saaks

kostjale ka olla kuidagi moodi ettenähtav kahjunõude eeldusena.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kahju nõude esitamiseks vajalike asjaolusid

hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud. Kahju nõude eeldused on tõendamata ja

põhistamata. Samavõrd on arusaamatu kogu hageja käsitlus kahjust nii selle tekkimise aluste kui

ka kahjunõude objektiivse suuruse osas. Kostja on seisukohal, et kostjal välja toodud kulutused

ei ole mõistlikud ega vajalikud.

Kostja on seisukohal, et tööde etapi kaupa teostamises ei saa lepingu järgi olla vaidlust.

Töövõtulepingu tähenduses on hageja tööd etapi kaupa vastu võtnud 1-st kuni 3-nda etapini,

millele lisandub 4 etapist 50% ja on nende eest tasunud. Töövõtulepingu punktide 7.1, 7.2 ja 7.3

valguses tuleb lugeda etapid 1 kuni 3 vastuvõetuks ja tööd on pooleli etapis 4. Kostja rõhutab, et

hagejal oli lepingu järgi tööde ülevaatamise kohustus ja ta pidi seda lepingu järgi täitma.

Hagejale vajaliku veebilehe kui lõppeesmärgi käsitlus ei ole asjakohane, sest see ei vasta

lepingule ja seal kokkulepitud tingimustele. Kostja pidi vastava eesmärgi saavutama etappide

2-20-18884

kaupa vastavalt töövõtulepingu punktile 3. Kostja osutab ka tähelepanu, et veebilehe kui

ainukese tähtsust omava lõppeesmärgi tõlgenduse puhul puuduks kostjal igasugune huvi sellist

töövõttu sellisel viisil teostada. Veebilehe tööde teostamine etapi kaupa võimaldab selgelt

hinnata vastavalt lepingule lepingujärgsete tööde teostamist. Samuti aitab see projekti teostamise

kulgu jälgida. See annab nii tellijale ja töövõtjale kindluse, et tööde teostamine toimub vastavalt

kokku lepitud lepingutingimustele ja tähtaegadele. Vaheetappide täitmine võimaldab projekti

osade kaupa üle vaadata, vajadusel korrigeerida ning anda tagasisidet ning tagab, et projekti tööd

on lõpuks kokkulepitud tingimustele vastavad. Veel võimaldab vaheetappide täitmine hinnata

tööde kulgu ning kulude kasvu. Samuti, kes ei ole lepingu täitmisel kohaselt käitunud, millise

poole käitumise osas esineb minetusi. Vaheetappide puudumine võib aga põhjustada ebaselgust

ning võib muuta projekti sujuva kulgemise täiesti jälgimatuks. Vaheetappide tähtsus seisneb ka

selles, et nendega kaasneb tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ja selle eest rahaline

tasu töövõtjale. See tähendab, et teenuseosutaja saab iga vaheetapi lõpetamisel tasu, mis aitab

vähendada tema riske ja tagab, et ta ei kaota töö eest tasu, kui tellijal tekib makseraskusi või

juhtuvad muud ootamatud asjaolud, mis võivad projekti kulgu mõjutada.

Samuti aitab see teenuseosutajal paremini planeerida oma tööd ja ressursse ning tagab, et tööd ei

jää kinni tellija rahaliste vahendite puudumise või lõppemise taha. Käesoleval juhul juhtus tööde

etappide mõttes eelkõige see, et hageja ise ei täitnud lepingut, mis oli tööde etappide kaupa

teostamiseks vajalik. Selle asemel, et tööd seisma panna nõustus kostja teostama etapid lepingu

osas nii nagu see oli võimalik ning nagu hageja andis nendele aktsepti. See ei ole käesoleval

juhul vaidluse all. Nii täideti etapid 1 kuni 3 ja neljandas etapis pani hageja tööd seisma.

Hageja käsitlus töö teostamise ja vastuvõtmise etappide väidetava puudumise kohta on täiesti

arusaamatu. Kui tööde etappidel ei ole üldse lepingu järgse töö teostamise seisukohalt tähendust,

siis ei saanud hagejal olla ka etappide ülevaatamise, vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustust.

Sellise hageja tõlgenduse alusel tekib küsimus, mille eest on siis hageja maksnud, kui

konkreetsetel etappidel ei ole üldse töö kui terviku seisukohalt mingit tähtust.

Isegi juhul kui kostja oleks lepingut rikkunud (kostja sellega ei nõustu), siis igal juhul ei saa

hageja lepingust kostjaga taganeda sellisel viisil nagu hageja on esitanud. Hageja oleks pidanud

käesoleval juhul VÕS § 116 lg 1 alusel taganemise realiseerimiseks andma kostjale kohaselt

täiendava mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks VÕS § 114 järgi alates hetkest, kui tema poolt oli

lepingu täitmiseks kogu vajalik informatsioon esitatud. Lisaks on taganemist käesoleval juhul

vaja käsitleda VÕS § 647 erisätte alusel.

9. jaanuari 2020.a. e-kirja kohaselt laadis kostja veebilehe üles testimiseks. Seejuures on teravalt

esilekerkiv, et 08.11.2022 kohtuistungil on hageja seaduslik, volitatud ja lepinguline esindaja

väitnud, et nendele ei ole üldse veebilehte üleantud ja nad ei teadnud, et veebileht oli nende

serveris, kuid samas nähtub nii hagiavalduse lisast 13 (06.08.2020 AVDAY | Loovagentuur e-

kiri 11:10:51) ja samuti lisa 1 lk 2 T, 21. veebruar 2023 kell 15:56 e-kirjast, et nad teavad väga

hästi, et veebileht on nende serveris. Hageja saadud soorituse väärtus ei ole null ja selline hageja

väide ei ole millegagi tõendatud.

Asjakohane ei ole hageja väide nagu ta ei ole 24.05.2019 seisuga tema tellitud veebilehte saanud.

See ei ole ka faktiliselt võimalik, sest nagu kostja on selgitanud on hageja jätkuvalt kestavalt

tööde lõpetamiseks vajaliku informatsiooni andmisega viivituses. Tööde lõpetamine polnud

võimalik ja hageja aktsepteeris, et lepingulised tähtajad enam ei kehtinud.

Kostja ei nõustu, et hageja oleks kostjale määranud täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Tööde

tähtaja määramise eelduseks, mis oleks lepingu järgi kostjale siduv on eeldus, et hageja poolt on

kogu vajalik informatsioon tööde lõpetamiseks esitatud. Hageja ei ole tööde lõpetamiseks

2-20-18884

vajalikku informatsiooni esitanud. Hageja ei ole 4 etapis esitanud üldse asjakohast testimisel

põhinevat tagasisidet (testimise raamdokumenti), mille alusel oleks kostja saanud vead

kõrvaldada. Lõpuks ei lubanud hageja töid lõpetada sõltumata kostja antud tagasisidest.

Hagejaga arutatud tööde lõpetamise eeldatavad tähtajad on olnud seotud tingimusega, et hageja

esitab tööde lõpetamiseks kogu vajaliku informatsiooni. Seda pole aga hageja jätkuvalt teinud.

Nii ei ole üldse sisuliselt kohane hageja käsitlus väidetavatest kostja poolse töö kvaliteedi,

tähtaegsuse ning töö täiendavaks tähtajaks teostamata jätmise osas. Need väited pole lihtsalt

tõesed.

Kostja on seisukohal, et ükski hageja hinna alandamise avaldus ei täida hinna alandamise

materiaalseid ja formaalseid eelduseid. Täitmisega hilinemine, mis lähtus hageja kooskõlastusest

ei saa aga olla VÕS § 112 lg 1 järgi hinna alandamise aluseks. Lisaks peaks hinna alandamiseks

olema hageja võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid hageja on hoopis väitnud, et ta

pole midagi vastu võtnud.

Hageja on hinna alandamise avalduse esitanud 13.03.2023, samas kui tema enese väiteid lepingu

mittekohase täitmisega on esitatud 24.05.2019 seisuga. Sellises tähenduses on igasugune

mõistlik tähtaeg selliseks hinna alandamiseks möödunud ning selline hinna alandamine tuleks

lugeda VÕS § 118 lg 2 mõttes tühiseks, kuna on tehtud alles 13.03.2023 seisuga. Selline

kujundusõigus, millele analoogia korras rakendub VÕS § 118 lg 2 tuleb lugeda konkreetse sätte

kaudu aegunuks TsÜS § 146 lg 1 alusel.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse

mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt

kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja

mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja

mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid

arvestades kohus.

VÕS § 112 lg 5 sätestab, et üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine

lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.

VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.

2-20-18884

VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas

siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

VÕS § 648 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: 1)

töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; 2) tellija keeldus õigustamatult

vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö

tegemiseks.

4. Harju Maakohtu menetluses on A-VELG osaühingu (OÜ) hagi Pineparks osaühingu (endise

nimega BlueGlass Interactive osaühingu) vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise, leppetrahvi ja

viivise nõudes ning alternatiivselt hinna alandamise nõudes.

5. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja A-Velg OÜ nõue hageja ja kostja Pineparks OÜ (endise

nimega BlueGlass Interactive OÜ) vahel 31.01.2019 sõlmitud töövõtulepingust nr 1009181/1,

millega kostja kohustus looma hagejale uue veebilehe ja e-poe. Lepingu punktis 3.1 on sätestatud

tööde teostamise tähtajad, mille kohaselt pidi töö tervikuna valmima hiljemalt 24. mail 2019. a

Kliendi testimise faasis ei omanud veebileht olulisi kokku lepitud tingimusi, mille pidi kostja

looma varasemas kolmes etapis. Hageja on lepingust taganenud nii 27. mail 2020. a toimunud

koosolekul suuliselt, kui ka saatnud 1. juulil 2020. a taganemisteate.

Hageja nõuab leppetrahvi töövõtulepingu punkti 11.2. alusel, mille kohaselt, juhul, kui töövõtja

ei anna tööd üle lepingus sätestatud tähtaja jooksul on tellijal õigus nõuda lõppsumma

vähendamist 200 euro + käibemaksu võrra iga ületatud päeva eest. Kuna hageja õigus vähendada

lõppsummat on suurem, kui lepingu eest tasumisele kuuluv summa, milleks on 23 750 eurot,

millele lisandub käibemaks, st kokku summas 28 500 eurot, nõuab hageja leppetrahvi samas

summas, mis tuli lepingu kohaselt tähtaegselt valminud töö eest tasuda.

Kuna kostja ei saanud tellitud tööd tähtaegselt valmis, pidi hageja lisaks tegema investeeringuid

oma olemasolevale veebilehele summas 2844 eurot. Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud,

ei oleks pidanud hageja oma olemasolevat veebilehte täiendama hakkama ning viidatud kahju ei

oleks hagejale tekkinud.

Samuti on hageja sõlminud lepingud Maanteeametiga ning tasunud vastavalt ka arveid. Samas,

kui hageja ei ole saanud teenust kasutada, kuna kostja ei ole veebilehte tänaseni valmis saanud.

Selliselt tekitas kostja hagejale kahju summas 1409.23 eurot.

Hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii eksperdi TK poole kui ka Advokaadibüroo

LMP poole ning kandud sellega seoses kahju summas 2259.20 eurot (1500 eurot eksperthinnang

ja 795.20 Advokaadibüroo LMP tasu).

6. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole hageja

selgitanud, kuidas ja milliseid tähtaegu kostja rikkus ning milles rikkumine töövõtulepingu

mittetäitmine seisnes. Hageja oleks pidanud VÕS § 116 lg 1 alusel taganemise realiseerimiseks

andma kostjale kohaselt täiendava mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks VÕS § 114 järgi alates

hetkest, kui tema poolt oli lepingu täitmiseks kogu vajalik informatsioon esitatud. Lisaks on

taganemist käesoleval juhul vaja käsitleda VÕS § 647 erisätte alusel.

Esitatud leppetrahvinõue on tervikuna põhjendamata, sest selle esitamise eeldused ei ole täidetud

ning hageja ei ole oma menetlusdokumentides tõendanud, et tal on lepingujärgne

leppetrahvinõue. Kogu projekt jäi venima hageja viivituse tõttu info edastamisel ja kolmandate

osapoolte poolt info mitte saamisel, mis oli hageja enese vastutusalas.

2-20-18884

Maanteeameti lepingu osas esitatud nõue on asjakohatu, kuna konkreetne vajadus lähtus hageja

enese soovist. Selleks, et vastavat funktsionaalsust luua pidi hageja sõlmima lepingu

Maanteeametiga, ilma selleta ei oleks olnud võimalik üldse saavutada lehel vajalikku

funktsionaalsust.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kahju nõude esitamiseks vajalike asjaolusid

hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud. Kahju nõude eeldused on tõendamata ja

põhistamata.

7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õiguspäraselt töövõtulepingust taganenud lepingu

rikkumise sh kokku lepitud tähtaegade rikkumise tõttu ja kas sellest tulenevalt on hagejal õigus

nõuda makstud tasu tagastamist ning lisaks nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist ning kas

hageja alternatiivne hinna alandamise nõue on põhjendatud.

9. Kohus analüüsib esiteks, kas lepingust taganemine oli õiguspärane ja kas hagejal on õigus

nõuda makstud tasu tagastamist ning seejärel hageja leppetrahvi ning kahju hüvitise nõude

põhjendatust ning lõpuks hinna alandamise nõuet.

I

10. Hageja tugineb lepingust taganemisel asjaolule, et kostja on rikkunud tööde üleandmise

tähtaegu ning veebileht ei oma olulisi kokkulepitud tingimusi. Kohus analüüsib esmalt, kas

kostja on rikkunud tööde üleandmise tähtaegu.

11. Hagiavalduse kohaselt on lepingu punktis 3.1 sätestatud tööde teostamise tähtajad, mille

kohaselt pidi töö tervikuna valmima hiljemalt 24. mail 2019. Hageja hinnangul ei ole viidatud

töö tänaseni valmis. Seda on kinnitanud sõltumatu ekspert TK kui ka kostja ise. Lepingu punkti

6.4. kohaselt kohustus kostja viivitamatult teatama hagejale kõigist tööde kvaliteeti ja tähtaegset

valmimist ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest. Seega oli kostjal kohustus viivitamata

anda hagejale teada puudulikust infost, mille hankimine potentsiaalselt viivitab töö valmimist.

Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud. Kostja ei ole kordagi hagejat teavitanud

asjaoludest, mis tingiksid kokkulepitud tähtaja ületamise. Hageja on andnud kostjale täiendava

tähtaja tööde lõpetamiseks.

12. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud tööde üleandmise tähtaegu. Tööd valmisid etapi

kaupa nii nagu lepingus kirjas, seda mahus mis oli võimalik saavutada A-Velg OÜ poolt

viivituse pärast ja ebatäieliku infot arvestades. Kostja on teinud oma tööd hoolikalt ja

vastutustundlikult. Osas, mis see on tegemata, ei saanud seda teha kliendi materjalide puudumise

tõttu. Hagejale kirjutati mitmel korral, et kostjal ei olnud võimalust töid teostada ja oodatakse

materjale kliendilt ja muud teised projektid on juba ootel. Hoiatati, et on väga raske projektiga

tegeleda väljaspool kokkulepitud tähtaegasid. Hageja ise aktsepteeris ja nõustus, et enam ei pea

lepingu tähtaegadest kinni pidama, sest põhjus, miks töö on tegemata on temast lähtuv. Hageja ei

ole kunagi andnud täiendavat tähtaega viisil, et tööd oleks võimalik lõpuni teha. Hageja pole

tänaseni esitanud informatsiooni, mis on vajalik tööde lõpuni tegemiseks.

13. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud tähtaegu. Hageja

toob välja, et kostja on ületanud kõik kokkulepitud tähtajad, ega ole tähtaegade ületamise ohust

hagejat teavitanud. Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingus kokku lepitud tähtaja rikkumine

2-20-18884

tulenes kostjast. Kohtu hinnangul nähtub esitatud tõenditest ja asjaoludest, et kostjal puudus

vajalik info viia töö lõpuni lepingus kokku lepitud tähtajaks ning hageja on nõustunud, et lepingu

tähtajad ei pea enam paika. Pooled on kohtumistel arutanud töö valmimise aega, kuid selle

eelduseks oli tööks vajaliku alusinfo olemasolu, mida kostjal ei olnud.

Lepingu kohaselt sisaldas esimene etapp liidestust failidega, mis hoiavad toodete infot (XML).

Esimene etapp lõppes lepingu punkti 3.1. alusel 22.02.2019. Pooltevahelisest e-kirja vahetusest

nähtub, et tööde lõpetamiseks kogu vajalikku XML informatsiooni hageja esimeses etapis ei

esitanud. 05.03.2019 e-kirjas nähtub, et hageja saatis alusinformatsiooni, mis tuli esitada

esimeses etapis. 28.03.2019 e-kirjaga andis hageja teada, et tal on jätkuvaid probleeme XML

failidega. Kostja sai ligipääsu majandus- ja laotarkvarale Erply hageja poolt alles 28.03.2019, see

on 10 päeva pärast II etapi algust. Kolmandas etapis takistas tööd kõigi kaupadega seotud XML

failide puudumine, kuna kõik filtreerimisel kuvatavad parameetrid ja nende seosed ei olnud

teada. Kostja tuletas 01.03.2019 e-kirjaga hagejale meelde failide puudumist ja palus need

esitada. 11.04.2019 saabus fail koos kaupadega, mis osutus liiga suureks ning oli vaja luua faili

lisatöötlus, et välistada kõik selles sisalduvad kauba duplikaadid ja vähendada kaupade arvu 70

000 kuni ~3 000. Hagejat teavitati sellest 12.04.2019 e-kirjaga. 25.05.2019 e-kirjas teatas hageja,

et ta pole Maanteeametist ikka vastust saanud, kuigi töö pidi olema valmis 24.05.2019.

10.06.2019 saatis kostja e-kirja, kus selgitas, et ootab ikka vastuseid oma küsimustele ja infot:

Maanteeameti info –kostja küsis ca 3 kuud tagasi; Pankade vastused – edastasime, mida vaja on;

Racingline velgede hinnad + info velgede kohta; Latakko velgede ja rehvide hinnad. 20.06.2019

sai kostja ligipääsu Maanteeameti infosüsteemile, mis oli üle 3 kuu hiljem, kui etapi alguse

tähtaeg 18.03.2021. 01.07.2019 sai kostja hagejalt Aludiski toodete hinnad ning kostja andis

hagejale teada, et seal tuleb arvestada täiendavad hinnad olemasoleval hinnakirjale. See

omakorda nõudis täiendavat arendusaega kostjalt. 23.08.2019 sai kostja hagejalt EveryPay

(pangalingid) vajalikud andmed maksemooduli seadistamiseks. 23.08.2019 asus hageja

seisukohale, et veebilehe disain on vaja olulises osas ümber teha. Disain kinnitati esimeses

etapis, mis lõppes lepingu punkti 3.1. alusel 22.02.2019. Lehe arendustööde jätkamiseks küsis

kostja 09.10.2021 hagejalt Maanteeameti krüpteeritud faili, et tegeleda autonumbri otsinguga.

Lisaks küsiti auto parameetrite otsingu kohta täiendavat informatsiooni. Hageja vastas päringule

2 nädalat hiljem. Kliendi edastatud Maanteeameti andmetest aga selgus, et Maanteeameti AVP

teenuses ei sisaldu kliendi poolt soovitud põhiandmed ning selles osas tuleb sõlmida uus leping.

See takistas lehekülje edasiarendust. Hageja oli kõige sellega kursis ja esitas ka 07.11.2019

täpsustatud päringu Maanteeametile. 03.01.2020 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitati, et

kuni küsimused ei ole Maanteeametiga lahendatud ei saa sisuliselt edasi liikuda. 09.01.2020

selgus uus probleem, mis seisnes hageja tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises,

selleks tuli leida konkreetne lahendus arvestades hageja tarkvara. Hagejale esitati selles osas

konkreetsed küsimused, mis on vajalikud selle arenduse lõpule viimiseks, kuid hageja neile ei

vastanud. 09.01.2020 laeti veebileht üles testimiseks ning hagejale edastati ligipääsuks vajalik

info. 20.01.2020 saatis Maanteeamet uued API teenuse andmed, mis lõpuks võimaldas omavahel

siduda wheel-size (auto parameetrite otsingu) ja liiklusregistri otsingu. 06.02.2020 teavitas kostja

hagejat, et Maanteeameti põhiandmed ei klapi sõidukitel olevate ja neid omavahel siduda ei ole

võimalik. Seega oli kliendi jaoks lisaarendusena tehtud suur töö, kuid lahendus polnud sisuliselt

võimalik, sest Maanteeameti poolt edastatud info alusel ei olnud võimalik seda varasemalt

tuvastada. 27.03.2020 küsis hageja luba, kas kolmas isik võib lehe üle vaadata.

Kostja selgitas 25.03.2019 e-kirjas, et hageja vastused on pikalt veninud ja seetõttu ei saa lepingu

tähtajad enam paika pidada. 13.05.2019 e-kirjas kinnitas hageja, et kokkulepitud tähtajad ei pea

enam paika, just põhitarnija käitumise tõttu. 10.06.2019 e-kirjas selgitas kostja: “... Loodan, et

saate aru, et selliselt tööprotsess ei toimi ja igakord kui tuleb info mida me enne ei teadnud tuleb

meil asju jälle sättida ja vahest ka ümber teha, sest ma ei osanud mingite asjadega arvestada,

sest projekti informatsioon on puudulik. Siinkohal sooviksime teie kommentaare, kuidas me

2-20-18884

projektiga lõpuni jõuame ja, et me püsiksime arvestatud eelarves on meil vaja kogu

informatsiooni korraga kätte saada.“ Toimunud kohtumistel arutati, et eeldusel, et hageja poolt

laekub kõik arenduse lõpetamiseks vajalik informatsioon, saab tööd lõpetada esmalt 2019. aasta

lõpus ning seejärel aprill-mai 2020. a.

Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või

kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Eelnevast tulenevalt, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja on rikkunud tööde teostamise

tähtaega. Juba enne lepingu tähtaega avaldas kostja hagejale, et kuna hageja vastused on pikalt

veninud, ei saa enam lepingu tähtaegadest lähtuda. Hageja on ka ise kinnitanud, et kokkulepitud

tähtajad ei pea enam paika. Kohus on seisukohal, et lepingu tähtaja jooksul ei esitanud hageja

tööde lõpetamise jaoks vajalikke andmeid ning esitas need alles pärast kokkulepitud tähtaega

(XML-id, ligipääs majandus- ja laotarkvarale Erply, Maanteeameti infosüsteem, EveryPay

andmed), mistõttu ei olnudki võimalik töid kokkulepitud ajaks lõpule viia.

Asjaoludest nähtub, et kostja on avaldanud, et töö võiks valmida 2019. aasta lõpus ning 2020. a

aprill-mai. Tööde valmimise eelduseks on alusandmete olemasolu. Kohtu hinnangul ei olnud

võimalik 2019. aasta lõpuks töid lõpule viia, kuna hageja ei olnud selle eelduseid täitnud ega

olnud Maanteeametiga sõlminud puuduvate andmete saamiseks vajalikku lepingut, kostja sai

vajaliku andmed alles 20.01.2020. Aastal 2020 selgus, et auto parameetrite otsingut ja

liiklusregistri otsingut ei ole võimalik omavahel siduda. Lisaks ilmnes probleem tarnija hindade

ja lõppmüügi hindade kajastamises, mis tulenes hageja poolt edastatud infost. Kostja palus

hagejalt täiendavat infot probleemide lahendamiseks, mida kostja ei saanud. Kohus on

seisukohal, et arendustegevuse eelduseks oli poolte vaheline koostöö. Enne lepingust taganemist

ei vastanud hageja enam kostja päringutele ning selgitustele, mistõttu puudusid kostjal

alusandmed töö lõpule viimiseks. Hageja on rõhutanud, et e-poe loomisega on kiire ning

kokkulepitud tähtaegadest kinni pidamine oli hageja jaoks äärmiselt oluline, kuid kohtu

hinnangul ei pidanud hageja lepingus sätestatud tähtaegadest kinni ning ei teinud koostööd

kostjaga, et tööd lõpule viia.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtajaks, kuid tulenevalt hageja

eelviidatud viivitustest leiab kohus, et hageja tegevust tuleb käsitleda tellija poolse viivitusena

VÕS § 652 lg 1 ja 2 mõttes.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei vastuta selle eest, et tööd ei valminud

kokkulepitud tähtajaks.

14. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning kas

tegemist on olulise rikkumisega.

15. Hageja on seisukohal, et veebileht ei oma olulisi kokku lepitud tingimusi. Hageja toob välja,

et otsing ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järgi rehve/velgi ning soetada neid

väärtusega, millega hageja soovib neid ostjatele müüa. Esiteks leht kuvab ebaõige mõõduga

rehvid autole, kuigi Maanteeameti süsteemi kaudu peaks autole saama valida nõuetekohased

rehvid. Teiste sõnadega kui klient ostab rehvid autonumbri järgi, siis ei pruugi need autoga

sobituda. Teiseks võimaldab e-pood osta veebipoest rehve 15 eurot tükk, mis on ilmselgelt

turihinnaga mittevastavuses.

11.04.2020 testikasutamisest ilmnesid järgmised olulised puudused:

2-20-18884

1. Lehe kasutamine arvutist: otsingust peaks tulema laosesis esimesena (vaikimisi järjestus);

otsingus peaks olema ka laoseisu järgi võimalik asju järjestada, EveryPay tasu; makseveakoodid

on inglise keelsed; ostukorvi veakoodid on inglise keelsed, poes olevate toodete hinnad ei ole

õiged, pooleli oleva makse käigus ei saa ostukorvi peale vajutada, et ostukorvi minna, makstes

on sisse logimise info inglise keelne, vene keeles on lehekülg kolme keelne, tööaja broneerimine

on võimalik ainult eesti keeles; tööaega on võimalik broneerida ainult ühe ajaühiku kaupa (mis

saab siis kui klient soovib mitut teenust osta); Broneeri tööaeg all peaks autoremondiga muud

asjad ära kaduma (nt rehvid hoiul); Broneeri tööaeg seal on autoremondi valikuga poolik

broneerimine; FaceBooki link viib FaceBooki lehele, mitte firma FB lehele; Instagrami link viib

Instagrami lehele, mitte firma Instagrami lehele; Like us in FB puudu; Toodete

võrdlusfunktsioon puudub; Liizi kalkulaatori funktsioon kehva (mis edasi); Liisi kalkulaatori all

Holm krediidifirma taotlus (Liizi võib kohtusse anda); ARK otsing ei tööta 111AAA (vale nr

paned, siis jääb ketrama ja saad igasuguseid numbreid panna sinna; Kulleri teenus on erinev uus

vs vana leht; Maksmisel saab panna suvalist postiindeksit; A-Velje järelmaks on tegelikult ESTO

järelmaks (seda ei tohiks nii reklaamida); Järelmaksude linke ei ole maksmisel (peale A-Velje

järelmaksu); Saatmise kohta oleks rohkem infot vaja (kelle teenust kasutatakse ja kas klient saab

ise valida?); Filtris panna kasutatud rehvid, siis viskab hunnik rehve tarnija laos, mis oleks nagu

kasutatud - kust need tulevad?; pealehe punase auto pilt koosneb pikslitest-häiriv; Kasulikku 3

tabi on mõttetud (kirjeldus ei muutu); telefoni numbrid võiks olla mingile standardile vastavad;

registreerumisel on privaatsuspoliitika tühi.

2. Kodulehe kasutamine mobiilist: FaceBooki link viib FaceBooki lehele, mitte firma FB lehele;

Instagrami link viib Instagrami lehele, mitte firma Instagrami lehele; Like us in FB puudu;

filters nupp muutmata, vene keeles on lehekülg 3 keelne; Saada sõnum on poolenisti inglise

keelne; Saada sõnum on poolenisti inglise keelne; Keele vahetus ebameeldiv; poes olevate

toodete hinnad ei ole õiged, toodete võrdlusfunktsioon puudu, Liizi kalkulaatori funktsioon

kehva (mis edasi); Liisi kalkulaatori all Holm krediidifirma taotlus (Liizi võib kohtusse anda);

ARK otsing ei tööta 111AAA (vale nr paned, siis jääb ketrama ja saad igasuguseid numbreid

panna sinna.

Hageja selgitab, et lepingulise soorituse väärtus koos puudustega on tema vaates null ehk poolik

veebileht (sõltumata valmiduse astmest) on hageja jaoks mistahes rahalise väärtuseta.

Hageja pöördus sõltumatu eksperdi TK poole, kes on oma arvamuses leidnud järgmist: „Minu

arvamus on see, et lehe struktuur ja üldine plaan on valmimisjärgus aga mitte piisavalt, et

sellega edasi minna. Ainuüksi 2,5 tunnine lehel surfamine tuvastas, et seal on nii palju

suuremaid ja väiksemaid tegelemist vajavaid probleeme. Live minek hetkeolukorras tähendaks

A-Veljele suurt majanduslikku kahju ja maine kahju.“ Lisaks on TK kirjeldanud tööl olevaid

puudusi, mille ta avastas 11. aprillil 2020. a läbiviidud testimise käigus.

16. Kostja toob välja, et tööd teostati 92.5% osas ning selles osas on tööd hageja poolt üle

vaadatud ja vastuvõetud ning nende eest on ka tasutud. E-pood toimib, majandustarkvara on

liidestatud, toodetega failid on liidestatud, broneerimissüsteem tehtud, otsing parameetrite ja auto

numbri järgi tehtud, kõik muu ka tehtud. Väikesed vead esinesid viimases etapis, kus klient

hakkas tööd üle vaatama ja leidis väga spetsiifilised puudused auto numbri järgi otsingus, kuid

see ongi kliendi poolse testimise ehk viimase etapi eesmärk. Väike osa tööst on lõpetamata, sest

A-Velg ei ole seniajani tehtud tööd põhjalikult testinud, et anda sisuline konstruktiivne

tagasiside. Kostja on seisukohal, et ta ei saa kuidagi vastutada hageja professionaalse

majandustegevuse valdkonda kuuluva alusandmete eest või veel vähem selle eest kuidas

Maanteeamet oma registris andmeid talletab ja esitab. Kostjale ei saa ette heita seda, et

Maanteeameti registris olnud rehvide informatsioon osutus puudulikuks. Hageja avaldas kostjale

asjaolu, et need andmed on võimalik registrist saada ning seega on võimalik sõiduki

2-20-18884

registreerimisnumbri alusel teostada rehviotsingut. Praktikas selgus aga pärast liidese

arendamist, et Maanteeameti info osutus ebakvaliteetseks. Maanteeameti alusandmed ei

kajastanud sõiduki rehvide informatsiooni tegelikkusele vastavalt.

Kuna tarnija Erimell kasutab oma loogikat hindadega, tuli leida lahendus, kuidas saaks õigeid

hindu kodulehel näidata. Hagejale on seejuures kirjalikult välja pakutud, kuidas on seda võimalik

teha ja küsiti lisaküsimusi. Kostja vastust ei saanud ja selle asemel pani hageja 2020. a aprillikuu

lõpus tööd seisma.

Kostja toob välja, et neljandas etapis toimub testimine kliendi poolt, kuna iga klient teab oma

ärist palju rohkem ja seal on palju spetsiifilisi asju. Neljas etapp oli projekti lisatud kliendi

vajaduste viimistlemiseks. Kliendi tagasiside järel saab loodut täpsustada, täiendada ning

kõrvaldada arendustegevuse ebakõlad. Nii saab ebakõlad funktsionaalsuses kõrvaldada,

täiendada ja täpsustada. Selles etapis peab klient katsetama saidi toimimist ja esitama aruande

dokkimata jätmise ja puuduste kohta, mille kostja peab parandama. Kaupade veebipoe otsing

sisaldab paljusid konkreetseid parameetreid, mida ei saa ette näha ja need pidi klient esitama

testimise käigus.

Kostja selgitab, et hageja kodulehel ei ole üldse eraldi mobiililehte, mobiil ja desktop on üks ja

sama leht, mis adapteerub kõigile ekraanidele vastavalt päringu parameetritele.

Kostja tagasiside testikasutamisest ilmnenud puudustele: Õigus, lahendatud; vajadusel võib

lisada; Maksab ikka; Tõlgid ei ole lõpuni sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Palun

täpsustage; Kui jutt browseri oma validaatori sõnumist, siis see sõltub browseri keelest; Poes

näidiseks seadistatud allahindlused; See on settingu küsimus, tegime aktiivseks checkout lehel

ka; Tõlgitud; Tõlgid ei ole lõpuni sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Tõlgid ei ole lõpuni

sees, prioriteedis praegu funktsionaalsus; Praeguse lahendusega saab ainult 1 teenuse korraga

broneerida; Õigus, lahendatud; Oli loogika sees, et kalender kaob ära kui autoremont valitud.

Panime tagasi, sest ei leidnud kuskilt miks nii oli tehtud...; Panime xxx; Firmal vist pole

instagram lehte?; Vajadusel saab lisada vabalt; Ei olnudki planeeritud; Funktsioon tuleb iframiga

Holm lehelt. Edasi on meil checkoutis Liisi makse võimalus ka (panime just tagasi). Oli maha

võetut, sest ei saanud teilt Liisi võtmeid seadistamiseks, aga ilma nendeta annab moodul vigu;

Vabandust? Liisi on Holm panga teenus ju?; Wheel Size päringu vastuses on muutunud struktuur,

mis katkestas korrektse töötamise. Parandatud; Uuel oli plaanitud Itella ja Kuller; Aadressi

sisestamisel aadress otsitakse googlist, ja valimisel täidab fieldid automaatselt. Postiindeksi välja

saame piirata ainult numbri sisestamiseks; Kuidas nii? Te olite küsinud: "Paneme oma logo,

kuna uue järelmaksu nimetus on "A-VELG järelmaks", ESTO ise saatis meile sisu teksti koos

kirjaga: "Järelmaks läheb kodulehele kui ""A-velg järelmaks"" - logo ja sisuleht manuses!“;

Menüüs mõtlete?; Kus kohas mõtlete? checkout'is ju näha et Itella Smartpost või eraldi Kuller;

See tuleb Latakko XML'ist, <retread> parameetril neil kas "New" või "Retread", praegu kui

Retread siis importakse nagu kasutatud; Leiame parema pildi; Sisu puudub; Võiks jah; Kopisime

"Ostuinfo" praeguselt lehelt.

Kostja on lasknud tööd üle vaadata osas, mis on võimalik teostada, sõltumatul asjatundjal, kelle

sõnul on samuti etapid 1, 2, 3 valminud ning 4. etapi testimist pole võimalik kontrollida, sest A-

Velg OÜ pole esitanud üldse sisulist dokumenti, mida saaks pidada loogiliselt struktureeritud

infotehnoloogilise testimise töödokumendiks (ekspert AS).

17. Kohus selgitab, et VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS

§ 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

2-20-18884

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

18. Lepingu lisa 1 kohaselt on uue kodulehe peamine ülesanne:

1. Uus, lihtne ja mugav, ilus ja tänapäevane disain.

2. Kodulehe moodulid:

2.1. E-pood – tellimiskeskus. Kaup Tartu laos ja tellimisel (xml-failid)

2.2. Teenuste broneerimine (online süsteem)

2.3. Informatiivne osa

3. Koduleht on seotud ERPLY majandustarkvaraga (laoseis, tellimused).

4. Koduleht on mitmekeelne. Iga keele jaoks jätta võimalust anda erinevat infot – nt Soome

kliendi jaoks näidata infot transpordivõimalusest ja Vene kliendi jaoks infot TAX-Free kohta.

Vastavalt lepingu lisale 2 oli mh soovitud otsinguks velje otsing automudeli järgi, kuhu on

lisatud: „Ideaalis teeks otsingut autonr-i järgi“. Õige kataloog on nähtav lehelt:

https://www.wheel-size.com/.

Hageja toob välja, et otsing ei võimalda otsida konkreetse auto numbri järgi rehve/velgi ning

soetada neid väärtusega, millega hageja soovib neid ostjatele müüa. Kostja on seisukohal, et ta ei

saa vastutada hageja professionaalse majandustegevuse valdkonda kuuluvate alusandmete eest

või veel vähem selle eest, kuidas Maanteeamet oma registris andmeid talletab ja esitab.

Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei vastuta töö alusandmete kvaliteedi eest. Kostjale ei saa ette

heita seda, et Maanteeameti registris olnud rehvide informatsioon osutus puudulikuks. Hageja

avaldas kostjale asjaolu, et need andmed on võimalik registrist saada ning seega on võimalik

sõiduki registreerimisnumbri alusel teostada rehviotsingut. Praktikas selgus pärast liidese

arendamist, et Maanteeameti info osutus ebakvaliteetseks. Maanteeameti alusandmed ei

kajastanud sõiduki rehvide informatsiooni tegelikkusele vastavalt.

Asjaoludest nähtub, et ilmnes probleem tarnija hindade ja lõppmüügi hindade kajastamises.

Toodete info (XML) tuli esitada hagejal. Kostja pakkus hagejale probleemi võimaliku lahenduse,

kuid ei saanud hagejalt tagasisidet. Kohtu hinnangul ei vastuta kostja ka nimetatud töö

alusandmete õigsuse eest.

Kohus nõustub kostjaga, et neljanda etapi eesmärgiks on kliendi vajaduste viimistlemine ehk

kliendi tagasiside järel saab loodut täpsustada, täiendada ning kõrvaldada arendustegevuse

ebakõlad. Kohus on seisukohal, et kostja on lahendanud enamus testikasutamisest ilmnenud

puudustest ning selgitanud olemasolevaid funktsioone ning toonud välja, mida on võimalik

täiendavalt kodulehele lisada. Lisaks on kostja esitanud hagejale 4 täpsustavat küsimust, millele

kostja vastust ei saanud (hageja ei vastanud). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja

oleks pidanud kodulehe informatiivse osa ise välja töötama. Ainuke puudus, mida kostja ei

kõrvaldanud oli tõlkimise küsimus, kuid kostja on selgitanud, et „tõlgid ei ole lõpuni sees, sest

prioriteediks oli eelkõige funktsionaalsus“. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist niivõrd olulise

lepingu rikkumisega, mille alusel võiks lepingust taganeda.

Hageja tugineb eksperdi TK arvamusele, kuid kohtu hinnangul ei nähtu esitatud hinnangust

konkreetseid probleeme ning selgitusi, miks leiab ekspert, et leht on alles valmimisjärgus. Kostja

poolt esitatud eksperdi AS’i hinnangust nähtub, et töö vastab kõikidele lepingu punktidele.

Ekspert toob küll välja, et funktsioonid saidil on olemas ja täielikult rakendatud, kuid autonumbri

järgi otsing ekspertiisi teostamise ajal ei toiminud, kuna lepingut Maanteeametiga enam ei olnud

ning integreerimist Erply laoprogrammiga ei olnud samuti võimalik kontrollida, kuna ligipääs

2-20-18884

Erply süsteemile enam ei toiminud. Kostja on esitanud kohtule video valminud tööst, kust

nähtub, et lepingus kokkulepitud kodulehe moodulid on olemas.

Kohus on seisukohal, et vastavalt hageja soovile sidus kostja auto parameetrite otsingu ja

liiklusregistri otsingu, kuid andmete puudulikkuse tõttu ei olnud võimalik konkreetse auto

numbri järgi rehve/velgi valida. Hindade info õigsus sõltub hageja poolt esitatud alusandmetest.

VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtu hinnangul ei ole

kostja keeldunud ka VÕS § 647 lg 1 alusel õigustamatult tööd parandamast või uut tööd

tegemast ning on teinud parandusi mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest

teada saamist.

Kohus on seisukohal, et otsing auto numbri järgi ei olnud võimalik Maanteeameti andmete tõttu

ning korrektsete hindade ja info kuvamiseks oli vajalik poolte koostöö. Võttes arvesse neljanda

etapi eesmärki, ei saa kohtu hinnangul testikasutamisest ilmnenud puuduseid lugeda oluliseks

lepingu rikkumiseks. Lisaks on kostja enamus puuduseid kõrvaldanud ja kõrvaldamata puuduste

(nt tõlke tagamine) osas tuleb käsitleda kostja rikkumist vabandatavana (VÕS § 103 lg 1).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ei esinenud olulist lepingu rikkumist, mille alusel oleks

hageja saanud lepingust taganeda. Hageja lepingust taganemine ei olnud õiguspärane, mistõttu ei

ole põhjendatud ka hageja nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

II

19. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on leppetrahvi nõue.

Hageja nõuab leppetrahvi lepingu punkti 11.2. alusel, mille kohaselt juhul, kui töövõtja ei anna

tööd üle lepingus sätestatud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda lõppsumma vähendamist

summas kuni 200 eurot + käibemaks iga ületatud päeva pealt. Kehtib vaid töövõtja poolsel

viivitusel. Ei kehti töövõtjast mitteolenevatel põhjustel (Force Majeure) viivitusele ja tellija

poolsel viivitusel.

Kohus on tuvastanud, et kostja ei vastuta selle eest, et ületati tööde teostamise tähtaega.

Eelnevast tulenevalt ei ole hageja leppetrahvi nõue põhjendatud.

III

20. Kohus hindab järgnevalt hageja kahjunõude põhjendatust.

21. Hageja nõuab kahjuhüvitist olemasoleva veebilehe täiendamise eest. Asjaolu tõttu, et kostja

ei saanud tellitud tööd tähtaegselt valmis, pidi hageja lisaks tegema investeeringuid oma

olemasolevale veebilehele summas 2844 eurot. Hageja on kostjale selgitanud, et olemasolev

veebileht on vana ega rahulda enam hageja vajadusi piisavalt, seetõttu telliti ka uus veebileht.

Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, ei oleks pidanud hageja oma olemasolevat

veebilehte täiendama hakkama ning viidatud kahju ei oleks hagejale tekkinud.

Hageja nõuab kahjuhüvitist Maanteeametiga sõlmitud lepingu eest, kuna hageja ei saanud

teenust kasutada, sest kostja ei ole veebilehte tänaseni valmis saanud. Selliselt tekitas kostja

hagejale kahju summas 1409.23 eurot.

2-20-18884

Lepingu p 5.1 järgi on pooltel õigus kaasata hindamiseks sõltumatu ekspert, kelle kulud on

kohustatud kandma lepingut rikkunud pool. Hageja on pidanud asja lahendamiseks pöörduma nii

eksperdi TK poole kui ka Advokaadibüroo LMP poole ning kandud sellega seoses kahju summas

2259.20 eurot (1500 eurot eksperthinnang ja 795.20 eurot Advokaadibüroo LMP tasu).

22. Kostja on seisukohal, et kahju nõude eeldused on tõendamata ja põhistamata. Kostja on

seisukohal, et kostjal välja toodud kulutused ei ole mõistlikud ega vajalikud.

Maanteeameti lepingu osas esitatud nõue on asjakohatu, kuna konkreetne vajadus lähtus hageja

enese soovist. Selleks, et vastavat funktsionaalsust luua pidi hageja sõlmima lepingu

Maanteeametiga, kuna ilma selleta ei oleks olnud võimalik üldse saavutada lehel vajalikku

funktsionaalsust. Seega kuna soov saavutada vastav veebilehe funktsionaalsus lähtus hageja enda

tahtest, ei ole selle saavutamise vajalikud tingimused kostjale ette heidetavad, mille tõttu

Maanteeameti arvete osas esitatud nõue on asjakohatu ja kahju nõude eelduste osas

põhjendamata.

„Sõltumatu eksperdi“ kulu ei ole käesoleval juhul mõistlikult seotud töövõtulepinguga. Tegemist

oli hageja poolt palgatud isikuga, kes kaasati selleks, et asuda kostja loodud e-poe süsteemi

testima. Vähemasti väideti nii seda kostjale. Hiljem selgus aga hageja käsitleb isikut kui

sõltumatut eksperti. Tegemist ei ole sõltumatu eksperdiga, kui isik tegutseb hageja esindaja ja

koostab talle dokumente.

Investeeringud vanasse kodulehte summas 2844 eurot ei ole loogiliselt kuidagi seotud

töövõtulepinguga. Selles osas on kahjunõude eeldused täitmata ning selline vajadus ei saaks

kostjale ka olla kuidagi moodi ettenähtav kahjunõude eeldusena.

23. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja

lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised

eeldused: 1. võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2. võlgnik vastutab lepingu

rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3. võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1,

§ 128) 4. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

5. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6. rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-130- 15, p 11; RKTKo

08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 15).

24. Kohtu hinnangul ei ole hageja kahju nõue veebilehe täiendamise eest põhjendatud. Kohus

nõustub kostjaga, et hageja kahjuhüvitis ei ole hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud ega

vastuta lepingu rikkumise eest.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja soovis auto parameetrite otsingu ja liiklusregistri

otsingu sidumist. Nimetatud ülesande täitmiseks oli hagejal vaja sõlmida Maanteeametiga leping

ning nii arendustegevuse kui ka testimise faasis kasutati liiklusregistri andmeid. Kohus on

seisukohal, et kuna lepingu täitmiseks oli vajalik sõlmida Maanteeametiga leping ning kohus

tuvastas, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, pole hageja kahju nõue Maanteeametiga

sõlmitud lepingu eest põhjendatud.

Lepingu punkti 5.1 järgi on pooltel õigus kaasata hindamiseks sõltumatu ekspert, kelle kulud on

kohustatud kandma lepingut rikkunud pool. Lepingu punkti 5.1. kohaselt, kui lepingu poolte

vahel tekib vaidlus tööde lepingu tingimustele vastavuse üle, siis on pooltel õigus kaasata

2-20-18884

hindamiseks sõltumatu ekspert. Ekspertiisi kulud tasub pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude rahuldamata, jäävad eksperthinnangu ja

Advokaadibüroo LMP tasu hageja enda kanda.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju nõuded ei ole põhjendatud.

IV

25. Kohus tuvastas, et hageja lepingust taganemine ei olnud õiguspärane, mistõttu analüüsib

kohus järgnevalt hageja hinna alandamise nõuet.

26. Hageja taotleb alternatiivselt 01.07.2020 hinna alandamise tulemusel põhivõlgnevuse

tagastamist summas 26 362.50 eurot, millele lisandub kahju summas 6548.43 eurot ning viivised

eeltoodud summadelt. Kui eelmine taotlus jääb rahuldamata, siis taotleb hageja 13.03.2023 hinna

alandamise tulemusel põhivõlgnevuse tagastamist summas 26 362.50 eurot, millele lisandub

kahju summas 6548.43 eurot ning viivised kahju summalt alates hagi esitamisest põhjusel, et

hageja alandas hinda 13.03.2023 hinna alandamise avaldusega.

Hageja leiab alternatiivselt, et tema 01.07.2020 esitatud taganemise teadet saab lugeda ka hinna

alandamise avalduseks, kuna sellest nähtub viide lepingu punktile 11.2, mis näeb ette kliendi

õiguse vähendada tööde eest tasumisele kuuluvat summat. Hageja on 01.07.2020 hinna

alandamise avalduse tulemina alandanud hinda nullini. Hageja tugineb poolte vahel lepingus

kokku lepitud hinna alandamise regulatsioonile (Lepingu punkt 11.2).

Juhul, kui kohus leiab, et 01.07.2020 avaldus ei ole käsitletav hinna alandamisena, esitab hageja

13.03.2024 menetlusdokumendiga alternatiivse hinna alandamise avalduse. VÕS § 112 lg 2

sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja palub

lugeda 13.03.2024 menetlusdokument alternatiivseks hinna alandamise avalduseks.

27. Kostja on seisukohal, et ükski hageja hinna alandamise avaldus ei täida hinna alandamise

materiaalseid ja formaalseid eelduseid. Täitmisega hilinemine, mis lähtus hageja kooskõlastusest

ei saa aga olla VÕS § 112 lg 1 järgi hinna alandamise aluseks. Lisaks peaks hinna alandamiseks

olema hageja võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise, kuid hageja on hoopis väitnud, et ta

pole midagi vastu võtnud.

Hageja on hinna alandamise avalduse esitanud 13.03.2023, samas kui tema enese väiteid lepingu

mittekohase täitmisega on esitatud 24.05.2019 seisuga. Sellises tähenduses on igasugune

mõistlik tähtaeg selliseks hinna alandamiseks möödunud ning selline hinna alandamine tuleks

lugeda VÕS § 118 lg 2 mõttes tühiseks, kuna on tehtud alles 13.03.2023 seisuga. Selline

kujundusõigus, millele analoogia korras rakendub VÕS § 118 lg 2 tuleb lugeda konkreetse sätte

kaudu aegunuks TsÜS § 146 lg 1 alusel.

28. Kohus selgitab, et hinna alandamine toimub VÕS § 112 lg 2 kohaselt avalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Kohtu hinnangul ei ole 01.07.2020 taganemise avaldus käsitletav hinna

alandamise avaldusena. 01.07.2020 avalduses on hageja väljendanud selget soovi lepingust

taganeda, tuues välja, et kostja ei ole ühtegi tööd vastavalt lepingule üle andnud. Hinna

alandamise eelduseks on aga mittekohase kohustuse täitmise vastuvõtmine. 01.07.2020

avaldusest ei nähtu hageja selget tahet hinda alandada. Kohus on seisukohal, et hageja

alternatiivne põhivõlgnevuse tagastamise nõue 01.07.2020 avalduse alusel ei ole põhjendatud.

2-20-18884

29. Hageja väljendas soovi koostööd mitte jätkata 24.05.2019, kuid hinna alandamise avaldus

esitati 13.03.2023 ehk ligi 4 aastat hiljem. Kostja hinnangul ei ole avaldus esitatud mõistliku aja

jooksul. Kohus selgitab, et üldist tähtaega hinna alandamise õiguse kasutamiseks ei ole seaduses

ette nähtud. Riigikohus toob välja, et kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida,

ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia

korras VÕS § 118 lg-t 1 (RKTKo nr 3-2-1-126-13, p 9). Hinna alandamisele saab kolleegiumi

arvates analoogia korras kohaldada VÕS § 118 lg-s 2 lepingust taganemise tähtaja kohta

sätestatut. See tähendab, et kui kohustuse täitmise nõue (eelkõige puuduse kõrvaldamise nõue)

on aegunud ja võlgnik sellele tugineb, on hinna alandamine puudusele tuginedes tühine (RKTKo

nr 3-2-1-156-11, p 22). Võttes arvesse, et hageja esitas hagiavalduse kohtule 22.12.2020, on

aegumine TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatunud.

Kohus selgitab, et VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele

kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö

lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

Kohus on punktis 17 tuvastanud, et VÕS § 641 lg 3 alusel ei vastuta kostja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Otsing auto numbri järgi ei olnud võimalik

Maanteeameti andmete tõttu ning korrektsete hindade ja info kuvamiseks oli vajalik poolte

koostöö. Kohus on seisukohal, et testikasutamisest ilmnenud puuduseid ei saa tulenevalt neljanda

etapi iseloomust lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, arvestades, et kostja on enamus

puuduseid kõrvaldanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja keeldunud VÕS § 647 lg 1 alusel

õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast ning on teinud parandusi mõistliku aja

jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada saamist.

Hageja tugineb hinna alandamise nõude puhul poolte vahel lepingus kokku lepitud hinna

alandamise regulatsioonile. Lepingu punkti 11.2. kohaselt juhul, kui töövõtja ei anna tööd üle

lepingus sätestatud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda lõppsumma vähendamist summas kuni

200 + KM (kakssada) eurot iga ületatud päeva pealt. Kohus on punktis 12 tuvastanud, et kostja ei

vastuta selle eest, et ületati tööde teostamise tähtaega, seega ei ole põhjendatud hageja hinna

alandamise nõue punkti 11.2. alusel.

Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja alternatiivsed nõuded hinna alandamiseks.

30. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A-VELG osaühingu hagi Pineparks osaühingu

(endise nimega BlueGlass Interactive osaühingu) vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise,

leppetrahvi, viivise ning hinna alandamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus

31. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

2-20-18884

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii

hageja kui kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik