3-23-2295/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2295

Otsuse kuupäev

26. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

M.P. kaebus Luunja valla vastu seoses õhuliini

rekonstrueerimisega Kalme kinnisasjal

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.P.

Vastustaja XXX, esindaja A.H

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.10.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 22).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja M.P.-le kuulub 1/2 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga XXX, Kalme,

katastritunnus 43203:001:0190, pindala 15 592 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, kuulub

registriosa nr 155104 koosseisu (dtl 41-42, edaspidi Kalme kinnisasi). Pärast kaebuse

esitamist täpsustas katastripidaja kinnisasja pindala, see vähenes 1 m2 võrra ja on nüüd 15 591

m2 (dtl 90).

2. Kalme kinnisasjale ulatub 330 kV pingega elektriõhuliini L353 Viru-Tsirguliina

kaitsevöönd, ehitise (õhuliini) omanik on Elering AS (dtl 13, 34-35). Vastustajale esitatud

06.09.2022.a ehitusteatise nr 2211201/26566 alusel toimub õhuliini ümberehitamine

(rekonstrueerimine), ehitusõiguse taotles Leonhard Weiss OÜ (dtl 19). Leonhard Weiss OÜ

selgituse põhjal on kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumisel üheks võimalikuks

alltöövõtjaks Eskolar OÜ (dtl 76).

3. Kaebaja sai 05.07.2023 Eskolar OÜ-lt teavituse õhuliini rekonstrueerimistööde kohta.

Kaebaja esitas 01.08.2023 vastustajale avalduse, et kaebajale on rekonstrueerimistöödega

tekitatud kahju, mille hüvitamist ta soovib Luunja Vallavalitsuselt. Vastustaja vastas

selgitustega 07.09.2023. Kaebaja esitas 17.09.2023 vaidena pealkirjastatud avalduse, milles

selgitas, miks ta peab ehitamist õigusvastaseks. Vastustaja vastas 26.09.2023 (dtl 79-89).

4. Kaebaja esitas 16.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Luunja valla vastu ning menetluse

käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

- kohustamisnõue igakuise hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja nõuab määrata kindlaks ja

maksta õhuliini kaitsevööndi talumise tasu;

- varalise kahju hüvitamise nõue. Kahju on tekkinud järgmiselt: kinnisasjal 1/3 ulatuses

mets raiutakse, kahju suurus 7 570 eurot; kulutused õigusabile 521,60 eurot; kulutused

hindamisaktile 200 eurot. Kokku nõuab kaebaja hüvitist 8 291,60 eurot.

Kaebaja hinnangul on õhuliini ehitamine õigusvastane ja sellega rikutakse tema kui Kalme

kinnisasja omaniku õigusi. Toimub täiemahuline uus ehitus. Uued taldmikud on paigaldatud

30 m võrra Kalme kinnisasja poole. Kui varem oli õhuliini liinikoridori laius 50 meetrit ja see

paiknes Kalme kinnisasja taga põhja pool, siis uue õhuliini puhul on liinikoridori laius

vähemalt 80 m ja see ulatub Kalme kinnisasjale.

Kalme kinnisasjal kasvab tema rajatud 20 aasta vanune noor mets, metsa küpsuse iga on 50-

60 aastat. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas osa tema kinnisasjast kuulub Elering AS-le.

Kannatus- ehk taluvustasu peab olema l euro / m2 vastavalt kasvava metsa tootlikkusele 1,1 -

1,4 % aastas ja inflatsiooni indekseerimisega.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata.

Leonhard Weiss OÜ on L352 Viru-Mustvee, L353 Mustvee-Tsirguliina 330kV õhuliini

(ehitisregistri kood 220576441) rekonstrueerimiseks esitanud muuhulgas ehitusteatise Luunja

Vallavalitsusele. Ehitisteatis on esitatud ehitisregistri kaudu vastavalt ehitusseadustiku (EhS)

§ 35 ja § 36 sätestatud nõuetele. Teatisele olid lisatud kõik vajalikud ja nõutud dokumendid.

Ehitusteatis on loetud teavitatuks 16.05.2023. Kogu tegevus on läbi viidud korrektselt ning

vastavalt õigusraamistikule. Vastustaja õigusvastane tegevus puudub.

Leonhard Weiss OÜ saatis 22.05.2023 kaebajale kirja, milles selgitab tööde korraldust,

õiguslikke aluseid ja tööde ajakava (dtl 75-78). Tegemist on Eestit läbiva õhuliini

rekonstrueerimistöödega, mille käigus ei nihku liini telg ja ei laiene liini kaitsevöönd. Liin on

paiknenud sellel asukohal / teljel aastast 1972. Liini kaitsevöönd on 40 meetrit mõlemale

poole õhuliini teljest. Kaebajal on kohustus taluda olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis

on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kaebajal oleks talumiskohustus ka siis, kui

tegemist ei oleks rekonstrueerimisega. Metsa raadamisest saadav materjal antakse üle

omanikule, kes saab materjali kasutada endale parimal viisil.

Talumistasu nõude esitamine Luunja valla vastu ei ole põhjendatud. Talumistasu saamiseks

tuleb pöörduda õhuliini omaniku poole.

Kohtu seisukoht

6. Vastustaja leidis, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel ehk põhjendusel, et pärast kaebuse menetlusse

võtmist on ilmnenud, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on praeguses

menetlusstaadiumis põhjendatud ja otstarbekas lahendada kohtuasi otsuse tegemisega.

7. Kaebaja ei väida, et õhuliin (s.h mastid) paiknevad või ehitamine toimus tema kinnisasjal.

Ka Leonhard Weiss OÜ selgitas kaebajale, et tema kinnisasjale ei jää ühtegi masti, õhuliini

telg asub naaberkinnisasjal Krigoli ning otsene ehitustegevus Kalme kinnisasja ei puuduta (dtl

32).

Kalme kinnisasjale ulatub õhuliini kaitsevöönd. EhS § 70 lg 1 ja 8 kohaselt on ehitise

kaitsevöönd ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul

kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine

piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi

kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

(edaspidi määrus) § 10 lg 1 p 5 alusel on 330kV õhuliini kaitsevöönd 40 meetrit mõlemale

poole õhuliini telge.

Leonhard Weiss OÜ selgituse põhjal jääb Kalme kinnisasi ca 20 m laiuse ribaga õhuliini

kaitsevööndisse, kitsenduse ulatuse suurus on ca 3304 m2 (dtl 32). Eeltooduga ühtivad mitmed

muud asjas esitatud dokumendid ja kaardid (näiteks dtl 13, 14).

8. Kaebaja väitel kinnitati talle Kalme kinnisasja omandamiseks 14.03.2007 sõlmitud

notariaalselt tõestatud lepingus, et kolmandate isikute õigused puuduvad. See asjaolu ei

mõjuta kohtuasja lahendamist. Esiteks ei mõelda kolmandate isikute õiguste all tavapäraselt

mitte õigusaktidest tulenevaid kitsendusi, vaid eraõiguslikke kolmandate isikute õigusi

(näiteks kinnisasja koormav rendileping, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping).

Teiseks, isegi kui müüja oleks kinnitanud müügilepingus igasuguste kitsenduste puudumist, ei

muuda see kitsendust olematuks, vaid võib anda kaebajale õiguse esitada võlaõiguslik nõue

kinnisasja müüja vastu.

Asja lahendamist ei mõjuta mingil viisil ka see, et 01.06.2024 teatati kaebajale

katastriandmete parandamisest maakatastriseaduse § 193 alusel ning pärast piiripunktide

asukohaandmete täpsustumist viidi läbi uus pindalaarvutus, mille tulemusel maatüki pindala

vähenes 1 m2 võrra (dtl 90).

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmise või toimingu

sooritamise nõude rahuldamise eelduseks, et vastustaja on kohustatud haldusakti andma või

toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Kaebaja nõuet kohustada vastustajat maksma talle igakuist tasu / hüvitist õhuliini

kaitsevööndi talumise eest ei ole võimalik rahuldada, kuna ühestki õigusnormist ei tulene

vastustajale sellist kohustust.

10. Vaidlusalune õhuliin oli olemas maa esmakinnistamise ajal. 30.06.1995 mõõdistatud

maaüksuse plaanil on katastriüksuse 43203:001:0190 ehk kaardil II maatüki juurde märgitud

õhuliin ja sellest tingitud kitsendus: K-1 elektriliin Eesti SEJ-Valmiera 330/110 kV (dtl 3).

Kaardilt nähtub siht, mis kulgeb paralleelselt liiniga ja mille paiknemine ligikaudu ühtib

kaitsevööndi laiusega.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 alusel on kinnisasja omanik

kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist. Sama seaduse § 154-156 reguleerivad tasu sellise tehnovõrgu või -rajatise

talumise eest. AÕSRS § 156 lg 1 sätestab, et talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik

taotluse tehnovõrgu omanikule.

Talumistasu nõude saab kaebaja esitada Elering AS-le. Kui seoses talumistasu maksmisega

tekib vaidlus, siis kuulub see lahendamisele maakohtus.

11. Kohus selgitab kaebajale, et kohtule esitatud dokumentides ei ole keegi väitnud, et osa

Kalme kinnisasjast kuulub Elering AS-le või muule isikule. Dokumentides on näidatud

õigusaktis sätestatud kaitsevööndi ulatus Kalme kinnisasjal ja kitsendusi põhjustava õhuliini

omanik.

12. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Selle alusel on kahju hüvitamise üldised eeldused vastustaja õigusvastane tegu, kaebajal kahju

tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise eeldused tuleb välja tuua ja reeglina ka

tõendada kaebajal. Kui kasvõi üks kahju hüvitamise eeldustest ei ole täidetud, ei ole hüvitise

väljamõistmine võimalik. Eeltoodut selgitas kohus kaebajale juba 18.04.2024.a määruses.

13. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevusena sellele, et vastustaja andis

ehitusõiguse Viru- Tsirguliina elektriõhuliini ümberehitamiseks. Kaebaja väitel ei toimunud

ümberehitamist, vaid vana õhuliin lammutati ja ehitati uus, õhuliin on nihkunud 30 m Kalme

kinnisasja poole, kaebajat ei ole ehitusõiguse andmise menetlusse kaasatud ja tema huve ei

ole arvestatud.

Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada ehitusõiguse andmist (ehitusteatise

teavitatuks lugemist) õigusvastaseks. Kohus märgib alustuseks, et kaebajal on õigus tugineda

üksnes tema õiguste rikkumisele (HKMS § 44 lg 1).

14. EhS § 4 lg 4 ütleb, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale

sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk

taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale

olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see

tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Ehitusseadustiku seletuskirja (kättesaadav lehel riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE)

põhjal on uue kvaliteedi loomine ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas remonti

eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber -

paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla seisundinõuetega. Kui parandatakse teel

olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise

ehitamist saab pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise

vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.

Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui elektriõhuliin lammutatakse ja selle asukohta

ehitatakse uus sama pingega elektriõhuliin, siis on tegemist ümberehitamisega.

15. Kaebaja õigusi ei saa mõjutada see, kui mastide omadused (näiteks laius) on muutunud

või liin tervikuna on muutunud laiemaks, kuna ehitis ei paikne Kalme kinnisasjal. Kaebaja

õigusi saab mõjutada see, kui muutunud on õhuliini telje paiknemine ja see toob endaga kaasa

kaitsevööndi ulatuse suurenemise Kalme kinnisasjal.

Kaebuse põhjal lähtub kaebaja sellest, et rajatavad uued taldmikud paiknevad endistest

erinevas asukohas. See ei pruugi tähendada, et liini telje asukoht on muutunud. Liini telg saab

jääda samasse kohta ka siis, kui liinirajatis (taldmikud) samas asukohas ei paikne.

Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et õhuliini telje paiknemine või kaitsevööndi ulatus Kalme

kinnisasjal oleks muutunud. Vastustaja on kinnitanud, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks.

Seda, et kaitsevööndi ulatus ei muutu, tõendavad Kalme kinnisasja ja naaberkinnisasjade

fotod (dtl 14, 34, 81). Fotodelt nähtub, et Kalme kinnisasi eristub naaberkinnisasjadest

sellega, et kasvavate puude ja metsa piir teeb Kalme kinnisasjal „jõnksu“ elektriõhuliini

suunas. Kalme kinnisasjal kasvavad puud liinile oluliselt lähemal kui naaberkinnisasjadel. Kui

vaidluse all olevate töödega muudetakse kasvavate puude ja metsa piir võrreldes

naaberkinnisasjadega sirgeks, siis näitab see, et kaitsevööndi ulatus jääb samaks nagu ta oli

enne. Ka teisel pool liini on puudest ja võsast puhastatud maa-ala piir sirge ja visuaalselt

sama lai kui Kalme kinnisasja kõrval asuval kinnisasjal.

16. EhS § 36 lg 5 p 4 sätestab, et ehitusteatise menetluses kontrollib pädev asutus (praegusel

juhul vastustaja) vajaduse korral, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega

tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

Olukorras, kus ehitis ei paikne Kalme kinnisasjal ja ümberehitamine ei muuda äratuntavalt

ehitise mõju Kalme kinnisasjale, ei saa vastustajale ette heita kaebaja kaasamata jätmist.

17. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegu, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine

võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole vaja hinnata. Kohus toob siiski

välja ka selle, et kaebajal ei ole tekkinud kahju, mis oleks põhjuslikus seoses vastustaja

tegevusega (ehitusõiguse andmisega elektriõhuliini ümberehitamiseks).

18. EhS § 77 lg 2 p 1 alusel on elektripaigaldise kaitsevööndis muuhulgas keelatud istutada

puid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib sellest piirangust kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise

omaniku nõusolekul. Kaebaja ei väida, et ta on saanud Elering AS-lt nõusoleku metsa

kasvatamiseks õhuliini kaitsevööndis.

Määruse § 9 lg 1 sätestab, et kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus raiuda kaitsevööndis

kasvav ja kaitsevööndiga ehitist ohustav puu, põõsas ja oks sellest kinnisasja omanikku

eelnevalt teavitades. Kinnisasja omanik ei tohi takistada kaitsevööndis puu, põõsa ja oksa

raiumist. Määruse § 9 lg 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul kaitsevööndi

korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses

sätestatud korras.

Eelnimetatud sätted, samuti määruse § 10 lg 1 p 5 sätestatud kaitsevööndi ulatus kehtivad

alates 01.07.2015 (alates praeguse ehitusseadustiku jõustumisest). Kaitsevööndi ulatus ja

selles tegutsemise piirangud kehtisid ka varem. Enne määruse jõustumist kehtestas samad

reeglid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus

ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, mis jõustus 20.07.2007. Enne seda kehtestas sama suure

kaitsevööndi Vabariigi Valitsuse määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus“, mis jõustus

13.07.2002. Kohus ei uurinud sellest kaugemat minevikku, kuna eeltoodu on piisav

näitamaks, et vaidluse all olev kaitsevöönd ja õhuliini omaniku õigus seda korras hoida (s.h

raiuda seal puid) olid samas ulatuses olemas juba siis, kui kaebaja Kalme kinnisasja omandas.

19. Õhuliini omanik on lasknud tekkida kaitsevööndis olukorra, kus selles kasvavad puud,

mis seal tegelikult kasvada ei tohiks. Leonhard Weiss OÜ selgitas, et kitsenduse all olevalt

maa-alalt ei saa omanik eeldada tulu metsa kasvamise näol, kuna seal ei tohi mets üldsegi

kasvada. Miks ei ole kinnistul siiani toimunud õiguspärast kaitsevööndi hooldust ja raadamist,

ei ole teada. Kõnealune pindala 3 325 m² on täpselt pindala, mis tegelikult peaks olema juba

raadatud. Võrdluseks, naaberkinnistud on 40 m ulatuses puhtad (dtl 80-82). Alltöövõtja

Eskolar OÜ selgitas, et Kalme kinnisasi on olnud liinikaitsevööndiga koormatud

kõrgepingeliini valmimise ajast. Kaitsevööndi ulatus ei suurene seoses

rekonstrueerimistöödega. Aja jooksul ei ole hooldatud liinikaitsevööndit ettenähtud laiuses,

kuid seoses rekonstrueerimistöödega on nende tööde läbiviimine vältimatu (dtl 38).

Eeltoodu tähendab, et Kalme kinnisasjal metsa raiumine, asjaolu, et kaebaja ei saa talle

kuuluvat maad kaitsevööndi ulatuses ka tulevikus kasutada metsa kasvatamiseks ning

kulutused, mille kaebaja on teinud seoses vaidlusega, on põhjuslikus seoses kaitsevööndi

olemasolu ja selles kehtivate nõuetega, mitte sellega, et õhuliini ümber ehitatakse. See

tähendab, et puudub põhjuslik seos vastustaja tegevusega. Õhuliini omanik asus temal lasuvat

elektriõhuliini ohutuse ja toimimise tagamise kohustust täitma ja sellega seoses Kalme

kinnisasjal oma õigusi teostama küll ümberehituse ajal. Kuid õiguslik alus selleks ei tulene

elektriõhuliini ümberehitamise faktist, vaid aastakümneid kehtinud ja õigusaktidega

kehtestatud piirangutest.

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab

kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja menetluskulud jäävad tema

enda kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.

22. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks