2-22-18679/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-18679

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-18679

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.09.2024

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi N.N-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 385 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Dmitri Santašev

Kostja: N.N (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagi N.N-i (isikukood XXX )

vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded summas 6917,47 eurot ja

viivisenõuded summas 253,20 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja

kanda.

4. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 840 eurot (tasutud riigilõiv).

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 580 eurot.

6. Kohustada kostjat tasuma punktis 5 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-22-18679

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 13.12.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud

03.02.2022 ja 10.03.2023) N.N-i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid OÜ Omaraha (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja) ja kostja

20.07.2021 laenulepingu nr S214912747, mille kohaselt sai kostja laenu summas 800 eurot.

Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 33,70% ning krediidi kulukuse määras

43,70%. Laenusumast on kinni peetud lepingutasu 16 eurot ja tagatisfondi tasu 28 eurot.

Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei

tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu

osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava tähtaja kohustuste rikkumise

kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul ei tasunud kostja

võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu üles ning loovutas

nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 41,37 eurot.

2.

20.09.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S215020264, mille alusel

sai kostja laenu summas 2540 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 31,27%

ning krediidi kulukuse määras 40,30%. Laenusumast on kinni peetud lepingutasu 50,80 eurot

ja tagatisfondi tasu 88,90 eurot. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid

kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu,

aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava

tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja

jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu

üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 96,83 eurot.

3.

20.11.2021 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S215122333, mille

kohaselt sai kostja laenu summas 1430 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras

32,29% ning krediidi kulukuse määras 41,70%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku

järgseid kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata

märtsikuu, aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale

täiendava tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava

tähtaja jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022

lepingu üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt on põhinõude katteks laekunud 31,09

eurot.

4.

20.02.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225275112, mille alusel

sai kostja laenu 3390 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 33,28% ning

krediidi kulukuse määras 43,20%. Kostja sai küll raha kätte, kuid maksegraafiku järgseid

kokkuleppelisi osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja jättis täielikult tasumata märtsikuu,

aprillikuu, maikuu ja juunikuu osamaksed. Krediidiandja andis 13.06.2022 kostjale täiendava

tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja

Tsiviilasi nr 2-22-18679

jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 28.06.2022 lepingu

üles ning loovutas nõuded hagejale. Kostjalt ei ole laenusumma katteks makseid laekunud.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista laenulepingust nr S214912747

põhivõlgnevuse 758,63 eurot; intressi 83,68 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 116,97

eurot. Laenulepingust nr S215020264 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse

2443,17 eurot; intressi 251,13 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 349,55 eurot.

Laenulepingust nr S215122333 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1398,91

eurot; intressi 148,62 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 206,67 eurot. Laenulepingust nr

S225275112 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3390 eurot; intressi 371,94

eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 516,19 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

5. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

palus hageja mõista kostjalt välja laenulepingust nr S214912747 tulenev põhinõue 559,88

eurot. Kostja sai laenu 755,50 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 195,62 eurot.

Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna

kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022

eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 20,49 eurot.

Laenulepingust nr S215020264 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 1977,30 eurot.

Kostja sai laenu summas 2399,80 eurot ning tegi tagasimakseid kogu summas 422,50 eurot.

Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna

kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022

eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 72,37 eurot.

Laenulepingust nr S215122333 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 1205,29 eurot.

Kostja sai laenu summas 1350,85 eurot ning tegi tagasimakseid kogusummas 1350,85 eurot.

Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna

kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022

eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 44,12 eurot.

Laenulepingust nr S225275112 palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue 3203,05 eurot.

Kostja sai laenu summas 3 203,05 eurot ning ei teostanud ühtegi tagasimakset. Lisaks märkis

hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Hageja arvutab viivist perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022 eest VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 117,24 eurot.

PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada.

7. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning

laenulepingute nr S214912747, nr S215020264, nr S215122333, nr S225275112 alusel. Selle

eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse

sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

8. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.07.2021. a laenulepingu

nr S214912747, mille kohaselt sai kostja laenu 800 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi

lisaga 2 ja 3 (dtl 111 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele

Tsiviilasi nr 2-22-18679

lepingutasu 16 eurot ja tagatisfondi tasu 28 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja

tõendanud hagiavalduse lisaga 4, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle

kantud laen summas 755,50 eurot (dtl 122).

9. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.09.2021. a laenulepingu

nr S215020264, mille kohaselt sai kostja laenu 2540 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi

lisaga 7 ja 8 (dtl 126 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele

lepingutasu 50,80 eurot ja tagatisfondi tasu 88,90 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja

tõendanud hagiavalduse lisaga 9, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle

kantud laen summas 2399,80 eurot (dtl 136).

10. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.11.2021. a laenulepingu

nr S215122333, mille kohaselt sai kostja laenu 1430 eurot. Hageja on seda tõendanud hagi

lisaga 12 ja 13 (dtl 140 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt mahaarvamisele

lepingutasu 28,60 eurot ja tagatisfondi tasu 50,05 eurot. Kostjale laenu üle kandmist on hageja

tõendanud hagiavalduse lisaga 14, milleks on maksekorraldus, kust nähtub, et kostjale on üle

kantud laen summas 1350,85 eurot (dtl 150).

11. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 20.02.2022. a laenulepingu

nr S225275112, mille kohaselt sai kostja laenu 3390 eurot. Hageja on seda tõendanud

hagiavalduse lisaga 17 ja 18 (dtl 154 jj). Vastavalt lepingule kuulus laenusummalt

mahaarvamisele lepingutasu 67,80 eurot ja tagatisfondi tasu 118,65 eurot. Kostjale laenu üle

kandmist on hageja tõendanud hagiavalduse lisaga 19, milleks on maksekorraldus, kust

nähtub, et kostjale on üle kantud laen summas 3203,05 eurot (dtl 164).

Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid

täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S214912747 krediidi kulukuse

määr on 43,70%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on

see 43,75%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S215020264 krediidi kulukuse määr on 40,30%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 40,29%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S215122333 krediidi kulukuse määr on 41,70%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 41,73%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

Hageja on toonud välja, et laenulepingu nr S225275112 krediidi kulukuse määr on 43,20%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 43,15%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).

12. Kostja kohustus eeltoodud laenulepingute alusel saadud laenu tagastama. Hageja on

tõendanud hagi lisaga nr 2 ja 3 (laenuleping), et kostjal oli kohustus laenulepingu nr

Tsiviilasi nr 2-22-18679

S214912747 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on tagasimaksetena

tasunud 195,62 eurot. Viidatud tõendi (dtl 116) maksegraafikust aga nähtub, et tagasimakseid

ja intressi katteks makseid tehti summas 223,59 eurot, millega kostja ka nõustus (dtl 226).

Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks.

Kuivõrd väljastatud laen oli 755,50 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha

saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

13. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 7 ja 8 (laenuleping), et kostjal oli kohustus

laenulepingu nr S215020264 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on

tagasimaksetena tasunud 422,50 eurot. Viidatud tõendi (dtl 130) maksegraafikust aga nähtub,

et tagasimakseid ja intressi katteks makseid tehti summas 422,55 eurot, millega hageja ka

nõustus (dtl 227). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 2399,80 eurot, on kogu põhivõla

tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

14. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 12 ja 13 (laenuleping), et kostjal oli kohustus

laenulepingu nr S215122333 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja on

tagasimaksetena tasunud 145,56 eurot. Viidatud tõendi (dtl 144) maksegraafikust aga nähtub,

et tagasimakseid ja intressi katteks makseid tehti summas 145,59 eurot, millega hageja ka

nõustus (dtl 228). Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 1350,85 eurot, on kogu põhivõla

tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

15. Hageja on tõendanud hagi lisaga nr 17 ja 18 (laenuleping), et kostjal oli kohustus

laenulepingu nr S225275112 alusel saadud laen tagastada. Hageja on märkinud, et kostja ei

ole laenulepingu nr S225275112 katteks ühtegi tagasimakset teostanud. Kuivõrd väljastatud

laen oli 3203,05 eurot, on kogu põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud

kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

16. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.

Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

18. Kohus selgitas 11.01.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 79 jj). Kohus palus seda hagejal

täiendavalt selgitada ka kohtu saadetud 02.03.2023. a kirjas (dtl 181).

Tsiviilasi nr 2-22-18679

19. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii

03.02.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 100) ning 10.03.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl

183 jj). Hinnates eeltoodud menetlusdokumentides ja tõendites esitatut kogumis, leiab kohus,

et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav

ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oli laenude võtmise hetkel krediidivõimeline ehk et

krediidiandja oli veendunud, et tarbija on suuteline krediiti tagasi maksma enda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

20. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest

ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu väljastamist laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

21. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav

muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja on toonud esile, et kõikide

lepingute puhul tuvastati kostja sissetulek pensioniregistri päringuga, mis ei ole kohtu

eeltoodud selgituste kohaselt piisav. Üksnes tarbija märgitud hinnang enda

majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd tarbija ei pruugi ka aru saada, mida

selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud või kontrollitud infot isiku muude kohustuste

kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks

tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka

suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui

isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga

välja selgitatud ega kontrollitud pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks

teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle kohta andmeid ei kogutud ega kogutud andmeid ei

kontrollitud.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

Tsiviilasi nr 2-22-18679

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Hageja on alternatiivselt palunud kohtul välja mõista väljastatud krediidi ja

tagasimaksete vahe põhinõudena ja lisaks seadusjärgse viivise lepingute ülesütlemisest kuni

hagi esitamiseni (dtl 215 jj).

25. Kohus tuvastas eelnevalt juba laenulepingute alusel väljastatud laenu summad.

Laenulepingu nr S214912747 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad laekumiste

arvestusest (dtl 216). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub

väljamõistmisele, s.o 531,91 eurot (755,50 – 223,59), kuivõrd seda saab hageja igal juhul

tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

26. Laenulepingu nr S215020264 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad

laekumiste arvestusest (dtl 217). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub

väljamõistmisele, s.o 1977,25 eurot (2399,80 – 422,55), kuivõrd seda saab hageja igal juhul

tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

27. Laenulepingu nr S215122333 katteks tehtud tagasimaksete summad nähtuvad

laekumiste arvestusest (dtl 218). Väljastatud laenu ja tagasimaksete vahe põhinõudena kuulub

väljamõistmisele, s.o 1205,26 eurot (1350,85 – 145,59), kuivõrd seda saab hageja igal juhul

tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

28. Laenulepingu nr S225275112 katteks ei ole kostja ühtegi tagasimakset teostanud,

mistõttu kuulub põhinõudena väljamõistmisele 3203,05 eurot (dtl 219), kuivõrd seda saab

hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

29. Seadusjärgse viivise väljamõistmise nõue kuulub samuti rahuldamisele (VÕS § 113 lg

1). Kuivõrd kõigi lepingute puhul on viiviseperiood sama, on põhinõuete kogusummalt

(6918,47 eurot) arvestatav viivis perioodi 29.06.2022 – 12.12.2022. a eest 253,20 eurot

vastavalt hageja toodud arvutustele (8% aastas).

30. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud

laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 124, 138, 152,

166), mistõttu on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

31. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul

oli esialgse hagi hind 10 385 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 7170,67 eurot. Seega on

Tsiviilasi nr 2-22-18679

hagi rahuldamise protsent 69%, mis jääb kostja kanda, ja hagi rahuldamata jätmise protsent

31%, mis jääb hageja enda kanda.

32. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

33. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivu (s.o 840 eurot) hüvitamist, millest tuleb kostjal

hüvitada menetluskulude jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 580 eurot. Lepingulise

esindaja kulude hüvitamist hageja taotlenud ei ole.

34. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

35. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu

lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale

esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik