3-22-919/40 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-919

Otsuse kuupäev

26.9.2024

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M kaebus Viru Vangla 28. jaanuari 2022. a käskkirja

nr 6-3/70-1 ja 9. veebruari 2022. a käskkirja nr 6-3/110-

1 ning 20. juuni 2022. a vaideotsuse nr 6-12/66-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M. M

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. M kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada käesolevas kohtuotsuses selle avaldamisel kaebaja nimi

initsiaalidega M. M.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2024

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause).Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajavahemikul 26. detsembrist 2021 kuni 9. jaanuar 2022 koostati Viru Vangla

kinnipeetava M. M suhtes 26 ettekannet, mille kohaselt ei allunud kinnipeetav hommikuse ja

õhtuse loenduste ajal vanglaametnike erinevatele korraldustele. Seetõttu karistati M. M i 28.

jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 6-3/70-1 kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.

3-22-919

Käskkirjaga määrati kokku 22 karistust, millest igaühe pikkuseks oli 5 ööpäeva kartserit (110

ööpäeva).

2. Ajavahemikul 10. kuni 31. jaanuar 2022 koostati M. M kohta kokku 36 ettekannet, mille

kohaselt ei allunud kinnipeetav hommikustel ja õhtustel loendustel vanglaametnike

erinevatele korraldustele. Viru Vangla karistas 9. veebruari 2022. a käskkirjaga nr 6-3/110-1

M. M i distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega ning määras kinnipeetavale 36 karistust,

mille igaühe pikkuseks oli 5 ööpäeva (180 ööpäeva).

3. M. M esitas nimetatud käskkirjade peale vaide, kuid Viru Vangla jättis selle 20. juuni

2022. a vaideotsusega nr 6-12/66-2 rahuldamata.

4. M. M esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ülal märgitud distsiplinaarkaristuste

määramiste käskkirjade ja Viru Vangla vaideotsuse peale ning taotles nende tühistamist.

5. Tartu Halduskohus võttis 6. aprilli 2023. a määrusega M. M kaebuse Viru Vangla

käskkirjade nr 6-3/70-1 ja nr 6-3/110-1 ja vaideotsuse nr 6-12/66-2 peale esitatud

tühistamiskaebuse menetlusse. Sama määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus

möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetati menetlus käskkirjade nr 6-3/1153-1 ja nr

6-3/32-1 vaidlustamise osas. Määrus jõustus 15.8.2023.

6. Viru Vangla vastas kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 28.01.2022 käskkirja nr 6-3/70-1 ja 09.02.2022

käskkirja nr 6-3/110-1 ning 20.06.2022 vaideotsuse nr 6-12/66-2. Kaebaja palub esitatud

kaebust menetleda vaidest lähtudes ja arvestada selles toodud põhjendustest. Kaebaja pole

rahul käeraudade kasutamisega, viitab EIK 20.11.2011 otsusele nr 891/05 Kashavelov v. B;

kaebaja väidab, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt jj.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla 28.01.2022 käskkirjaga

nr 6-3/70-1 määrati kaebajale erinevate distsiplinaarrikkumiste (22 tk) eest

distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (22 x 5 ööpäeva). Viru Vangla 09.02.2022

käskkirjaga nr 6-3/110-1 määrati kaebajale erinevate distsiplinaarrikkumiste (36 tk) eest

distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (36 x 5 ööpäeva).

Viru Vangla 20.06.2022 vaideotsusega nr 6-12/66-2 jäeti rahuldamata kaebaja 06.02.2022

vaie nr 6-12/56-1 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/70-1) ning 10.02.2022 vaie nr 6-12/66-

1 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/110-1). Vastustaja on seisukohal, et kõnealused

käskkirjad ja vaideotsus on õiguspärased, ilma kaalutlusvigadeta, proportsionaalsed ning need

vastavad vorminõuetele HMS § 54 tähenduses. Vastustaja palub kohtul arvestada

käskkirjades ja vaideotsuses väljatoodud seisukohtade ja põhjendustega. Vastustaja ei nõustu

kaebaja väidetega, nagu oleks tema suhtes kasutatud süstemaatiliselt käeraudu. EIK lahendi

tähenduses omas tähtsust see, et käeraudu kasutati sealse isiku suhtes kambrist väljumisel

järjestikku 13 aastat tulenevalt tema vanglas viibimise aluseks olevast kuriteost ning

sõltumata ühestki muust asjaolust.

Käesoleval juhul sellist asjaolu ei esine, kuivõrd käeraudade kasutamine oli põhjendatud,

vajalik ja õiguspärane. Kaebaja suhtes kohaldati varasemalt ja samaaegselt täiendavaid

julgeolekuabinõusid 16.07.2021 käskkirja 3-21/1-2/202 alusel kuni 28.10.2022. 24.08.2021

3-22-919

käskkirja nr 3-21/1-2/257 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

tingituna 24.08.2021 koostatud ettekandest nr 3-21-6366 (millest nähtuvalt kaebaja keeldus

allumast valvurite korraldustele, osutades algselt passiivset vastupanu, kuid valvuri

sekkumisel hakkas valvuri suunas vehkima ja löögiliigutusi tegema, tabades valvurit vasaku

põlve piirkonda), kuivõrd kaebaja tegevuse pinnalt võis ta osutuda jätkuvalt ohtlikuks vangla

julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. VangS § 69 lg 2 p 5 alusel otsustati

kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni.

Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu kuni

27.04.2022.

Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid

vastavalt käskkirjale enne ametnike poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning

käskkirjas väljatoodud põhjustel. Arvestades eeltoodut on vangla tegevus olnud õiguspärane

nii VangS § 69 tähenduses kui ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes. Tõsiseltvõetavaks ei saa

pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt.

Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja seesugune väide tõele,

kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta vanglaametnikku rünnata.

Täiendavalt märgib vastustaja, et ka nn korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on

süstemaatilised rikkumised käsitletavad rasketena. Nimelt on Riigikohus leidnud, et

korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste

täitmata jätmine oli rahulik.

Kaebaja väidab, et ta ei tohi üksikvangistuses viibida seoses enda psüühilise seisundiga.

Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole oma 10.02.2022 vaides nr 6-12/66-1 (ega ka 21.01.2022

vaides nr 6-12/34-1 ja 06.02.2022 vaides nr 6-12/56-1, mille seisukohtadega ta palus

arvestada) tuginenud sellele, et tema psüühiline seisund takistaks tema suhtes

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kohaldada. Kaebaja on vaid ühe lausega

märkinud oma 21.01.2022 vaides nr 6-12/34-1, et ta ei ole võimeline terviseseisundist

tulenevalt võimeline liikuma toeta kambriukse juurest akna juurde raudus kätega. Siiski

märgib vastustaja, et inspektor-kontaktisiku Rait Kivi selgituste kohaselt ei ole vastavalt

vangiregistrile kinnipeetavale M. M määratud alates 2017. aastast ühtegi tervisetõendit, mis

vabastaks ta kartseris karistuse kandmisest.

Kaebaja ei ole käesolevas asjas heitnud ette mingi kindla ajaperioodi osas üksikvangistuse

küsimust, vaid üldsõnaliselt väljendanud enda rahulolematust üksikvangistuse ning kartseris

viibimise suhtes. Seoses kaebaja viibimisega üksikvangistuses ajavahemikus 2021–2022 juhib

vastustaja tähelepanu sellele, et antud küsimust on kohus juba varasemalt lahendanud ning

leidnud, et kaebaja üksikvangistuses viibimise tingimused olid õiguspärased ning vastustaja

tegevuses puudus õigusvastasus (vt 3-21-1313). Kuigi nimetatud lahendis oli põhifookus

kartseris viibimisel, on kõnealune lahend asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd

üksikvangistuse mõjusid on hinnatud nimetatud ajavahemikus tervikuna, arvestades ka

perioodi, mil kaebaja ei viibinud kartseris. Ühtlasi on ka kohus seda vastavas lahendis

märkinud (p 11.3) öeldes, et „kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks ebakohaselt jätnud

kartserikaristuste täitmisele pööramisel ja kartserist pauside tegemisel arvestamata asjaolu, et

kartserist väljas olles viibis kaebaja ikka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu

üksikvangistuses.“ Täiendavalt on inspektor-kontaktisik R. Kivi toonud välja, et

ajavahemikus 27.07.2021–01.11.2022 on läbi viidud sotsiaalprogramm, kus osalesid kaplanid,

kontaktisikud, sotsiaaltöötaja, psühholoogid ja Viru Vangla II üksuse juht. Programmi raames

3-22-919

väljastati kambrisse leevendusmeetmetena puslesid, raamatuid, töövihikuid, Rubiku kuubik ja

IQ mäng. Lisaks lubati grupitööruumis igapäevaselt teha 30 minutit jooga harjutusi ja

kasutada velotrenažööri.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja on vaidlustanud alljärgnevad distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad ja

vaideotsuse:

Viru Vangla 28.01.2022 käskkirjaga nr 6-3/70-1 määrati kaebajale erinevate

distsiplinaarrikkumiste (22 tk) eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (22 x 5

ööpäeva).

Viru Vangla 09.02.2022 käskkirjaga nr 6-3/110-1 määrati kaebajale erinevate

distsiplinaarrikkumiste (36 tk) eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit (36 x 5

ööpäeva).

Viru Vangla 20.06.2022 vaideotsusega nr 6-12/66-2 jäeti rahuldamata kaebaja 06.02.2022

vaie nr 6-12/56-1 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/70-1) ning 10.02.2022 vaie nr 6-12/66-

1 (millega vaidlustati käskkirja nr 6-3/110-1).

11. Vastustaja on seisukohal, et kõnealused käskkirjad ja vaideotsus on õiguspärased, ilma

kaalutlusvigadeta, proportsionaalsed ning need vastavad vorminõuetele

12. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

13. Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 nõustub kohus vaidlusalustes haldusaktides ja

vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

14. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. Karistamise otsustamine ning karistuse liigi

ja määra valimine on seega vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta

haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt

tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav

teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p

10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus

rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus. Kinnipeetaval on kohustus

vanglaametnike korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta peab neid õiguspärasteks.

Ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab

tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi

10. oktoobri 2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 13).

15. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh

kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse

valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt

3-22-919

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 67 p 1

kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus

vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu

29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud

alustest (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 15).

Vaidlusaluste käskkirjadega nr 6-3/70-1 ja 6-3/110-1 on kaebaja süüdi tunnistatud kokku

22+36 so 58 (vaideotsuse ekslikult märgitud 48) rikkumises. Käskkirjade kohaselt seisnesid

kinnipeetava rikkumised selles, et kinnipeetav ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduse ajal

vanglaametnike erinevatele korraldustele (panna riidesse; panna kaela nimesilt; liikuda akna

juurde; teha sein puhtaks). Ametnike korraldused olid seaduslikud. Enamus kaebaja

21.01.2022. a vaides nr V-22/M59 ja kaebuses esitatud väited on asjakohatud, kuivõrd

keskenduvad ainult kaebaja arusaamale tema suhtes (süstemaatilisele) käeraudade

kohaldamise õigusvastasusest.

VangS § 69 lg 2 p 5 alusel otsustati kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu

kuni asjaolude äralangemiseni. Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate

julgeolekuabinõudena käeraudu kuni 27.04.2022. Vastustaja on juhtinud tähelepanu sellele, et

käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid vastavalt käskkirjale enne ametnike

poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning käskkirjas väljatoodud põhjustel.

Arvestades eeltoodut on vastustaja tegevus olnud õiguspärane nii VangS § 69 tähenduses kui

ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes. Kaebaja suhtes kohaldati varasemalt ja samaaegselt

täiendavaid julgeolekuabinõusid 16.07.2021 käskkirja 3-21/1-2/202 alusel kuni 28.10.2022.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes pole kasutatud süstemaatiliselt käeraudu.

Käesoleval juhul oli käeraudade kasutamine põhjendatud, vajalik ja õiguspärane. Nimelt on

24.08.2021 koostatud ettekanne nr 3-21-6366, millest nähtuvalt kaebaja keeldus allumast

valvurite korraldustele, osutades algselt passiivset vastupanu, kuid valvuri sekkumisel hakkas

valvuri suunas vehkima ja löögiliigutusi tegema, tabades valvurit vasaku põlve piirkonda.

24.08.2021 käskkirja nr 3-21/1-2/257 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid tingituna eelnimetatud ettekandes nähtuvast sündmusest, kuivõrd kaebaja

tegevuse pinnalt võis ta osutuda jätkuvalt ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna

raskeid õigusrikkumisi. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati

korraldustele rahumeelselt. Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja

seesugune väide tõele, kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta

vanglaametnikku rünnata. Riigikohus on leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist

saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik.

Seega korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on süstemaatilised rikkumised käsitletavad

rasketena. Kaebaja pole rahul talle määratud kartserikaristuste määraga.

16. Vangistusseaduse (VangS)§ 63 lg 1 kohaselt on võimalik määrata

distsiplinaarkaristusteks noomitust, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme

kasutamise keelamist kuni 45 päevaks, ühe lühi-või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt

eemaldamist kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kohus

märgib, et käesoleval ajal on võimalik kartserisse paigutamine kuni 14 ööpäevaks, mitte

enam 45 ööpäevaks (RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024). Distsiplinaarkaristuse liigi ja

määra valikut põhjendati vaidlusalustes käskkirjades sellega, et kinnipeetaval on 320 kehtivat

3-22-919

distsiplinaarkaristust, millest enamus on talle määratud korraldusele allumatuse eest.

Samalaadsete rikkumiste eest on kinnipeetavale viimati karistuseks määratud kolmeks

ööpäevaks kartserisse paigutamine. Varasemate karistuste määramine kinnipeetava

käitumisele mõju ei ole avaldanud. Vastustaja on leidnud, et seega on eesmärgipärane määrata

kinnipeetavale varasemast rangem karistus. Proportsionaalne karistus toimepandud rikkumiste

eest oleks kartserisse paigutamine ning viiepäevane kartserikaristus on lähedal miinimumile

võimalikust karistuse määrast ja ei ole toimepandud rikkumisi arvestades

ebaproportsionaalne. Ka kohtu hinnangul pole viie ööpäevane kartseris viibimine

ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja seda, et kaebajal oli rikkumise

toimepanemise ajal mitu so 320 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla on vaideotsuses

seisukohal, et viiepäevane kartserikaristus ei ole asjaolusid arvestades vanglateenistuse

ametniku korralduse täitmata jätmise eest kindlasti ülemäärane karistus. Kaebajale ette

heidetud distsiplinaarsüütegude kirjeldused vastavad seega distsiplinaar-süütegude

koosseisudele. Järelikult esines alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada.

17. Riigikohus on 10.10.2017. a otsuses nr 3-15-3133 märkinud, et VangS § 63 ei piira mitme

distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest. Seega ei ole

kinnipeetava karistamine ka iga rikkumise eest eraldi karistusega õigusvastane. Juhul, kui

kaebaja ei soovi taluda distsipliinirikkumistega kaasnevaid tagajärgi, võiks ta mõelda

rikkumiste toimepanemise lõpetamisele.

18. Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei tohi üksikvangistuses viibida seoses enda psüühilise

seisundiga, märgib kohus, et vangiregistri järgi pole kaebajale määratud alates 2017. aastast

ühtegi tervisetõendit, mis vabastaks ta kartseris karistuse kandmisest (inspektor-kontaktisiku

Rait Kivi selgitus). Kaebaja pole oma väidet tõendanud. Seoses kaebaja viibimisega

üksikvangistuses ajavahemikus 2021–2022 on antud küsimust halduskohus juba varasemalt

lahendanud ning leidnud, et kaebaja üksikvangistuses viibimise tingimused olid õiguspärased

ning vastustaja tegevuses puudus õigusvastasus (vt 3-21-1313) jj.

19. Halduskohus märgib ka, et EIÕK artikkel 3 näeb ette, et kedagi ei või piinata ega

ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult

mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel piinamist ega

inimväärikuse alandamist. Vastuolu kinnipeetavale antud õigustega saab tekkida vaid siis, kui

tema kohtlemine ületab teatud raskusastme. Milline on see piir, pole võimalik täpselt määrata,

sest see sõltub väga mitmetest asjaoludest. Antud juhul kaebaja distsipliinirikkumiste eest

distsiplinaarkaristuste määramine võib kaebajale kindlasti ebameeldivad olla ning talle ka nii

füüsilisi kui hingelisi kannatusi põhjustada, kuid kindlasti pole see samastatav väärikust

alandava kohtlemisega. Kirjeldatu alusel on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsus

õiguspärased, ilma kaalutlusvigadeta, proportsionaalsed ning need vastavad vorminõuetele

HMS § 54 tähenduses. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste menetluskulud

jäävad seega nende endi kanda.

21. Kuna kaebaja avaldas kaebuses, et soovib kohtulahendi avaldamisel enda nime asendamist

initsiaalidega, rahuldab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotluse ning asendab

käesolevas otsuses selle avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega M. M.

3-22-919

(allkirjastatud digitaalselt)