4-24-2772/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2772 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Allar Aareleiu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.08.2024.a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,012316 Menetlusalune isik Allar Aareleid isikukood 36902222725; elukoht XXX; e-posti aadress XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur aadress: Riia 132, Tartu; e-posti aadress: ppa@politsei.ee Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamine, menetlusse võtmine

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Allar Aareleiu esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 2. Võtta Allar Aareleiu esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 7. augusti 2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,012316 menetlusse ning lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. 3. Lahend avalikustada Tartu Maakohtu kantselei kaudu hiljemalt 10. oktoobril 2024. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 7. augusti 2024 kiirmenetluse otsusega määrati Allar Aareleiule rahatrahv summas 180 eurot LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest. Otsuse kohaselt juhtis A. Aareleid mootorsõidukit Škoda Roomster reg numbriga XXX Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 13. kilomeetril kiirusega 132 +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. Sellega rikkus A. Aareleid LS § 15 lg 1 p 1. Otsuses märgitu kohaselt võis kaebuse esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 22.08.2024. 2. 14. augustil 2024 esitas A. Aareleid PPA Lõuna prefektuurile avalduse ja süüteoteate, milles teatab väärteoasjast, mille toimepanemises ta ei ole osalenud. Tema andmeid on sihilikult kasutatud väärteost kõrvalehiilimiseks. Teadaolevalt viibis ta oma töökohal ja mingeid dokumente polnud võimalik tema identiteedi vargal ette näidata. 3. 24. augustil 2024 esitas A. Aareleid Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuses märgib, et ta on teinud Tartu politseimajas avalduse, mille kohaselt ei ole ta nimetatud väärteo toime pannud, ta ei ole nimetatud auto roolis kunagi sõitnud. Keegi kolmas isik on pahatahtlikult kasutanud tema isikuandmeid ning esitanud need politseile. Ta viibis väärteo toimepanemise hetkel töökohal. 4. Pärnu Maakohtu 26. augusti 2024 määrusega edastati A. Aareleiu kaebus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 5. 3. septembril 2024 esitas A. Aareleid Rapla kohtumaja aadressil kaebuse täiendavad põhjendused ning kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt palub A. Aareleid ennistada kaebetähtaja ja tühistada tema nimel koostatud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 278024012316 ja lõpetada väärteomenetluse. A. Aareleid taotleb asja menetlemist kirjalikust menetluses ja palub PPA-lt küsida kirjalikku seisukohta toimunud eksituse kohta. A. Aareleid selgitab, et tema rikkumise toimepanemise ajal mootorsõidukis ei viibinud, ta viibis rikkumise toimepanemise ajal oma kodus XXX. Politsei sõnul kinnitas auto omanik A. V., et temale kuuluvat mootorsõidukit Škoda reg numbriga XXX kasutab A. K., kes on A. Aareleiu XXX. A. on ka varasemalt kasutanud A. Aareleiu andmeid, et karistusest pääseda, seega on võimalik, et ta esitas ka sel korral A. Aareleiu andmed politseile. Kui A. Aareleid sai teada, et tema suhtes on koostatud kiirmenetluse otsus ja määratud rahatrahv, kirjutas ta avalduse päringuga politseile. Avalduse peale helistati politseist ja täpsustati üksikasju, misjärel võeti uuesti ühendust ja selgitati, et tõepoolest on toimunud eksitus ja keegi temale väga sarnane isik A. on ilmselt kasutanud tema andmeid pahatahtlikult. Kuna kiirmenetluse otsust saab tühistada vaid kohus, siis esitas ta kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebus on koostatud koostöös PPA-ga, et eksimus saaks kõrvaldatud seaduses sätestatud korras. 6. Kohtuväline menetleja esitas Tartu Maakohtule kirjaliku seisukoha 13. septembril 2024, milles märgib, et nõustub kaebaja poolt esitatud taotlusega otsuse tühistamiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel leidnud tõendamist. On selgunud, et menetlusalune isik ei viibinud sel ajahetkel sõiduki roolis ning rikkumist toime ei pannud. Mootorsõiduki Škoda reg.nr XXX kuulub A. V.. A. V. kinnitas, et ta ei tunne sellist isikut nagu A. Aareleid ning temale teadaolevalt kasutab sõidukit A. K., kes on mh A. Aareleiu XXX. Kuna A. K. on varasemalt kasutanud õigusrikkumiste toimepanemisel A. Aareleiu isikukoodi ja andmeid, et karistusest pääseda, on võimalik, et ta 2 (4)

tegi seda uuesti. A. Aareleid viibis rikkumise toimepanemise ajal XXX. Kohtuväline menetleja kõrvutas XXX fotosid politsei andmebaasis ja veendus, et isikud on piisavalt sarnased, et tänaval tööd teinud ametnik neil väga hästi vahet ei teeks. Kuna roolis istunud isik väitis, et tal pole dokumente kaasas ja teadis isikukoodi peast, oli ametnik veendunud, et tegemist on A. Aareleiuga. KOHTU SEISUKOHT 7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist. 8. VTMS § 14 lg 2 kohaselt saab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutada see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Nähtuvalt 7. augusti 2024 kiirmenetluse otsusest on väärteo toimepanemise kohaks Tartu vald, Tartu maakond (Tartu- Jõgeva-Aravete maantee 13. kilomeeter). Seega on Tartu Maakohus pädev nimetatud kaebust lahendama. 9. VTMS § 114 lg 1 p 1 ning lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Käesoleval juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud, et kaebetähtaja viimane päev on 22. august 2024. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et kohtule esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku põhitees, et tema ei ole väärteo toimepanija ja ei viibinud sündmuskohal, mistõttu ei ole tema allkiri kiirmenetluse otsusel (allkirjastatud sündmuskohal 7. augustil 2024). Väärteo materjalidest ei nähtu üheselt, millisel kuupäeval A. Aareleid on nimetatud väärteoasjast väidetavalt teada saanud. Ta on PPA Lõuna prefektuuris esitanud 14. augustil 2024 süüteoteate ja avalduse ning alles 24. augustil 2024 kaebuse maakohtule (Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale) ning täiendava kaebuse 3. septembril 2024, mil on kohtule esitanud ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. 10. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjusteks 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõike 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Mõjuv põhjus KrMS § 172 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (mutatis mutandis RKTK 3-2-1-40-11 p 16). 11. Kohtu hinnangul, võttes arvesse erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaebus kiirmenetluse otsuse peale on esitatud – A. Aareleiu väitel ei ole tema väärtegu toime pannud isikuks, on põhjendatud kaebetähtaeg ennistada ja A. Aareleiu kaebus menetlusse võtta. A. Aareleid ei viibinud tema esitatud kaebuse kohaselt kiirmenetluse otsuse koostamise juures. A. Aareleid on pärast rahatrahvi määramisest teadasaamist esitanud PPA-le süüteoteate 14. augustil 2024 ning esitanud seejärel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele maakohtule. Kaebuse täiendavast selgitusest nähtub, et kohtuväline menetleja on abistanud A. Aareleidu kaebuse koostamisel ning selgitanud, et otsust on võimalik tühistada vaid maakohtus. Seega on usutav, et isegi, kui A. Aareleid sai kiirmenetluse otsusest teada 7. augustil 2024 3 (4)

(kiirmenetluse otsuse koostamise kuupäeval), ootas ta juhiseid otsuse tühistamise osas kohtuväliselt menetlejalt ning seetõttu ületas endast sõltumatutel asjaoludel kaebetähtaega. 12. Kohus määrab asja lahendamise kirjalikus menetluses. A. Aareleid on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuväline menetleja ei ole samuti taotlenud kohtuistungi korraldamist ning on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus teeb lahendi teatavaks Tartu Maakohtu kantselei vahendusel hiljemalt 10. oktoobril 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 4 (4)