2-23-7302/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tsiviilasja number

2-23-7302

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. september 2024 Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

T. K. hagi K. S. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja

jagamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. K. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: R. R., e-post: xxx)

Kostja: K. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lõpetada E. K. (IK xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx) pärandvara ühisus T. K.

ja K. S. vahel.

3. Jätta T. K.le ½ suurune mõtteline kinnistust asukohaga XXX (reg.nr.

xxxxxxxx).

4. Jätta T. K.le ½ suurune mõtteline osa YYY (registrikood yyyyyyyy) 449/19657

osast (garaažiboks nr 19).

5. Jätta K. S.le E. K. arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised

vahendid 1849,50 eurot ja E. K. väärtpaberikontol olevad kõik LHV

Pensionifond L pensionifondi osakud.

6. Välja mõista T. K.lt K. S. kasuks hüvitis enamsaadud pärandvara väärtuse

eest summas 1253, 41 eurot.

7. Kohustada K. S.d andma nõusolek otsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud

kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande muutmiseks selliselt, et ½

mõttelises osas on kinnistu omanikuks T. K.

8. Asendada K. S. nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande

muutmiseks kinnistusraamatus kohtuotsusega, mis kehtib juhul, kui T. K. on

täitnud otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitud rahalise hüvitise (1253, 41 eurot)

maksmise kohustuse K. S.le või K. S. on täitmise vastuvõtmisega sattunud

viivitusse.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on pooled xx.xx.xxxx surnud E. K. seadusjärgsed pärijad ning

omavahel õde ja vend. Jõhvi notar Ülle Mesi väljastas 31.03.2023 pärimistunnistuse (notari

ametitegevuse nr 717), mille kohaselt pärisid hageja ja kostja pärandvara võrdsetes osades

(kumbki ½ mõttelist osa). Pärandvarasse kuulub ½ mõttelist osa Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud kinnistust asukohaga XXX, ½ mõttelist

osa YYY (registrikood yyyyyyyy) garaažiboksist nr 19, arvelduskontol nr

XXXXXXXXXXXXXX pärandaja surmapäeval xx.xx.xxxx olnud rahalised vahendid

1849,50 eurot ja väärtpaberikontol olevad LHV Pensionifond L pensionifondi 411.358

osakut, mille väärtus pärandaja surmapäeval oli 843,68 eurot.

2. Hageja hinnangul on garaažiboksi väärtus 1000 eurot. Selle seisukord on vana ja boksis

puudub elekter. ½ garaažiboksist kuulub H. K.`ile ning hageja ja kostja peavad jagama

teist ½ suurust osa sellest. Sellega on garaažiboksi jagatava osaväärtus 500 eurot ja hageja

ja kostja kummagi osa 250 eurot. Sellega oleks garaažiboksist kostjale kuuluva osa väärtus

250 eurot (1/4 1000 eurost). OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023 hinnangu kohaselt

on kinnistu asukohaga XXX, väärtus 4600 eurot. Ka sellest kinnistust kuulub ½ H. K.`ile

ning hageja ja kostja peavad jagama teist ½ suurust osa sellest. Sellega on kinnistu jagatava

osa väärtus 2300 eurot j hageja ja kostja kummagi osa on 1150 eurot Sellega kuuluks

kinnistust ¼ pärandavara jagamisel kostjale, mis moodustab 1150 eurot (1/4 4 600 eurost).

3. Hageja ettepaneku järgi pärandavara jagamise tulemusel oleks kostjale langeva osa

rahaline väärtus 2943,18 eurot (1849,50+843,68+250) ja hageja osa väärtus 2550 eurot

(2300+250). Hageja palub lõpetada xx.xx.xxxx surnud E. K. pärandvara ühisus T. K. ja K.

S. vahel ning jagada pärandvaraks olevad esemed ja rahalised vahendid järgmiselt: jätta T.

K.le ½ suurune mõtteline kinnistust asukohaga XXX (reg.nr. xxxxxxxx); Jätta T. K.le ½

suurune mõtteline osa YYY (registrikood yyyyyyyy) 449/19657 osast ehk garaažiboksist

nr 19; Jätta K. S.le arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid

1849,50 eurot ja E. K. väärtpaberikontol olevad kõik LHV Pensionifond L pensionifondi

osakud. Asendada K. S. nõusolek kinnistusraamatu registriosa number xxxxxxxx kande

muutmiseks kohtuotsusega.

4. Hageja kostja ega kohtutäituri poolt määratud hindadega ei nõustu, sest need on

ülemäära kõrged ja ei vasta turuhinnale. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023

hinnangu kohaselt on kinnistu, asukohaga XXX väärtus 4600 eurot. xxx alevikus asuva

garaažiboksi väärtus ei saa olla rohkem kui 1000 eurot. Selle seisukord on halb ja boksis

puudub elekter. Asjaolu, et kumbi vara ei ole täitemenetluses enampakkumistel müüdud,

kuigi kordusenampakkumisel on hindu alandatud, kinnitab, et vara on enampakkumisele

pandud ülemäära kõrge hinnaga. Summad, mida kostja loodab täitemenetluses saada ei ole

realistlikud. Pärandaja vara ei otsustatud, juba pärandaja eluajal alanud täiemenetluses,

müüa mitte hageja ja kostja isa H. K. võlgade katteks, nagu väidab ekslikult kostja, vaid

abieluvara jagamisel tekkinud pärandaja vara realiseerimiseks pärandaja eluajal vajalike

elamis- ja heaolu kulude katteks.

II KOSTJA VASTUS

5. Kostja hagi ei tunnista ja ei ole nõus pärandvara jagamise nõudega. Kostja esitas

võlanõude kohtutäituri kaudu ja see on siiani menetluses. Kostja ootab millal võlglased T.

K. ja H. K. tasuvad oma võlad täitemenetluses. Kostja ootab enampakkumisel vara müüki

ja jagamist pärijate H. K., T. K. ja K. S. vahel. Ka garaažiboks on arestitud. Varad on

meelega alla väärtuse hinnatud hageja poolt. Kuna varade väärtused on 15000 eurot ja

3000 eurot mis olid arestitud kohtutäituri poolt ja olid avalikult müügis oksjonil siis sellega

jätkan, kuni oksjonid on lõpule viidud. Pindi Kinnisvarast tellitud hindamisakt tõendab, et

kinnistu turuväärtuseks on 9400 eurot. Eksperthinnang peab olema suunatud konkreetselt

kohtule, kuid hageja hindamisakt seda ei ole.

III KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb

rahuldada. Tuvastatud on, et pooled on xx.xx.xxxx surnud E. K. seadusjärgsed pärijad, kes

pärisid pärandvara võrdsetes osades (½ mõttelist osa). Pärandvarasse kuulub ½ mõttelist

osa kinnistust asukohaga XXX (reg.nr. xxxxxxxx), ½ mõttelist osa YYY garaažiboksist nr

19 (reg.nr. yyyyyyyy), xx.xx.xxxx seisuga pärandaja arvel XXXXXXXXXXXXXX

olevast 1849,50 eurost ja LHV Pensionifond L pensionifondi 411.358 osakust väärtusega

843,68 eurot. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja

moodustub pärandvara ühisus (PärS § 147). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute

asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks

määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes. PärS § 159 lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara

kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles

PärS ei näe ette teisiti.

7. Poolte vahel puudub vaidlus pärandvara koosseisu (½ mõttelist osa aiamaast,

graažiboksist, rahalised vahendid ja pensionifondi osakud) üle. Vaidlus puudub ka selles,

et hageja ja kostja on õde ja vend, kes pärisid oma ema vara võrdsetes osades. Seega on

mõlemad eelduslikult emotsionaalselt seotud jagatava varaga võrdselt. PärS § 159 lg 2 ja 3

kohaselt võib pärandvarasse kuuluva eseme jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda

ühele pärijale või müüa avalikul enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt

varaühisuse osade suurusega. Kohtul tuleb pooltevaheline vaidlus jagamise viiside osas

lahendada poolte huvide kaalumise teel. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane

Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühisomanikule

vaid juhul, kui ta on valmis maksma nõutud ja põhjendatud hüvitise omandi kaotavale

ühisomanikule (RKTKo 3-2-1-14-17 p-d 25.2, 25.3). Hageja soovib saada aiamaa ja

graažiboksi ainuomanikuks ja maksta teisele välja hüvitis vastavalt vara turuväärtusele.

Kostja sellele, sh. kohtuistungil vastu vaielnud ei ole ja pole ka avaldanud soovi saada ise

eeltoodud vara ainuomanikuks.

8. Graažiboksi väärtuse osas pooled ei vaidle ja leiavad, et see on 1000 eurot, sh. on kostja

sellise hinnaga nõustunud kohtuistungil. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjale jäävad

pärandaja arvel XXXXXXXXXXXXXX olev raha 1849,50 eurost ja LHV Pensionifond L

pensionifondi osakud väärtusega 843,68 eurot. Kokku 2943, 18 eurot. Pooled vaidlevad

XXX kinnistu (aiamaa) väärtuse üle. Hageja on esitanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa

17.04.2023 hinnangu, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 4600 eurot ning kostja on

esitanud Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024 hindamisakti, mille kohaselt on kinnistu

väärtuseks 9400 eurot. Hageja on 24.04.2024 esitanud taotluse, et kohus määraks kinnistu

turuväärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi, kuid hiljem sellest loobunud, arvestades

ekspertiisi maksumust. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et kostja võib aiamaa osas

esitada asjatundja arvamuse ning sellisel juhul on hageja nõus tasuma rohkem.

9. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pärandvara turuväärtust tuleb hinnata

pärimistunnistuse väljaandmise seisuga. PärS § 159 lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara

järgides kaasomandi jagamise sätteid ning kaasomandi jagamisel tuleb hinnata kaasomandi

väärtust tervikuna võimalikult täpselt jagamise aja seisuga, et tagada omandist ilma jäänud

kaasomanikule adekvaatne rahaline hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Kohtu hinnangul

tuleb kinnistu väärtuse kindlakstegemisel võtta aluseks Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024

hindamisakt, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 9400 eurot. Pindi Kinnisvara OÜ

hindamisakt on tehtud oluliselt hiljem, st. lähem jagamise ajale ning hindamisaktis on

aluseks võetud 3 hinnatava varaga kaudselt võrreldavat pakkumist, samas kui OÜ

Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktis on ära toodud 1 pakkumine Toila Vallas Martsa 1

asuva kinnistu kahe kordse elumajaga ja maksumusega 89 000 eurot, mis on võrdluseks

aiamajaga xxxs oluliselt kaugem, kui Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaktis toodud

pakkumised.

10. Eeltoodu alusel loeb kohus XXX kinnistu (aiamaa) väärtuseks 9400 eurot, millest ½ on

4700 eurot. Graažiboksi väärtus on 1000 eurot ja sellest on pärandvaraks ½, so. 500 eurot,

pärandaja arvel on raha 1849,50 eurot ja LHV Pensionifond L pensionifondi osakud

väärtusega 843,68 eurot. Seega on pärandvara väärtuseks kokku 7893, 18 eurot ja

kummagi poole osa sellest on 3946, 59 eurot. Hageja omandisse jääb garaažiboks (500

eurot) ja kinnistu XXX (4700 eurot), kokku 5200 euro väärtuses pärandvara ning kostja

omandisse jääb pärandaja arvel olev raha ja pensionifondi osakud, kokku pärandvara

väärtuses 2693, 18 eurot. Seega jääb hagejale pärandavara 1253, 41 euro ulatuses rohkem,

mille hageja peab kostjale hüvitama.

11. TsÜS § 68 lõikele 5 alusel asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust vastava

kinnisturaamatu kande tegemiseks. TsMS § 445 lõike 1 alusel määrab kohus otsuse

täitmise korra selliselt, et nõusoleku asendamine kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx)

omanikukande muutmiseks kehtib juhul, kui hageja on täitnud rahalise hüvitise (1253, 41

eurot) maksmise kohustuse kostjale või kostja on täitmise vastuvõtmisega sattunud

viivitusse. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi

kaotusega.

Hagi hind

TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka

kaasomandi lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 11 järgi loetakse käesoleva paragrahvi lõikes

4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500

eurot.

Menetluskulud jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole

huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14).

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/